Maghan jekege aghayyndar jazyp jatyr eken,

"Oljeke, siz Týrki әlemi turaly, songhy kezde jii kóterilip jatqan Túran taqyryby turaly jaqsy jazatyn ediniz, songhy kezde úsaq - týiekti shúqylap, týk jazbay kettiniz" depti.

Túran turaly keyin birde jazarmyn, al Týrkiya tarihy jóninde birer sóz jazugha bolady...

Jalpy, men biletin Anadoly týrikteri zaty qasqyr halyq.

Olar bizden, yaghny atajúrt Týrkistannan bir kezde aryp - ashyp ketip sonau jerden ýsh qúrlyqqa әmirin jýrgizgen (Aziya, Afrika, Europada) alyp imperiya qúryp, týrkishildigin saqtap, týrik atauyn saqtap, orayy týskende týrki әlemine qorghan bola bildi de.

Olardyng ana týrkishil ziyalylarynyng enbekterin qarap otyrsanyz, "Týrkistan atamekenim", "janym Týrkistan, qanym týrigim" degen bir zar seziledi.

Bizding býgin meken etip otyrghan ortamyz - olar ýshin alys bir saghymgha, iydealgha ainalghanday...

Bizding Maghjan "Týrkistan er Týrikting besigi ghoy" dep siltegende onyng otty ólenderi tóbe qúiqandy shymyrlatyp jýregindi zyrq etkizedi emes pe. Olardyng da Kiyeli Týrkistan ónirine sezimi tap sonday.

Týrkiyada әr týrik otbasy ózderining bir kezde Orta Aziyadan auyp atajúrttan ajyrap qalghandyghyn jaqsy biledi. Orta Aziya, Orta Aziya deyt te otyrady..

Jalpy tarihta, týrikterge Jerorta men Qarateniz manyn mekendegen halyqtardyng arasyna baryp, olardy baghyndyryp memleket qúru onay bolghan joq.

Ol jerde araby da bar, әrmeni de bar, kýrdteri bar, gregi bar, bәri olardyng eteginen tartqylap otyrdy.

Arap dinshilderi "sender bir kezde ýsterine jýnnen kiyim kiygen, kózdering syghyr, mal baqqan jabayy taypa edinder, mynda kelip din qabyldap adam boldyndar, sony úmytpandar" dep múryndaryn shýiirip syrt ainala berip kýnkildeytin.

Ármenderi talay bas kóterip etekten tartqylady.

Basqa grek, kýrd degenderi de әli des bermey keledi. Olarmen әli júlqysyp kele jatyr. Sonday kedergilerge qaramastan olar Anadolyda óz memleketterin, tipti bir kezde qúdiretti imperiyalaryn qúryp, әli ózdigin saqtap otyr. Ózderining myqtylyghymen syrtqy dúshpandaryn da moyyndatty, ishki ózge úlystardy da týrik bayraghyna bas iygize bildi.

Artyna, atajúrtqa qaraylap, sonau qily zamandarda Orys pen Qytaydan zapy kórgen óz bauyrlaryn da milliondap Anadoly topyraghyna tartty.

Álemde memlekettiligin saqtap qalghan jalghyz týrki memleketi Týrkiya bolghan zamanda, óz topyraghynan pana tappaghan sory bes eli týrki halyqtary bas saughalap sol jaqqa jappay aghyldy. Olargha Týrkiya eki jyldyng kóleminde azamattyq berip bauyrlaryna tartyp jatty.

Tarihtaghy babamyz Oghyz Qaghandy "týrkining ýlken әri esti úldarynyng biri" deushi edi, onyng úrpaghy da búl jerde estilik kórsetti.

Týrikting ataqty ziyalysy, ózi últshyl, ózi oishyl, týrik halqynyng daryndy úldarynyng biri - Nihal Atsyzdyng enbekterin qarap otyrsanyz, sol "Týrigim - qasiyetti Týrkistanym" degen ýlken múng men zardy kóresiz.

Atsyz, bizding Qytaygha qarsy bas kótergen bahadýr babamyz - Ospan batyrdyng erligin maqtana jyrlaydy. Ol 20 ghasyrdyng 60 - 70 jyldary. Ol kezde Ospandy basqa túrmaq óz qazaghy da bilmeydi. Ospannyng esimin biz keyin bildik. Orys onyng atyn estirtpedi, Qytay bandit dedi. Al týrik ziyalylary sol kezde bәrin bilip, olardy týgendep, attaryn úlyqtap orys pen qytaydy qarghap otyr.

"Syrtta, bizding Atajúrtymyzdy orys qazir qúldyqta ústap otyr, bir kónil kónshiterligi — ol jerdegi týrki halyqtarynyng sany 60 milliongha juyq, olardyng sany kóbeyip, orys azayady, sosyn olar týbi azat bolady" degen ýmitin de jazady Nihal Atsyz.

Búnday әngimeni kezinde Kemel Atatýrik te aitqan bolatyn.

Biz - týrki memleketteri 1991 jyly Sovetten azattyq alghanda Týrkiya preziydenti Túrghyt Ózalmen jalpy týrik ziyalylarynyng nelikten qatty tolqyp, quanghanyn endi týsingen shygharsyzdar.

Endi mynany qaranyzdar, 19 ghasyrda, Osman imperiyasy túsynda, Týrkiya tarihynda "Osmanly Jastary" (Osmanli gencleri) atanghan týrikting jana tolqyn últshyl ziyaly qauymy payda bolady.

Olar is jýzinde alghash ret týrik últshyldyghynyng irgetasyn qalap ketken ziyaly bop tarihta qaldy.

Olar dinshil Anadolyda alghash ret "biz arab emespiz, biz týrikpiz, Kiyeli Týrkistan bizding mekenimiz" degen sózdi alghash aitqan adamdar bolatyn.

Búl ziyaly qauym da Týrkistandy, týrki halyqtarynyng úlylarynyng attaryn jyrlap, týrikting últtyq sana sezimin qalyptastyra bastady.

"Osmanly jastary" tipti Shynghyshandy "kýlli týrki júrtynyng babasy" dep jariyalady. Mәurennahrdaghy Ámir Temirdi de babamyz dep tanydy. Tura bizding týrkishil Maghjan siyaqty. Áruaghynnan ainalayyn Maghjan da búl ekeuin babam dep jyrlap ketken edi kezinde.

Búnday iydeologiyalyq auytqushylyqty kórgen týrikting qasyndaghy arap, kýrdi basqa da músylman halyqtary, "búl týrikter dinsiz kәpirlerdi babalarymyz dep tanyp, әbden esirdi" dep jaghalaryn ústaghan eken.

Al 20 ghasyrda tarih sahnasyna keyin shyqqan osy "Osmanly Jastarynyn" iydeologiyalyq izbasarlary - "Jas Týrkiler", (Jon Turkler) Osman imperiyasynyng tarqau túsynda biylikke kelip, ózderining syrtqy sayasy strategiyalyq josparyna "bir kezde babamyz Shynghyshanmen Ámir Temirding iyelik etken jerlerin qaytaramyz" degen konsepsiyany maqsat qyp qoyghan eken.

(Sol Shynghyshandy bizde qazir kim kóringen ermek etip dop qyp tepkilep әlek. "Shynghyshandy babamyz desek mýiiz shygha ma ne, odan da ghylym izdeyik" dep әngimelerine jón - josyqsyz Shynghystyng atyn qosyp laghatyn bilgishter de kóbeydi).

Jalpy týrik tarihy - kýrdeli tariyh. Soghysy kóp, arpalysy kóp.

Jogharyda aitqanymday ózderi de qasqyr halyq. Olar syrtqy, ishki jaularymen arpalysuda ózderi talay tayaq jese de dereu esterin jinap alyp tarihtyng kelesi betterine batyl sýngip jýrgen mәrt halyq. Al týrik halqynyng arda úldarynyng biri, yaghny kósemi - Kemel Atatýrikting tarihy tipti ot qoy, ot.

Oghan tek qúrmetpen qaray biluimiz kerek.

Bizde, Orta Aziya ónirinde mynaday sóz bar.

"Bizden Anadolygha ketken týrikter kafkaz bop ketti, grek, kýrdi bop ketti, naghyz týrik olar emes, naghyz týrikter myna biz" degen sóz bar. Ol sózdi býginde osy týrikterge oghyzdan taraghan týrikpender de aitady, qazaq ta aitady.

Búl jerde biz mynany týsinuimiz kerek aghayyn. Búl sóz ras, olargha óte auyr tiyedi.

Sonsha ghasyr týrik atauyn saqtap, memleketin qúryp, ainalasyndaghylarmen arpalysyp, shamasy kelgenshe bauyrlaryna qamqor bola bilgen, atajúrt kýnshyghysqa qaraylaghan, olar azattyghyn alghanda, "týrikter kóbeyip jatyrmyz" dep jýregi jarylarday quanghan aghayyngha búl sóz "sen tuysym emessin, ógeysin" dep ónmeninen iytergendey bop tiyetin sóz búl.

Sondyqtan Anadoly týrikterimen sóileskende, meninshe búnday әngimeni kóteruding esh qajeti joq.

"Bauyrmyz, kәrdeshpiz", boldy. Ol da ótirik emes, aqiqat.

Qysqasy, týrikting týrkishildiginin, memleketinin, halqynyng tarihyna qatysty sóz kóp, týbi teren.

Biz onyng kóbin bilmeydi ekenbiz.

Oljas Ábilding jazbasy

Abai.kz