Senbi, 8 Mamyr 2021
Tarih 8636 26 pikir 1 Aqpan, 2021 saghat 11:46

Dulat jәne Din (jalghasy)

DULATTYNG DAUYL JYRLARY

(Basy: Dulattyng dauyl jyrlary)

Dulat poeziyasy onyng músylmansha sauaty mol, sol kezde Tashkent, Qazan, Ufa jaqtaghy baspalardan shyghyp, qazaq arasyna taray bastaghan diny әdebiyet pen sopylyq poeziya ókilderining shygharmashylyghymen jaqsy tanys bolghandyghyn kórsetedi.

Sopylyq poeziya – Abay da taghylym alghan, súlu sezim men qúpiya syry qatar órilgen ýlken filosofiyalyq mektep. Danyshpan aqynnyng jyrynda esimi atalatyn Fizuli, Shamsi, Sayhali, Nauai, Saghdi, Firdousi, Qoja Hafiz – týgeldey derlik sopylyq poeziyanyng klassikteri. Diny dәstýrlerding qatal zamanynda ómir sýrgen olardy azat oilary men erkin kózqarastary ýshin islam jolynan auytqyghan eretikter retinde kinәlaghandar da az bolmaghan.

Sopylyq mektepting qazaq aqyn-jazushylaryna jaqyndyghy – Allanyng haqtyghyn, Múhammedting rasuldyghyn moyyndap, din-islamgha degen adaldyqty saqtay otyryp, oigha, pikirge, kózqarasqa erik berui boldy. Búl Dulattyng tanym-týsinigi men ómirlik ústanymyna óte jaqyn edi.

Sopylyq poeziya ókilderi Úly Jaratushy aldynda ózin kýnәhar sanap, ómirde bilip-bilmey jasaghan jaza basushylyqtary ýshin keshirim súrap, Alladan medet tileydi. Múnday ýrdisterdi «minajat jyrlar» deuge bolady, al Qoja Ahmet  Yassauiyde búl janr «hikmet» týrinde kórinis tapqan. Dulat sopylyq poeziyamen, onyng mazmúnymen, janrlyq erekshelikterimen, basty qaghidattarymen, Yassauy hikmetterimen tanys bolghan. Bar ghúmyryn qyrda ótkizip, sopylyq dәstýrdi ústana almaghan Dulat: «Adal sopy men emes, Pirding sózin tútynghan», – dep anyq jazady. Osy joldar Dulattyng sopylyq dәstýrdegi pir men shәkirttin, yaghny mýrshid pen mýridting arasynda bolatyn dәstýrlik iyerarhiyadan da habary bar ekendigin anghartady.

Dulattyng sopylyq poeziya men diny kitaptarmen jete tanystyghy onyn: «Sofy alliya kitaptar, Súrap kórseng sorymdy. Kitap sózin tútpasaq, Tәnirim isi qiyn-dy», – degen jyr joldarynan da bayqalady. Jyraudyng múndaghy aityp otyrghany – esimi qazaqtar men tatarlar  arasyna keng taraghan sopylyq poeziyanyng kórnekti ókili, mistik aqyn Sofy Allayar. Onyng aty danyshpan Abaydyng otyz segizinshi qara sózinde kezdesedi. Dulat shygharmashylyghy óte kýrdeli Sofy Allayar siyaqty filosof aqynnyng qyr-syryn úqqan, ómirbayanynan da habardar bolghan. Sofy Allayar óz shәkirtteri ýshin 11 bólmeli qújyra jәne olardyng bәrining basyn qosyp dәris ótkizetin ortaq hanaka saldyrghan.  Múny da bilgen Dulat: «On eki hat shalghyny, Qiyada súnqar taratty», – dep jazady.

Dulat – islam tarihynan, músylmandyq ilimning negizgi postulattarynan habary mol jyrau. Onyng shygharmalarynda «Alla», «sharighat», «iman», «obal», «sauap», «qayyr», «dúgha», «kýnә», «nәpsi», «peyish», «tozaq», «bәtua», «sharafat», «medet», «rahym», «sabyr», «aqiyret», «tәuba», «taupiyq» siyaqty islamdaghy asa kýrdeli filosofiyalyq kategoriyalardyng jii úshyrasuy jәne oghan degen aqyn kózqarasynyng qazaqy úghymgha say jyraulyq poeziya tilimen berilui onyng diny sauatynyng moldyghyn dәleldese kerek.

Kezinde hәkim Abaydyng «Qúrandy molda teris oqyryn» «ghylymy túrghydan» taldap, ony ateist aqyn retinde zertteu jazghandar da bolghan. Dulattyng «Ishangha» atty óleninen ony dinge qarsy shyqqan aqyn deushiler de tabyldy. Búl – әriyne, qisyngha kelmeytin, aqiqatqa janaspaytyn әreket. Dulat shygharmashylyghymen tolyq tanys adam múnday qiyanatqa barmaugha tiyis. «Ishangha» jyry, kerisinshe, islam men onyng qúndylyqtaryn ayar moldadan qorghaugha arnalghan. Dulat nәpsini tyiyp, sharighat jolyn ústanugha, imannyng tazalyghyna shaqyrady. Ol: «Aqyly joq moldalar, Iman almaq tiyngha. Onaylyqpen kelmeydi, Iman degen qiyn da», – dep nәpsisin tiya almaghan aramza moldany ashy syngha alady.

Sofy Allayardy bilgen Dulat, әriyne, Qoja Ahmet Yassauiydi de tereng tanyghan. Onyng «Áuelgi qazaq  degen júrt» atty tolghauynyn: «Mәdiyne men Mekkede, Áulie zada mol eken. Áziret qonghan Qaratau, Asa almaghan onan jau», – degen joldaryndaghy ishara arqyly el arasynda «Áziret súltan» atanghan Qoja Ahmet Yassauy menzelip otyrghany   dausyz.

Yassauiyding payghambar jasyna kelgen son: «Endigi tirlikte maghan kýnning kózin kóruding ózi artyq», – dep, qyluetke týsip, bar ghúmyryn bir Allagha minәjat etumen ótkizgeni әmbege ayan. Sondyqtan onyng shygharmashylyghyndaghy negizgi motiv adam boyyndaghy nәpsiqúmarlyq, toyymsyzdyqpen kýres boldy. Ony jenuding basty joly – kýnәni moyyndau, tәubege kelu. Nәpsi menmendikten tuady, sondyqtan ol – adamnyng «aliter egosy».

Nәpsi – «Qúranda» jii aitylatyn, sopylar tarapynan jii tәpsirlengen óte kýrdeli filosofiyalyq kategoriya. Nәpsiqúmarlyq adam boyyndaghy kórseqyzarlyq, qanaghatsyzdyq siyaqty teris pighyldardy tudyrady. Nәpsi, kýnә men tәube – Yassauy hikmetterining basty taqyryby. Ol: «Kónilim qatty, tilim ashy, ózim zalym. ...Alpys ýshke jasym jetti, óttim ghapyl», – dep ózin-ózi qatty sheneydi. Dulat ta ózin ýnemi ondyrmay synaydy.

Yassauy – dýniyeqonyzdyq pen nәpsiqúmarlyqtyng qas jauy. Ol óz hikmetinde: «Dýnie – nәjis, talap etip itshe jýrdim, Ústap ony arqasynan kýn-týn qudym. ...Nәpsi shaytan tútqyn qyldy adam úlyn, Týiedey ghyp baylap aldy eki qolyn», – dep jazady. Dәl osy iydeya ózin joyqyn syngha alatyn Dulat shygharmashylyghynyng altyn qazyghy deuge bolady. Ol «Dýnie – jemtik, men – tóbetinde»: «Kýnәm – joyqyn, tәubem – az, Tirshilikten ne taptym?» – dep nazalansa, taghy bir óleninde: «Zamanaqyr bolghanda, Nәfsi jaqyn baladan», – degen tújyrym jasaydy.  Adam óz boyyndaghy teris pighyldardy jenui ýshin: «Moldadan sabaq alynyz, Imandy jaqsy biliniz, Men esittim kitaptan, Ghaqyl, iman núrmen ten. ...Mal – dýniyening opasy, Iman – jannyng sapasy, Auyzdaghy imanyn, Raushan bolghan núrmen ten», – dep oqu-bilim mengeruge, núrgha tendes aqyl men imandy qatar ústanugha shaqyrady. Dulattyng «núrmen ten» imany: «Bihamdillah «núr-i-iman» ashtym mine», – degen Yassauy negizdegen «núr-i-iman», yaghny «iman núry» ilimimen úshtasyp jatyr.

Yassauiyden bastalyp, Dulatpen jalghasqan «iman núry» ilimi Abayda kemeldikpen tolyghady. Ol otyz altynshy sózinde: «Úyat kimde bolsa – iman sonda», – dese, otyz segizinshi sózde: «Kimning úyaty joq bolsa, onyng imany joq», – dep týiindeydi. Úyat pen ar, ynsap pen taupiq – Abay men Dulat poeziyasyndaghy imandylyqqa bastar baspaldaqtar. Abay imandylyqty Allany sýi, adamzatty sýi, Haq jolyn sýimen qabystyryp, «iman núryn» ýsh sýiden qúralghan «imany gýlge» úlastyrady.

Jalpy, Dulat pen sopylyq poeziya, Dulat pen Yassauiyding ýndesui jәne onyng Abay shygharmashylyghynda kemeldik dengeyge kóterilui arnayy zertteudi qajet etedi. Qazir diny sauaty mol, últ әdebiyeti túnyghynan qanyp ishken sauatty jastarymyz kóp. Solar «Qúran Kәrimdi» týsinip oqyp, Múhammed payghambarymyzdy qadyr tútyp, «toqsan toghyz mashayyq pen otyz ýsh myng sahabanyn» (Dulattyng sózi) ómirin ýlgi tútqan Dulat aqynnyng shygharmashylyghyna terenirek ýnilip, zerdeli zertteulerdi dýniyege әkeledi dep senemiz.

DULAT JÁNE ABAY

Dulat turaly әngime aityla qalghan jerde danyshpan Abaygha soqpay ketu mýmkin emes. Jәne ol Abaydyng bәrimizge mektep oqushysy kezimizden jaqsy tanys: «Shortanbay, Dulat penen Búqar jyrau, Óleni biri – jamau, biri – qúrau» atty óleninen bastalady.

Shyndyghynda, Abay aitqan ýsh aqyn – qazaq poeziyasynyng ýsh ýlken biyigi. Olarsyz HVIII-HIH ghasyrdaghy qazaq әdebiyetin elestetu qiyn, tipti mýmkin emes. Búqarekeng – jyrau ghana emes, han Abylaydyng aqylman kenesshisi, aitqan sózine el de, han da toqtaghan әri bi, әri abyz, óz zamanynyng qabyrghaly memleket qayratkeri. Handyq dәuirdegi qazaq әdebiyetin zerttegen ghalymdardyng bәri birdey jyraulyq poeziyanyng klassiygi retinde moyyndaghan túlgha.

Shortanbay da qara jayau jan emes. Dulattyng «Ósiyetnamasynan» kóp búryn shyqqan onyng «Bala zary» atty kitaby tónkeriske deyin qatarynan birneshe ret basylyp, qazaq arasyna keninen tarady. Eng bastysy, syngha úshyrap otyrghan әdebiyetting ýsh tiregining ýsheui de – Abay elimen auyly aralas, qoyy qoralas jerde ósip-ónip, ataq-danqy әldeqashan Alash júrtyn sharlap ketken alyptar. Sondyqtan Abay ýsheuining esimin ghana emes, shygharmashylyghyn da bala kýninen-aq qúlaghyna sinirip ósken. Múny jaqsy biletin Múhtar Áuezovting 1942 jyly jaryq kórgen «Abay» romanynyng «Qaytqanda» atty tarauynda әjesi Zerening qystauyndaghy on ýsh jasar Abaydyng eki sheshesining aituynan Qalqaman-Mamyr, Enlik-Kebek hikayalaryn, Kýderiqoja, Shortanbay, Shóje jyrlaryn yntygha tyndaytyny suretteledi. Kýnderding kýninde búl ýige qos qonaq – Dulat aqyn men Baykókshe jyrshy (ómirde bolghan adam) kelip, bala Abaygha kezektese «Qobylandy batyr» men «Qozy Kórpesh – Bayan Súludy» kelistire jyrlaydy. «El aiyghyp, onasha qalghanda Dulat óz jyrlaryn, ózi qúrby – Shortanbay, Shóje, Sybanbay, Balta, Alpys aqyn jyrlaryn termelep ketedi». Keyin amaldyng joqtyghynan esimi Barlas dep ózgertilgen Dulattyng nyspysy alghashqy basylymda óz atymen atalyp, onyng jyrlary «Ósiyetnamada» jariyalanghan tól núsqasynda beriledi. Múhannyng jazuynsha, qos aqyn Zere auylynda bir aiday jatyp, bala Abaygha búryn estimegen ólen, jyr, aitys, dastandar әlemin armansyz aralatqan.

Úly Múhang romanda surettep otyrghan kezdesuding ómirde boluy da әbden mýmkin. Abay 13-ke 1858 jyly kelgen. Búl kezde Dulat – әli tiri, jasy 56-gha shyghyp, sol zaman úghymynsha mosqal tartqan qart jyrau. Mekeni de Abay auylynan arysa bir kósh jerde. Sondyqtan múnday kezdesu oryn alghan da shyghar, ótpegen kýnning ózinde Abay Dulat jyrlaryn bala kýninen-aq estigeni anyq. Al bertinde, 1880 jyly shyqqan «Ósiyetnamany» onsyz da siyrek jaryq kóretin qazaq kitaptarynyng bireuin de qalt jibermeytin Abaydyng oqyghany esh kýmәn keltirmeydi. Endeshe, nege Abay olargha osynshama qatqyl bagha bergen?

Abaydyng ýsh aqyngha arnalghan búl sózi onyng 1888 jyly jazylghan «Bireuding kisisi ólse qaraly ol» atty óleninde aitylady. Búl – Abaydyng kemeline kelgen kezi. Ózi jas kýninde qyzygha, qúmarta oqyghan shyghys aqyndaryn tauysyp, orys, batys poeziyasyna den qoyghan, Pushkindi audara bastaghan túsy. Ólenge, әdebiyet ataulygha qoyatyn talaby jogharylap, «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasynyn» jazylghan shaghy. Tújyrymdap aitsaq, Abaydyng әlemdik poeziya men aqyl-oy biyigine erkin kóterilgen kezi. Abaytanushylardyng birynghay moyyndauynsha, 1988 jyl – onyng poeziyadaghy eng ónimdi enbek etip, «Kýz», «Qys», «Jelsiz týnde jaryq ai», «Segiz ayaq», «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin», «Ayttym sәlem, Qalamqas», «Jarq etpes qara kónilim ne qylsa da» siyaqty klassikalyq tuyndylardy dýniyege әkelgen jyly.

Áriyne, aqyl-oy men poeziyanyng shyrqau shynynda túrghan danyshpan Abaydyng búl kezde ózi ýshin «kemshiligi әr jerden kórinip túrghan» aqyn-jyraular jayly basqasha jazuy mýmkin emes edi. Onyng búl baghasy – ýsh aqyn shygharmashylyghyn túqyrtu, tómendetu emes, olardy ózine deyingi qazaq әdebiyetining ýsh belesi, ýsh biyigi retinde moyyndauy. Abayday últtyng әdil ústazyna, kemenger danasyna ne dese de jarasady. Óitkeni ol ózining danyshpandyq biyiginde túryp aitady. Al biz hәkim sózining astaryn andap, isharasyn shamalap, júmbaghyna boylap baryp qorytyndy jasauymyz kerek. Endeshe, Abaydyng Dulatqa bergen baghasyn syn emes, onyng poeziyasyn ózine deyingi әdebiyetting biyik belesi retinde baghalauy retinde qabyldauymyz kerek.

Dulat dýnie salghan 1871 jyly alghashqy balang jyrlaryn jazghany bolmasa, Abay әli ýlken әdebiyetke kele qoymaghan. Sondyqtan Dulat pen Abay poeziyasyndaghy ýilesimdi «aldynghy tolqyn aghanyng – keyingi tolqyn inige» tiygizgen tәlim-taghylymy, jyr dәstýrining ýlgi-ýndestigi retinde qarastyrghan jón.

Dulat pen Abay poeziyasynan úqsastyq izdeushiler úly aqynnyng ómirining sonyna qaray jazylghan «Kólenke basyn úzartyp» atty ólenindegi «Adasqan kýshik sekildi, Úlyp júrtqa qaytqan oi» atty ghajayyp obrazdyng tórkinin Dulattyng «Mónirep júrtqa oy qaytty, Búzauy ólgen siyrday», – degen joldardan izdeydi. Dúrys-aq. Týp-tórkini Dulattan bastalyp, Abayda qaytalanbas dengeyde týrlengen úqsastyq múnymen ghana shektelmese kerek. Dulat: «Áuelgi qazaq degen qalyng júrt, Miyghyndy  kórsetpey, Ústarasyz ósken múrt. Úiqy basyp sezbedik», – dep uayymdasa, Abay: «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym, Ústarasyz auzyna týsti-au múrtyn», – dep kýnirenedi. Dulat: «Orystyng zanyn quattap, Jol ashyp eldi suattap, ...Shen-shekpenge satylyp, Batpaqqa elin batyryp», – dese, Abay: «Mәz bolady bolysyn, Arqagha úlyq qaqqangha, Sheltireytip orysyn, Shendi shekpen japqangha», – dep tolghaydy. Dulat: «Mayyrdyng alsa búiryghyn, Borbaygha qysyp qúiryghyn, El pysyghy jortady-ay», – dep minese, Abay: «Kýshtilerim sóz aitsa, Bas iyzeymin shybyndap», – dep sheneydi. Tipti Abaydyng «Jaz» atty hrestomatiyalyq ólenindegi bәrimiz bala kýnnen jattap ósken belgili jyr joldary Dulattyn: «Manghaz bayyng balpandap, Maqtangóiing taltandap, Jas óspirim jar tandap, Bәibisheler bylqyldap, Aqpeyil shaldar anqyldap, Aqkónilder jarqyldap», – degen úiqastarymen ýilesip-aq túrghan joq pa?!

Abay syny degennen shyghady, ol «Shortanbay, Dulat penen Búqar jyraudy» ghana qalamyna iliktirgen joq. Ol «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» atty shygharmashylyq kredosyn aiqyndaghan әigili jyrynda esimderin aitpasa da ózining aqyndyq mektebinen shyqqan ýsh aqyndy da sharpyp ótedi. Abay osy óleninde: «Sóz aittym «Áziret Áli», «aydaharsyz», Múnda joq «altyn iyek, sary ala qyz». Kәrilikti jamandap, ólim tilep, Bolsyn degen jerim joq jigit arsyz», – degen joldarda shәkirti Kókbay aqyndy, qissashyl aqyn Árip Tәnirbergenov pen ataqty Shәkәrimning ózin syngha alghan.

Abaydyng aqyn úly Túraghúl әkesi turaly esteliginde osy ólenning tarihy turaly aita kelip, onyng kezinde Áziret Álining aidaharmen alysqany jayynda jyr jazghan Kókbaydy, surettegen qyzdyng dene mýshelerin aluan týrli asyl tastargha tenep, jer-kókke syighyzbay maqtaytyn Árip Tәnirbergenovti jәne Shәkәrim qajynyng jas kýninde kәrilikti jamandaghan ólenderin túspaldap túrghanyn ashyp kórsetken.

Kókbay Janatayúly – Abaydyng ózi tәrbiyelegen, oqytqan, janyna jaqyn tútqan shәkirtterining biri. Abay «Jaz», «Kýlembaygha» atty ólenderin alghashqyda Kókbaydyng atynan jariyalap, «Dala uәlayatynyng gazetinde» bastyrghan. Kókbay molda әuelde qissashyl aqyndargha eliktep aidaharmen alysatyn Áziret Áli turaly dastan jazsa kerek. Abay osyny isharalap túr.

Árip Tәnirbergenov – oryssha, qazaqsha bilim alghan, arab, parsy, qytay tilderin mengergen, býginde esimi qazaq әdebiyetinde erkin moyyndalghan túlgha. Onyng «Ziyada-Shahmúrat», «Qoja-Ghaffan», «Tahiyr», «Bahram» atty dastandary birneshe ret qatarynan basylyp, tónkeriske deyin qazaq arasynda keninen taralghan. Pushkin men Lermontovty da audarghan. Mine, osynday mýmkindigi zor talant iyesining «Ziyada-Shahmúratta»  Horly, Ghayyn atty qos hanshany beynelegende «Aq manday, qas zýbәrjat, kózi gauhar», «Injuden otyz tisi, erni laghyl», «Aq tamaq, altyn iyek moyyndary», «Hanshanyng otyz tisi meruertten», «Mýshesi, keudesi altyn, zýbәrjattan», – dep shyghystyq ýlgidegi ghashyqtyq dastandarda jii kezdesetin jenil-jelpi teneulerdi quyp ketkenin Abay oryndy synaydy. Túraghúl: «Ol ólenge Árip kektenip: «Birjan men Sara degen qyz aitysypty» dep óleng jazyp, bizding aqsaqaldy jamandaydy. Birjannyng arghyn emes, Kerey ekendigin bilmeydi»,  – dep bayandaydy. «Birjan-Sara» taqyrybyn qauzasaq, alysqa ketip qalatyndyqtan Árip turaly әngimeni osy jerden dogharayyq.

Abay eki aqyn turaly oiyn eki-aq jolmen astarlap aitsa, óleng tútastay alghanda, kәrilikti jamandaghan Shәkәrimge arnalghanday әser qaldyrady. Ondaghy «qyzshyl», «qyzyqshyl», «sәnqoy», «danghoy», «kerbez-kerim» degen synnyng bәri «óleni bar ónerli» inisine arnalghan. Abay búl óleninde «uly siya, ashy tilge» erik bergen. Nege? Endi osyghan keleyik.

Shәkәrim 21 jasynda «Segiz ayaqtyn» ýlgisimen «Jastyq turaly» ólenin jazady. Búl – Shәkәrim poeziyasyndaghy eng kórkem, eng súlu jyrdyng biri. Keyin jastyqqa qarama-qarsy etip, qarttyqqa jetken adamnyng jýregine shanshuday qadalatyn tústary kóp «Kәrilikti» úsynady. Jiyrmadan endi ghana asqan Shәkәrim: «Kәride aqyl, kýsh bolmas», «Qadiring ketip, zamanyng ótip», «Jan juymas qasyna», «Sýieging qalyp, et ketse, – Dalagha baryp sie almay, Kiyimin jóndep kie almay», «Túra almay jatyp, Bylshyldap, shatyp», «Ony da sezbey, Ýmitin ýzbey, Kelmeydi shaldyng ólgisi», – degen siyaqty zilmauyr sózderdi qoldanady. Ekeuining arasy bir-aq mýshel bolsa da, búl oghan da, aqyn inisining әbestigin betine basyp hәkimge shaghymdanghan egde tartqan el aghalaryna da únamaydy. Sondyqtan Abay janylys basqan inisi ýshin «esil óner qor bolyp keter týzge», «Jalynamyn, múnday sóz aitpa bizge», – dep eljirey, egile tolghaydy.

Múnyng bәrin tizbelep otyrghanymyz: osy ólende syn bar ma? Bolghanda qanday. Biraq Abay múny aqyn inilerin mineu ýshin emes, «jazdym ýlgi jastargha bermek ýshin» dep aqyndyq ónerdi ústanghan shәkirtterine jón siltep, joba kórsetu ýshin jazghan.

Shәkәrimning danyshpandyghy sonda – ol keybireuler siyaqty ústazynyng sózin kek tútqan joq. Qateligin týsinuding belgisi retinde: «Kel, jastar, biz bir týrli jol tabalyq. ...Jalynalyq Abaygha, jýr, baralyq! Qoy, oilalyq, shatylyp, shataspastan, Onamyz ba Abaydan bata almastan?»  – degen úzaq ólenin jazady. Úlylar osylay ýndesip, osylay tabysqan.

Abaydyng Kókbay, Árip, Shәkәrimdi synaghan óleni turaly pikirimiz onyng Dulatqa qarata aitqan sózderinen bastaldy. Dulat turaly jazghanda  Abay sózben birge tyndaushysy da týzelgen jana әdebiyetke qoyylatyn talaptyng da biyiktegenin menzeu ýshin aitty dep úqqanymyz jón.

Dulat pen Abay ýilesimin tújyrymdap aitar bolsaq, Abay ózine deyingi qazaq poeziyasynyng ozyq dәstýrlerin bala kýninen qúlaghyna sinirip, kókiregine qúiyp ósken. Kem-ketikterin de bilgen. Olardy ózi qazaq topyraghyna beyimdey damytqan әlemdik poeziya ýlgilerimen salystyra, shendestire otyryp bagha bergen. Mine, sondyqtan Múhtar Áuezov әlem әdebiyetindegi HH ghasyrdyng úly romany sanalatyn «Abay jolyna» Dulatty Abaydyng ústazy retinde bilip qosqan. Býgingi kýn oqyrmandary da Dulat shygharmashylyghyn dәl osylay qabyldauy kerek.

***

Dulattyng ómiri qanday qiyn bolsa, shygharmashylyq taghdyry da sonshalyqty auyr boldy. Patshalyq senzura ony orys otarshyldyghynyng sayasatyn óltire synaghany ýshin qyryna alsa, kenestik qyzyl iydeologiya eskishil, kertartpa, handyq dәuirdi dәriptegen aqyn retinde shettetti. Onyng «Ósiyetnamasyn» baspagha dayyndaghan Mәulekey esimdi dindar aqyn Dulat ólenderining ózine únamaghan, senzuragha jaqpaghan tústaryn qyrqyp tastap, narkesken aqynnyng qighyr qylyshtay ótkir jyrlaryn júmsartyp bergenge úqsaydy. Tórt ayaghyn teng basqan Dulattyng jorgha jyrlarynyng key tústa kibirtiktep, shoqyraqtap qalatyny da osydan.

Dulat jyrlary ózining kózi tirisinde-aq el arasyna, әsirese ózining tuyp-ósken Semey júrty, Shyghys Qazaqstan ólkesine keninen taraldy. Ol dýniyege kelip, bar ghúmyryn ótkizgen Ayagózben irgeles audanda ósken biz de jas kýnimizden el aghalary, abyz aqsaqaldar auzynan «Aqtaylaq by aitypty», «Dulat osylay degen eken» degen ólen-jyr, sheshendik sózderdi kóp estidik.

Dulat ataqty Aqtaylaq biyding ózimen sóz qaghystyrghan. Kezinde kónening kózi, tarihtyng ózindey bolghan, Abay aqyndyq mektebining kórnekti ókili Shәkir Ábenov aqsaqal ózi biletin jәne ayagózdik kónekóz qariya Ghabbas Baydildaúlynan jazyp alghan Dulat múrasyn jiktep, jýielep, Ghylym akademiyasynyng qoljazba qoryna tapsyrady. Ókinishke qaray, osy bir ghajayyp qazyna әli tolyq iygerildi dep aita almaymyz. Ghabbas aqsaqal Dulattyng kózin kórip, sózin óz auzynan tyndaghan eken әri olardy aqynnyng  tiri kezinde-aq hatqa týsire bastapty. Sondyqtan Shәkir Ábenov tapsyrghan mol múranyng dulattanushylar ýshin әli aitar syry da, berer ósiyet-ónegesi de az bolmasa kerek.

«Abay» ensiklopediyasyn dayyndau barysynda 1989 jyly biz akademik Rymghaly Núrghaliy, professor Mekemtas Myrzahmetov, abaylyq aqyn Tólegen Janghaliyev bәrimiz Qúndyzdydaghy Shәkir aqsaqalgha sәlem beruge bardyq. Jady myqty qariya Abay, Dulat, Shәkәrimning jyrlaryn jatqa soghyp, әr ólenning jazylu tarihyn bayandap, olardyng taghdyr-talayyna qatysty nebir qyzghylyqty hikayalar aitty. Sol kýni Ghylym akademiyasyna ózi tapsyrghan aqyn ólenderining әli jaryq kórmegenine ókinip, tipti olardy ótkizgennen keyin de el auzynan Dulattyng talay-talay jeldey esken, sendey kóshken dauyldy jyrlaryn estigenin jetkizip edi. Áriyne, qazir onday qazynaly qarttarymyz qalmady deuge de bolady. Degenmen, qoljazba qoryn taghy da úqyptylyqpen qaghystyrar bolsaq, arqaly aqynnyng býgingi oqyrmangha belgisiz, jariyagha jetpegen ghibratty jyrlarynyng tabylyp qaluy da bek mýmkin.

Dulat jyrlary Múhtar Áuezovting  qoldauymen әueli «Abay» romanynda, keyin týrli әdebiyet oqulyqtary men hrestomatiyalarda tam-túmdap jaryq kórdi. Onyng shygharmashylyghy jóninde әr jyldarda akademik Q.Júmaliyev, Z.Ahmetov, ghalymdar R.Syzdyqova, Q.Ómirәliyev, M.Myrzahmetov, M.Maghauiyn, H.Sýiinshәliyev, B.Omarov, T.Shanbay, Q.Raev t.b. tarapynan zertteldi.

Osy túrghydan kelgende belgili dulattanushy ghalym Qúlmat Ómirәliyevting qúrastyruymen 1991 jyly jaryq kórgen «Zamana sazy» atty jinaqtyng orny erekshe bolghandyghyn atap ótu lәzim. Dәl osy ghalymnyng HIH ghasyrdaghy qazaq poeziyasynyng erekshelikterine, óleng týrine arnalghan «Qazaq poeziyasynyng janry men stiyli» atty 1983 jyly jaryq kórgen monografiyasynda Dulat poeziyasynyng qyr-syry tereng taldandy.

Dulatqa arnalghan ghylymiy-zertteu enbekter turaly oiymyzdy aqyn shygharmalarynyng tili men poetikalyq kýsh-quatyn jan-jaqty qamtyp zerttegen ýlken ghalym, akademiyk, filologiya ghylymynyng doktory, professor, Memlekettik syilyqtyng laureaty Rabigha Syzdyqova apamyzdyn: «Dulat – Abaydyng aldynda ótken qazaq sóz zergerlerining ishindegi eng myqtysy. Ol mәdeniy-ruhany dýniyemizden óz ornyn, ýlken ornyn alugha tiyis», – degen pikirimen qorytyndylaugha bolady.

Dulatty tanu, zertteu, shygharmalaryn jinau men jýieleuding jana kezeni endi bastaldy. Onyng san qyrly, aluan toghysty bay shygharmashylyq múrasy filosof, sosiolog, zanger, pedagog, psiholog, tarihshy, әdebiyetshi, tilshi ghalymdarymyz tarapynan jan-jaqty zerttelip-zerdelenip, onyng jyr-kestege týsirgen qaytalanbas ólen-órnegining aishyghy aiqyndalyp, týs-tanbasy taldanyp, jana buyn zertteushileri arqyly jalghasa beredi degen senimdemiz.

(Sony.)

Múhtar Qúl-Múhammed

«Qazaq әdebiyeti» gazeti, №2-3, 22 qantar, 2021 jyl

Abai.kz

26 pikir