Kezinde Asan qayghy babamyzdyng nazaryna ilinip, tamsandyrghan qazaq jeri býginde tanghajayyp tabighatymen biraz elderding kóz jauyn alyp otyr. Qazir ózge elderdegi atys-shabystan, tabighattyng tosyn minezinen shetel asyp qyzyq quudy siyretip jatqandardyng kóbisi at basyn Qazaqstannyng Alakóli men Kókshening kórikti Burabayyna búra bastady. Býginde elimizge qonaqtap kelgen turisterding qaysybiri Tayland pen Anadolynyng mәrmәr jaghalaularynan bastartyp qazaq eline arnayy kelgenderin aghynan jaryla algha tartady. Al biz she? Biz sol turisterding jayly demaluyna jaghday jasay alyp otyrmyz ba? Jalpy, Qazaqstannyng turizm industriyasynyng bolashaghy qanday bolmaq? Endi osy jaghyn sarapqa salyp kórsek...

Sóz basy...

Negizinde, songhy ýsh jyldyng kóleminde bizding Ýkimet turizmge tereninen mәn beretin tolaghay baghdarlamalardy qabyldap tastady. Ol baghdarlamalardyng negizgi ústanghan baghyty:

Kezinde Asan qayghy babamyzdyng nazaryna ilinip, tamsandyrghan qazaq jeri býginde tanghajayyp tabighatymen biraz elderding kóz jauyn alyp otyr. Qazir ózge elderdegi atys-shabystan, tabighattyng tosyn minezinen shetel asyp qyzyq quudy siyretip jatqandardyng kóbisi at basyn Qazaqstannyng Alakóli men Kókshening kórikti Burabayyna búra bastady. Býginde elimizge qonaqtap kelgen turisterding qaysybiri Tayland pen Anadolynyng mәrmәr jaghalaularynan bastartyp qazaq eline arnayy kelgenderin aghynan jaryla algha tartady. Al biz she? Biz sol turisterding jayly demaluyna jaghday jasay alyp otyrmyz ba? Jalpy, Qazaqstannyng turizm industriyasynyng bolashaghy qanday bolmaq? Endi osy jaghyn sarapqa salyp kórsek...

Sóz basy...

Negizinde, songhy ýsh jyldyng kóleminde bizding Ýkimet turizmge tereninen mәn beretin tolaghay baghdarlamalardy qabyldap tastady. Ol baghdarlamalardyng negizgi ústanghan baghyty:

• Turizmdi múnaydan keyingi tabys kózine ainaldyru;
• Elimizdegi kórikti mekenderdi sheteldikterge jarnamalau arqyly úpaydy týgendeu.
• Álemge әigili Si-En-En, Biy-Biy-Sy jәne basqa da aqparat taratushy alpauyt kompaniyalarmen tabighaty kórkem aimaqtardy jarnamalau turaly kelisimshart jasasu;
• Otandyq turizm salasyna shetelden investisiya tartu;

Mine, biz qazaqstandyq turizmning bet-bederin osylay qalyptastyrudy maqsat tútyp otyrmyz. Bylay qaraghanda, Ýkimet ýkilep otyrghan turizm salasyn damytudyng alghysharttary bizde jetkilikti tәrizdi. Áytse de ózge elder tәrizdi turizmnen shylqyghan payda kórip jatqanymyz shamaly.

Derek pen dәiek

Eger derekterge sýiensek, turizm salasyna kezinde kenestik jýiening asa mәn berushilikpen qaraghanyn bayqaymyz. Mәselen, Kenes ókimeti túsynda Densaulyq saqtau ministrligining qaramaghynda 220-gha tarta turistik mekemeler bolypty. Al respublikalyq kәsipodaq basqarmasyna qarasty iri 20 sanatoriy júmys istegen. «Ókinishke qaray, jekeshelendiru kezinde búl jýie tolyghymen qúlady. Kóptegen demalys oryndary naryq talabyna tótep bere alghan joq. Qazir Qazaqstandaghy turistik kompaniyalar men shipajaylar sany jýzge de jetpeydi» deydi mamandar.

Taghy bir basa nazar audaratyn jayt - býginde óndiris qaldyqtarynyng syrtqa tastaluynan Qyzylorda, Jambyl, Shyghys Qazaqstan jәne Ontýstik Qazaqstan oblystaryndaghy emdik búlaq kózderi lastanyp jatyr. Al búl problemany sheshu maqsatynda memlekettik dengeyde qabyldanyp jatqan baghdarlamalar legi biren-saran, tipti joqtyng qasy. Jalpy, Qazaqstannyng turizm industriyasy ótken jyly shamamen 11 million adamgha qyzmet kórsetipti. Sonyng ishinde Almatydan shetelge 58 myng adam barsa, kelgenderining úzyn-sany 42 myndy qúraydy. Derek kózderi ótken jyly Qazaqstannan Ystyqkólge demalushylar az bolghanyn, esesine Burabaygha barushylar kóbeygenin aiqyndaydy. Ras, Qazaqstanda demalys oryndaryna degen súranys jyldan-jylgha ósip keledi. Al endi osy súranysty ýstemelep, turizmdi tabys kózine qalay ainaldyrugha bolady?

Mәselening astary...

Bir eskeretini turizm mәselesin sheshude elimizding Sport jәne Turizm ministri Temirhan Dosmúhanbetov songhy kezderi turizm industriyasy men turizm infraqúrylymy qatar damyp kele jatqanyn aitudan jalyqqan emes. Ministrding aituynsha, biylghy jyly shetelden elimizge keletin turister sany eki esege óspek. Sonday-aq turizmnen qazynagha týsken týsim 2007 jyly 4,5 mlrd bolsa byltyr búl kórsetkish 6,5 mlrd tengege jetken. Áriyne, búl jaqsy nyshan. Demek, Ýkimetting «jeti klasterding biri bolady» dep ýmittenip otyrghan turizm sektorynyng eki ayaghynan tik túruyna mýmkindik bar. Áytse de sarapshylardyng pikirinshe, elimizde turizmdi damytugha túsau bolatyn myna jayttar әli de sheshimin tappaghan kórinedi. Birinshiden, shetel turisteri viza alyp, kóshi-qon organdarynda tirkelu ýshin kóp qinalsa, ekinshiden, qújattardy rәsimdeytin bilikti mamandar jetispeydi. Infraqúrylym men marketingting dengeyi de syn kótermeydi. Búl rette «otandyq turistik kompaniyalar sheteldik investisiyany iygeruge de qabiletsiz» degen pikirler qalyptasqan. Osy orayda bizge pikirin bildirgen «Eko-Qazaqstan» turistik kompaniyasynyng menedjeri Janar Núrәliyeva:

- Býginde turizm salasyna shetelden investisiya qúigha Ýkimet ózi mýmkindik berip otyr. Qazir sheteldik turistik firmalardyng kóbisi Ile Alatauynyng baurayyna kurort salugha, Qapshaghay men Shuchie-Burabay aimaghyna oiyn-sauyq keshenderi men shipajaylar salugha yqylas bildirip otyr. Biraq bizding elde әli de bolsa sheteldik menedjerlerdi qazaq jerine jersindiretin jobalar legi joqtyng qasy. Sonday-aq otandyq mamandardyng biliktiligi de jetispeydi. Turizm salasynda jýrgen mamandardyng 30 payyzy ghana osy sala boyynsha arnauly bilim alghan. Sondyqtan biz turizm industriyasyn damytamyz desek, aldymen maman biliktiligin arttyruymyz kerek, - deydi.

Oysalar:
Payymdasaq, turizmin tynaytyp, jangha jayly demalys oryndaryn kóbeytip alghan elderding kóbisi býginde ensesin tik ústaydy. Ótkende Qazaqstangha Malayziya elinen bir top turizm ókilderi kelgen-di. Olar úshaqtan týse salysymen «bizding erkimizge salsa Qazaqstandy alty-aq aidyng ishinde jasyl alapqa ainaldyrar edik» dep tanday qaqty. Osydan-aq biz turizmdi damytuda basqa elderden әldeqayda kenjelep jatqanymyzdy úghyndyq. Sol saparynda Malay elinen kelgen Turizm odaghynyng mýshesi Aziza Azizan jurnalistermen kezdesu kezinde: «sizder turistik salagha qatysty mamandar dayyndaudy endi ghana qolgha alypsyzdar. Endeshe, búl salanyng paydasyn 2012 jyly ghana kóresizder» degen edi. Qalay desek te «eshten kesh jaqsy» degen emes pe? Biz ýshin bastysy naq qazir turizmning tabys týsirer tetikterin iske qosu boluy tiyis.

Qarlyghash ZARYQQANQYZY

«Alash ainasy» gazeti 1 shilde 2009 jyl