Sayyn dala Áz-Nauryzdyng jyly demimen kerile sozylyp oyana bastady...

***
Al men bolsam Jeltoqsanda oyandym. Yzghardan. Rahman da Raqym Allanyng atymen qayta tiriltti meni yzghar, qayta tirildim «Bismillәmen».
Sodan beri mine, jiyrma bes Jeltoqsan ótipti...  

***

Es bile bastaghannan sonymnan qalmaytyn boldy ol.
Quansam, ol da mendey quanudy shyghardy, jylasam qúddy ózimdey jylaydy. Bir kýni taghy da sonymnan ýnsiz ilesip kele jatqanyn bayqadym. Kóz qyrymen qarap koyamyn, toqtasam, ol da toqtaydy. Sekirsem sekiredi. Biraz jýrdim de, artyma jalt búrylyp:
«Sen kimsin?»-dedim, shap berip.
«Men sening eng adal dosynmyn, ghúmyrym saghan, sening jarqyn bolashaghyna arnalmaq, bar bolsang men de barmyn, joq bolsang men de joq, әkeng de men, shesheng de, sening qamqorynmyn»-dedi kólenkem jymiya qolyng úsyndy. Búl onyng serti edi.
Osylaysha onymen resmy týrde tanysqanymyzgha da, qatelespesem, jiyrma jylday bolypty.

Sayyn dala Áz-Nauryzdyng jyly demimen kerile sozylyp oyana bastady...

***
Al men bolsam Jeltoqsanda oyandym. Yzghardan. Rahman da Raqym Allanyng atymen qayta tiriltti meni yzghar, qayta tirildim «Bismillәmen».
Sodan beri mine, jiyrma bes Jeltoqsan ótipti...  

***

Es bile bastaghannan sonymnan qalmaytyn boldy ol.
Quansam, ol da mendey quanudy shyghardy, jylasam qúddy ózimdey jylaydy. Bir kýni taghy da sonymnan ýnsiz ilesip kele jatqanyn bayqadym. Kóz qyrymen qarap koyamyn, toqtasam, ol da toqtaydy. Sekirsem sekiredi. Biraz jýrdim de, artyma jalt búrylyp:
«Sen kimsin?»-dedim, shap berip.
«Men sening eng adal dosynmyn, ghúmyrym saghan, sening jarqyn bolashaghyna arnalmaq, bar bolsang men de barmyn, joq bolsang men de joq, әkeng de men, shesheng de, sening qamqorynmyn»-dedi kólenkem jymiya qolyng úsyndy. Búl onyng serti edi.
Osylaysha onymen resmy týrde tanysqanymyzgha da, qatelespesem, jiyrma jylday bolypty.

Er jetken song da mening eng adal dosym, eng jaqynym, arqa sýierim de sol boldy. Túrsa men ýshin túratyn, jýrsem ilesip sonymnan jýretin. Onyng osy adaldyghyna ishim jylyp jýrushi edi. Bir nandy ózim jesem, bir nandy soghan berushi em. Sudy qalay bólip ishsem, quanyshymdy da, qayghymdy da dәl solay tura ózimen bólisushi em. Shanyraq kóterip, ata bolghanymdy da sonyng arqasy dep bilushi em. Tәnti edim ghoy, tәnti edi edik qoy. Sol sebepti, oghan degen qúrmetpen sol jyldary dýniyege kelgen úldarymnyng barlyghyna da onyng esimin berip em.

***
Adal dosym, syrlasym da, múndasym da, ózim qoyghan úldarymnyng attary sonymenen  attas bolghannan son, sol úldardyng barlyghy da soghan qarap boy týzdi, úlghaya týsken týnegine qarap oy týzdi.
Úldarymnyng óskenin, olardyng qalay óngenin, keybirining júmbaq kýide ólgenin,  aldamshy uaqyttyng qalay jyldam ótkenin saghan qarap bilushi em, mening «adal»  kólenkem.

***
Bastapqyda, kýnnen bolsyn, aidan bolsyn bәri-bir, әiteuir qarama әldeqanday jaryq týse qalsa kólenkem ózinen-ózi úlghayyp, qoqilanyp, ayaq astynan jýrisi manghazdanyp, erekshe pandanudy shygharatyn boldy. Syrttay qarap túryp tang bolushy edim. Kólenkemning búl qylyghyna mәn bermey, jan-jaqqa alyp qashqan oilarmenen «erkelik» dep, ýndmeushi em.

Uaqyt óte kólenkemning osy bir qylyghy әdetke ainalyp, әdeti kesel bop boyy menen oiyn biylep, búrynghyday túrsam túruyn, otyrsam otyruyn, jatsam jatuyn, bayaghy adaldyq sezimimen sonymnan eruidi kýrt toqtatty bir kýni.

***
Algha qaray adymdap jýrip kelem. Kenet, әdettegidey, kólenkemmen emes, jalghyz kele jatqanymdy sezindim. Artyma búrylyp qarasam, kólenkem anaday jerde qolyn qaltasyna salyp, artymnan meni synay qarap túr eken.

«Nege toqtap qaldyn, kettik, jýr» dedim, qolymdy búlghap oghan.

Bezireyip, eki qolyn keudesine qausyrdy da, jerge shyrt týkirdi.

«Asyghyspyz, jýrseyshi» degenim sol-eken, oida joqta, qaraptan-qarap túryp «Aqyrma!» dep baj ete qaldy tәkapparlana kijinip.

Selk ete qaldym. Sóilegen sayyn gýrildegen dauysy basymyraq shyqty kólenkemnin. Búl minezin alghash kórip tang qalyp men túrmyn:

«Ey, bishara!» dedi aqyryp, aqyrghan sayyn kólenkem irilene kórindi: «Sen ózindi kimmin dep jýrsin? Kózindi ashyp qara! Búdan bylay sen maghan tabynasyn! Men jýr desem, jýresin, bol desem bolasyn, ól desem ólesin! Búdan bylay zangharyng da menmin, tabynar qúdayyng da men, biyiging de men, biyliging de myna menmin! Endi jol bastaytyn sen emes, myna men bolam!» dedi búiyra.

«Áy... sen...  qúday da emes, zanghar da emes, payghambar da emessing ghoy, sen bar bolghany mening kólenkem ghanasyn» dedim sózderimdi naqtalap.
«Topas!» dedi baqyryp, «Elding barsha ziyaylsyn tyndasay, nadan! Aq patshang da men, danyshpan da men, payghambar da!».

«Áy...» dep, ne aitarymdy bilmey sasqalap túrdym da, týsindirmek bop:  «maghan týsip túrghan mynau jaryq qoy seni alyptay ghyp sezindirip túrghan, jaryq sónse sen de óshesin» dedim bappenen.

«Joq!» dedi, kýrt toqtatyp sózimdi, «Búdan bylay jaryq degening de, núr degening de myna men bolam» dedi kókirek qaghyp.

Rayynan qaytarmaq bop, «Qaydaghy núr? Qaydaghy payghambar? Oilansanshy» dey bergenim sol edi, aqyryp jiberdi týkirigin betime shashyratyp. Aqyrghandaghy aitqany «Oylanba!» me edi, «oynama!» me edi, әiteuir, janghyryqtan naqty estip, dәl týsine almadym.

Sóitti de sol kýni meni tәrk etti ózimnen shyqqan jalghyzym, jalmauyzym, ózin qúday sanaghan kólenke-perghauynym...

Álemning qaq ortasynda qasqayghan qarabas men túrmyn.
Jana ghana ózime aqyryp túrghan kólenkem týnegin әlemge jayyp jibergendey.

***
Kólenkem sol ketkennen, tәkappar basyn keri búryp qayta oralmady.
Kóp úzamay-aq, otarlap aidalghan mal sekildi adamdardyng da sol týnekke  týmendi lekpen tómendep kirip, «núrlanyp» kókke kóterilip jatqanyn da estip jýrdim. Qara bolsa da aq, týnek bolsa da núrly. Kólenke bolsa da patsha. Aq Patsha. Syrqat patsha.

***
Osydan jiyrma bes jyl búrynghy Jeltoqsanda qayta tirildim men. Ótken jeltoqsanda qayta oyandym, qayta oilandym. Qayta kezdestim kólenkemmen...

...boraghan oqqa úshyp, qyrylyp jattym. Qansyrap jatyp, túla boydan jan keterde auyrsynu sezimi bolmaydy eken, atqany azday, endi saghymdy syndarmaq bop soqqygha jyqqan kim eken dep, qan-josa qabaqtyng astynan kóz saldym. Sóitsem, jendetim kәuir emes, basqa emes, tura ózime úqsaghan ózimning bayaghy kólenkem...
Aqyryp túryp «Atananәlet!» dep laghynetteuge de qimadym...  Jangha batatyny osy... 
Sol sәtte ózime-ózim aldanghanyma nalyp, jerdegi joq әdiletti Jaratqannyng ózinen súrap, oqqa úshyp, tayaqqa jyghylyp, tepkilengen namys boygha erekshe kýsh berip jyghylghan orynymnan atyp túrdym: «Allam-au, Alla!» dep...

«Óldi» dedi. «Óltirdik, ýnderin óshirdik» dedi. Bek qatelestin, senim artqan kólenkem.

***

Jýzimdegi soqqynyng izi qaytar emes. Aynagha qaraugha da qorqasyn. Qorqytatyny adyrayghan jaranyng jazylmaghan auzy emes, jarylghan qabaq ta emes, aina betinen kólenkemdi kórip qalu yqtimaly. Bitti. 

***

Beu biylik, beu kólenkem, esinde me?  Jiyrma jyl búryn osydan, Biz - biz, dese, biz edik. Tileules edik, bir edik. Iri edik hәm tiri edik. Ruhymyzben kók aspandy tirep túrghan dýr edik...

«Dauys ber» dedin, berdik, «Sonymnan er» dedin, erdik. Salyqty saldyn. Berdik. Aldyn. Atamyn dedin, (atananәlet) attyn.
.... Sóz osymen tәmam, sattyn.

***

Áz-Nauryz da kelip qaldy. Jyly demi seziledi. Búl meyram sayasy mitingi emes, halyqtyng shynayy didarlasu merekesi bolsa da jeltoqsanda kóringen kólenkemning shoqparlylary da, timiskilegish ittileri de, itteri de, ittektileri de, dәlirek aitsaq teksizderi de, bir jaqty sóileytin habarshylary men ósekshileri de taghy da saqataday say túr әldeneden elendep.
Taghy da «at» dese, atpaq, «shap» dese shappaq, «qap» dese, qappaq.
Tarihymyzda túnghysh ret Áz-Nauryz tótenshe jaghdaydyng «maqamymen» toylanbaq.

***
Áz-Nauryz oyanyp keledi. Men oilanyp kelemin. Ilesken kólenkem taghy joq.  Oimenen ózimdi týzetsem, kólenkem de týzelmek.
Týzelu kerek, týzetu kerek. 

***
Jana-kýn úyasynan oyanyp keledi kerilip...
"Abay-aqparat"