Ámirhan Balqybek. Habarshy (jalghasy)
Kórinis
Terezem kartasynday
Qúiyndar әleminin.
Osynau kóriniste
Bir múng bar,
Ádemi mún.
Tongham ba,
Jauragham ba,
Jylytsyn demim neni?
Kóz salsan
Aula manay
Móldirep kórinedi.
Oyyna ne keldi eken,
Beymezgil alqyndy ýnim.
Úqtym ba qas-qaghymda
Súlulyq salqyndyghyn.
Kim bilsin,
Renjitip aldy ma
Bala batyr,
Qysqy kesh,
Qardy keship
Qyz bala bara jatyr.
Osynau kóriniste
Bir múng bar - әdemi mún
Terezem kartasynday
Qúiyndar әleminin.
9.12.2001 j.
Saghan da sony tileymin
Kelmesten qoydyng kýttirip,
Suyq kesh, jelding ótinde.
Órtenip jatqan keudem be?
Órtenip jatqan betim be?
Tabannan ylghal túr ótip,
Tausylyp tózim qalmasyn.
Kónbeuge biraq, amal joq,
Tabighat basqa salghasyn.
Týsti eske
Auyl,
Pesh týbi,
Anamnyng alaqany da.
«Tondyrdy-au, alys
jol mynau,
Auyr bop balapanyma».
Deydi me
Dauysy anamnyn
Yzghyryq boran ishinen.
... nemese boran uilin,
Ishimnen solay týsinem...
Áyteuir,
Jany túr ashyp,
Kórinis
Terezem kartasynday
Qúiyndar әleminin.
Osynau kóriniste
Bir múng bar,
Ádemi mún.
Tongham ba,
Jauragham ba,
Jylytsyn demim neni?
Kóz salsan
Aula manay
Móldirep kórinedi.
Oyyna ne keldi eken,
Beymezgil alqyndy ýnim.
Úqtym ba qas-qaghymda
Súlulyq salqyndyghyn.
Kim bilsin,
Renjitip aldy ma
Bala batyr,
Qysqy kesh,
Qardy keship
Qyz bala bara jatyr.
Osynau kóriniste
Bir múng bar - әdemi mún
Terezem kartasynday
Qúiyndar әleminin.
9.12.2001 j.
Saghan da sony tileymin
Kelmesten qoydyng kýttirip,
Suyq kesh, jelding ótinde.
Órtenip jatqan keudem be?
Órtenip jatqan betim be?
Tabannan ylghal túr ótip,
Tausylyp tózim qalmasyn.
Kónbeuge biraq, amal joq,
Tabighat basqa salghasyn.
Týsti eske
Auyl,
Pesh týbi,
Anamnyng alaqany da.
«Tondyrdy-au, alys
jol mynau,
Auyr bop balapanyma».
Deydi me
Dauysy anamnyn
Yzghyryq boran ishinen.
... nemese boran uilin,
Ishimnen solay týsinem...
Áyteuir,
Jany túr ashyp,
Osynau kezding dәl maghan.
Ketsem be qarmen jarasyp.
Sezimnen mendik aumaghan.
Kýtip-aq túrmyn,
Sýiem ghoy.
Suyq jel, boran ótinde.
Órtenip jatqan sezim be?
Órtenip jatqan betim be?
Kelmeseng kelme, jýr esen,
Reti joq tipti ýreydin.
Ózime neni tilesem,
Saghan da sony tileymin.
Jalyndap jatqan pesh týbi
Jyly oryn,
Jayly tósekte,
Ózine ghashyq bir adam,
Qaytty dep aman esepte.
Búrqasyn bolsyn
Myna týn,
Aynalsyn sony qúiyngha.
Oranghan jangha sezimge
Borandatyp jýru búiym ba?!
Etud
Jetpekshi ed jerding shetine,
Jibermegen-au jol appaq.
Kip-kishkene kólding betine,
Qalypty ayaz qonaqtap.
Tynyshtyq
Beymәlim jýk artyp jondargha,
Túr mýlgip tau, su da, orman da.
Tughan jer tósinde ne jetsin,
Bir mezgil oilanyp alghangha.
Ayyrylysu
(Pavel Vasilievting «Múhan Bashmetovtyng ólenderinen» toptamasynan)
II
Orys qyzy! Ketkening be shynymen!
Ketkening be búrylmastan arqana.
Sýiiktine, ony qaydan bilip em,
Álde ýiine, qaydan bilem ony men,
Álde bәlkim beymәlim jaq tarta ma...
Ótkelde anau tolqyn jughan kóbik kil
Bәrin sheship jol ekige aiyryldy, -
Kete bardyng abyroydy tógip bir,
Qarghys atqyr - qaytarghym-aq kelip túr, -
Qarghys atqyr, er edim ghoy aibyndy.
Arghymaghym renishten mynaday
Shynghyrmaq edi jibermedi auyzdyq.
Ol kýtedi jarqyrar dep shyraday
Jalyna ózing taqqan lenta-tamyzdyq.
Ne isteu kerek? Qalay etsem? Bilmeymin
Keng dalany menireu múng túr basyp.
Shoq-shoq dey me, namyssyz dep tildey me
Jerge týsken kezqúiryq qús súlbasy.
Jalghyz kórshim sol ghana ma... senbeymin
Óltirsem be? Kinәli me ol biraq,-
Odan kóri nege ózim ólmeymin,
Eki qolym búrymynda qaltyrap.
Ózimdi ózim óltirgende kýdiktin
Biraq sheship saualy men jauabyn.
Tynyshtyqty tabarymdy shyn úqtym,
Biraq seni qaydan, qalay tabarmyn.
Qayrattymyn - qarghys atsyn quatty!
Erde tikpin - qarghys atsyn erdi de!
Ketting alyp janyma sep shuaqty,
Ýmit oty shynymen-aq sóndi me?!
Sezem biraq ketuinning sebebin,
Sol ýshin de órtenemin úyattan.
Qamshydaysyng arqagha uyn sebetin,
Ru ara arazdyqty oyatqan.
Sondyqtan da bet týzeding batysqa,
Basqa jelge omyrauyng tósedin...
Qatysyng ne biraq onday shatysqa,
Qayta oralsan, janym, bәrin keshemin.
Ór edim men, ezdik ermen oinar ma,
Kóp ýshin de erekpin dep oilaytyn!
Myng san qúrym júrt jinalghan toylarda
Búqalardy jyghyp salyp toylaytyn.
Qyzghanyshtan ainalghanda jaugha dos,
Órekpiytin jayym bardy on ese.
Kónshimeytin kókpar tartsam delebem,
Aqsaqaldar er ekensing demese.
Danghoy basym, qane, qashan sharshap en,
Jigit edim sezimi úshqyr, tili ótkir.
Sýn jayly shygharsam da qansha ólen,
Qúshaghynda qalay qalam, bilmeppin.
Ayghyrlardyng kisinegen ýnine
Baytaldardyng qúmyghynqy ýn jauabyn,
Eki ortada sezim oty janaryn
Estip, kórip jýrsemdaghy kýnige,
Sezinbeppin tyrnalardyng tyrauy
Ekendigin qoshtasar sәt jylauy.
Aramyzgha ýshkil tyrna tizbegi
Túr qadalyp, taghdyrymyz búl endi...
Múqan, Múqan! Zang qatal ghoy bizdegi,
Qalay elge kórsetesing tóbendi.
IYә, iyә, әn bop jelpip ótting sen,
Súnghaq, әsem hәm ayauly qalpynda.
Qyzarushy eng úyalyp ne kóp kýlsen,
Mazaqtaushy eng oigha batyp jótkirsem,
Odan bir sәt kemigen joq danqynda.
Qúny altyn jýziginning kózinde
Jatushy edi-au kýlli ghalam órtenip.
Sol jýzikte bir syr baryn sezinse
Janym qoya beretúghyn dert emip.
Bәri esimde! Eske alugha joq kýshim!
Kýn ótude estelikpen ghana tek!
Janym ras endi maghan joqpysyn,
Kózine úqsas edi-au, shirkin, ana-au kók.
Kónilde múz... Tughan auyl shetine,
Kelip túrmyn. Qan jylaydy jýregim.
Qalay qarayym tughan-tuys betine,
Qayran auyl, saghan qalay kiremin?
Mine, bir qyz bara jatyr su alyp
- Amansyz ba? - deydi.
Shyndyq múnysy
Jyly sózge jan sezimim túralyp,
Ketti atqaqtap jýregimning úrysy.
...Taghdyr tezi taghy qansha sozylar,
Qarakóz-ay, halimdi shyn sezding be?
Jan-jýrekti jylatatyn kezi bar,
Keyde osylay tilegi izgi sózding de...
Sapar
Ana jerde mola bolghan desedi,
Myna jerde qala bolghan desedi.
Myna bel men ana belding arasy,
Jer betimen saghym-anyz kóshedi.
Jýregindi jalghaytúghyn mәngige,
Jol boyyna tausylmaydy әngime.
Týisinuge tughan jerding kendigin,
Sezinuge babalardyng erligin,
Syr qylugha qoshqyl iysin jusannyn,
Jyr qylugha múzart shynnyng órligin
Sharlau kerek tauyn, qyryn, bókterin,
Kóru kerek jazyn, qysyn, kóktemin
Tughan jerdin!
Keshegi kýnning oqighasy
Ótken kýnder oralmaydy qaytadan,
Bar bolghany saghynghannan aitam әn...
Kýni boyy kóz sýzsem de baqylap,
Kógermedi keshe ýsigen japyraq.
Kógermedi, keshegi kýn besinde
Onyng songhy dem alghany esimde.
Qay qauymnan, dini qanday, súrama,
Janazasyn jel shyghardy ghúlama.
Soqyr ajal ylghiy-daghy óstedi,
Keuip qalghan kәri bútaq «Hosh-sh-sh» dedi.
Tamyz-ghúmyr týsti sóitip tabangha,
Endi jәnnat meken bolar oghan da?
Jazghy qarday qiyn bop túr saualym,
Saualymnyng qaydan tabam jauabyn.
Dili kóktem, tua degdar bolmysy,
Sypayyma serik bolar hor qyzy?
Óz oiyma ózim sengim keledi,
Óitkeni onyng minsiztin-di óleni.
Shabyty da, kerek bolsa ereges,
Múhamedting shabytynan kem emes.
Bauyrymnyng aua óndirip, núr emgen
Perishte jan ekendigin bilem men.
Kók óskin bop u jútqany bolmasa,
Qyzyq kórip jarytqan joq ol asa.
Sanang jetse, týisinip al atyrap,
Perishtening bir beynesi - japyraq!
Jany adaldyng sózin aityp el-jerge,
Endi arbasyn sýirep ketti ol da órge...
Ótken ótti, oralmaydy ol qaytadan,
Bar bolghany saghynghannan aitam әn.
Shәmbi turaly ballada
inim Núrsúltangha
Búrynda da túrmaghan-dy jútynyp,
Tirshiligi qazir tipten júpyny
Qarsy aldy auyl aqyn úlyn budaqtap,
Myng ýiining múrjasynyng týtini.
Hal-jaghdayyn bilu ýshin bauyrdyn,
Jinalatyn әdeti ghoy auyldyn.
Ár qiyrdan syr tartyp-aq otyr em,
Shyghatúghyn kónilinen qauymnyn.
Minezin kil qynyrlyqtan qúraghan,
Kenet inim jasy tórtke qúlaghan,
Búl kókemning kórgeni kóp dedi me,
Qyzyp ketip qyzyq saual súraghan:
- Ájemizding ashatyny pal kilen,
Ýsh qúmalaq týsedi ylghy aldymen.
Keshe biraq sizdi shaydan kórgenbiz,
Shyqqanynyz ras pa, agha, shәmbiden?..
Ar jaghynda qalyp qoyghan kóp beldin,
Eske týsti balalyq shaq, ótken kýn.
Osynau bir lebizinen inimnin,
IYsi anqydy-au qarly qysta kóktemnin.
Eske týsti saghynghanym auyldy,
Saghynghanym myna minsiz qauymdy.
Qayghy-múngha kónterileu jýregim,
Osy joly quanyshtan auyrdy.
Otarba da әreng tartar oiymdy,
Sol oidy hәm kótere alar boyymdy
Ýige kelip tiktedim men,
bilgesin
Bizding oidy bilgen bala oiyndy.
Alghashqyda yrym ghoy dep kýlip em,
Keyin bildim tamyrlasyn dilimmen.
Tughan el-ay, aqiqatty túspaldap,
Aytqyzatyn sәbiyining tilimen!
***
Sharuanyng balasy bolsam da,
Sharuagha qyrsyzdau ósip em...
Kiyeli jerlerge qonsam da,
Nege osy ylghy da keshigem?
Bir isim bir ispen jymdaspay,
Bәrinen keshigip jatqanym.
Tirligim tósekpen múndastay,
Kórmeymin tang kýlip atqanyn.
Kórsem dep, shynym sol,
asygham,
Bәribir keshigem nelikten?
Bәrin de bastarday basynan,
Ómirge әlde erte kelip pe em?
Álde kesh keldim be, bәrinen,
Sondyqtan qúr qalyp
jýrmin be?
Ayyrylghan nәrinen, әrinen,
Solghany tiyedi gýlding de.
Keshigem oilargha, toylargha,
Alghashqy qarlargha keshigem.
Keshigem qazyna qoynaugha,
Jany izgi jandargha keshigem.
Keshigem baqtargha shuaqty,
Qadirli keshigem dosyma.
Keshigem ashugha búlaqty,
Joq, әlde, shyn ómir osy ma?
Kiyeli jerlerge qonsam da,
Keleli isterge keshigem...
Sharuanyng balasy bolsam da,
Sharuagha qyrsyzdau ósip em...
***
Jastyq shaq sogharday qaytyp bir
Ózimdi kelse de aldaghym,
Gýldegen órik tal aityp túr,
Shashyma aq kirip qalghanyn.
Aytyp túr kórkimen sezdirip,
Menen de biraz qys ótkenin.
Taghynghan aq gýlin kóz qylyp,
Búrymy kógildir kóktemim.
Ne kórip, ómirden ne bildim,
Ol jayly aitpaugha qaqym bar.
Sәtterin jyrlaghan kónildin,
Mensiz de az ba eken aqyndar.
Men múny úghynyp otyrmyn,
Ótkendi qaytalap ne payda?
Odan da jana óleng oqyrmyn
Áulie baghban ataygha.
Atay-ay, órik tal әdemi
Áserler syilady janyma.
Anau bir qyzylkóz pәleni
Beker-aq qosyppyn qanyma.
Men endi kóktemdi órik tal
Týsindey qaytadan agharam.
Boyymnan nәrimdi órip bar,
Qaytadan agharam, janaram.
Jastyq shaq sogharday qaytyp bir
Ózimdi kelmeydi aldaghym.
Óitkeni órik tal aityp túr,
Shashyma aq kirip qalghanyn.
Anagha hat
Jyrmenen jaulamaq ghalamdy,
Aqynnyng jayyn shyn kim úghar?
Oyynnan sharshaghan balandy,
Endi oy da sharshatar týri bar.
Anau jyl ketip em albúrtyp,
Ol jayly qyzyma aittyng ba?
Men emes, nemereng saghyntyp,
Kesh boldy, bazardan qayttyng ba?
Taghy da suyq ýy bayaghy,
Taghy da ot jaghar ózinsin.
Sony oilap jýregi jaraly,
Balashyng qalaysha kóz ilsin.
Tirlikte tauqymet biter me,
Ol jayly men de endi oilanam.
Shyrqasam ózine jeter me,
Keudemdi kernegen qayran әn.
Sezem ghoy, sondyqtan súranam,
Anashym, ótinem kýrsinbe.
Qyzymdy júbatyp jylaghan,
Ózing de júbanyp jýrsing be?!
Jol qayda tartugha tótelep,
Qys ótsin, kóktemde jetermiz.
Alystan saghynysh jetelep,
Bizder de, kelining ekeumiz.
Úlyng em armanyn arqalap,
Qaramay jol tartqan talaygha.
Qay jaqqa tartyp túr ong qabaq,
Anashym, aman bol, jaray ma...
***
Tang bozaryp atady, kýn qyzaryp batady,
Boyaularda osynau eshkimning joq shataghy.
Tughan jerding kiyesin qanatyna qondyryp,
Kýz qaytqan qús kóktemde qayta kelip jatady.
Ghajap eken sezgenge tabighattyng maqamy.
Al bizde she? Bayaghy sol týrtki, әli sol oiyn:
Maza bermey jatady
әldekimning ataghy,
әldekimning saqaly,
Maghan batsa, ei, Dýniye, tek sol jering batady.
Avtoportretke shtriyh
Búl halyq pa, bala halyq búl әli,
Aqyndyqty jyndylyq dep úghady,
Erkeligi essizdik bop shyghady,
Batyrlyghy kózsizdik bop shyghady.
Ayt degenge aitar em-au, aitar em,
Osy halyq ózim desem, qayter en?
Búl halyq pa, dana halyq búl әri,
Úlylyghy Abay bolyp túr, әni.
Aqyndyqty adaldyq dep úghady,
Batyrlyqtan jaraldyq dep úghady.
Tamaghymdy kenep qoyyp eger men,
Sol halyqty menmin desem, sener me en?
1999 j.
Shilde
Tolqytyp jastardyng kýlkisi,
QazMÚU-ym, qasterli qalashyq.
Kóginde qalyqtap jyr qúsy,
Túrsyng ba jazynmen jarasyp.
Ontýstik oghyzdar elinen,
Sonau jyl jol týsip baghyna.
Men saghan shildede kelip em,
Shildede ketkenmin taghy da.
Bәri de jenil me ótkennin?!
Shulatyp Jetisu aimaghyn.
Men sonda-aq sezinip ketkenmin,
Jerde de qol jetpes ay baryn.
Taghy da oyanyp jatyr ma,
Sol sezim keudemde shym-shymdap.
Onda anghal, endi esti batyrgha,
Bir aru kýledi synqyldap.
Kýl, qalqam, kýlkinmen jebegin,
Jaraly aqynnyng jýregin.
Tilin de taba alar jebenin,
Men saghan Jibek dep senemin.
Nesi bar til men jaq janylsa,
Ýlgi alyp órimdey óreden.
Elimnen Tólegen tabylsa,
Men múnda Shege bop keler de em.
Al qazir jalghyzbyn, taghy da,
Janymda jabyrqau múnym bar.
Sender sәl sabyrdy saqtandar,
Sender sәl damylday túryndar.
Taghdyry úshtasqan anyzben,
Týgendep ne jaysang jýzderin,
Óteyin ortalyq dәlizben,
Eske alyp ótken kýn izderin.
... Yapyr-au, myna esik tanys qoy,
Tanys qoy, kózime tym ystyq.
Tanys qoy jәne de alys qoy,
Ne degen úzaq búl tynyshtyq?
Ashsam ba, jol әlde ashpasam,
Ashpasam armanda qalam ba.
Ne aitam onda anau balagha,
Ne aitam qalagha, dalagha?
Óring ne, qarsy sap aghyngha,
Janymdy shólge de sýiregen.
Sonau bir bozbala shaghymda,
Osynda bir qyzdy sýigen em.
Sýigen em... әli de sýiemin,
Ne opa sýigendi jasyryp.
Sol kezden janyma týigenim,
Sýiding sony órt, basy ýmit...
Yapyr-ay, búl qanday siqyry,
Ashylghan esikting ózi me?
Bir tәtti týs kórgen úiqyly,
Senbesem, sensem be kózime.
Taghy da sol aru jymiyp,
Qozghalsam, keudeme qúlarday.
Qarsymda núr bolyp qúiylyp,
Kórkimen kózimdi túr arbay.
Shynymen tartylyp baram ba,
Tylsymday demine tym ystyq.
Ne degen bayandy baqyt búl,
Ne degen ghajap búl tynyshtyq!
Kóz salyp osynau keypime,
Áli de myng túryp, myn qúlar.
«Apaydyng tanysy-au» deydi de,
Kýledi student qúrbylar...
Amanda pәk sezim júldyzy,
Tausylmas mahabbat dastany.
Elimning bilimpaz úl-qyzy,
QazMÚU-dyng qiyalshyl jastary.
Sol jandy kóre alar kýnige
Senderdey baqytty úrpaqqa,
Myng boyau týr qosyp ýnime,
Arman ne, oqysam jyr jatqa.
2000 j.
Auylda
Kósheler deydi me kesh jaryq,
Keudemde terbelip ólenim.
Ótken kýn sәtterin eske alyp,
Auyldy aralap kelemin.
Aqyn bop, shataqqa jaqyn bop,
Ketkende deysing dep onar kim.
Momyn úl bolugha maqúl bop,
Men býgin qaytadan oraldym.
Armysyz atalar, әjeler,
Aulalar aqyn úl kirmegen.
Jәne de týp-týzu kósheler,
Men ghana týp-týzu jýrmegen.
Túr ma auyl, oiyna elestep,
Salghan úl sayrandy baghynda.
Basbúzar búzaqyng emes pe em,
Balausa balalyq shaghymda.
Alghausyz armandy quam dep,
Auyrlap ketti me oilarym.
Bir basqa bolar dep kýnәm kóp,
Men qazir bәrin de qoyghanmyn.
Elge ayan esti úl ekenim,
Hәm oyau keudemde namysym.
Men saghan oraldym, mekenim,
Tәu eter Mekkem dep jan ýshin.
Qosh aityp ketkenmen múnaytyp,
Baldәuren sәtteri bal qylyq.
Janymdy jatqanday tynaytyp,
Sanamda qaytadan janghyryp.
Synaqqa ap shyrt etpe tózimdi,
Sózi ótip túrghanday dәuirlep,
Eske sap beymaza kezimdi,
Bir kýshik ýredi shәuildep.
Kýshik-ay, shyn tanyp ýrding be?
Sol tóbet, shamasy, kóken-au.
Sezimning baghasyn bilgenge
Búl da bir estelik eken-au.
Onda men essiz em, anghal em,
Arman em ayaqtan túrmaghan.
Sol kezder ýiretip jatypty-au,
Aqyndyq minezdi búl maghan.
Qabaghan itterden qashpaytyn,
Ózim bop búl mannyng batyry.
Ádemi oilargha bastaytyn,
Ana ýiding qyzghylttau shatyry.
Sol ýide әdemi qyz bardy-au,
Qyz bardy-au ózi de qyzghaldaq.
Sol ýige qiyalym jýz bardy-au,
Kýnige qaqpasyn jýz barlap.
Bar әli bas sipar atam da,
Ol kezde ne úghyp, ne bilem.
Shәlkesteu shartpa-shúrt shaqargha,
Sol bir qyz júmbaq bop kóringen.
Sol bir qyz... ne degen momyn en...
Qanshama qarasam toymaytyn.
Kózdi alar kókala dobymen,
Aulada alansyz oinaytyn.
Bildi me... men be әlde qorlanghan,
Bir tәtti oy keterdey jyraqtap.
Osynau beymәlim qorghannan,
Shyqpaushy edi ol bir attap.
Arandar apta ne aiyna,
Ittikpen keldi me qoshtasqym,
Tentektik qaldy da jayyna,
Sol ýiding iytimen dostastym.
Ertpesten birge oinar dostardy,
Qyranday qiyrdy sholatyn,
Búl mening eng alghash josparly,
Jasaghan tirligim bolatyn.
Qolda nan... beremin kýnige,
Tóbet te qalghanday kóndigip.
Dospyz ghoy, hali joq ýruge...
... Álde men aldym ba sendirip.
Bir kýni... joq әlde bir zaman,
Qúrby qyz kórinbey kóp ketti.
Onda men kóshede zyrlagham,
Onda men bilemin mektepti.
Kýttim be, joq әlde kýtpedim,
Bilmeymin, ol jaghy joq este.
Qonyrau kýmbirin kýtu de,
Balagha aldanysh emes pe.
Kezim ghoy isim joq búrymmen,
Bәri de jadymda óruli.
Kinәm ne, sol qyzdan búryn men,
Úmytsam itke nan berudi.
Ýresing shәuildep, jazghan-au,
Mini ne beytanys kisinin?
Bir ókpe sol kezden qalghan-au,
Men seni týsinem, kýshigim.
Shataqshyl aqynnan qashpaytyn,
Ózinsing búl mannyng batyry.
... Ádemi oilargha bastaydy,
Ana ýiding qyzghylttau shatyry...
2000 j.
Syrly Ózenmen qoshtasu
Kógin de, dalasyn da,
Kózime kóshirer me em.
Osy ózen jaghasynda,
Ata-anam ósip-óngen.
Jyr jazar qauyrsyn em,
Qalaysha auyrlasyn.
Maghan osy osy mangha,
Jón edi-au bauyr basu.
Mýsini bala qayyn,
Búrymy búrau búrym.
Sýisem-au qarapayym,
Auyldyng bir aruyn.
Qol sozbay erden gýlge,
Tabar ma baq qazaqty?!
Sol aru talay týnge,
Tarttyrsa-au tәtti azapty.
Qymyz ben qyrmyzynyn,
IYisi aralasqan.
Jatsam-au qyr qyzynyn,
Bal tósin taba almastan.
Bar ma amal, biraq olay,
Bolmaydy, sezedi ishim.
Jolshymyn soqqan jolay,
Mynau bir kezeng ýshin.
Solqylyn sher keudenin,
Basugha jeter me әlim.
Saghym bop kelgen edim,
Saghym bop ketem taghy.
Shyghamyn erteng jolgha,
Syrly ózen týsinesin.
Qazdaryng salyp horgha,
Jylqylar kisinesin...
2000 j.
Estelik
Jýrekte jazylmas jarasyn,
Qayteyin, qayran joq,
kónem de.
Dep eding - úly aqyn bolarsyn,
... Qúl bolyp kettim men ólenge.
Sen maghan jerimdi sýndi,
Ýiretting ózindi sýidirip.
Ýiretting el ýshin kýngdi,
Nekemdi ólenmen qidyryp.
Taugha da, tasqa da syr ashtym,
Qyrlardyng gýl demin
jyrladym.
Kóldermen hal-jaghday
súrastym,
Belderding bólistim syrlaryn.
Solar ghoy ólenning ózegi,
Óndirdey ólenning ózi de.
Tughan jer ólenning óz eli,
Ekenin aldym men sezine.
Aqynmyn el bilgen baghasyn,
Janym-ay, kóripkel me
eding shyn!?
Jýrekte syzdaghan jarasyn,
Kókeyden ketpeytin sherimsin.
Azghantay naz da bar búl mende,
Kýlkili-au, әitse de kýlmegin.
Meni aqyn etudi bilgende,
Sýidi qalaysha bilmedin?..
* * *
Kórgende qyz beyne ólendi,
Sóz tabu qiyn-au aqyngha.
Men seni sýiemin degendi,
Janarym aita almay jatyr ma?
Janaryn... anaryn... tamaghyn...
Mýsining tal shybyq búralghan...
Qanshama qúmarta qaradym,
Shygha almas bolsam da
qúmardan.
Úrlana zer saldym qanshama,
Qylyghyng tauysyp tózimdi.
Bolghany-au ózindey hanshagha,
Úrlatyp almasam ózimdi!
Kýttirme, keshikpe, kel endi,
Kóriktim qúshugha jaralghan.
Qalaysha ala alam men endi,
Kózimdi kózine qamalghan.
Kórgende qyz beyne ólendi,
Sabyr da qalmaydy-au aqynda.
Janym-au, sýiemin degendi,
Janaryng әli úqpay jatyr ma?..
Borandy týn әngimesi
Sýikimdisin, sýidiresin, sýiesin,
Búl jayynda aita alady jel kimge?
Oyymda ne, ony ózing de bilesin,
Bile túra, deytindeysing kelding be?
Syrtta boran azynap túr, azynap,
Tabighattyng búl qay taghy mazaghy?
Keudemdegi kýnәli oidyng sazyn ap,
Álde әldekim әn aituda azaly.
Qabaghymda qar eriydi jylynyp,
Bir ansau jas janaryndy juady.
... Men ... men múnda kelgenim joq
tyghylyp,
Boran... boran... bәrine de kinәli.
Sheshin deysin, sheshinbeuge bola ma,
Shay ish deysin, ishiledi shay-daghy.
Otyramyz qúlaq týrip dalagha,
Ángime bop qaydaghy men jaydaghy.
Degendeyin jeter, sharshap qaldym ghoy,
Qarly boran úilyqqanda qorada.
Týsedi eske qúmar sezim, albyrt oi,
Týsedi eske kelgendigim qonagha.
Asyqpastan sen de tósek salasyn,
Jorta ókpelep qala ketken aghagha.
Ara-túra әzildegen bolasyn...
Beyne meni balaytynday balagha.
Óp-ótirik kýiinesin, kýiesin,
Ol jayynda aitady ekem men kimge?
«Oyymda ne, ony ózing de bilesin,
Bile túra - deytindeysin, sending be?»
Sәlden keyin sham sónedi, bilem men,
Sәlden keyin bastalady tәtti azap.
Osy týni aiyrylarmyn silemnen,
Jas kelinshek qúshaghynda shaqqa qap.
Appaq jastyq qap-qara shash jayylghan,
Ashy jastyng kuә bolsa dәmine,
Sezimderdi taghatynan aiyrghan
Boran... sosyn týn kinәli bәrine.
Al әzirge sezikshilsin, sógesin,
Aldy-au boran dep mazasyn elding de.
... Ne bolsa da qúshaghynda kórersin,
Erigindi qonaghyna berding be?..
***
Sýiemin sizdi qaryndas,
Sýiemin Sizdi, Sizdi de.
Deymisiz sosyn tabylmas,
Sýietin jandar bizdi de.
Mahabbat shyghar aghartqan,
Agharghan bolsa samayym.
Bizdi de sýidi qansha qyz,
Biz-daghy sýidik talayyn.
9.10.2002 j.
***
Bilmeymin, alda ne túr kýtip...
Óleng dep jýrip shyn ólem be?
Jyr jazam ýreydi ýrkitip,
Júldyzym baryna senem de.
Dep eding úly aqyn bolarsyn,
Qoshtasyp bara atyp mәngige.
Qimaytyn kýnderden, qarashy,
Qalghany osy tek әngime.
2002 j.
***
Kórkinen kózimdi almasym
Jat bolyp kettim dep jasqanba.
Sen jayly aitary bolghasyn
Ádemi bop ketti tastar da.
... Áli kýn әnim bop kelesin...
Oyanar sezimder kóp mende,
Eske alyp әz kýnder elesin
Sen jýrgen jerlermen ótkende.
Sen jayly estelik az aitpas
Esik te men talay telmirgen.
Batylym jetip shyn asha alsam,
Baqyttyng baghyna endirgen.
Kókeyde oryn joq kirbinge,
Bolsang da janymnyng әlegi.
Sen jýrgen jerlerding búl kýnde
Bәri de, bәri de әdemi.
29.10.2003 j.
***
Janymnyng jýzi úqsas araygha,
Kórkine kóp qarap toymaymyn,
Ol meni sýiedi qalayda
Ózim de sýidirtpey qoymaymyn.
Jasy, ras, jas menen birshama,
Tәni de taldyrmash tamasha.
Arada san bóget túrsa da
Qiyaldar bop aldym balasha.
Ol maghan әzirge kýledi,
Aghalap túrady óbektep.
Amanda onyng pәk jýregi
Oylaman ýmitim sóned dep.
Dep pe edim búl kepke qalarmyn,
Qayteyin, kónilding kýii ghoy.
Sezimdi oyatqan adamnyn
Sezinbey ketkeni qiyn ghoy...
2003 j.
***
Ol qazir - kóktemning ózindey,
Ol qazir - jastyqtyng jelegi.
Jer-Ana tolghatqan sezimdey -
Gýl bolyp qúlpyryp keledi.
Gýlimnen qoshamet kórsem de,
Baqyttyng taba almay bayanyn,
Simaytyn pendeuy ólshemge,
Ózimdi múnayyp, ayadym...
2003 j.
***
Amanhan Álim aghagha
Órt týsken ózegime
Daua ne, bilmegem be?
Jetken em ózenime
Jiyde aghash gýldegende.
Syrly ózen arnasynda
Jatqan shaq tolyp aghyp.
Kóp túrdym jar basynda
Qolymdy keudeme alyp.
Osy ma tabighattyn
Boyausyz ghazaldary.
Án saldy aidynymnyn,
Ay mýsin sazandary.
Keshikpey kýn de batar,
Qyzylqúm narttay janyp.
Nege uaqyt múnsha qatal,
Myna әuen toqtay ma anyq?
Beu, nege bebeuleysin
Búrauy bosang kónil?
Degenge senerdeysin,
Bayandy osy-au ómir.
Qarap em toly arnagha,
Ýiirildi kózime mún.
... Nege men ózimdi ózim,
Jartyday sezinemin?
* * *
«Ne bastar ne tapty oilanyp,
Bizsiz de jetedi aqymaq.
Jýrinder, jigitter, toylalyq,
Bir shisha baqytty satyp ap».
Degim kep túratyn bir kezde,
Qoya ma jastyqtyng jeligi.
Nege ýiir bop aldy múng kózge,
Qajyr-kýsh nelikten kemidi?
Búl kýnde ýy tappay adasam,
«Baqyttan» bas doptay ainalyp.
Tónirek tas týnek, qarasam,
Taghdyrym, barasyng qayda alyp?
Osy ma ed qazaqtyng ghúmyry,
Jyrmenen júbatar jýregin.
Kózimnen ot qayda qúrydy,
Nege men ózgeshe kýlemin?
Nege men? Nege men? Nege men?..
Ne degen kóp saual jauapsyz.
Men be әlde ózimdi jerlegen
Joq әlde uaqyt pa sauatsyz?
Taghy da ne taptym tolghanyp,
Búl baspen onsyz da aqymaq?..
Beymәlim saualgha baylanyp,
Bәribir oilanam jatyp ap.
27.04.2002 j.
* * *
Jastyq shaq ótti me, bilmeymin,
Joq endi bayaghy qyzbalyq.
Jerlerde júrt sózin ilmeytin
Bolghany otyram syzdanyp.
Beynebir men emes sekildi
Sonau bir kezdegi jas bala.
Sotqarmen shekisse ne týrli,
Boy bermes ózinen basqagha.
Ayazdy dalany saghynyp,
Boranda qar keship oinaytyn.
Árdayym jýretin qaghynyp,
Biraq ta bәribir qoymaytyn
Sol bala ór edi ghajayyp,
Ózi de ózgeden erek-ti.
... Oty әlde qaldy ma azayyp,
Joq әlde basqa ómir kerek-ti?!
Ol býgin bәrin de dogharghan,
Men desem bireuler sener me?
O, qaydan tabamyn joghalghan
Qajetti qyzudy ólenge.
Anam-ay beker-aq aitypsyn,
«Qyzbalyq jaqsylyq emes» dep.
Kóterem men endi qaytip syn,
Kýn keshsem is emes, kenes kóp.
Ómirden bilgenim, týigenim,
Bәribir erkinmen sanaspas:
Qiratqyn, kýidirgin, kýiregin,
Qyzbalyq kórde tek jaraspas.
28.04.2002 j.
Mәjnýn jyrlary
(Qayys ibn әl-Mullavahiyden)
Lәili kiygen sәten kóilek qos anaryn sýiedi,
Moyynyna oralady, denesine tiyedi.
Men qúshuym kerek edi-au, sol edi ghoy maqúly,
Qyzghanyshtan órtenemin, qalay jetken batyly?!
***
Yntyqtyghym saghan degen - sherli jýrek, nazaly jas,
Dәmge, túzgha qaramaydy Mәjnýn bolghan jazaly bas.
Saghan ghashyq bolyp edim, tabynamyn saghan ghana,
Kókten kómek súramaymyn, qol sozbaymyn
Qúrangha da.
***
Tughan jer tamasha-au tanysa!
Dalamda janbyrgha juynghan,
Kóktemgi gýldermen jarysa
Osynda bir kezde tuylgham.
Qay zaman ol gýlder solghaly,
Gýl-taghdyr - tym qysqa
emes pe!
... O, sonda dalamnyng joldary,
Bastaytyn jol ma edi
kelmeske?!.
Joq, olay oilaman tipti de,
Sanada jarq eter saualday,
Mynau gýl sezbeytin týkti de,
Bir gýlden sondaghy túr aumay...
Kel, gýlim, til bitir dóneske,
Jyrlayyq tughan jer dalasyn.
Men ketsem ketermin kelmeske,
Sen biraq osynda qalasyn.
Sondyqtan salyp ap qúndaqqa,
Ózimdi kórgendey qayta bir.
Bolashaq bәisheshek úrpaqqa,
Mynau bir jyrymdy aita jýr.
Qys bolyp keletin qar
basqan,
Úry dep elemey uaqytty.
Úrpaqtan-úrpaqqa jalghasqan,
Tughan jer gýli de baqytty...
O, sonda tamasha-au tanysa,
Tughan jer janbyrgha juynghan,
Jyrymdy gýldermen jarysa,
Osynda bir kezde tuylghan!..
Ekspromt
Qayteyin, qalqam, kezdestin
(... Qyzyqtau janmyn ózim de...)
Jyryna Qúdash aqynnyn,
Ghashyq bop qalghan kezimde.
23.01.2003 j.
Ótinish
Qyrlaryn, baularyn,
taularyn,
Shomylyp jatqanda araygha.
Mendey de bir úlyng bolghanyn,
Tughan jer, úmytpa, jaray ma?!
Úmytpa janymen sýigenin,
Tauyndy, qyryndy, bauyndy.
Kórkindi kóniline týigenin,
Kezinde dauyldy, jauyndy.
Ózing eng ózegi jyrymnyn,
Tughan jer, úmytyp ketpegin.
Ózinnen aumaghan bir úldyn,
Ózinde ómiri ótkenin...
* * *
Jiya almay esin jýr ólen,
Kim sýrter kózding janbyryn.
Ayyqtyrghyshtargha týnegen,
Taghdyrym menin, taghdyrym!
4.01.2005 j.
* * *
Osy bir qyz әdemi ghoy kekildi,
Ádemi oilar keshtim kórip ne týrli.
«Sýiemin» dep zorgha aitamyn byldyrlap,
Tili endi-endi shyqqan sәby sekildi.
Sәl shet ketsem jetkim keler qasyna,
Sýrme bolyp jaghylghym bar qasyna.
Oylap pa edim әz súlulyq osynday,
Kýnning kýni sor bolar dep basyma.
Jaqyndasam taghattan týk qalmaydy,
Al ol bolsa jas baladay oinaydy.
Arbalam da qalam nәrkes kózine,
Qaytem, kózim súlulyqqa toymaydy.
Boyy qanday, dәl aq qayyng sekildi-au,
Oyy balday, til ýiirer sekildi-au.
Shayyr bitken tamsanyp san jyrlaghan
Júmaqtaghy ýrding qyzy sekildi-au.
Omyrauy ghaziz dalam siyaqty,
Jet endi dep úiqymnan san oyatty.
Osy qyzdy kórdim daghy es ketip,
Úmyttym men ar namys pen úyatty.
Janarynda Kýn kýlimdep, Ay túnghan,
Sol qyz mening súlulyqqa bay túlgham.
Kóriktime keudemde jan barynda,
Sharshamaspyn sýiemin dep aitudan.
15.05.2005 j.
AkroÓlen
Gýldey kórkem myna qyzdyn,
Ýlbiregen jany qanday.
Lәili ony sinilim dep,
Nestan ózin tanyghanday.
Aq mandayly aruym sol
Zaryqtyrghan ghashyghym da,
Ghúmyrynnyng boytúmary,
Ash qúshaqty, jasyrynba.
* * *
Kóz aldymda Aspen men Jer arasy,
Arasynda tughan jerding dalasy.
Auasyn bir jútayynshy tolghana
Jýregimning jenildesin nalasy.
Tughan jerim úmytpap pa aqynyn
dep súrasam kóbelekten aqyryn,
Ne der eken qanaty gýl perishtem,
Ne der eken, jeter emes aqylym.
Neni aituda shegirtkening shyryly,
Neni aitsa da, neni aitsa da ol jyr úly!
Tughan jerim úmytpasa bolghany,
Úlyn mynau týkke de joq júghymy.
Qayta keldim jyldar salyp aragha,
Jyldardy artyp jýikem menen sanama.
Dalam iysi sening iysing eken ghoy,
Balang sony jana sezdi, jan ana.
O, tughan jer, kónilimning kendigi en,
Men de ózinde tamyr jayghan óndir em.
Ózeninning aghysymen syrlasyp,
Aghashynmen dos bolamyn endi men.
Jelinmenen júp qúraghan jyr edim,
Ol da bir kýn ýzilerin bilemin.
Gýlderine quat beru ýshin de,
Týbinde kep topyraghyna sinemin.
Sonda úghar ma keler úrpaq, mekenim,
Arasynda emen, terek, jókenin,
Bútaqtary kókke qaray jayylghan,
Bir dininning mening qolym ekenin.
15.08.2006 j.
Ekiúshty taghdyr
Ákeme
Tirshilikke beyimi joq úlyna,
Qazir sende bolyp jýr-au az ókpe.
Kitap alyp qalamaqy púlyna
Eki-ýsh jyrym basylghaly gazetke.
Bala kezdegi ólennen
Aytyshu eng Omar Hayamdy,
Oqushy eng jyryn jatqa da.
Deushi eding tek jyr bayandy.
Basqany, balam, maqtama.
Saghdiymen syrly mazalap,
Jәmiymen jora qylyp en.
Hafiz bop birde ghazaldap,
Bedil bop birde kýlip en.
Auyldyng jayly keshinde,
Júmeken deding jyr piri.
Sol bir sóz әli esimde,
Esimde әli jýr tiri.
Aqynnan elge qalary
Eki-ýsh jyr deding bolghany.
Jyr jazghyn nópir qaraly -
Qalghany sonyng joldary.
Eki-ýsh jyr... jazdym, jazbadym?
IYemin eki jinaqqa.
Aqynda basqa az ba mún?
Eki-ýsh jyr... meni qinaltpa!
Joghalmas mәngi jarqyly,
Senderdi jazbay ketem be!
Eki-ýsh jyr... aqyn taghdyry -
Eki úshty taghdyr eken de...
2005 j.
* * *
Anaday sәbiyin ansaghan,
Sәbiydey qanbaghan qúmary -
Mahabbat tilinde men saghan
Áldene degim kem túrady.
* * *
Ey-hey, mening taghdyrym, tartynba da alqynba,
Jas otyzdan asqasyn ajal ýiir aqyngha.
Mende ómirge kónil qap, ómir maghan ógeysip,
Ókinumen ótem be óksik tolyp alqymgha.
Ne bitirdim ómirde, ne kóre aldym, ne bildim,
Mine, taghy jatqany kýii kelmey kónildin!
Basqa týgim joq edi, tús-túsyna shashylyp,
Kýlkim mening saf altyn, qay jerlerge tógildin!
Jas otyzdan asqasyn ajal ýiir aqyngha,
Osy bir sóz taghdyr ma, taqap kele jatyr ma?
Áli týk te aitqam joq, aita algham joq әli týk,
Tughan jerim jәne de anau bir qyz qaqynda.
25.06.2005 j.
* * *
Keudemde bir aghyn jyljydy,
Sen ony týsinshi, ólenim!
Úqpadym japyraq sybdyry
Ne jayly aitqysy kelgenin.
Mynau bir aq qayyng anamday,
Túr ma әlde janymdy úghynyp.
Men ony sýier em samalday,
Jyrymnan tabylsa jylylyq.
Aman bol aq qayyng - anashym,
Mende bir balanmyn jany aqyn.
Kónili tapqanda jarasym,
Jyrlary býrshigin jaratyn.
Júldyzdar núr shashqan jymyndap,
Gýl bolyp qúlarday tabangha.
Ketem be qaytadan týn úrlap,
Qonaq bop kelip em ghalamgha.
Beymәlim tolqu bar sanamda,
Beydaua diril bar erinde.
Mәngilik júldyz bop qalam ba,
Joq әlde tughan jer kóginde?
Keudemde bir aghyn jyljydy,
Sen ony týsinshi ólenim...
Úqpadym japyraq sybdyry
Ne jayly aitqysy kelgenin.
25.06.2005 j.
Habarshy
Poema
Qaysy manda qay auyl, kim biledi, Týn qara,
Týn qarada týsip em qara jolgha múndana.
Ashulanyp ketip em, basylmady ol-daghy,
Búralandau sebebi búl manaydyng joldary.
Jel keuleydi etekten, elim dep em enirep,
Qybyrlaghan men ghana, selt etpedi tónirek.
Selt ótpedi tónirek, shaqqa kýldim zorlanyp,
Ketetinder әdette ketedi ghoy qorlanyp.
Jalghyz dosym jel ghana, onyng ózi әuleki,
Qyzyq qusam әkemning jetpes pe edi dәuleti.
Týn qarada týzimde zorgha jýrdim tistenip,
Orgha jyqpay әiteuir qorghap jýrdim, kýsh berip.
Astymdaghy atymnyng aty ghana at degen.
Qústay úshqany bolmasa qolgha qonghan baq der em.
Ózegimdi órt qaulap, ór jolynda búralan,
Januarmen jaly bar jortqanyma júbanam.
Astymda at, aldymda búralang jol, búralan,
Búralang jol, beti boz qúran dalam túr aman.
Áyteuir bir maqtanysh, әiteuir bir jelpinis,
Ap keledi kónilge jatqandyghy el tynysh.
Qansha auylgha bardym men, qaqtym qansha qaqpany,
Álde suyt jýrisim. әlde ór túlgham jaqpady.
Ashylmady esigi, besiktegi úlyna,
Bermes pe edim batamdy sertti baylap jyryma.
Qaysy auylgha barsam da, menireu týn qap-qara,
Eling bolsa menireu, tynyshtyghyn maqtama.
Degen syndy itteri qarsy alady abalap,
Ótkizbeydi tórine tóbetteri tabalap.
Qarsy alady iytimen, shygharyp sap taghy da,
Abalanu joq әlde er jigitting baghy ma.
Súrar edim, joq, әtten, aqsaqaly búl eldin.
Aqsaqalyng joqtyghy qalmaghan-au kiyennin
Deymin ishtey, al syrttay ne aita alam, ne bilip,
Týndey yza kónildi bara jatyr kemirip.
Aqyl aitar agha ada ne el bergen bagham joq,
Týn qarada kóp jorttym tókken terim aram bop.
Júbatady jalghyz jel, syr tartady jahaurap,
Taghy jortam sodan song ahau, ahau, ahaulap.
Astymda at, aldymda búralang jol, búralan.
Ottay ystyq dalada órden oigha qúlaghan.
Órtengende qúlap em órden oigha men-daghy,
Oydan órge qaytadan shyghatynday bolmady.
Qondyrmady bir auyl, qarsy almady bauyrlap,
Sonyng bәrin búl kónil jýre berdi auyrlap.
Jalghyz qaru mendegi namys edi ot qaryghan,
Dep kesip em tar shaqta tu astynan tabylam.
Qaysy auylgha barsam da it ýredi abalap,
Tilegimdi tәrk etip, jýregimdi jaralap.
Qatyndary búl elding bala emes it taba ma,
Dedim-daghy taghy da sinip kettim dalagha.
Týn qarada týzbenen tarta berdim turalap,
Tamyrly aghash qurasa, tip-tik túryp quramaq.
Qúlasam da ornymnan tik qúlarmyn týbi bir,
Qaharlanyp qaytemin qara ormangha qúryghyr.
Qarasha auyl qyrdaghy qoy-qorasyn qoryghan,
Jany tynysh jatqanyn jaqsylyqqa joryghan.
Úiqyng tynysh bolsynshy, tang atqanyn bayqamay,
Kórer kýning taghy da bop kete me әrqalay
Deymin ishtey, al syrttay ne aita alam, ne bilip,
Týndey yza kónildi bara jatyr kemirip.
Taghy jorttym sodan song janarymnan jas parlap
Kónilime taudy alyp, senimime aspandy ap.
Taghy jorttym, tóbemde Ay jarysady atymmen,
Mәz shyghar-au, ol-daghy jarysqangha batyrmen
Kirip bardym taghy da bir auylgha tóteden,
Ózim degen kónilding bar ókpesin kóterem.
Taghy búrdym at basyn, qatty qaqtym qaqpasyn,
Qonaq emes, saqtasa qaraqshydan saqtasyn.
Shamy óshpegen sol ýiding senip qaqtym esigin,
Men de óitkeni úl edim, ata qoyghan esimin.
Esik ashty aq bas shal - tórlet,- dedi, er bala,
Bóliseyin barymdy, bólisilmes kór ghana.
- Ata,- dedim, tórine shyqqannan song jaylanyp,
- Ermin,- dedim dalagha qalyp qoyghan baylanyp.
Qansha jorttym, dalamnan kete almadym keng meken,
Elim degen erlerin el bilmese jón be eken.
Qansha auylgha kirsem de eleng etken joq biri,
Shynymdy aitsam búl elding baqyr týgil boq qúny.
Bolar bala boghynan demep pe edi arghy atam,
Ózimdi-ózim qarghayyn, jatqa qalay qarghatam.
Keregi joq týginnin, onsyz da ózim týktimin,
Týktiligim týk emes, kýnin keshsem kýptinin.
Jer oshaqta jatqan shoq jyltyldady kózim bop,
Ter bop aqty samaydan qysqan ashu sezim bop.
Qazandaghy qara su sorpa bolmas qúr qaynap,
Qúr qaynaq su mening de qos qolymdy jýr baylap.
Qapalymyn, ei, ata, ózgege emes, ózime,
Bezine alman elimnen el emesin sezine.
Songhy sózdi ait, ata, oryndaugha sert berem,
Keng daladan osynau ket deseng de kektenem.
- Balam,- dedi aq bas shal,- dalang aman túrghanda,
Momyn halyq búl halyq maldan basyn búrghan ba.
Erkeleysing eline elemedi dep meni,
Elenerdey sonshalyq ótkizgening kóp pe edi.
Ne keregin eline týsinbesten tausylma,
Ózine ózing ókpeler, ózine ózing jausyng ba.
Momyn halyq búl halyq, bala halyq taghy da,
Balalyghy, kim bilsin, sory ma әlde baghy ma.
Sәby senim kim bilsin sezim qughan, mal baghyp,
Jatqan shyghar bir sәttik tynyshtyqqa aldanyp.
Jalang qylysh basynda jalandasyn demesen,
Baq bolatyn dalana jat bolamyn demes en.
Jeke bastyng nany emes, jep jýrgening el qamy,
Jyryng biraq júldyzdyng jyluynday bolmady.
- Ata,- dedim aqyryn, - mening de bar aqylym,
Synasa júrt osylay synaydy ma batyryn.
Qansha oyattym bolmady, oyanbady júldyzym,
- Júldyz syndy,- dedi shal, -
mening de bar bir qyzym.
Tama berse kók tasty tesedi ghoy tamshy da,
Sen de, balam, at emes, talabyndy qamshyla.
Batyr batyr bola ma bauyr eti jylymay,
Qúnyn úqpay qanghyrghan úrynshaqtau úlym-ay.
At artyna mingestir qyzdy myna, tastama,
Balaly ýy bazarly bataly úlgha astana.
Qyz jymidy, jyluy kýnnen artyq shynynda,
Jar kiyesin aq bas shal balady ma yrymgha.
Atqa qondym taghy da, aldymda jar, týn qara,
Týn qarada taghy da jolgha týstim múndana.
Astymdaghy atymnyng aty ghana at degen,
Qústay úshqany bolmasa qolgha qonghan baq der em.
Taghy jorttym týzimmen, tóniregim tas qara,
Jabyrqaghan janymdy júbatpady jas bala.
Týn qarada tik tarttym, kólenkem de ermedi,
El degenim soryma sortang basqan jer me edi.
Etem ishtey shýkirlik, itteri bar qabaghan,
Itterine ókpelep qasqyr boldym abadan.
Kirdim qansha auylgha, qaqtym qansha qaqpany,
Álde suyt jýrisim, әlde ór dauysym jaqpady.
Erligimdi búldamay, esigining aldynan,
Qaytyp jýrdim oyatpay tóbetterin qalghyghan
Qaytyp jýrdim, aldynan, aityp jýrdim búl jaydy
Búldasa er eline ótkizgenin búldaydy.
Búldanar em, zamangha zarymdy aityp zang búzban,
Júldyzdar da joghalsa joghalmay ma jalghyzdan.
Bir jotada qaldy jel jer bauyrlap jaylanyp,
Qyrgha ósken kóp gýlding qyz kórkine baylanyp.
Astymda at, alda jol oidan qyrgha órlegen,
Ór kónilge әrbir qyr dep qoyamyn tór der em.
Atym meni, al ózim armanymdy auyrlap,
Qalghan bir shaq qyrdaghy qarauylgha auyldy ap,
Kirip bardym, baspana izdegennen emes tek,
Armanyma astana asqaq әlem elestep.
Taghy qaqtym esikti, senip qaqtym taghy da,
Namysyma sendim men, qardan appaq aryma,
Esik ashty jas sәby ata qoyghan esimin,
Bataly úlgha ataly úl esik ashsa nesi min.
- Úlym,- dedim, qarashy, manay bitken týn qara,
Úmytpa tek keshikpey atatynyn kýn jana.
- Qyzyr,- dedi apasy tang aldynda el kezgen,
Quan, balam, taghdyryng qaraydy endi ong kózben.
- Qydyr, - dedi bala da, Qyzyr dedi kýlli auyl
Kýlin qaqty kónilding jýrip ótken bir dauyl.
Ashu qysqan qos iyin salar demin zorgha alyp,
Ketken úl em o basta tughan elden qorlanyp.
Qyzyr dedi sol úldy saqaly appaq ana әlgi,
Ótti taghy bir ghúmyr, eski anyz janardy.
Endi bildim, búl halyq esti halyq eken ghoy,
Úiyqtau emes, tirligi ýmit etu eken ghoy.
Týnnen emes týnergen, núrgha toly tang aldy,
Kýnmen kýtken janyna qanmen tarar habardy.
1993 j.
Synghan sәulening shaghylysuy
Telepoema
Qalilla Omargha arnalady
I
Kirispe
Qazaqtyng kiyiz ýii. Kóshpeli ómirding siymvoly. Tek osylay ghana ma?
Ghalymdar ýiinde bolghan basqosuda ghúlama agham qynjylyp aitty: - Tipti ataqty Toinbiyding ózi jalpy adamzattyq mәdeniyetter men órkeniyetter damuyn zerdelegende jasampaz týrki ruhy turaly bir auyz sóz jazbaghan kórinedi.
Tarihshy jazbaghandy suretshi jazady.
Sol sәt kóz aldyma kóne Shumer topyraghynan tabylghan taqtaysha oralghan. Onda qazaqtyng kiyiz ýii beynelengen-di.
- IYә, kәdimgi kiyiz ýi.
Arada birneshe myng jyldyq ótse de syny búzylmaghan sol súlu qalpy.
Tariyhqa týzetu engizgen kónekóz suretshige rahmet!
Jebirey shaly «Tarih Shumerden bastalady» deydi.
Núh payghambardyng prototiypi Ziusudrany somdap, dala úly men qala perzentining dostyghyn epostyq sarynda bayan etken shumer degenderimiz kim sonda?
Derekter «Altay jaqtan kelgen kóshpeli halyq edi» deydi.
Til úshynda jana tújyrym:
«Tarih Altaydan bastau alady» Kim biledi, kónekóz aqyn «Bilgemesh» eposyn alghash ret әldebir tylsym kýshting qúdiretimen kindigi kenistikpen baylanysyp jatqan kiyiz ýiding ishinde, teri bóstekting ýstinde otyryp jyrlaghan bolar?
Biz saual jauabyn bilmeymiz. Tariyhqa til bitse ne aitar edi?
II
Kóz aldynda kóshpeli túlparynyng aiqysh-úiqysh túyaq izi týsken әlem kartasy. Sen bir kezgi babalar múratyn býgingi dәuir ekpinimen jyrlaugha talpynasyn:
Joryq saryny
Ár joly jesir qaraly,
Ár joly biteu jaraly,
Mún-zaryn kereng esitip,
Kóre alar soqyr janary.
Kózine jas ap qúday da,
Bas iyzer riza shyrayda,
Janymnyng jayyn týsingen,
Óler em óleng ýshin men,
Qas batyr syndy maydanda,
Atymnyng auyp aiyly,
Basymnan baghym tayghanda.
Sodan song meni arulap,
Qoyar edi qyrdyng tórine.
Ólennen shapan japqan úl,
Osy edi dep kóne eline.
Basyma kelip iyilip,
Túrar edi-au bastar salmaqty,
Tógiler edi aqyndar,
Kónilinen niyet arnap bir,
Tógiler edi kóz jasy,
Kóriner edi jas óskin.
Ardaqtar edi-au aqyn dep,
Ata jauym da aty óshkir.
Jatar em solay jaylanyp,
Qyzdyryp qyrdyng shekesin,
Sezimmen qiyp eng izgi
Aspan men Jerding nekesin.
Jaryqta Kýnmen qonsy bop,
Týn bolsa Aygha ainalyp,
Jatar em, maza bermeydi
Jatqan qol ana saylanyp.
Batysqa jazyq dalanyn,
Saumaly bolyp qúiylar,
Osynau qoldyng jany erkin,
Ekpini lepti kýii bar.
Qol barda kónilim toryqpa,
Jar jyrym tynysh jata túr,
Batysqa bastar joryqqa,
Kerek sol qolgha bahadýr.
Babalar ótken jolmenen,
Batysqa bastap baram men.
Jaulaymyz bizder biraq ta
Qylyshpen emes, qalammen.
Shyghynsyz bolmas búl joryq,
Jan shyqsa sheyit emes pe,
Aqyn em, endi amal joq
Batyr bop tudym demeske.
Aruaghyn eli ardaqtap,
Úlyna qoyar esimin,
Sýiegi batyr úlannyn
Shet jerde qalsa nesi min.
Osylay janym jetkende
Shetine ómir kóshinin,
Qúdaydan emes, o, Ólen,
Súrar em senen keshirim.
Qaraqshyday emes sodan son,
Jýretin jalghyz jol toryp,
Júmaqqa bizder kiremiz,
Kiremiz qalyng qol bolyp.
QAZAQTAR!
III
Týrki túlparynyng túyaghy qay tarapqa tartpady.Auyzdyqpen alysyp túryp Qosózennen su ishti. Palestinanyng tasty kóshelerinde týngi aspandaghy Aygha qarap kisinedi. Sәn-saltanatpen Rimge kirdi. Jylqy molasyn qazaq dalasynyng qay qiyrynan da úshyratugha bolady. Solardyng biri Qorghaljyng manynda.
Jylqy molasy
Tanerteng Parij qonaghy,
Dayyn túr Mәskeu qonargha;
Ghalamnyng toghyz toraby
Jatady aqyn tabanda.
Tartasyng tóte Pekinge,
Qol sozym jerde Seulin.
Dauyl men jelding ótinde,
Jatady ótip ómirin.
Bolsang da beybit tirliktin
Álemge elshi soldaty
Kýtedi qaqpay kirpigin,
Biraq ta seni Almaty.
Eske alyp aqyn kóshesin,
Parijde ózing sandalghan
Úiqygha sosyn ketesin,
Áldiylep tәtti jandy arman.
Al mynau Mәskeu jeri me,
Sharpylghan talay jalyngha.
Aspan kóz úldyng eli me
Aynalghan jany qayyngha?
Mayakovskiy jatyr osynda,
Eseniyn, Blok - aqyndar
Basynda qúran oqugha
Músylmanshalap ta bolsyn
Haqyng bar.
Jasyrma, ne bar oiynda,
Arabshandy da múnda biledi.
Jókeli joldyng boyynda
Jymiyp Pushin kýledi.
Biraq sen qazaq dilimen
Janaza shertip túrasyn...
Ózining ana tilinde
Jylasa aqyn jylasyn.
Aqyndardy syilau oryndy,
Syilaghan boldy-au jobasy.
Deydi eken myna qorymdy
Ózge emes «Qyzdar molasy».
Tasady kónil qyz dese,
Aqyngha ózge ne kerek.
Ruhany bauyr izdese,
«Qyz molasy» dese shegelep.
Qas-qaghym sәtte tabatyn
Taksis te
Bóten qalalyq.
Mәskeuge barsaq, bauyrlar,
Qorymgha osy soghalyq!
Mýlgigen oily qorym da,
Ómirdey aty әdemi,
Seri úlgha kórshi orynda,
Sening de jatqyng keledi.
Biraq ta dala shaqyrar,
Shaqyrar seni qaytadan.
Óz elinde aqyn aqyn әr,
Kesesin shabyt shayqaghan.
Úly ómir aldan kýtedi,
Auasy bolyp dalanyn,
Ýstirtting bolyp týtegi,
Qiyaly bolyp balanyn.
Almaty syndy shaharda
Eki-ýsh kýn ghana ayaldap,
Shyghasyng sosyn sapargha
Dalagha qaray ayandap.
Kýtedi seni auylda,
Meymandos halyq bir qauym.
Yrghaqpen jenil, auyr ma
Paryz sol eldi jyrlauyn.
Ordasy osy qypshaqtyn,
Arghymaq attar mekeni.
Baghzy zamannyn
qyr jaqtan,
Kisinegen ýni jetedi.
... Keshirgin, Pariyj, Madriyd,
Tas kósheleri dumandy.
Biylerine qúiyn jan úiyp,
Kýtseng de qanshama qumandy.
Bәribir elge tartady,
Dalanyng tentek nemesi.
Osylay bolghan,
Bolady
Ghasyrlarda da kelesi.
Keshirgin «Qyzdar molasy»,
Mәskeuding kógi ruhty.
Senderge de dala balasy
Taghzym ghyp kelip túrypty...
Joldary júmyr jerimnin,
Aryngha erik berinder!
Qualap saydy-salany,
Qorghaljyng jaqqa kelinder!
Ótken kýn. Jetse batyly
Ony eske almay bola ma?
Shygharu kerek aqynyn
Janaza «Jylqy molagha»
Jau shapsa jebe alghashqy
Tiyetin aqyn, batyrgha
Bolypty múnda oqigha
Jylqygha qaray atylghan.
Qan qylyp tósin qyrattyn,
Dalagha aza shektirip,
Basynda Jalmanqúlaqtyn
Jatypty jayrap tektilik.
Arghymaq barda dalanyn,
Ór úlyn jauy alghan ba?
Jauyzdar aila-amalyn,
Jylqygha sapty salghanda.
Jayrapty jylqy aqynday,
Jayrapty jylqy batyrday,
Tórt jaqtan zikir pulemet,
Túrypty deydi saqyldap.
Joldary júmyr jerimnin,
Aryngha erik berinder,
Qualap saydy-salany,
Qorghaljyng jaqqa kelinder.
Kelinder bәring jiylyp,
Qasiretin qyrdyng kórinder.
Áuen bop sosyn qúiylyp,
Janazasyn shyrqap berinder.
Joq bizde «Qyzdar molasy»,
Aqyndar kórshi jatatyn.
Bolmasa «Jylqy molasy»,
Ayazday jangha batatyn!
Kenet týisikke sәule týsedi. Sen kóne grekterding dala perzentin nege kentavr dep ataghanyn endi týsingendey bolasyn. Adam beyneli, jylqy keudeli jan. Bәlkim jylqy jýrekti.
Dala tarihynda naghyz aqyn jylqy jýrekti bolghan. Batyr da solay. Jylqy jýrekti. «Jylqy molasy» «Aqyndar men batyrlardyn» molasy.
Búl mola, qazaq dalasynda Aqmola ónirinde, Qorghaljyng manynda 1928 jyly payda boldy.
IV
Qazaqtardy qúrtu josparly týrde jýrgizildi. Jylqygha tiygen qasiret jylqyminez halyqqa tóndi. Auzyn aranday ashyp jút kele jatty. Qoldan jasalghan jút.
2,5 million adamnyng taghdyry. Búl jútta, bir ghúmyr sónse, júldyzy qosa aghady degen sóz ras bolsa, qazaq dalasynyng aspany júldyzdarynyng teng jartysynan aiyryldy.
Jút
Qarakóz arman qamyghyp,
Qyzylkóz ajal qúnyghyp,
Ýmit joq, myn san qasiret
Jýrekke kirgen súghynyp.
Sonau bir jyly
Dalada
Ashtyqtan
Jatty el qyrylyp.
Bir qadaq biday -
nan ýshin,
Bir shókim tary -
jan ýshin
Arular týrip etegin,
Batyrlar qiyp
namysyn.
Úyattan Ruh órtenip,
Emshekten sәbiy
perishte
aq uyz emes,
dert emip,
Kýnirenip shyqty kýy bitken,
Dombyra shanaq týbinen,
Dýniyege mynau sher tógip
Berildi erik nәpsige,
Qaraghan kýni tәspige
Selkildek shaldar qutyndap,
Bozbaladan ary, jyrtyndap
Aydaladaghy aq otau
On ekidege órim gýl,
Astynda jatty
qyrqylghan.
Syimasa ólik dalagha,
Syimas bop ketti molagha.
Basqagha til, jaq kelmedi,
Kelmese jalghyz tobagha!
Taba almay amal sasqanda,
Tistedi tilin Aspan da.
Tenselip ketti taular da
Kólenke qyrdan qashqanda.
Qayghydan ketti jarylyp,
Dil, dәti berik tastar da.
Keudeden jandy, jyrdy úrlap,
Júldyzdar aqty myn-myndap.
Qol úshyn sozu ornyna
Tas qala jatty tyn-tyndap.
Qatygez jandar qabaghy,
Qúzghyn kózimen qarady.
Dalamnyng shekken azaby,
Olardy týbi tabady.
Sol ýshin seni jek kórem,
Sol ýshin әli kektenem,
Sortandy jerding balasy,
Dalama kelip kóktegen.
«Bәri aman bizde,
Tynyshtyq.
Týzemdiktermen úghystyq.
IYdeya ýshin, oy ýshin
Jatyrmyz bәrin dúrys qyp».
Dalanyng úlyn qorlasa,
Ózge emes, ol da joldas-ә.
Osylay jazdy qasapshy,
Mәskeuge qaghaz joldasa.
Sezimmen bir kez ýsigen,
Bәrin de býgin týsinem.
Qyrangha túzaq qúrypty
Pighyly qarau kýshigen.
Kónil ait, Mәskeu, Dalagha,
Sol kýnnen qalghan balagha,
Ashyqqan qasqyr sekildi
Qaymyqpay kirgen qalagha.
Keshse de bastan ne kýndi,
Bolashaghyna senimdi,
Qúttyqtap qoysang bolady
Qazaghym, tughan elimdi.
IYә, solay!
Býgin jarqyn kýn!
Ashylyp baghy halqymnyn
Qonaqtap jatyr keudege
Zar-qayghy emes,
Altyn mún!
Altyn mún!
Qanday әdemi.
Búl halyq degen sebebi
Úrpaghy kókjal bórinin,
Qazaqtyng qaysar ór eli.
Senemiz keler zamangha,
Jazylar tolghau dastan myn.
Sóileytin halyq amanda,
Tilinde Tәniri Aspannyn!
Bir qadaq biday -
nan ýshin,
Bir shókim tary -
jan ýshin,
Biraqta qaytip júbanar
Qiylghan batyr namysy?
Qazaqtardy qúrtu tabandy týrde jýrgizildi. Jútty moyyndamaghandy repressiyanyng qasap qoly kýtip túrdy.
V
Eske Maghjan oralady:
"Dala júmbaq
Bala júmbaq"
Aqyn taghdyry da júmbaq. Resmy týrde aqyn qaytys bolghan jyl 1938 jyl dep jazylady. Solay ma? Zamandasy aqyndy Qiyr Shyghystaghy kóp lagerding birinen úshyratqanyn bayandaydy. 1938 jyldan kóp keyin. Tiri aqyn óleng jazbauy mýmkin emes. Qayda Maghjannyng songhy ólenderi-i-i??? Tarih taghy da tilsiz.
Kóktem.
Aq jauyn
Tabighat poeziyasy tamasha kesh ótkizip jatyr. Ol molasy belgisiz әdemi de múnly aqyn taghdyry turaly jyrlaytynday.
Aqynnyng songhy ólenderi. Bir óleni. Ol qanday boluy mýmkin? Sen ishtey kýbirleysin.
Anagha hat
Keshir, Apa,
Úlyng senin
Úlynyn
oyyn emes
Sózin aitsa balanyn.
Osy mening shyrqap salar bar әnim,
Senimim de -
Sәby peyili sananyn
Keshir, Apa,
Qonalqada bes kýndik,
Aqyn boldym aryny mol,
es kirmes
Janardaghy jasty sýrtken
Jaratqan,
Dep sendim de basymdy da kestirmes.
Keshir, Apa,
Jandy jalghan arbasa,
Aqyn bolyp ot keshkenim dalbasa.
Men eshkimdi aldagham joq,
ózge ýshin
Ózimdi-ózim aldaghanym bolmasa.
Quan, Apa!
Kókke qúmar kónilim,
Óleng bolyp ótkizude ómirin.
Qos ókpemnen qysqanymen ashy ter,
Aldaghan joq
Sәby peyil senimim.
Sýtpen singen qasiyet
Sýiekpen shyghady.
Qazaq óleni qasiyetinen aiyrylmaghan jerde Qazaq oiyna da sharlar kenistik tabyla bermek. Kim biledi? Bәlkim adam balasynyng bolashaghy da osy kenistikting mazmúnymen aiqyndalatyn bolar.
VI
Aq-qara dep alalap jatpaytyn uaqyt ýshin jarty ghasyr qas-qaghym sәt qana. Al bir últ ýshin dәuirleu kezeni boluy mýmkin. Dәuirleui dauyldy túsqa tap kelse she?
Ghasyr basynda qazaq halqy bәrin tuady - aqyndy, batyrdy, danany.
Ór halyqtyng júldyzdy sәti ispetti osy tús patshaly Resey eki jarym ghasyrda mityndap әreng jýrip ótken joldy qazaq halqy otyz-qyryq jylda basyp ótui mýmkin ekenin bayqatyp edi.
Aqyn ghylymmen, ghalym әdebiyetpen ainalysty. Qogham qayratkeri psihologiyamen shúghyldandy. Geolog tariyhqa den qoydy.
Búl tabighy epostan tarihy epopeyagha órleu edi. Qazaq oiy qanday da bir órkeniyettermen terezesi teng bes qaruy say tartysa alatyndyghyn anghartty.Biraq aqyndy, batyrdy, danany tughan halyq anghyrtty, aqymaqty da tuady eken.
Aqynnyng basyn aqymaq aldy. Batyrdyng týbine anghyrt jetti. Danany dәldýrish mazaq qyldy. Qazaq halqy sayasy inkvizisiyany bastan keshirdi. Tabighy damu jolynan auytqydy.
Payghambar jasyna kelgen jazushy agham «men Mirjaqyp, Jýsipbek, Maghjandy uaqytynda bilgen joqpyn, bilgende basqashalau jazar edim ghoy» dep kýrsinedi. Biz de basqashalau jazar edik, Agha. Aqyn ras aitady. Epos erleri eki jarym ghayrgha keshigude. Bolashaq epopeyanyng kirispesi tragediyalyq sarynmen jazylatyndyghy ókinishti.
Sony qayyrly bolghay! Tek ruh aldynda ghana tize býguge bolady.
Songhy jyr
Ua, Aruah!
Qalmasam da túralap,
Bizding bastan úshady endi sirә, baq,
Aqynyng bop anyrayyn songhy ret,
Songhy sózdi Tәnirimnen
Súrap ap.
Jatyr jaylap ómir kórdim,
Ókinben.
Basym baylap ólim kórdim,
Ókinben.
Týz júrtynda aqyn boldym,
Ókinben.
Qyz-qyrqyngha jaqyn boldym,
Ókinben.
Sózsiz myngha tatyr boldym,
Ókinben.
Kózsiz jәne batyr boldym,
Ókinben.
Óz elim ghoy,
Túlpar týgil esegi,
Ozsynshy dep elendedi es tegi,
Batqan kýnning atar tany bar ghoy dep,
Ókingem joq satqanda da dos meni.
Tózim shirkin bolmasa da temirden,
Esh ókinbey ótu ýshin ómirden,
Qany qara jauyma da qasqayyp,
Qarap túrdym taugha qúmar kónilmen.
Tәnir bergen tenimdi de tekti ghyp,
Aru sýidim jangha rahat shektirip.
Shybyghymdy qadap kettim jәne men,
Qos alma tau, jatyr dala dep bilip.
Basty qylysh qaqqanymen,
Esimim
Talaygha әli súratady keshirim,
Bes kýn jalghan arman boldy, amal ne,
Eshkimge tek tie kórme kesirim.
Bitti bәri,
Bayaghyday bolmaydy.
Óz isine jauapsyz jan onbaydy.
Basym úshty, ókingem joq,
Tek, әtten,
Jendet qoly qaltyrady - sol qayghy.
VII
Birde avtokólik ishinde kele jatyp kezdeysoq әngimening kuәsi boldym.
- Repressiya jyldary qazaq ziyaly qauymyn týgeldey otap tastaghan. Halyq endi-endi joghyn týgendep, ensesin kóterude,- dedi әdemi boyjetken.
- Ras. Biraq tolyqqandy úrpaq jeti atadan keyin ghana dýniyege keledi. Basqa basqa, biologiya ghylymynyng ózi osynday pikir aituda. Yaghni, kelesi ghasyr bizdiki bolady. - Boyjetken әngimesin bozbala osylay týiindedi.
Kelesi ghasyr bizdiki - qazaqtiki. Epos epopeyagha úlasar ghasyr. Tilge óleng oralghan.
Epostan epopeyagha
Ghajap ghasyr,
Adam úshty aspangha,
Atom syndy bólshekteldi dastan da.
Ghalam jayly mol mәlimet berude,
Gharysh jaqtan qanghyp kelgen tastar da.
Bir kez Jerding ekendigin domalaq,
Aytamyn dep otqa týsken,
Obal-aq!
Jana dәuir,
Kókjiyekke jol ashty
Ghylym tasy býgin órge domalap.
Sana bar ma,
Sanasy oyau jan bar ma?
Júldyzda anau jymyndaghan zangharda.
Búl saualdyng izdep jatyr jauabyn
Adam miy tandardy úryp tandargha.
Marstyng da qúpiyasyn ashar kýn,
Jaqyn, jaqyn!
Jasampaz el jasanghyn...
Áldebir jan
Júldyzdardyng birinen
Tapty dey me Jerúiyghyn Asannyn?!
Shyngha ainalsa Asan shaldyng armany,
Anyzynnyng týbi shyndyq bolghany.
Sengen babam júmaqqa alyp barad dep,
Keng dalanyng taram-taram joldary.
Senem men de,
Bolsa bolsyn ertegi,
Ertegi ol - Otanymnyng erteni.
Baqytty ómir ornatugha jer beti,
Kerek bizge qiyaldyng da kórkemi!
Kerek bizge jan-dýniyening súluy,
Jýrekterding birin-biri úghuy.
Qay endik,
Qay boylyqtarda bolsa da,
Qol alysqan alaqandar jyluy.
Týpsiz ghalam túqyrtqanda aqylyn,
Ólim demey, ómir dese batyl ýn.
Esh qysylmay,
Sarynymen epostyn
Jyrlap berer ony dýldýl aqynyn.
Áne, solay,
Senim barda joq kýdik.
Qoya almaymyz jandy múngha shoqtyryp.
Kerek bolsa,
Eng bir qorqaq jandy da,
Jiberemiz qaharman ghyp,
Otty ghyp.
Ay-hay! deseng kónil sayrap ketedi.
Keler úrpaq saliqaly, jeteli
Jerding beti janalyqtar mekeni
Dese,
Bizge,
Mine, sol da jetedi.
Sol ýshin de kýresemiz kýn demey,
Sol ýshin de kýresemiz týn demey,
Sonyng bәri moyyndaghy paryzday,
Erlik iske,
Baramyz biz,
Ýndemey.
Gharysh jaqta adamzatqa ortaq úl,
Shyrqap jatsa qazaghymnyng órt әnin,
Esep syzghan akademik ghana ma,
Sening de onda
Ýlesing bar shopanym.
Sen emes pe eng alghash kókti barlaghan,
Sen emes pe eng qiyalynmen samghaghan.
Ertenindi oilapsyn-au sonda sen,
Ertegisi shyngha ainalghan jan babam.
Adam úly kenistikti jaularda,
Zymyrandar kókke qaray zaularda,
Bayqonyryn
Ay tórimen jalghaghan
Dalam,
Senin
Qúdiretine dau bar ma?
Aruaqtym!
Tәniri elim!
Qazaghym!
Ózing jayly, bolmas ýshin mazaghyn,
Basqa maqam kerek emes,
Kónekóz
Epostardyng sarynymen jazamyn.
Senem soghan,
Bolsa bolsyn ertegi,
Ertegi ol - Otanymnyng erteni.
Jer betinde baqytty ómir jasaugha,
Kerek bizge qiyaldyng da kórkemi.
Kózin tikse túnghiyqqa, alysqa,
Aq jol tilep azamatqa,
Arysqa,
Tandap jýrip erlikterding erligin,
Onyng ózin salamyz biz dauysqa.
Júmaqqa jol jer arqyly bararyn,
Ór ýninmen aittyng halqym,
Nanamyn!
Kerek bizge jyrlanghany senimnin,
Kerek bizge núrlanghany sananyn!
Mine, osylay,
Shandyp tastap shekeni,
Azamat úl ertenge enbek etedi.
Qashannan da sezim alau,
Oyy órt.
Bizding dala -
Shabyttardyng mekeni.
Sóz sonynda
Dir etkizip jýregin,
Aytady aqyn sol halqyna tilegin.
Seniki dep
Baghym bolsa mandayda,
Seniki dep
Bilegim de, bilerim.
Dala úly algha qadam basarda,
Ne bolmasa,
Zor janalyq asharda.
Toy ýsti me, oy ýsti me,
Bәribir
Tolghana alar jýregining týbinde,
Osy tilek jatu kerek qashanda:
- Dosym bolsan
Erkindep en
búl mangha,
Jauym bolsan
adasarsyng túmanda.
Osy menin
Qúranym men
Úranym,
Qysylghanda qayyratyn dúgham da.
Shejire aitar qoshqar túmsyq tastary,
Alpys órim, toqsan tarau dastany.
Jer betinde
Qazaq deytin halyq bar,
Sol halyqtyng ashyq bolsyn Aspany!
1998 j. sәuir.
(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»