Ótkelde

Auru emes,

Qasap qoldan ólem men.

Sýier aru

Erinimnen kógergen.

 

- Týsinbeppin

Ghúmyryndy úrandy,

Kesh,- dep jylar

Aldyndaghy kýnәmdi

 

- Men kýnәndi,

Keshkem sonau tirimde,-

dep aitar em,

Shyqpaydy, әtten, ýnim de.

 

Jýregime

Jatqanymen jas tolyp,

Ayta almaymyn,

Jaghym qalghan tas bolyp.

 

Úlym túrar

Qos janary móldirep.

Oylamaydy ol

Biraq meni óldi dep.

 

Batasy iygi

Babalardyng jolymen.

Jamandyqtan

Qorghap jýrem ony men.

Osy bir shaq

Júldyzyma jónelgen.

Bәri shyndyq,

Bәri ótirik degenmen.

 

Basyma kep

Jylap túrar ýsh adam.

Ólmeydi olar

Men óldi dep qúsadan.

 

Shyndyq ýshin

Men kesilgen tildeymin.

Ýshinshisi

Kim ekenin bilmeymin.

*  *  *

Men Pushkin emespin,

búl anyq,

Bolmasam bolmayyn, uayym ba.

Jer basyp jýrgenge júbanyp,

Jyr jazam ghashyqtyq jayynda.

 

Mahabbat - sezim búl kiyeli,

Deymin de oranam jalyngha.

Jýregim sol qyzdy sýiedi,

Keudemde tirshilik barynda.

 

O dýnie bar bolsa egerde,

Onda da sýiemin núrlymdy.

Ótkelde

Auru emes,

Qasap qoldan ólem men.

Sýier aru

Erinimnen kógergen.

 

- Týsinbeppin

Ghúmyryndy úrandy,

Kesh,- dep jylar

Aldyndaghy kýnәmdi

 

- Men kýnәndi,

Keshkem sonau tirimde,-

dep aitar em,

Shyqpaydy, әtten, ýnim de.

 

Jýregime

Jatqanymen jas tolyp,

Ayta almaymyn,

Jaghym qalghan tas bolyp.

 

Úlym túrar

Qos janary móldirep.

Oylamaydy ol

Biraq meni óldi dep.

 

Batasy iygi

Babalardyng jolymen.

Jamandyqtan

Qorghap jýrem ony men.

Osy bir shaq

Júldyzyma jónelgen.

Bәri shyndyq,

Bәri ótirik degenmen.

 

Basyma kep

Jylap túrar ýsh adam.

Ólmeydi olar

Men óldi dep qúsadan.

 

Shyndyq ýshin

Men kesilgen tildeymin.

Ýshinshisi

Kim ekenin bilmeymin.

*  *  *

Men Pushkin emespin,

búl anyq,

Bolmasam bolmayyn, uayym ba.

Jer basyp jýrgenge júbanyp,

Jyr jazam ghashyqtyq jayynda.

 

Mahabbat - sezim búl kiyeli,

Deymin de oranam jalyngha.

Jýregim sol qyzdy sýiedi,

Keudemde tirshilik barynda.

 

O dýnie bar bolsa egerde,

Onda da sýiemin núrlymdy.

Uaqytqa mahabbat kóner me,

Ýirener әli-aq ol myng tildi.

 

Myng tilde sóileydi jyrlarym,

Joghaltpay nәshi men boyauyn.

Sezem men jyrgha aitqan

syrlaryn,

Ghashyqqa el eskertkish qoyady.

 

Túghyrdan túrarmyn qarap men,

Beydaua ghashyqtyng kózimen.

Ár tanyn atyrghan talappen

Qúrdas bop zamannyng ózimen.

 

Áytse de kerek pe jangha sol,

Tas túghyr, bar da әli ómirler -

Jyrymdy jatsa oqyp

san ghasyr,

Sandaghan perishte kónilder.

 

Sezimder ólmeydi týbinde,

Shabytqa shaghynda shóldegen,

Kóktemgi jauynnyng tilinde,

Jyr bolyp oralam jerge men.

 

Múnday baq Pushkinge

qonbaghan,

Abaydyng kirmegen týsine.

Sodan song ghashyqtar joldaghan,

Jýrermin hattardyng ishinde.

 

Keudege úyalap jyr emgen,

Sezimin tondyrmay yzghargha,

Áli de san ghasyr jýrem men,

Jer basyp kók tayghaq

múzdarda.

Auyl sureti

Shanqan auylyn armannyng atap qonyp,

Qyz qolynan shay ishu ataq boldy.

Súraq boldyng - sebebi súlulyghyn,

Bir sheshimin tappadym, shataq boldy.

 

Eki týrli oi, ortada syzyq, sirә!

Ózime ayan jýrmegenim qyzyq súrap.

Arysy - bir sezim pernem tentekteu de,

Kóp bolsa - bir tәtti oiym búzyq shyghar.

 

Kónil shirkin әldenege qúlshynghaly,

Men de otyrdym, shalbarymnan qyr synbady.

Eki qolym qalyqtap keseni izdep,

Eki kózim qyzyqtap qymsynghanyn.

 

Kóbik sózding tauysqanday shayqap bәrin,

Kómeyimnen ýn shyqpady, shay batpady.

Sen de qyzyq jansyn-au syryng júmbaq,

Terendegi aghysyng esh bayqatpadyn.

 

Qysylghanda men qysyldym, kóp terledim,

Kónilimning jyrtyghy kóktelmedi.

Tentek úlyna úyang shal basu aityp,

Bir tәtti arman quyp em, jetkermedi.

 

Shydar-au syngha dәl múnday sinir-sezim,

Sonymen kesh bop qaldy inir týsip.

Jonarqamnan tars japty qaqpa esigin,

Qara kempir - qarauylyng qynyr kisi.

 

Qyrsyqqanda endi qaydan túraq tabam,

Kókeyimde sheshimi joq súraq qana.

Óz qolynan múng qyzdyng sharap iship,

Jyrdy aldanysh qylarmen búl aptada.

 

Týngi aspangha qarap em, týk tappadym,

Menin-daghy kep-ketti me-ey búltaqtaghym.

Bar qalghany sol sәtten әser ghana,

Jәne balang jigitting jyr shatpaghy.

1992 j.

Alty arnau

M-gha

I

Lәili men Lәilәning qatary en,

Ghashyqtyng jayyn shyn biler kim?

Qara tas siyaqty qatal em,

Sen meni nәzik qyp jiberdin.

 

Ózine baghynbas óz basy

Kóginen búlttar jii auyp,

Bir sәtke tyiylmas kóz jasy

Aspan bop kettim men jylauyq.

II

Men oqyghan kitaptardyng tóresi,

Ýndilerding qúday jayly jyrynda

Jyr turaly keremet oy aitylghan

Balday tәtti týsinikpen úghymgha.

 

Jangha qimas janymnyng shyn tóresi,

Sol turaly eng bir asyl syrymda.

Núrday qyzgha qanshama óleng jazdym men

Balday tәtti týsinikpen úghymgha.

 

Kórkemdigi kóriktimmen qaraylas

Ot keudemde talay jyrlar tútady.

Olargha teng kele alady tek qana

Ýndilerding qúday jayly kitaby.

Janymnyng sol jýlgelengen jyrlary

Jetken shaqta ghasyrlargha kelesi

Olar jayly aitsa-au bireu osy ed dep

Men oqyghan ólenderding tóresi!

III

Saghan sәlem bere alady kóp keshe,

Eng qúrysa sonyng biri bolmadym.

Amal bar ma, kózding jasy keppese,

Kók tayghaq bop qalyp jatty joldarym.

 

Borandarda múngha oranyp jýrdim men,

Sen jayly oy jylu berip janyma.

Shaqtarda da úmytqam joq jýzindi

Jýzim suy sharpylysqan qanyma.

 

Jabyqqanda san júbatty-au jyr tili,

Qar da eridi basqa týsken qayghymnan.

Qúdaygha da alghys aittym bir kýni

Meni osynsha baytaq múngha bay qylghan.

IV

Tamsantqan týs emes ónimde

Eriksiz aiyryp erkimnen,

Bir ghajap beyneni kórdim de

Qúdaydyng baryna sendim men.

 

Armandap kelse de san ghasyr

Kórmegen aqyndar әli eli,

Áser bop týiildi jangha asyl

Sol beyne peyishtey әdemi.

 

Jany men tәni teng jarasym,

Ayqabaq túratyn múndalap.

Gýlimning qiyla qarasyn

Jyndymyn, berer em jyrlap-aq.

Sanasyn sezimge jendirgen

Mәjnýn ózim bop bú manda,

Sol qyzgha baghymday sendim men,

Sofyday senetin Qúrangha.

 

Shabyttyng shalqyghan kezinde -

Jyrmenen nәshtegen Qúranyn,

Esimde, boy úryp sezimge,

Qúday da aqyn dep túrghanym.

 

Qúr jyr ne dedim de sodan son

Beynesin zerdemde zerledim.

Tәnirdey tәkappar bolghan son

Ol onyng birin de kórmedi.

 

Al sosyn baqytsyz pendedey

Belsheden battym da kýnәgha,

Kettim men óndi de óng demey

Ol bar dep men kórer júmada.

 

Tartayyn tauqymet kóp meyli,

Tym qatal jәne de eng izgi

Ol jayly oy basymnan ketpeydi

Beykýnә kólenkem tәrizdi.

V

Ghayyptan ghajayyp bop kezikkenim,

Men seni qiyalda da qúshqanym joq,

Tek essiz esimindi ejiktedim.

 

Qiyn-au tabyspaghan, qaryshtaghan

Qiyaldan qajyp ketip kózim júmsam,

Júmaqtay elesteydi tanys ghalam.

 

Basymnan qys keshirdim, jaz kóshirdim,

Júmbaghyn sheshsem dedim peshenemmen

Osynau esimdi alghan sazdy esimnin.

 

Bildim men jyr eterim kim ekenin,

Baghzydan qalghan kitap aityp berdi

Qúdaydyng jýz atynyng biri ekenin.

 

Búny bilip kónilim jatty týlep,

Qúdaydyng jýz atynyng birin bilgen

Taghy aitqan sol kitapta baqytty dep.

 

Baqyttan bas ainaldy, mas ta boldym,

Erinim kezergende ernindi ansap,

Janardan tamyp ketken jas ta boldym.

 

Qúp-qúittay jýregimen halyqqa alan

Sening sol tegi bólek esimindi

Áldekim qatty aitsa da nalyp qalam.

 

Ayyra almaytúghyn baqtan múnyn

Áumeser әperbaqan qaydan bilsin

Qúdaydyng atyn atap jatqandyghyn.

VI

Jýrekte jas arman bekinip

Jatqanda,

jýrmesten jayyma,

Basy asau shabyttan lepirip

Jyr jazdym Aspannyng Ayyna.

 

Qolyma qon dedim asylym,

Al qonsa ýldege orarday.

Men dedim Mәjnýndey ghashyghyn,

Beynebir ol Lәilә bolarday.

 

Kýn ótti órilip kóp ólen,

Jyl ótti jýkti bop jyrlargha.

Al qazir bilmeymin ne derim

Sondaghy sol essiz syrlargha.

 

Aspanda Ay jalghyz әli kýn,

Jalghyzdyq sharshatty meni de.

Sol júmbaq Ayymnyng jaryghyn

Jyr qylyp tarttym men elime.

 

Itteri tasadan ýrgen kóp

Aqyn dep tanydy aimaghym.

Men biraq ol kezde bilgem joq

Jerde de qol jetpes Ay baryn.

1994-1995 j.j.

*  *  *

Ayalaghym kelip appaq gýlimdi,

Eng quatty sezimdermen sinirli

Ózine arnap jazghan jyrdyng bәrin de

Jer, Su, Aua, Kýn ózine sinirdi.

 

Aytary bar aqynym dep kergitip,

Senim artyp otyrsa da el kýtip,

Basqa baqtan baqyt tapqan búl betpen

Saghan qaray alamyn ba endi tik?!

1994 j.

 

Arman

Teniz, Teniz! Myna sening tolqynyn,

Maghan, maghan bitse eken dep tolqydym.

Bite qalsa, syr shertisip jaghamen

Tabighattyng tól әnine salar em!

 

Teniz, Teniz! Myna sening kólemin,

Maghan , maghan bitse eken dep kelemin.

O, bitse eger, bite qaynap dalamen,

Tughan jerde mәngilikke qalar em.

1994 j.

 

Kishkentay oqigha

Terezeden ay sәulesin týsirgen,

Enseli ýi, jatyn bólme ishinde,

Jigit pen qyz birin-biri qúshaqtap,

Tar tósekke qisayghanda týsi appaq,

Syrtta әldekim ataghanday esimin,

Ne qaqqanday jýregining esigin.

Jan siyaqty әldeneni izdemek,

Orynynan túrady yrshyp qyz kenet,

Búl bólmeni kim qútqarar qyrsyqtan,

Áldeqaydan ýn shyghady túnshyqqan:

- Keketesing kókmisyng dep kókime,

Ol az bolsa, týkiresing betime.

Aytshy janym,

Saghan, saghan ne jazdym,

Bar bolghany tórt býktelgen qaghazbyn.

Áldekimnen izdegendey qorghanysh.

Taghy da әlsiz kýbirleydi sol dauys:

- Dәl osylay sala ma eken kózge shóp,

Men bolmasam múnyndy ol da sezbes ed.

Janym saghan,

Saghan, saghan ne jazdym,

Bar bolghany tildey ghana qaghazbyn.

Syrt qaqpaghyn kittep te jappaghan,

Qyz әldebir qaghazdy alyp tartpadan

Ýnsiz ghana ýniledi betine,

Al qaghazdyng jas tamady shetine.

Úmyt qalyp jar tósegi, kýieui,

Qyz erni ýnsiz aq qaghazdy sýiedi.

Beyne jýrek erin izi әdemi,

Dirildeydi, ne degisi keledi?

Sol sәt jylu jýgirgendey janyna,

Talyqsyghan ýn shyghady taghy da:

- Boldy, men de sezimmin ghoy, sýiiktim,

Jylamashy, jasta iyisi bar kýiiktin

Eger erkin soqsyn deseng jýregin,

Órte meni, saghan songhy tilegim:

- Baqytty bol jana tapqan jarynmen,

Quant sony qyzuynmen, barynmen.

Jigitinning jan-jýregin jaularda,

Kýl, kýl maghan nazaryndy esh audarma.

Men degening belgisindey baghy azdyn,

Bar bolghany jyr jazylghan qaghazbyn.

1995 j.

 

*  *  *

Mine, seni kórmegeli on apta,

Tek beynendi shaqyramyn qonaqqa.

Senikinen sәl múndylau qabaghy,

Kesh bolghanda ol esigimdi qaghady.

Ýnsiz ghana terbetilip etegi,

Sonsong ýnsiz tór bólmege ótedi.

Bayqamastan joqpyn ba

әlde barmyn ba,

Ýnsiz ghana otyrady aldymda.

Aramyzda jatpasa da qashyqtyq,

Kespese de aspanda әue joldary,

Jauap bolyp sezimime

ghashyqtyq

Moyynyma oralmaydy qoldary.

Eshkimge әli qúpiyasyn ashpaghan,

Bayau ghana ainalady taspada әn.

Beyneng sonsong bayau túryp

ornynan

Qiyalymdy oyatady qalghyghan.

Sazdy әuenning yrghaghyna ainalyp,

Ekeui ýnsiz by biyleydi oilanyp.

Kýnde osylay, ózing emes, elesin

Kýnde, kýnde qonaghym bop kelesin.

Shynymenen osylay ma bәri de,

Bәri ornynda, ornynda emes

nege esim?

Tang atqanda joq bolady ol qaytadan,

Qayda ketti, qalay ketti, bayqaman.

Qúlaghyma sybyrlaydy týngi yzghar:

«Eshqashan da qosylmaydy júldyzdar».

Eshqashan da qosylmaydy, nege men

Jalanayaq qar keshkendey kógerem?

Týk týsinbey shynghyrady sabyrym:

«Júldyz emes, adammyn men, Tәnirim...»

1995 j.

 

*  *  *

(N.Gumiylevten)

 

Úiyqtap ketsem, týs kóremin, týsimde,

Seni sonsha sýigendigim ýshin be,

Kórem ylghy ózindi hәm anany,

Al, ol seni renjitken bolady.

 

Qúlaq aspay qysqy týnnin

kýiine,

Jan úshyra jýgiremin ýiine

Seni anadan qútqarghym-aq keledi,

Áli janym, sýiemin ghoy sebebi.

 

Ýiing bóten, kýiing bóten, bar taghy

Kýieu jigit qaltaly hәm arqaly.

Týni boyy terezenning týbinde

Dúgha oqimyn tilekshining tilinde.

 

Ishten kýbir ýn keledi qúlaqqa,

Esigindi qagha almaymyn biraq ta.

Úmyt bolyp әiel ókpe, er mini

Tabysqan da shygharsyndar endigi.

 

Sezimim bar, jan dýniyem bar

qorynghan,

Kóp túramyn qozghala almay ornymnan.

Tәnirining sulanghan ba janary.

Kóz aldymda kókten júldyz aghady.

Eng songhy ret shiryghady bar shydam,

Qinalamyn, suyq terge malshynam.

Betim ysyp oyanamyn sol sәtte

Janarymnan aghyp ketken tamshydan.

 

Kózden tamshy, bastan baqyt qashpasa,

Bәri mýmkin bolar ma edi basqasha.?

1995 j.

 

Don Juan

(N.Gumiylevten)

 

Qarapayym, asqaq әri armanym,

At ýstinde ótse dep em ómirim.

Sәlem jyrdy qansha arugha arnadym.

Qansha arudyng taptym eken kónilin?

 

Qartayghanda eske ap mәsih ilimin,

Kýn keshermin qonyrqaylau bir qalyp.

Balyn soryp súlulardyng tilinin

Al әzirge qalu kerek jyrghalyp.

 

Oysyz basym toysyz kýndi jek kórer,

Qylyshtaymyn mensinbeytin qynabyn.

Kómeyime bir kekti aiqay kepteler,

Hәm zaryndy estimeydi qúlaghym.

 

Osy ghana qalghan belgi kóp kýnnen.

Keter sәtim keudemdegi sóngende ot.

Bar aitarym pendelerge kórden kep:

Jer betinde ýnsiz azap shektim men,

Esh әielden bala sýiip kórgem joq,

Esh erkekti bauyr degen joqpyn men.

 

Esinde me?

Esinde me?

Ol keshegi kýni ne dep edi?

Ol aitqan-tyn:

Maghan jalghyz kerek óleng edi.

Tәrkidýnie dýniyege ne beredi,

Ne qalady, bolmasa ne óledi.

 

Endi býgin

Ózge әuen, basqa maqam.

Tәrkidýnie sarnaydy.

Ol aitady:

Mún-zarymdy tyndashy, Aspan-Atam.

 

Óleng jazdym bir qyzgha

Altyn jýrek.

Sen de mendey ghashyq bop

Alqynshy dep.

 

Óleng jazdym sol qyzgha,

Aty jylan,

Sezimimning aq qúiyp

qatyghynan.

Bersem deymin barymdy

jýregine,

Kórsem dedim

Ózimdi jatyrynan.

Bilegining aqtyghy

Qardan da arman

Arman, arman

Sol aru Mardan qalghan.

 

Jýregi altyn,

Biraq ta ózi jylan

Qaramady sol aru

Bozbalagha

Kózi qyran,

Sóilese sózi qúran.

 

Kóz úshynda sol aru,

Kórer eles.

Ótti bastan

Kýni-týn neler eges.

Mahabbatym jýrekte ólip qaldy,

Endi oghan óleng de kerek emes.

 

Tәrkidýnie Aspangha qolyn sermep,

Jyr oqidy osylay týn qoynynda.

Kim biledi, saytannyng oiyny ma?!

*  *  *

Keudesi kendi shabyt pen

Qonaqqa ghana shóldegen,

Búl qazaq bes kýn jalghanda

Bir-birin jýzge bólmegen.

 

Búl qazaq jýzge bólmegen,

Aruaqty, senim-nanymdy,

Tektilikpenen

Tek qana

Tәnirge ghana tabyndy.

 

Súrasa salyp jol ýsti,

Áp-sәtte óre-shóre bop,

Ángime shoghyn qyzdyrar

Aday men nayman bóle bop.

 

Ápshesin alsa,

Onay ma!

Syzyltyp aitsa sóz de syn.

Qonyrat qyzy qinaydy-ә,

Dulattan shyqqan jezdesin.

 

Kirmegen qaysy auylgha

Úzaq jol, sharshau, týn aidap,

«Yqylas jauyz jauyz ghoy,

Yqylas kýishi únaydy-aq»

 

Dep tósin tosyp samalgha,

Kóresing qartty otyrghan.

Únaydy maghan

O, qazaq,

Baghzydan sening sol túlghan.

 

Dalasy túnghan danalyq,

Úl-qyzy shetten daryndy,

Júldyzy biyik qashannan

Qazaqtyng qargha tamyrly!

1996 j.

 

Jas ghúngha

Jelmaya minip jahannan

Jerúiyq meken izdegen,

Babalar erer úl barda

Ertennen ýmit ýzbegen.

 

Qinalghan shaqta babanyn

Aruaghy jebep qoldaghan,

Sadaq ta tartyp sol úlan,

Jaudan da jerin qorghaghan.

 

Osylay bolghan әrdayym

Azattyq syngha týskende.

Kishkentay qazaq, dayyn bol,

Ertengi úly isterge.

 

Men de erteng elding birligin

Tabystap Alatauyma,

Ketkende,

Baryp qonady ol

Sәbiyding Alaqanyna.

 

Áke jyry

Onashada ýiir eken oigha mún,

Úlym sening ertenindi oiladym.

Key oiynnyng minezinen shoshynyp,

Key qiyaldyng tәttisine toymadym.

 

Botaqanym, bauyr etim, býldirshin,

Seni әiteuir beybit kýnder kýldirsin.

Qazir әkeng - tas qamalyng janynda

Erteng haling ne bolady, kim bilsin?

 

Eki oy basyp, biri - kýdik, biri - ýmit,

Otyrghanym bir suyp, bir jylynyp.

Seni maqtan qylar ma ekem, joq әlde

Bir isinnen keter me eken týnilip.

 

Ertenindi oilaumen-aq alqyndym:

Qyzyghyna týspey ataq, altynnyn,

Tek әiteuir namysy oyau, jýregi ot,

Azamaty bolsang eken halqymnyn.

1996 j.

*  *  *

Kirgizetin kishkene ýiding qyzuyn,

Qyzym menin, kip-kishkentay qyzyghym.

Qazir sening byldyr qaqqan besigin,

Ashar erteng keng dýniyening esigin.

Aspan, kýndi óz kózinmen kórersin,

Jaratqannyng qúdiretin sezersin.

Oy oilarsyng úzaq týnge jatyp ap,

Ne bolmasa sol oilyny baqylap.

Tek әiteuir adal bolsang bolghany,

Osy boldy jan әkenning armany.

Jaghalaugha jýzgen janday jan sala,

Basy qatty oi-qiyaldan qanshama.

Sol oi-qiyal seni de alyp keterdey,

Mine, otyr ol qasynda

jótel qyssa da jótelmey

Tilek aitpas dana bol dep ol saghan,

Tilek aitpas bala bol dep ol saghan,

Erte me kesh balalyq shaq ótedi,

Bir ghúmyrgha bir balalyq jetedi.

Kezing keler tanym-talgham tolysqan,

Tek aman bol, óz isine bekem bol,

Bir adamgha bir ghúmyrgha jeter sol.

Jan әkendey syila tughan tilindi,

Til dep jýrip jýregi onyng tilindi.

Minezimen úqsap qalghan dalagha,

Oghan emes, úqsashy ana anana.

Kóshesine әkeng oiy shashylghan,

Myna qala sipamaydy basynnan.

Bir túrghanda dala jeli әkelgen

Ózgerek bol, kishkentayym, әkennen.

Alda talay syrlasar sәt bar әli,

Shesheng syndy bolsang alghyr jarady.

Niyeti men peyilin de birge alghyn,

Áli talay jazylatyn jyrymda,

Ekeuindi egiz qylyp jyrlarmyn.

Qyzym menin, kip-kishkentay qyzyghym,

Kirgizetin bizding ýiding qyzuyn.

1997 j.

Jalghyzdyq

Bes qarudy asyngham joq әli men,

Tansәride qan maydangha kirmedim.

Oq pen Oba,

Kóz ben sózding bәrinen,

Sender meni qorghandarshy, pirlerim.

 

Qyzyr baba,

Ghayyp eren qyryq shilten,

Sary atamnyng aruaghy!

Jauyryn ne,

Mazasyz bir sezimnen

Jýregim de jaurady.

 

Alataudyng әrbir shyny әuliye,

Bilmesem de bilemin.

Bereke-baq tilep edim әr ýige,

Nege qabyl bolmay jatyr tilegim.

 

Bir tazymen bir auyldy asyrar

Zaman ótken,

Qapamyn.

Qambar emen jәne men.

Kóshemenen ketip bara jatamyn

Joq jan syndy dәnenem.

 

*  *  *

Mini joq adam bola ma,

Kemshilikter de kóp mende.

Ol ýshin salma tabagha

Ol ýshin meni jek kórme.

 

Mandaygha týsken әjimnin,

Búralan, bilseng joldary.

Janymnyng tabighatyna

Kelmesem qayshy bolghany.

1997 j.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»