Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2391 0 pikir 15 Nauryz, 2012 saghat 07:25

Yrys Amankeldi. Aq ýy hikayalary

Aghymdaghy úlu jylynda alyp Atlantikanyng arghy jaghalauyndaghy  "júldyz-jolaqty" júrtshylyqtyn, kezekti preziydent saylauynda qareketsiz qadam jasap, sәttilikti sarp etuine qúqyghy joq. Oqigha ilgeridegidey qaytalanyp, "kósem tandauda mýlt ketu" oryn alsa,  әlemdegi ekonomikasy alyp,  IV ghasyrly ótkeni bar halyqty tarih soty keshirmeydi.  Endigi kezekte, Batys Jartyshardaghy "amerikandyq últtyn" erik-jigeri, "baqyty basynan tayghan" basshyny nemese "piar komandasy pәrmendi" túlghany túryp qarsylugha qauqarsyz. Aq ýiding tabaldyryghyn qos mәrte attap, "terrorist" ataulynyng sonyna tazy jýgirtken Djordj Bush pen memleket tarihyna "týri men týsi" túrghysynan tansyq kelgen Barak Obamanynyng tókken teri men sinirgen enbegin salystyra tarazylau - býginde amerikan júrtynyng saylau aldyndaghy bas qatyrar mashaqaty bolypty .

Aghymdaghy úlu jylynda alyp Atlantikanyng arghy jaghalauyndaghy  "júldyz-jolaqty" júrtshylyqtyn, kezekti preziydent saylauynda qareketsiz qadam jasap, sәttilikti sarp etuine qúqyghy joq. Oqigha ilgeridegidey qaytalanyp, "kósem tandauda mýlt ketu" oryn alsa,  әlemdegi ekonomikasy alyp,  IV ghasyrly ótkeni bar halyqty tarih soty keshirmeydi.  Endigi kezekte, Batys Jartyshardaghy "amerikandyq últtyn" erik-jigeri, "baqyty basynan tayghan" basshyny nemese "piar komandasy pәrmendi" túlghany túryp qarsylugha qauqarsyz. Aq ýiding tabaldyryghyn qos mәrte attap, "terrorist" ataulynyng sonyna tazy jýgirtken Djordj Bush pen memleket tarihyna "týri men týsi" túrghysynan tansyq kelgen Barak Obamanynyng tókken teri men sinirgen enbegin salystyra tarazylau - býginde amerikan júrtynyng saylau aldyndaghy bas qatyrar mashaqaty bolypty .

Adamzat órkeniyeti XXI ghasyrgha ayaq basqaly túrghan shaqta alyp elding "iydeal patshasy" beynesinde biylikke kelgen "Bush dәuiri" alghashynda aq jauynday tolastamay, ayaghynda úly imperiya kópshiligining "tas atuynan" tarih sahnasymen mәngilikke qosh aitysqany mәlim. "Klintonnyng kereuetine" jayghasa sala, Ben Ladenning basqynshylyghyna bulyqqan "43 preziydent" súqtanugha syltau tauyp, Aughanstan alqabyna adymday, Iraktyng múnayyna auyz salugha bel baylaghany, sol tústary Hemingueyding otandasaryna jaqqan synayly kórindi. Olay deuimizge, sol bir ótpeli kezende "Tehastan shyqqan senatordy" el ishi, júrt arasynda jaqtaushylar men qúptaushylardyng sany orasan bolghany dәlel. Áytkenmen, kópting kókeyinde "qandy oqighamen" kóbirek saqtalghan preziydent, densaulyq saqtau, bilim beru jәne әl-auqatty arttyruda "riyasyz" reformalar jýrgizip, kәsibining bayybyn tapqanday bolghan-dy. Degenmen, kezekti saylauynda mol payyz dauyspen masayraghan Bushtyng bedeli, "Irak jurnaliysining tura úshqan tufliyi" syndy oqighalardan keyin, tómenge qaray tike qúldyrady. Atlantikanyng qos betkeyinen toqtausyz jaughan mass-medianyng shabuylynan son, Djordj kishi Bush taqta otyrghan segiz jyldyng qorytyndysyn "beykýnә beyne" retinde tәmamdaghany ras. Bar artylghan kinәsi sol - bastaghan isin bel ortadan tastap, sonyna deyin tyndyrugha dәrmeni jetpegendigi. Al býginde jaghday jana, ahual ózgeshe, әriyne. Desek te, osy kýnde  "afroamerikandyq" preziydentting ókilettiginen ókpe tauyp, Bushtyng Obamadan moralidyq jenisin dәripteushilerding sany úlghaya týskeni belgili. Sebebi aiqyn - әl-auqattyng azuy, túrmys-tirshilikting tómendeui jәne memleket sayasatyna degen salghyrt ústanym.

2009 jyl. 20 qantar. Amerika ótkenine tereng iz qaldyrmasa da, qara nәsildi júrtshylyqtyng tarihyna altyn әrippen jazylghan kýn. Týp-túqiyany qara qúrlyqtan bastau alatyn "Keniya balasy" әlem sayasatynda " soghúrlym jaydary sipat" tanyta alghanymen, boyynan jýgiruge beyim halyqtyng shydamdylyghyn, tabandylyghyn pash etuge ýlgermey-aq keledi. Onyng Irak pen Aughanstan jerinen әskerdi keyin qaytaru jәne terrorizmmen kýresti toqtatu bastamasy Nobeli syilyghymen baghalansa da, óz Otanynda "qol soghatyn" qoldau tappaghan synayly. Osylaysha, AQSh-tyng dәstýrli jaulap alu sayasatyn jibitip, NATO-ny jerge qaratqan preziydent, óz  búqarasynyng baqytty ghúmyrynan búryn, әlemning әleuetin kóp oilap ketkeni ras. Beybitshilikting bas qaharmany obrazyndaghy ol, ekonomikalyq ósuding keri tartpa mehanizmine ainalghany da shyndyq . Áriyne, Amerika ýshin. Bәrine jauap retinde, "1-terrorist - Usama Ben Ladennin" kózin týpkilikti joyghanymen, onyng sayasy arenadaghy bedeli sonshalyqty óse qoymapty. Bushtyng barynda, Mәskeu men Pekin Vashingtondy jek kórse, býginde mysqylmen qaraytyn halge jetken. Áriyne, osynyng barlyghy - jana saylaugha bet týzegen Obamanyng imidjine qayshylyqty qúbylystar. Ony keyde Bill Klintonmen de kóp salystyrady eken. Sayasatshylar pikirinshe, Klinton men Obama tumysy men minezi manayynan úyalas jandar. Barak ta, 1993 jyly biylikke esh tәjiriybesiz kelgen Bill myrzanyng ótkenin qaytalady. Áytkenmen, Klinton belgili bir uaqyt shenberinde mol sheberlik jinap, AQSh-tyng jәne әlemning XX ghasyrdaghy yqpaldy liyderine ainaldy. Baraktyng aiyby - sol tәjiriybeni iygergisi kelmegendiginde. Degenmen, múnyng barlyghy - alyp-qashpa pikirler qana.

Byltyrghy jyldyng 4 sәuirinde iygiligi mol - Illinoystan Huseyn Barak ekinshi ret preziydenttikke óz kandidaturasyn úsyndy. Kóp uaqyt ótpey qarsylastary ony qatty aiyptady. Qarsy partiyanyng artqan kinәsi - Amerika jerinde tuylmaghan túlgha preziydent bola almaydy. Áytkenmen, daudyng sony qújat tekserumen ayaqtalghany mәlim. Osy tektes respublikashylar men demokrattardyng tynymsyz teketiresi  "2012 jyldyng 6 qarashasy" jaqyndaghan sayyn, "beti túnyq, asty lay" súrqiya amaldargha jýginuding sipatynda órby týsetini tanghajayyp jayt bola qoymas. Múnday aila-tәsilder preziydentting mandayyna qatty tiygenimen, qaytpas qaysar Obama jәne onyng "qúryghy úzyn" piar komandasy saylaugha saqaday say.

Sayyp kelgende, AQSh-taghy saylaudyng jalghyz Amerikany ghana emes, býkil әlemdi tolghandyruy shart. Jer beti sayasatynda Orta Aziyanyng barys beyneli júrty - qazaq memleketining de ótpekshi otyrghan nauqangha pikir bildiruge qúqyghy tolyqqandy. Qazaq әleumetin Barak Obamanyng dýniyedegi tynyshtyqtyng qorushysy bola túra, 2010 jyly Astanadaghy EQYÚ-nyng sammiytine kelmegeni qyzyqtyrady. "Aq ýiden - Aq Ordagha" bas súghudan bas tartqan preziydentting "jasampaz elge" kózqarasy qanday ekeni beymәlim. Ekinshi mәrte biylikke kelse, 300 million júrtynyng uәdesinde túramyn deumen, Amerikanyng múnayly orta - Liviya, Siriya, Kuveyt syndy elderdegi sayasaty men tәrtibin kýsheytpesine kim kepil. Múnay qory jóninen әlemde aldynghy ondyqtaghy Qazaqstannyng mandayyna bitken qazba baylyghynyn, AQSh preziydentterining josparynda kezdespeydi desek әbestik bolar. Damu men órkendeuding negizgi faktory sipatyndaghy qazaq múnayy onsyz da jemqorlyqtyng mazday janghan jalyny bolyp túrghany, jasyryn emes qoy.   Degenmen, alyp imperiyagha kim basshy bolsa da, әlem júrtshylyghyna tek jaqsylyqty ýndey bilse bolghany.

Yrys Amankeldi

әl-Faraby atyndaghy

Qazaq Últtyq Uniyversiyteti

jurnalistika fakulitetining

3 kurs studenti

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434