(sayasy satira)

Bәrining bizding ýstimizge qúlaytyn әdeti emes pe, Qúdaydyng bir qútty kýni  jatplanetalyq tóbemizden top ete qaldy. Alghashynda jýieli týrde jauyp túratyn reseylik bir apparattyng synyghy shyghar dep  synyqshylardan (metallolomshikter ) ózgemiz kónil bóle qoymadyq. Biraq  synyqshylar birazdan song kónilsiz, salysymen qosa siyqsyz birdeneni sýiretip kelgennen son, sol birdenening jatplanetalyq ekeni belgili boldy, biz ony Jat dep atayyq... Sonymen,  «tas týsken jerine auyr» (Jat ta solay), elimizge jerding týpkir-týpkirinen jurnalistterding jeti atasy qaptap ketti, shyndyghynda, jeti emes jetpis atasy kiretin edi, 63 ata keleshekte ýlken maylau bolghanda sheber sylaushy ne juas baqylaushy jiberem degen uәdesin bere almady.

- Qazaqtardyng auyzynyng salymynyng qarashy, basqagha emes tap

osylargha týsip, - dedi ózbek agham.

- Gharyshtan kórinip túrghan jalghyz el osy, - dedi Jat jalt-júlt

etip.

- Qoy-ey?! - dedi bәri, janaghy ózbek aghamnyng qyzghanyshy dalada

qaldy. Bәrining ishin qyzghanysh degen qyzyl it tyrnap jatty.

-  Shyn aitamyn, búl sirә, osy el arqyly zymyrandar kóp úshyp

ozon qabaty júqarghannan bolsa kerek...

-  E, birden sóidep aitpaysyng ba, - dep kópshiligi janaghy qyzyl ittin

basynan teuip quyp jiberdi. (Tek janaghy aghamnyng ishine ol it kirip ólip qaldy)

(sayasy satira)

Bәrining bizding ýstimizge qúlaytyn әdeti emes pe, Qúdaydyng bir qútty kýni  jatplanetalyq tóbemizden top ete qaldy. Alghashynda jýieli týrde jauyp túratyn reseylik bir apparattyng synyghy shyghar dep  synyqshylardan (metallolomshikter ) ózgemiz kónil bóle qoymadyq. Biraq  synyqshylar birazdan song kónilsiz, salysymen qosa siyqsyz birdeneni sýiretip kelgennen son, sol birdenening jatplanetalyq ekeni belgili boldy, biz ony Jat dep atayyq... Sonymen,  «tas týsken jerine auyr» (Jat ta solay), elimizge jerding týpkir-týpkirinen jurnalistterding jeti atasy qaptap ketti, shyndyghynda, jeti emes jetpis atasy kiretin edi, 63 ata keleshekte ýlken maylau bolghanda sheber sylaushy ne juas baqylaushy jiberem degen uәdesin bere almady.

- Qazaqtardyng auyzynyng salymynyng qarashy, basqagha emes tap

osylargha týsip, - dedi ózbek agham.

- Gharyshtan kórinip túrghan jalghyz el osy, - dedi Jat jalt-júlt

etip.

- Qoy-ey?! - dedi bәri, janaghy ózbek aghamnyng qyzghanyshy dalada

qaldy. Bәrining ishin qyzghanysh degen qyzyl it tyrnap jatty.

-  Shyn aitamyn, búl sirә, osy el arqyly zymyrandar kóp úshyp

ozon qabaty júqarghannan bolsa kerek...

-  E, birden sóidep aitpaysyng ba, - dep kópshiligi janaghy qyzyl ittin

basynan teuip quyp jiberdi. (Tek janaghy aghamnyng ishine ol it kirip ólip qaldy)

-  Jә, ozon-mozondy qoya túryndar, mynany ne isteymiz?

- Ne isteymiz deytini joq, bizding elding zany boyynsha, eng әueli,

әriyne, propiskagha otyrghyzamyz dedi, - Tolerant Antúrghanov.

- Mýmkin, әueli sýndetke otyrghyzarsyzdar?- dedi bayghús Jat arab

pen evreyge jaltaq-jaltaq qarap. Arab qúdaygha, evrey múnaygha qaraghan bolyp Jatty bayqamaghansy qaldy.

- Eng bolmasa epiydemiyagha tekserinder, - dedi Jәken, nege ekeni

belgisiz, birden propiskadan bastaghandy onsha qalamay.

- Sen nege propiskadan qashyp túrsyn, bizde jaqynda propiskagha

qatysty jana talaptar shyqty, - dedi Sammitgýl Halyqtardostyghy qyzy

- Sizge qalay aitsam eken, propiskagha ishim onsha jylymay túr...

- Ishing jylymay túrsa seni epiydemiyagha nesine tekseremiz, ishin

qyzyp túrsa bir jón. Mýmkin shekeng qyzyp túrghan shyghar?...

- Olay bolsa propiskadan búryn erkek pe úrghashy ma sony

anyqtayyq ta, - dedi shved.

-  Basqasyn basqa, tap osy sizderge sol bәribir emes pe?! - dep Jat

jalyn kýjireyte bastady.

-  Ou, mynauyng shvedti shaghyp aldy ghoy, mýmkin әueli búl adam ba

nasekom ba sony anyqtayyq, - dedi ýndilik. Eger nasekom bolsa onda «januarlardy qorghau úiymynyn» ókili retinde men oghan kómektesuge әzirmin

- Jalpy, ózinning últyng qanday? - dedi assambleya ókili, mýmkin jana

bir últqa ban baqyty búiyryp túrghan shyghar, - degen esekdәmeden kózinde ýmit oty úyalap.

- Men múnda týskende eng alghash estigen sózim - oryssha sóz, orys

bolyp sanala qoyalyn

-  Áy, «orys bolam desen, әueli qazaq bol!»  dedi Kóp Vektorúly.

- Taqyryptan auytqymayyq, jalpy, propiskagha otyrghyzu mәselesin men ózim qoldaymyn, - dedi  bir gruzin avtoriytet.

- Tap osy eregiskende, men propiskagha otyrmaymyn,- dedi Jat qyrsyghyp

- Propiskagha otyrmasang basqa jerge otyrasyn, - dedi Depu Tatov.

- Nege osy otyrugha, otyrghyzugha әuessinder. Dlya raznoobraziya «Jatu», «túru-jýru» degen sózderdi qoldanyp qoysandarshy anda-sanda bolsa da! dep Jat janynan týnilgen kýy tanytty.

- «Jatqan» degen sóz, endi negativ qoy, «jýrgen» de sol, artyq qimyl sezik tudyrady degendey...

- Osy ýsh qalyptyng ishinde «otyrghannan» artyghy joq, ózing de osy ýsheuding bireuin tanda, men ózim bir orynda 5 jyldan artyq otyrmyn, -dedi Mәngi Mәsinov

- Joq men búlardyng bireuin de emes «úshqan» degen qalypty tandaymyn dep Jat joq bolyp ketti

-  ... Biz otyryp qaldyq, jalpy otyrghanymyzgha kóp boldy, túrsaq jýrsek otyrghyzyp tastamay ma? Qalay oilaysyz, sana-sezimi otyrmaghan aghayyn?!

«Abay-aqparat»