Dýisenbi, 1 Nauryz 2021
46 - sóz 1957 8 pikir 20 Qantar, 2021 saghat 11:47

Búl - balany óz әke-sheshesine qarsy aidap salu!

Kәmshat Tasbolattyng «Túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy túru turaly» zang jobasyna qatysty jazghan postyn oqyp shyqtym da, búl ne zang eken, «qúqyqtyq nigilist bolmayyn» degen qauippen, birneshe zandy, kóptegen maqalalardy múqiyat oqyp shyqtym. Birden aitayyn - zang qazaq halqynyng últtyq tәrbiyesine, ghasyrlardan beri qalyptasqan patriarhattyq qúrylysyna, әlemdik kózqarasyna «genderlik tendik» arqyly ondyrmay soqqy bergen. Myna zang jobasy qazaq otbasyndaghy әkeni, erkekti jelkesinen sýirep әkep, bosaghagha sýmireytip «otyrghyzyp» qoyghan. Endi әri qaray osy zandy qoldaushylar «Birjynysty neke turaly» zang jobasyn da osy bastan qolday berse bolady eken!

Adamzat jer betine týskeli myn-milliondaghan jyldar boyy jasampazdyqpen jalghasqan androndyq mәdeniyet, androndyq ómir saltyn últtyq dәstýrden ada Dina Tansәrining «Ne molchi» degen birtýrli úiymy baltalap, tas-talqanyn shygharypty. Múnday ýrdispen bir memleket túrmaq, jer betin topalangha ainaldyryp, adamzat tirshiligin joq etuge bolatyn shyghar! Jalpy, әu basta memleket otbasynyng ishki dauyna aralasudan sanaly týrde bas tartqan edi. «Neke turaly» kodekste «otbasynyng ishki dauyn otbasynyng ózi sheshedi» dep anyq jazylghan. Búl bizding últtyq dәstýrimizdi, «ýy bolghasyn ydys-ayaq syldyramay túrmaydy» degen danalyq filosofiyamyzben astasqan kodeks edi. «Otbasylyq zorlyq-zombylyqqa qarsy túru» zany bir qaraghanda eshtenesi joq, Kәdimgi kóp zannyng biri siyaqty. Onyng ishke býkken qauipin QR «Halyq densaulyghy Kodeksi» jәne «Balalardyng qúqyghyn qorghau turaly» zandarmen qosa qaraghanda ashyla týsedi.

Mysaly, «Halyq densaulyghy Kodeksinin» 78 bap, 1-tarmaghynda «Árbir bala maqsatyn aitpastan reproduktivti densaulyghy turaly aqparat alugha qúqyly» deydi. 78 baptyng 2-tarmaghy «Bala 16 jastan bastap, profilaktikalyq jәne konsulitativti-diagnostikalyq kómek alugha qúqyly» deydi. 92 baptyng 1-tarmaghy «Densaulyq saqtau subektileri 10 jastan bastap balalargha reproduktivti jәne psihologiyalyq densaulyq boyynsha keshendi qyzmet kórsetedi». 92 baptyng 2-tarmaghy «10 jastan bastap balalargha reproduktivti jәne psihologiyalyq densaulyq qyzmetine qol jetkize alady». Endi ary qaray ne bolatynyn óziniz-aq shamalay beriniz! Árnәrseni bilmekke qúmar jasóspirim júrttan jasyryp, jynystyq qatynastyng qyr-syryn 10 jastan bastap mengere berse ne bolady? Zangha sәikes, 10 jastaghy balalar búdan bylay seksolog pen psihiatrdyng kómegine óz betinshe jýgine beretin bolady. Birte-birte, osy zangha sәikes, «jynystyq densaulyq turaly» bilim aludy mektep baghdarlamasynan bastauy da mýmkin. Óitkeni, Europanyng birneshe memleketi qazir 10 jastan bastap mektepterde «jynystyq densaulyq» pәnin mindetti týrde oqyp otyr. Búl joba iske asyp jatsa, ata-ana qansha qarsy bolsa da olarmen eshkim eseptespeydi. Óitkeni, «jynystyq densaulyq» turaly bala 10 jastan bastap bilui kerek. Zang solay dep túr! Eger, qarsy bolsang - avtomatty týrde «bala qúqyghyn shektep, zorlyq-zombylyq jasaushy» bolyp tanylasyn!

Al endi «Otbasylyq zorlyq-zombylyqqa qarsy túru turaly» zang jobasyna qayta oralayyq. 1-punktyng 4-tarmaghynda «Ata-ana nemese zandy ókilding bala mýddesi men qajettilikterin – balanyng azyq-týlikke, kiyim-keshekke, baspanagha, tәrbiyege, bilimge, medisinalyq qyzmetke, qauipsiz túrmystyq jaghdayyn sanaly týrde elemeui» dey kele, osynyng bәrine «túrmystyq zorlyq-zombylyq» degen sipat beredi. Búl degeniniz, aqyl toqtatpaghan jasóspirimdi ózining әke-sheshesine, tughan-tuystaryna qarsy aidap salu, aryz jazghyzu, sóitip, últymyzdyng ghasyrlar boyy jalghasyp kele jatqan babalar sabaqtastyghyn ýzu ghoy! Odan basqa eshtene emes! Býgin tóbemizge feminister әngirtayaq oinatsa, erteng kógildirlerding kerdendep shyqpasyna kim kepil? Sondyqtan, «Otbasylyq zorlyq-zombylyqqa qarsy túru» zanyna aghayyndyq, jengeler instituttardy reanimasiyalap, qayta jandandyratyn tetikter de qarastyryluy kerek! Dúrys úrpaq tәrbiyelegimiz kelse, bala qúqyghy dep, zorlyq-zombylyq dep, ata-babamyzdyng dәstýrinen - erkekterding otbasylyq ýstemdiginen bas tartpauymyz kerek!

Al Dina Tansәri bizding «feodaldyq qaradýrsin» qoghamnan ózin jap-jaqsy aqshamen qarjylandyryp otyrghan Europasyna birjola bara qoysyn! Bizdi «joghary mәdeniyetke» ýiretpey-aq qoysyn! Bizge óz dәstýrimiz únaydy!

Toqtar Jaqashtyn jelidegi jazbasy

Abai.kz

8 pikir