Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2958 0 pikir 13 Nauryz, 2012 saghat 05:47

Ámirhan Balqybek. Dueli qarsanyndaghy dialogtar

Dueli qarsanydaghy dialogtar

(Pushkinning songhy sәtterinen)

Ballada

 

Óz oiymen ózi әure bop, almaqshy ma tynayyp,

Samdal shamnyng jaryghynda aqyn otyr múnayyp.

Aqyn otyr, jyr jazbaq pa eske týsken ótken kýn,

Elesinen sәulesin ol izdemek pe kóktemnin.

Kónilde qys, ónirde qys, qar astynda jaylana,

Dala jatyr, sebezgi múng sebelep terezeden

jymiyady ay ghana.

Al aqynnyng keudesinde jatpasa da jyr túnyp,

Kýdikti oilar qanat qaghyp jatqany ras qym-quyt:

 

- Qayran jarym, quanyshym, jany appaq, qayynym,

Emip ósken, kýn kýlkisi, búta sybdyr, ay ýnin.

Óleng sózben órmek edim jymiysyn janynnyn.

Qúdiretimdi kórsetpek em,

Sherimdi aityp shaghynghym kelmep edi,

El de meni syilaytyndy sol ýshin.

Qinalghanda bermedin-au, bermedin-au qol úshyn.

Qyrsyqqanda qaraghayday qayghym boldyng enseli,

Ósek órship, sóz etkeli, sóz etkeli el seni.

Jibek emes, bóz ótkeni osy shyghar shamasy,

Jýrekte tas, kózimde jas, jyr jazugha

shamam da joq,

shamam da joq, qarashy.

Óz oiymen ózi әure bop almaqshy ma tynayyp,

Samdal shamnyng jaryghynda aqyn otyr múnayyp.

Álsiz ghana jyltyraydy samdal shamnyng jaryghy,

Dueli qarsanydaghy dialogtar

(Pushkinning songhy sәtterinen)

Ballada

 

Óz oiymen ózi әure bop, almaqshy ma tynayyp,

Samdal shamnyng jaryghynda aqyn otyr múnayyp.

Aqyn otyr, jyr jazbaq pa eske týsken ótken kýn,

Elesinen sәulesin ol izdemek pe kóktemnin.

Kónilde qys, ónirde qys, qar astynda jaylana,

Dala jatyr, sebezgi múng sebelep terezeden

jymiyady ay ghana.

Al aqynnyng keudesinde jatpasa da jyr túnyp,

Kýdikti oilar qanat qaghyp jatqany ras qym-quyt:

 

- Qayran jarym, quanyshym, jany appaq, qayynym,

Emip ósken, kýn kýlkisi, búta sybdyr, ay ýnin.

Óleng sózben órmek edim jymiysyn janynnyn.

Qúdiretimdi kórsetpek em,

Sherimdi aityp shaghynghym kelmep edi,

El de meni syilaytyndy sol ýshin.

Qinalghanda bermedin-au, bermedin-au qol úshyn.

Qyrsyqqanda qaraghayday qayghym boldyng enseli,

Ósek órship, sóz etkeli, sóz etkeli el seni.

Jibek emes, bóz ótkeni osy shyghar shamasy,

Jýrekte tas, kózimde jas, jyr jazugha

shamam da joq,

shamam da joq, qarashy.

Óz oiymen ózi әure bop almaqshy ma tynayyp,

Samdal shamnyng jaryghynda aqyn otyr múnayyp.

Álsiz ghana jyltyraydy samdal shamnyng jaryghy,

Sol jaryqtay qúlaghynda talyqsidy jar ýni:

- Kýlli Resey maqtan qylghan ataghyng bar,

danqyng bar,

Kýnshil kózder kóp qadalsa qalmaydy ghoy

altynda ar.

San-sarsannyng ortasynda maghan degen sezimin,

Keshir meni, dep oilap em, keshir meni, salqyndar.

 

Ghasyrlardyng alys kóshin aralap,

Asyldardy, jasyndardy saralap.

Jazylatyn jyrlaryndy maqtan qyldym ghalamat,

Maqtan qyldym jәne de sol maqtanymnan ýriktim.

Áldebir kóz qaraghanda kýlip tym,

Eskegine erik berip kýdiktin,

Sol kýdikten qyzghanyshym oyanyp,

Seni, janym, qayrap aluym ýshin de,

Shyqpauym ýshin jadynnan óning týgili týsinde,

Súlulyghymdy búldadym,

Týsinbeppin sezimindi,

Keshir jaysyz sezigimdi,

Keshire gór, gýl baghym.

 

Ónirde qys, kónilde qys,

Qar astynda jaylana,

Dala jatyr,

Sebezgi múng sebelep terezeden jymiyady

Ay ghana.

Al aqynnyng sanasynda jatpasa da jyr túnyp,

Kýdikti oilar qanat qaghyp jatqany ras qym-quyt.

- Árkimning óz taghdyry bar, óz soqpaghy, óz әni,

Ánin shyrqap aita almaghan kónil erte tozady.

Kónil erte tozady da ajalgha qol sozady.

Erten-aq ol kýl bop úshar óshken ottyng tozany.

Men osyny erte úghyp em, janyma múng jamaldy,

Mahabbattyng әni edi ghoy әldiylegen sanamdy.

Sol әnimmen sapar shegem tәnirime songhy sәt,

Eng songhy dem jaryma adal, aryma adal bol qúshaq,

Amal bar ma Qyran jolyn kesip úshsa kýshigen,

Sezim gýlin ayala sen kýz týspesten ýsigen.

Keshir qayyn,

Keshire alsan,

Joqty sening aiybyn.

Erteng mening saghan degen sezimimdi dәleldep,

Barsa kelmes arghy betke ap ótedi qayyghym.

 

Sening aryng - mening arym, mahabbattyng atynan,

Erteng ony jekpe-jekte atysugha shaqyram.

Kónilde qys, ónirde qys, qar astynda kýlli alap,

Biri kýlip, biri endi kóniline gýl qadap,

Eki túlgha omby qarda bir-birine túr qarap.

Kóp keshikpey oq atyldy, qúlap týsti gýl kónil,

Qar úyattan qyzardy da, kýnirendi kýlli ónir,

Kýnirendi tau, su, orman, úshyp jatty qarghalar,

Kýn kózine shaghylysty appaq qargha tamghan ar.

 

Qanshama aru qyzghanyshtan aldy aqynyn óltirip,

Ghashyq jýrek әrqashanda sezim-sazgha bol týrik.

Búl әriyne maqtan emes, dastan emes tolaghay,

Syn esimning ornyn bassa odaghay,

Bórilerdi talap jatsa bóltirik,

 

Qanshama aru qyzghanyshtan aldy aqynyn óltirip.

1991 j.



Aua týstes jyr

әkem Júmabekke

 

Ótken kýnder әserlerining óni әli

Ketkeni joq kónil - kózimnen joghalyp,

Bala kýngi әngimege ómirimmen ózektes,

auyq-auyq, jiyi-jii soghyp túramyn oralyp.

 

- Sóilep berseng tilinnen sóz emes bal tamady,

Áy, әi, әke, әitse de bitirgening shamaly.

Egin ektin, jer jyrttyn, biraq odan ne payda,

Osyny da aitshy, әke, mәndi ómir dep atay ma? -

 

Dep kergidim,

Mening de kergiytindey jónimdi,

Sol bir oqu jylynda enbek etip ónimdi,

Bәrin beske bitirgem,

Kitabym bar oqyghan.

Oqu ótse mandaydan,

Qalay tynysh otyram.

Aytyp saldym bәr-bәrin, oy keltede sóz búzyq,

Týkti kórmey shamasy ketken boldy-au kóz qyzyp,

Aytyp saldym bәr-bәrin, ne kýtesing tentekten,

Ákem biraq esh qabaq tanytpady selt etken.

Sәlden song sóz bastady,

Oygha alghanyn baqylap,

Aytqan syndy jymyngha tolyp ketti atyrap:

-Bayqa, balam, qyr - sary, mening baghym

kókpenbek,

Tókken terdi kim aitar, qane, bosqa ketken dep.

Búnyng bәri Tәnirding isi dese nanasyn,

Bәrinen de auasyn, auasyn ait, auasyn.

Taza auamen, qaraghym, qolqa tynysyng arshylar,

Tek talaspa,

Kitaptan oqyghanyng bar shyghar,

Bir adamnyng ghúmyryn asyraydy әr shynar,

Olay bolsa mening de bir izgi isim bar shyghar.

Oghan bola eshkimnen syy súraghan joq kýnim,

Osy mening bar bolsa kónilimning toqtyghy.

 

P.S

Áke sózi sanany salmaqtatty,

Aua týsin ansyzda angharmaq kim?

Jana, jana bayqadym:

aua taza

eken, eken men jútqan.

Bilmegenim,

shyghady eken-au oinaqtap tilge menin,

Dúrys, dúrys bolmapty tildegenim

Áke, seni,

Keshirgin,

jýr eken-au

tek keude emes,

sen aitqan sózden úqtym,

Sen ósirgen aghashta, gýlde demim, -

degim keldi, eshtene aita almadym,

sezdim tek әldenening shayqalghanyn.

Ákem ekken sol bir dәn kónildegi,

týisik - topyraghyma kómilgeli

Men de auany tazartqysh óskindeymin.

Elemegen enbegim eshkim meyli,

Bolsa bolsyn,

Áytse de týigen týiin -

Óskin barda әserler eskirmeydi.

Ótken kýnder әserlerining óni әli,

Ketkeni joq kónil kózimnen joghalyp,

Janaghy jaygha ómirimmen ózektes,

auyq, auyq, jiyi-jii soghyp túramyn oralyp.

Sodan beri ótip ketti qansha kýn,

Eng songhy dem qalyp qoydy keudesinde

qanshanyn

Shýkir, qazirge tarylghan joq tynysym,

Alataudyng aq shynyna basty tirep jyr jazam,

Óz jayymen jýrip jatyr júmysym.

 

Auany sol kim beredi, adam ba?

Tabighat pa?

Oghan da

Kezderde bar oy bólmesten ketetin,

Tek key kezde qapyryq bop jetetin

Jazdyng kýni tynysty taryltpasa óte tym.

Biraq әser sol bir kýnnen jadymda,

key sәt qyzu bayqalghanda qanymda,

Sodan beri jatqan darbyz tenkiyip

Men ýshin qúr qabyq emes,

Taza auanyng qambasynday kórinetin sekildi.

Keyde ómirde әserler bar ne týrli,

Qarapayym әkem de tәniri tektes

seziletin sekildi,

Qapyryq kýn jel jelpise betimdi,

Sol әkemning kýs-kýs qoly sekildi

Kórinedi,

Ey, Taza Aua, saghan men,

Qoldan kelse jyrdan saray salar da em,

Kózing bolsa keremetime nanar da en.

Oghan sheyin esebinnen ózinnin

Ózimdi sәl jenilirek sezingim

Kelip ketse,

keshirim et,

maghan da

onay emes myna essiz zamanda.

Qiyal qúsyn qanat qaqqan úshyryp,

Tanauy emes, týisigimen týsinip,

Mening de sol aua týstes jyryma

Áldekimder jatsa dep túshynyp.

Mendegi sol kisilik pen kishilik.

1992 j.

 

Metamorfoza

Ballada

 

Balalyq shaq shyq bolar tanda demi,

Tamsandyrghan tylsym sәt az ba meni,

Móldir edi aidyny kónilimnin,

Kórshi aulada ósken gýl arman edi.

 

Arman edi, sezim - kók shiyrlanyp,

Jep qoyghany shyndyqty miymdy anyq.

Sonda-daghy qoygham joq kóz sýzudi

Kórshi aulagha gýl ósken jii úrlanyp.

 

Aspan sezim kónilde, ónirde ómir,

Men de birmin, janbaghan kómir de bir,

Ghashyghyna kóz sýzu ghajap shyghar,

Qolyng jetpeu әitse de ómir me búl?!

 

Kýnder aqty saudyrlap paraqtary,

Saudyr kýnmen gýl de ósti, qanattanyp.

Kórshi aulagha kóz salar ýmittene,

Ýzsem degen mende sol talap qaldy.

 

Talap, talap... talapty elep, esker,

Kýnim qúrsyn dep sezimmen eregesken.

Kórshi gýlge bir kýni aiqay saldym,

«Sen ósken jer maghan da jer emes pe?»

 

Nege, nege men jaqqa qaramaysyn,

Boyyng biyik bolsa da әli baladaysyn.

Saghan degen kónilim aq, aq kónildi

Elemey qansha taghy jaralaysyn.

 

Kózge ilmeysing qalghanday ózing bop qap,

Súlulyqqa oryn joq sezim toqta.

Nege, nege men jaqqa qaramaysyn,

Qasiretimdi kórmestey kózing joq pa?

 

Terbeldi gýl ózining shenberimen,

Terbelgenin tylsymmen teng kórip em.

Aspan sezim mendegi sezip qaldy,

Boyau iyisi anquyn jórgeginen.

 

«Er maqtasa qyz jýrer jasap qalyp»

Degen sózdi dәl aitqan jas-a-aq halyq.

Shuaghynda terbele kóktem - kýnnin,

Gýl sóiledi kórkine masattanyp:

 

«Nege, nege deysin-au, nege, nege,

Kóp negeden kóniling kógere me?

Boyyng anau tapaltaq tarbaqtalghan,

Quys keudeng qúr bosqa tóbeleme.

 

Nege kerek mәnsizdi synaqtamaq,

Kórkime tamsanghansha qúlap qarap.

Kýnge úmtylghan, ózindi dәleldegin,

Men deseng sol qoyarym bir-aq talap.

 

Gýlding sózi namys-ә, namys qatty,

Sezimim júpardy emes, shang ústapty.

Baghym mening ketipti ótken kýnmen,

Kýnmen ósken gýl menen alystapty.

 

Sezim qayghy-yzamen qabattalyp,

Men de óstim ókinishten qanattanyp.

Tandanys pen aldanys arpalysqan,

Sanama sol bir sәtten sabaq daryp.

 

Kýndi kórip, kórmesten mýlde manym,

Óstim, óstim, este tek gýl talaby.

Múnnyng jasy kózge tek shel qaptatar,

Basy bolsa birbetkey jýlde alady.

 

Jyluy ekenin bayqatpay qay qabaqtyn,

Ór talabyn kýn sayyn qaytalap kýn.

Sezim oyau búl kýnder, kózim júmyq,

Óstim, óstim, qansha óstim, bayqamappyn.

 

Ósetúghyn shybyq dep elep meni,

Er ekeni belgisiz, el ekkeni.

Óz boyyma qarasam kózimdi ashyp,

Túr ekenmin bir kýni terek bolyp.

 

Qalay óstim, úghar-au miy bar jan,

Dinim tip-tik, tómenge iyile alman.

Bir óteuin jasymnyng berer Tәnir,

Ayrylghanym barlyghyn jiyp aldan.

 

Sezim órtte oigha oryn tabylghan ba?

Bir sәt demeu izdegen damyldan da,

Tómen jaqqa qarap em, bas ainaldy,

Gýlge qolym jetpedi qaghynghanda.

 

Ós, ós dedi, mende óstim sanammenen,

Jýrekting lýpilimen janar denem.

Kórshi aulada ósken gýl, rahmet,

Peyilim aq, ókpem joq saghan degen.

 

Ótti kýnder men biyik, ol tómende,

Janarda jas kókte kýn kólbegende,

Ol maqtady men jasyp qalghanymda,

Men nәr boldym gýlim sol shóldegende.

 

Japyraghym bar da әli jalbyraghan,

Tәtti әserge kózdini nandyra alam.

Gýl ýzildi bir toydyng qúrmetine,

Biyiktikke qúmartu qaldy maghan.

 

Qúdiret-au sezim bop tasqanda adam,

Dastanym sol әli kýn bastalmaghan.

Taudy alamyn túlgha qyp ólenime,

Tórelikke men kýlli aspandy alam.

 

Ár kýnning qanatynda jýiitkigen,

Men sheksiz súlulyqty sýiip kelem.

Ólmeymin men, tamyrym tý-u-u terende,

Armangha ólshem barda biyik degen.

 

Qayshy kelmes zanyna sharighattyn,

Jan dýniyesin arly úldyng tany jatqyn,

Qiyalynda kýlli әlem - әuen túnyq,

Jyrlarynda ózi bar tabighattyn.

 

TÓlegen Aybergenovke

Tabighat bergen daryn

Ózine ayamay-aq.

Oylaryng danyshpanday,

Jýreging baladay-aq.

Dýniyege sendey daryn

Keledi-au neken sayaq!

Ákemning óleninen

 

Úlasar mәngi saryngha

Aspany sezim, túma oy -

Tabighy sendik daryngha

Tandanbay qalu kýnә ghoy.

18.01.1992 j.


Eski saryn

ballada

«... Gýl shyghady ghoy tasqa da»...

Tólegen Aybergenov

 

«Ot lubvy svety umirait...»

Federiko Garsia Lorka

 

Tasqa aunaghan shabyt - búlaq, taspa qúr,

Kókke qúmar kózden aqqan jas pa búl?

Duman bolyp tónirek týgel dýrlikken,

Bir kóktemde jaryp shyqty tasqa gýl.

 

Súlulyghy sandaltar san serini

Sol gýl syndy sezildi me kelini,

Qart taudyng da meyirlenbes ómiri

Qabaghyna qatqan qary eridi.

 

Ónir de osy óleng qúmar ónir ed,

Gýl kórkine tamsanady tónirek.

Gýl ómiri óleng edi óitkeni,

Sonyng bәrin ústap túrghan kónil ed.

 

Tas ta jasqa iyetinin andamay,

Aqyn bitken ansap ótken arman-ay.

Ónirine óng kirgizgen sol bir gýl,

Kónil kózin túra almady arbamay.

 

Oyy, qyry, ong jaq, sol jaq qaptaly,

Pang yrghalyp shabyt qysqan shaqtary.

Gýl kórkine auzyn ashty kýlli alap,

Biraq eshkim sóz aitugha batpady.

 

Armandasa aqyldy agha, er ini,

Sol bolghanyn qalaghanmen serigi.

Ózim ýshin deu bolar ed barlyghy,

Odan kóri qymbat ed gýl kónili.

 

Jigit bop sóz aita almady eshkim kep,

Elenbese súlulyq ta eskirmek.

Ay tang qaldy, júldyz bitken jamyrap.

Gýl shayqaldy júmbaghymdy sheshkin dep.

 

Erlikke bar tumappyn dep bir erdi,

Týsi qashyp tónirek týgel týnerdi,

Búl sezimge auyr tiydi, amal ne?

Gýl biraq ta ýzgeni joq kýderdi.

 

Ómir ghoy búl, tónirekte joq tynym,

Biri baryn, biri aityp toqtyghyn.

Oysyzdardyng otyrghany toy bolyp,

Oylylardy opyndyryp ótti kýn.

 

Tendesimen tabysaryn týbinde,

Esine alsa qoya berer kýlimdep,

Múnsyz edi, oisyz edi sebebi,

Gýl búlardyng bilgeni joq birin de.

 

Tar mandaygha desek-taghy qayda baq,

Tik týspese kýn núry da tayghanap,

Ketetúghyn tasqa ósken sol gýldi

Bir kýni bir jigit túrdy aimalap.

 

Múndy quyp, júbatatyn jetimdi,

Jyr oqityn silkip tastap kekildi

Sol jigitting nyspysy, aty Jel edi,

Erkin edi aqyn jany sekildi.

 

Óser óskin óz paryzyn ótesin,

Oyyna oral, toy toylap ne etesin.

Sol ónirde duman boldy, Tau qidy,

Jel aqyn men aru Gýlding nekesin.

 

Búghan deyin aitylghan jay ertekti,

Kóp úzamay búltyn aidap Jel ketti.

Jel jigit ed eniregen elim dep

Jәne sәl-pәl qany qyzu tentek-ti.

 

Quandyrar atyzdaghy jandardy,

Týz dalany kógertu bir armandy.

Aqyn jigit armanyna attandy,

Kóz úshynda qolyn búlghap jar qaldy.

 

Ómir bolyp ótip jatty kýn tynysh,

Qatar samghap qúlshynys pen kýrsinis.

Sonday bir kýn seyil qúrdy sol manda,

Seri jigit pen jelik qughan jyrshy qyz.

 

Sony kórip eske aldy gýl ótkenin,

Appaq jauyn tasty iyitken kóktemin.

Esine aldy ol arman qughan aqynyn,

Sharlap jýrgen tughan jerding bókterin.

 

Sezim joqta, qyraghy kóz, qalghyghyn,

Amal qansha, jigit pen qyz dәl múnyn

Beyhabar ed syrynan sol, bilmestik

Bir jarq etti jýzindey bop shalghynyn.

 

Opasy joq topastardan tekti ana,

Tas bolsa da tegi ana ghoy, shókti ana.

Býrding ghoy dep ash belinen min artpa,

Gýlding syryn sausaq sezdi tek qana.

 

Kónil kógin kýl bolghanday ot qaryp,

Odan arghy jaydy aitugha joq shabyt,

Býkil ónir kózin sýzgen sol gýlge,

Qyz omyrau bara jatty bop tabyt.

 

Aspan kónili jylaghanmen jauyndap,

Eshteneni aita almady tau ymdap.

Adam qoly jasaghan sol kýnәni,

Qyz omyrau bara jatty auyrlap.

 

Ózin ózi әli úqpaghan mas әlem,

Qars airylmay shydap qaldy tas әren.

Tughan jerding týnegi men shuaghyn

Týsinuge tyrystyng sen, jasa, ólen.

 

Qoy, múnayma, kýt kelesi kóktemdi,

Tastyng múnyn zarlaghanyng jetti endi.

Jazaly, ras, gýldi júlghan sol bir jan,

Al Ajal she? Asyl sezim bop keldi.

 

Esil sezim el esinde endi úmyt

Bop qalghan kez, tastamasynshy erdi ýmit:

Gýl ornyna tasqa tirep mandayyn,

Jer bauyrlap jylap jatty Jel jigit.

 

Tansәride, ymyrtta ne inirde,

Tәrki dýnie belgisi bar týrinde,

Terezemdi soqqylaydy kýz kýni,

Áldebir múng mәjnýn samal tilinde.

 

Óz orny bar ortasynda san qúrdas,

Synghyrlama, rumkalar qanghyrlas.

Jýregime otyrady qonaq bop,

Áldebir jan jany jelmen taghdyrlas.

1992 j.


Shelly ajaly

Úlyqbek Esdәulet aghagha

 

Shelly aqyn sugha batyp ólerde,

Neni oilady asau tolqyn kómerde?

Sezdi me eken asyl jýrek túnshyqqan,

Ólimi de ainalaryn ólenge.

 

Tughan jerding tәrki etkendey qolatyn,

Ne sebepti sugha ketti sol aqyn?

Ishtarlyq pa dosynan da sezingen,

Qúshtarlyq pa tek shabytta bolatyn.

 

Jyqtyrmastan súlulyqtyng jalauyn,

Sert qyp týiip jýregining qalauyn

Óldi Shelli, ólimine ózgeshe

Óleng ghana berdi әdil jauabyn:

 

- Ajaldyng da batyl qaqsa esigin,

Aqyndargha bolu kerek keshirim.

Jer betinen taza paraq taba almay

Sugha jazdy, deydi ol, Shelly esimin.

 

Eskertu

Bir ghasyrdyng ayaghy, bir ghasyrdyng basynda,

Shabyttary qúlypta, shashy agharghan otyzda,

Qyryghynda qart bolghan aqyndardyng da

bolghanyn

Eu, Uaqyt, úmytpa!

1994 j.


*  *  *

Dәl búlaysha qarama, janym, janym,

Sezimdi sol kelmeydi saghymdaghym.

Kirpigine kelip túr sýiengim-aq,

Janarynda kelip túr damyldaghym.

 

Kirpiktering tizilgen bir týp qayyn,

Tózim - kókti túratyn týrtip dәiim.

Qayyn, qayyng - mahabbat belgisi ol dep,

Soghan arnap oy órip, jyr júptayyn.

 

Al janaryn... janaryng daladay dep,

Quat alghan janyma aralay kep.

Alys jýrip saghynghan botang syndy,

Erkelegim kelip túr baladay bop.

 

Dep sókpeshi oiyngha batyl-aq tek,

Oyymdy aitsam týiingen baqylap kóp...

Janarynnan aqpasam tamshy bolyp,

Kirpiginnen úshpasam japyraq bop.

 

Dәl osylay qarashy, qúralaygha

Jarasar sol, aitylar syr alayda

Ózgeshe edi, janardan ot óshkende,

Biyiginen kirpikter qúlamay ma?

 

Qúlamashy, qayyndar, qadalyp qal,

Sezim bolyp boyyma taralyp qal.

Janar menen kirpikting arasynda,

Ghúmyr deytin, bayqasan, aralyq bar.

Kirpik, janar ólenning óz eli dep,

Kótergenmen sharapty kózeni kóp.

Eshkim әli aitpaghan shyghar, bәlkim,

Kirpik, janar ómirding ózegi dep.

 

Joq, әitse de esh sebep uayymdargha,

Aylar barda oilaytyn jayyndy alda.

Tughan jerge shyn ghashyq jýrekterdey,

Topyraghyna qúlamay ma qayyndar da?!

 

Dәl osylay qarashy janym, janym,

Sezimdi sol kelmesten saghymdaghym,

Qayynyma sýienip, dala jastap,

Sәl azyraq kep ketti-au damyldaghym.

1992 j.

 

*  *  *

Joldar, joldar,

Biri tәtti, bir ashy,

Mening óleng dәpterimdi qúrasshy.

Bir oiymnan jenildenip qalayyn,

Bir oiyma juyghyraq barayyn.

 

Júmys barda shabyt deytin qasqagha,

Aq paraqtan moyyn búrmay basqagha,

Jazsam dep em, jazsam dep em jyrymdy,

Kezderimde aqyl tisim qaqsaghan.

 

Adam bolyp myna ómirge kelgesin,

Tergese de el tek jaqsylyghymdy tergesin.

Adal tauyp jesem dep em nanymdy,

Adal bassam dep em jerding keudesin.

 

Adal bolsa alghan demim әr menin,

Adal bolsa adymym da әr menin.

Shalys basqan sәtterim de bolsa adal,

Odan artyq ne bolady, bilmedim.

 

Oylar, oilar,

Biri tәtti, biri ashy

Taghy bir jyr dәpterimdi qúrasshy.

Aytqanymnan aitpaghanym kóp edi,

Bәrin, bәrin aityp ketkim keledi.

Sen de sezbey,

Maghan nening keregin.

Haling mýshkil bolyp túr-au, ólenim.

Tabytymda tynysh jatu ýshin de,

Tirligimde týzu bolsam dep edim.

 

Oylar, oilar!

 

*  *  *

Erkin jel em jaz shalqityn jaylauda,

Kýy degening kýishi qolyn baylau ma?

Taghdyr meni nәn shahargha ap keldi,

Qúrekendi jibertkendey aidaugha.

 

Basyndaghyng bolmaghasyn nәby miy,

Kónildeging qaydan bolsyn ariy kýi,

Jýrek jalghas óneshimmen shynghyram,

Biraq ol da bop shyqpaydy tabighiy.

 

Tas sýrleuge tabanymdy jara qyp,

Qu molama kirem keshke qabaryp.

Qyl kópirding azabynan ótetin,

Múnda meni dep ataydy qalalyq.

 

Qayyrmasyn tas dualdar tonaghan,

Terezemdi soqqylaydy samal әn.

Ayaghanmen esigimdi ashpaymyn,

Sóngen shyraq janbaydy dep janadan.

 

Tar bólmede keng tynysym tarylyp,

Jalghyz ghana otyramyn jabyghyp.

Janym erkin jaylauymdy saghynam,

Biraq ta qúr ne istey alam saghynyp.

 

Jandy terbep mәngilikting aghyny,

Tәn arydy, Arman birge arydy!

Janarymdy qytyqtaydy núrymen,

Myng jyl búryn sóngen júldyz jaryghy.

Janym júldyz jyldamdyghyn qosqanda,

Sәlem aityp keyin qalghan dostargha,

Búl qaladan ketem týbi kókke men,

Ketemin men Segizinshi Aspangha.

Deymin ishtey,

Deydi ishimde bir dauys.

 

*  *  *

Jýregi núr qazaghymnyng gýl qyzy,

Mening janym sening nәzik janynnyng kóshirmesi.

Taghy oyandy ýmitimning júldyzy

sen sony óshirmeshi, sen sony óshirmeshi.

 

Tamshy jasqa jiberetin tasty ýgip,

Mýmkin emes bir dir etpey qalmauyn

Saghan degen sezimimdi pash qylyp

Jauyp jatyr aq jauyn.

 

Býgin, sirә, úiyqtamaspyn týnimen,

Tang atqanda kóz ilem.

Sóileytúghyn danalyqtyng tilimen

Bәlkim, mýmkin, Qyzyr qartqa kezigem.

 

Tәniriden bata alghan babamnan

Jalghyz ghana súraytúghyn tilegim:

Jan dýniyesi núr men jyrdan jaralghan

Sol qyzdiki barym, arym, jýregim.

 

Ómir - teniz aidynyna qol sozamyn qúlashtap

Esh qaqym joq nalugha

Saghan degen sezimimdi rastap -

Týn. Aq jauyn jauuda.

 

Jýregi núr qazaghymnyng gýl qyzy,

Sezimimdi sezimine kóshir de,

Taghy oyanghan ýmitimning júldyzyn

Ótinemin, óshirme!

*  *  *

Jan ekensing minezing ashyq qana,

Móldir kónil mende sol, ashyp qara.

Janarly qyz, al saghan qarasa tek,

Qarasynshy qúmarta ghashyq qana.

 

Izgi tilek tileymin jana-jana,

Qauyz ashqan gýl qyzgha jana ghana:

Aqyn jýzin jyr jazsa jabatyn mún

Qalqa qyzdyng janaryn qamalama.

 

Qalqa bala-ay... Minezing kózde me edi?

Kóriktisin, kórkindi kóz kóredi.

Janaryng túnyq eken kól siyaqty,

Jel túrsa tek kól jýzi ózgeredi.

 

Ózgerme, ózgermeshi, janar bop qal,

Sertten taymas jyrdaghy Qamar bop qal.

Armandardyng auylyna alystaghy,

Aqyn kónil joldaytyn habar bop qal.

 

Men de bir kýn saghynar zaman bop qal.

1993 j.

 

 

*  *  *

Aydyn bolghan san armangha,

Maghan arna saghan da arna.

Shyghar-au búl balang súraq,

Dala, Dala, anang bar ma?

 

Anang bar ma, jýzi qanday

Jan shyghar-au qyzygharday.

Seniminen shygha aldyng ba,

Izgi ýmitin ýzip almay?

 

Anang qanday, bildir maghan,

Sәbiysing be byldyrlaghan?

Týsinbedim ne degenin,

Ne bolsa da sen ólenim.

 

Týngi aspanyng júldyz jymyn

Men de sendey júldyzdymyn.

Ózinde әli anam menin

Esine alyp jýr qyz kýnin.

 

Aua ma edi anan, dala,

Olay bolsa, alandama.

Aua, Aua - bar bilerim

Saghan ana maghan da Ana.

 

Ár tereging anang ýshin

Bolsa, Aua ghoy, jarady shyn.

Anasy ýshin terin tókken

Sen de mendey balamysyn.

Ár qyrynnyng kóktegini

Ana ýshin ghoy kók qoregi.

Saghan ana maghan da ana

Meyir qalay shekteledi.

 

Qúiyp jangha qústar әnin,

Jyr qalam bop úshtalamyn.

Aqyndyghym shyghar menin,

Dala, saghan úqsaghanym.

2.01.1993 j.

 

*  *  *

Qiquy syndy úrannyn

Auany ottay jandyryp.

Shyn samghay bilgen qyrannyn

Sorghalauy da zandylyq.

 

Kóz tikpey kókke qoyar ma

Armanshyl adam balasy -

Maghan da meken bolar ma

Aspan men Jerding arasy?!

1993 j.

 

*  *  *

(Igori Talikovtan.

Erkin audarma)

 

Naghyz aqyn tuylmaydy oqysta,

Bar olardyng ómirde óz oryny.

Jer betine keledi olar soghysqa,

Toghysqan shaq júldyzdardyng shoghyry.

 

Súlulyqtyng keneytuge órisin,

Qolyna alyp qalam - qaru jaraghyn,

Eng sheshushi sәt tughanda Jer ýshin,

Keledi olar alyp kókting habaryn.

 

Úly Júmbaq - bir tylsym kýsh jogharghy,

Emdesin dep adam janyn, qoghamdy.

Jer betine jalghyz ne top, legimen,

Óz erkimen jiberedi olardy.

 

Ómirge olar keledi óz erkimen,

Jýregi núr perishte jan pishinde,

Bir tylsym kýsh Kýn úyalar kórkinen,

Olargha ayan beredi ylghy týsinde.

 

Alys júldyz núry oinap óninde,

Tek izgilik, tek jaqsylyq tileui.

Ýmit bolyp kiredi olar kónilge,

Jýrekterge senim bolyp kiredi.

 

Qaysar aqyn qarsy jýrer uayymgha,

ketedi olar paryzdaryn atqaryp,

jer betinde perishteler jayynda,

qalady ólen, qalady anyz saqtalyp.

 

Júldyzdardan tý-u-u joghary jaqtaghy,

Oyy jerge núr bop jetip jatatyn,

Uaqytqa baghynbaydy aqyndar,

Kýlli ghalam - Aqyndardyng Otany.

 

Jer betinen salyp jýrgen saytan әn,

Daq týsirmey namysy men aryna,

Júldyzyna ketedi olar qaytadan...

Ketedi olar kelu ýshin taghy da...

1994 j.


Belgisiz qala

Toghyz joldyng toghysqanmen toraby,

Qayda ekenin taba almaytyn qonaghy

Búl qalada kóktemdi eshkim bilmeydi

Múnda óitkeni on eki ay qys bolady.

 

Alyp taugha baylap qoyghan shynjyrlap,

Búl qalany qarghys atqan myng jylgha.

Jer jyljuda, jermen birge qala da

Qara jylym jaqqa bayau jyljuda.

 

Nókerlerin ertip shyghyp moladan,

Búl qalada týnde saytan salady әn.

Biraz adam aiyrylady úiqydan,

Al kóp adam aiyrylady sanadan.

 

Jyn-jybyrdyng bolghannan song mekeni,

Búl qalada tosyn jaylar jetedi.

Danalyqtyng basyn jaryp tasada,

Súlulyqty sheshindirip ketedi.

 

Bútqa púttay tabynghasyn qashannan,

Shal-qútany jas qyz aulap jasarghan.

Búl qalanyn, eng ghajaby, qúdayy,

Kókte emes, kók qaghazdan jasalghan.

 

Arman múnda qaltalargha batady,

Sonda óledi, eshkimning joq shataghy.

Múnda Muza qayyr súrap kóshede,

Al, aqyndar mas bop bara jatady.

 

Búl qalada tize berseng kóp qyzyq,

Kór, arala, bosqa uaqyt ótkizip

Alyp jýrme. Tek perishte bolmaghyn

Qala jayyn jýrer kókke jetkizip.

 

Toghyz joldyng toghysqanmen toraby,

Qayda ekenin taba almaytyn qonaghy,

Búl qalada kóktemdi eshkim bilmeydi,

Múnda óitkeni on eki ay qys bolady.

 

Júldyz bitken kókte betin shymshylap,

Búghau bughan jatyr qala su súrap,

Jyltyldaghan sәulesindey ýmittin

Ár qabatta sónbeydi tek bir shyraq.

1995 j.

 

Kýzgi japyraq qaltyraydy Kýnge úqsap

Birde, ashyq, Birde shashyq aspany

Kýz kóterilis bastady.

Kesip alyp tastady әlde óli etin,

Álde syrly bir jyr jazyp tastady

Jýregime,

Átten, ony onyng ózi biledi me?

 

Jalghyzdyqtan jabyghynqy kónilim

Áldeneni izdedi:

Toptala úshqan tyrnalardyng tizbegi.

Tughan jerge qosh aitysar kýzdegi?

Kók tósinde kórinbeydi izderi.

 

Sezimimdi qolshatyr qyp tabighattyng týnine,

Kýzgi gýldi syilau ýshin gýlime,

Tentireymin jaghalaugha jete almaghan tolqynday

Tas jol boylap, týspeydi әtteng bәtenkemning býri de.

Ne aitamyn anau jalqyz kýnime?

 

Saghan degen sezimim búl, bil, erkem:

Áppaq bolyp oyanasyng kýni erten

deytindey me Aspan Jerdi qúshaqtap?

Qaranghy týn ghashyqty ketpese eken pyshaqtap?

 

Birde ashyq, birde shashyq aspany

Kýz kóterilis bastady.

Qúzdan qúlap ólsin dedi, kim bilsin,

Qyz esigin ashpady.

Osy bir shaq Ay qamalghan qoragha,

Qúzdan qúlap óler edim,

Eshkim biraq barmaydy ghoy molama.

 

Kýiinishten tyrnalardyng tizbegine qosylyp,

Keter edim, keregi ne qanatymdy bos úryp.

Tughan jerge jeterim ne jetpesim

Belgisiz ghoy әnge bólep kelesi jyl kók tósin.

 

Synarymdy izdedim men kýnimen,

Synarymdy izdedim men týnimen,

Sen aq ta men súryng em,

Senen basqa eshkimge aitqanym joq búny men;

Tizbegimen úsha alady tyrnalar,

Al aqqular úshsa tek úshady ghoy júbymen.

 

Múnly uil jel aitatynday qúlaqqa,

Aydyn kólding taghdyry ainalghanyn súraqqa.

Birde jylau, birde súrau aspany,

Kýz kóterilis bastady.

1992 j.

 

*  *  *

Auzymdy ashsam keudemde kýrsindi ólen,

Oylar óldi janyna núr sinbegen.

Shaq ta boldy janargha jas tyghylghan,

Kez de boldy kýn keshken qúr sýldemen.

 

Bәri boldy búl basta,

Jasyrmaymyn.

Keyde momyn, keyde endi tasyrdaymyn.

Týn qoyny tósegimde tynshytpaydy,

Ár sәti sanany ezgen ghasyr - qayghym.

 

Bәri boldy, búl basta qarabaqyr,

Týn qoynynda súlq týsip qala jatyr.

Barlyghynyng oiynda zamanaqyr,

Túnghiyqqa jәy jyljyp bara jatyr.

 

Zamanaqyr - bútanyng dirilinde,

Zamanaqyr - jelding jәy uilinde.

Zamanaqyr - ol mening sanamda tek,

Esh dauagha boy bermes uy mýlde.

 

Búl Basqa ne bolaryn kim biledi?

Oyly qyzdyng erini ýlbiredi.

Óz senimi ózinde myqty jigit,

Bәri de týs qoy, týs dep kýldiredi,

 

Týs bolsa nege úzaqqa sozylady?

 

*  *  *

Qatulansam Shynghyshanday qatal em...

Ata múngha batady endi bataly er.

Bir qyz kórip kýzgi aspanday býlingen

Ghúmyryma bolyp aldym qapager.

 

Jauger ruh bastar jerding shetine -

Jalang jelding baylap qoyyp ótine

Orta ghasyr batyrlary ór namys

Osym ýshin týkirmey me betime.

 

Daq týsirmey aruaghy men atyna,

Tu astynan tabylatyn batyrgha

Bedel izdep etegine sýringen,

Mazaq bolu onay dep pe eng qatyngha.

 

Óledi dep ishki dertin jasyrghan

Mәjnýn bolsam zatyma say rasynda

Beydauagha - zamandasym kýlmey me, -

Oryn joq dep jiyrmasynshy ghasyrda.

 

Halqym, saghan sol bolsa eger keregi,

Qaldy joryq,- sendik jenis, men endi.

Shayyr bolam bir qyzyna kýn mýsin

Týnde sarnap shygharatyn ólendi.

 

Suyq týnde shyghyp alyp shoqygha

Jylynatyn mahabbattyng otyna.

Qas batyrdan bilegine senetin

Aynalam da jany saqy sopygha.

Qylyshymen jaryp shyqqan jatyrdy

Aqylynan aljastyrghan batyrdy

Anam deymin asqaq basym iyilip,

Osy qyzdy tapqan qazaq qatyndy.

 

Qas batyrlar, aita kórme oza syn

Senderdi de oilandyrsyn sóz asyl.

Pәk arudyng aq bilegi úsynghan

Beybit kýnning ishsem dep em bozasyn.

 

 

Oy aghyny

Ballada

(Eresekter arasyndaghy sayysqa alghash qatysqan jas bylghary qolghap sheberining monology)

Jalqaulyqty shygharatyn termenen,

Jekpe-jekte esh jenilip kórmegen,

Oynaytúghyn tek birinshi jaqpenen

Boyshanyraq, ataqtyraq ol menen

 

Sinirge emes, sazgha ilikken sýiegi,

Onyng úrys tәsili de by edi.

Al ana qyz sony, sony sýiedi,

Ol da maghan júdyryq bop tiyedi.

 

Filippindik ór Abony qúlaqtan

Qadap úryp, birinshi de-aq qúlatqan

Onymenen sayys maghan әzirge

Túrady ylghy sheshimi joq súraqtan.

 

Bizding sayys ayausyz dep atalghan,

Al mahabbat zany odan da qatal zan.

Oryn alghan eng birinshi qatardan

Onday aru taba almaysyng shahardan.

 

Tópeu soqqy,

Qalay qaray búrylam?

Búrylsam da

Júdyryqqa úrynam.

Búl kezekte, amal qansha, es-týssiz

Bir búryshtan bir búryshqa qydyram.

 

Soqyr soqqy

Sorymdy әbden qaynatty,

Sorpa boldym, ashuym tek aibatty.

Búl kezekte jenisti ol alyp túr,

Kelesi raund kórsetermin qayratty.

 

Mine, ýzilis,

Auzyma alam tobany,

Al keudeme kýdikti oy kep qonady.

Qarsy búrysh búryshy ma Bermudtyn,

Qarsylasym kózimen de soghady.

 

- Asylyp qap qúr auany bos úrma,

Arandatqan qimylyna qosylma.

Qashyqtyqty saqta,- deydi Bapkerim.

Qúshaqtasar, kim ol, mening dosym ba!

 

Gong ýni,

Ekinshi raund bastaldy.

Búl kezekte bylay qoyyp qashqandy,

Sәti týsse bir sogharmyn sileyte,

Oghan sóitip kórsetermin aspandy.

 

Dep kijinem,

Bәri ishtey әzirge,

Mәzirmenen jauap berem mәzirge.

Ey, birinshi qatardaghy kýlimkóz,

Jangha jayly әzilindi әzirle.

 

Bastalghansha-aq

Soqqy tiydi jaghyma,

Auytqudan aman qaldym baghyma.

Qarsylasym tek birinshi jaqta әli,

Dep jýrgendey qalay, bala, taghy ma?

 

Oh, qanday sәt,

IYek asty ashyq pa?

Búl soqqyny tartu etip ghashyqqa

Soqqan lәzim,

Qap, sytylyp ketti, әne,

Al júrt meni balap jatyr jasyqqa.

 

Eki essizge esi ketip elergen,

Ysqyrady myng eki jýz kórermen.

Ysqyrady qarsylastyng qolghaby,

Ashyq jerdi izdep bastan, denemnen.

Erteng sirә shygha almaspyn kóshege

Myna betpen kógala bop kógergen.

 

Qarsylasym bir búryshqa qamaldy,

Qútylatyn qaldyrmastan amaldy,

Maydan qylyp myna sharshy alandy,

Jalang qolmen soqsam ba eken jamandy.

 

Bir oy basqa kelgen sayyn

Júdyryq

Sart etedi,

Basty iyqtan sydyryp

Jibererdey,

Qarsylastyng aldyna

Mine, taghy kelip qaldym qydyryp.

 

Qauqar bolsa

Búl mazaqqa kónem be?

Ózimdiki emes syndy denem de.

Samayymnan tiygen soqqy

IYekten taghy eskende,

Jalp etkizdi-au edenge.

Jýdeu attay

Jolgha shyghyp boldyrghan,

On sausaqty býgip túrdym ornymnan.

Qamyqqanda qolghabyma qaraymyn,

Bir dәl tiymey

Qasqa basty qor qylghan.

 

Múnday topta alghash týsken balagha,

Bes jas ýlken - jaraydy ol aghagha,

Jengeni azday arqamnan kep qaghady,

Túz sepkenin sezbey me eken jaragha.

 

Qúrby aldynda

Qadirimdi ketirgen

Búl úyatty

Qalay juam betimnen?

Endigide kýtip alam shabuyldan,

Shabuyldaugha algha qaray sekirmen.

 

Qol jetpegen aruym edi

Nemese

Ángimesi jangha jayly jeneshe

Dep atarmyn sol bir qyzdy,

Meni de,

Ah, meni de sonday bir jan jebese!

1994 j.

 

Júldyzdy shaq

Eski týrki tilinde qatyn sózi anagha, әiel

zatyna qúrmet belgisi retinde qoldanylghan.

 

Mynau qay týn?

Jyr jazar týn aqyndar.

Tolghan, aqyn,

Órt sezim bar, aqyl bar.

Aq qaghazgha kózindi sýz

Tirlikten

Tósegine qisayghanda qatyndar.

 

Qatynynnyng kelbetine qarada,

Basyndy iy úiqydaghy anagha,

basyndy iy jatyr jaylar balagha.

Mynanday týn

Býgining men ertenin

Úiqy-túiqy úiqaspasa bola ma?

 

Jetpisinde jar qúshyp bel shayqaghan,

Shal quatyn sidiginen bayqaghan,

Qatyn bolghan,

Al sen onyng qasynda

Aqynsyng dep biraq kesip aita alam.

 

Solay, aqyn,

Sening sәby ólenin

Dýniyeni ózgerterdey kóremin.

Ózim soghan sәbiydeyin senemin.

Men de óitkeni

Týngi aspanday kónemin.

 

Týn bir uaq bop qaldy ma,

nesi bar.

Sәt bolady qúrsau kónil ashylar.

Týn qoynynda Ay kóshedi aspangha,

Sen qatynnyng qoyynyna kóship al.

 

Qansha sayra, jeter emes aqylym,

Er paryzy - bosamasyn taqymyn.

Júldyzdy jyr jazylmasa,

Myna týn

Júldyzdy úldy jazsyn saghan, aqynym.

 

Týn aspandy kómkergende gýlmenen,

Baq qalmaydy adam jany kirmegen.

Ór aqyn men balday aru jazatyn

Bilgen jangha

Júldyzdy úl - búl da ólen!

26.04.1994 j.

 

Qatardaghy Ólen

Taqyr jerge soqyr janbyr jauady,

Kózi soqyr taghdyrym, ashylmady-au, qabaghyn.

Basymnan baq búlt syndy auady,

Seni sýigim kelip edi, qazaghym!

 

Ystyq jazda suyq týster kóremin,

Tamyz tamshy tamyzbastan qinady.

Qua alar ma qauqary joq ólenim,

Jauaby joq saualdardy midaghy.

 

Kýtinem dep shomylghan kók týtinge,

Taghdyryma bop aldym has narazy.

Esh dauy joq Kýn men Týndi Bitimge,

Shaqyrady kórshi aulanyng qorazy.

 

Bir basynda tórt tauyq,

Ony úiqydan oyatpaydy týnde ólen.

Basymnan baq búlt syndy ketti auyp,

Baqyt aua týsti ekenin bilmep em.

 

Ólmeytúghyn mahabbatym bir qyzgha,

Qyrshyn ketti, kómeyimde kómildi.

Kim biledi, júmaq deytin júldyzda,

Ol da endigi jýrgen bolar kónildi.

 

Jylatpasa júbatpaydy basqa erin...

Basqa elge keregim joq mening de,

Shyday almay shalghanda óksik jas demin,

Ózin-ózi buyndyrsyn deding be?

Qay kezde de qasiyetti sanalghan,

Qatardaghy jauyngeri em ólennin.

Mәngi ómirdi tartyp alyp ajaldan,

Ólsem de men alghy shepte ólermin.

 

Ólenimnen ruhymdy tabady,

Izdegen jan balday tәtti taza mún.

Kózimnen jas júldyz syndy aghady,

Seni sýigim kelip edi, qazaghym.

 

Sózge senseng iyirimi san jyrdaghy,

Dala deydi... dala emes búl aidala.

Qonaq boldym qarasha ýige qyrdaghy,

Jarymaghan qara nan men shaygha da.

 

Aq jaulyq pen qara bala qamy ýshin,

Nayza úshyna tigip edim janymdy.

Óldi úyattan jýregi oyau namysym,

Namysty da jerleytin jer tabyldy.

 

Ózen qayda ótkel salar aragha,

Jútym su joq, jalghyz belgi jar ghana.

Myna dala ainalady qalagha,

Aynala ma aq qaz qara qarghagha?

 

Ystyq jazda suyq týster kóremin,

Sezimdi de suyqtattym tamyzda,

Ey, Kók Aspan, joq bolsa eger keregim,

Men de qyrtpyn, auzyma su tamyzba!

 

Dýnie ausa da dili, tili tazanyn,

Kótere ústap kók bórili bayraghyn.

Seni sýigim kelip edi, qazaghym,

Saytan alghyr, qara endi, qaydamyn?

1995 j.

 

Ómir

Jana óleng jәne búl ózi sonday kóne ólen,

Bolmasa da tegi aqsýiek penen tóreden.

Dalanyng úly qalany jaulap alugha,

Attanyp edi «Jaushyqúm» atty tóbeden.

 

Attanyp edi,

Baptalyp edi armany,

Shattanyp edi, kónilde taghat qalmady.

Ýkili ýmit berdi el sóile dep sózin dalanyn,

Batasyn berdi ónirding ózek shaldary.

 

Sert qylyp týiip tang atar shaqtyng shapaghyn,

Shygharsam dep qalay dalam men babam ataghyn,

Kóshpelilerden qalagha keldi bir aqyn,

Jerdegilerden júldyzy biyik túratyn.

 

Anasy qaldy shyqqyn dep balam asqargha

Dalasy qaldy qosatyn búny dastangha,

Úghatyn edi kókózek jana qyltighan,

Úghatyn edi sol úldy qúm da, tastar da.

 

Qiyaldap ketse týngi Aydy jar qyp oinaytyn,

Adamnyng parqyn aghashtan biyik qoymaytyn.

Sol úlan mynau ghalamdy kýlli jaratqan,

Tәnirining ózi úly aqyn ghoy dep oilaytyn.

 

Oylaytyn edi,

Toymaytyn edi qiyaly.

Qiyr joq oghan,

Qiyalgha bәri siyady.

Ýikýshik emes, kókqúmar qyran bolam dep,

Tastap ta shyqty ol bir kýni sóitip úyany.

 

Qalagha keldi,

Adasty ol qansha kóshede.

Dumangha kirdi, azapqa týsti nesheme,

Jayylyp jýrdi dalanyng erkin jeli bop,

Qayyry bolmay dalasy túrmaq sheshege.

 

Adasyp jýrdi, adasqan úlgha keshirim,

Shaqyrdy dala sol úldy atap esimin.

Óitkeni dala balasy týgil bayy ólgen,

Ana dep tegi jylatqan emes jesirin.

 

... Býgingi isi ertenge bolar ónege

Jatpaydy sol úl janagha jәne kónege,

Ór Edil menen Mýdege әke bolady ol

Bolady jәne Qahan Shynghysqa nemere...

 

Jaulamaq jyrgha qyry joq qyrdyng qalasyn,

Sol úlan býgin jaspenen juyp jarasyn

Janaryn kókke qadaydy jiyi, sebebi ol

Jalghamaq endi Dala men Júldyz arasyn.

1994 j.

 

*  *  *

Alghashqy jol, sen qashanda auyrsyn,

Appaq týtek aldyndaghy jauynsyn.

Samalsyng sen betti jelpip oinaytyn,

Ne bolmasa tamyr júlqar dauylsyn.

 

Mýmkin ol da, gýl bop kózdi arbauyn,

Ne bolmasa qús bop kókke samghauyn.

Álde mýmkin mәngilik bop kelersin,

Sol ýshin de, alghashqy jol, ónersin.

Ólenderding ishindegi ólensin.

1994 j.

 

*  *  *

Janarda jarq etse bir úshqyn,

Sezim ghoy, qalaysha sónedi?

Bir óleng jazugha tiyispin,

Ómirding ózindey әdemi.

 

Dýniyeni shomdyryp araygha,

Tirlikti kýzeter kóz ilmey,

Jazugha tiyispin qalayda,

bir óleng ómirding ózindey.

 

Ol óleng órt bolsyn, bәribir,

Taysalmay jaqyndap baramyn.

Armandy әri alqa, әri jyr,

Qalayda tabamyn, nanamyn.

 

Taghdyrmen bitpeydi kýresim,

Jazylmay sol jyrdyng joldary.

Ózimning órtime týbi ózim,

Órtenip ketpesem bolghany.

 

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371