Biletinder familiya degen bәlening artynda jýretin «-ov» jalghauynyng orystyng «chey holop?» degen sózinen shyqqanyn aitady. Yaghny kezinde qúldar men kýnderding qay qúliyelenushige tiyesili ekendigin anyqtaytyn jalghau bolghangha úqsaydy. Keyinnen búl jalghau orys halqynyng familiyasyna ainalyp ketken-mys. Bir qyzyghy, jalghandy jalpaghynan basqan orys patshalary men ziyaly qauymy «ov», «ev» ataulygha ýiirlik tanytpaghan eken. Ivan Groznyi, Petr I, Nikolay II, Dmitriy Donskoy, Aleksandr Nevskiy, Yaroslav Mudryi, taghysyn taghylar. Bәlkim ras ta shyghar?

Qazaq qoghamyn familiyadan aryltu turaly mәselening aitylyp jýrgenine ghasyrgha juyq uaqyt boldy. Sonau 1917 jyly Qazaq bilimpazdarynyng birinshi sezinde Alash ziyalylary eng manyzdy taqyryp retinde osy mәseleni kóterdi. «Qazaq aty-jónin orys halqyna eliktep, «-ov, -ev», - dep jazu toqtatylsyn! Búdan bylay qazaq azamattary óz aty-jónderin últtyq dәstýrmen Abay Qúnanbayúly degen siyaqty jazdyrsyn, biz de Ahmet Baytúrsynúly, Álihan Bókeyhanúly bolayyq!», - dep Últ sardary, Alashorda kósemi Álihan Bókeyhan arnayy qauly shygharghan edi.

Biletinder familiya degen bәlening artynda jýretin «-ov» jalghauynyng orystyng «chey holop?» degen sózinen shyqqanyn aitady. Yaghny kezinde qúldar men kýnderding qay qúliyelenushige tiyesili ekendigin anyqtaytyn jalghau bolghangha úqsaydy. Keyinnen búl jalghau orys halqynyng familiyasyna ainalyp ketken-mys. Bir qyzyghy, jalghandy jalpaghynan basqan orys patshalary men ziyaly qauymy «ov», «ev» ataulygha ýiirlik tanytpaghan eken. Ivan Groznyi, Petr I, Nikolay II, Dmitriy Donskoy, Aleksandr Nevskiy, Yaroslav Mudryi, taghysyn taghylar. Bәlkim ras ta shyghar?

Qazaq qoghamyn familiyadan aryltu turaly mәselening aitylyp jýrgenine ghasyrgha juyq uaqyt boldy. Sonau 1917 jyly Qazaq bilimpazdarynyng birinshi sezinde Alash ziyalylary eng manyzdy taqyryp retinde osy mәseleni kóterdi. «Qazaq aty-jónin orys halqyna eliktep, «-ov, -ev», - dep jazu toqtatylsyn! Búdan bylay qazaq azamattary óz aty-jónderin últtyq dәstýrmen Abay Qúnanbayúly degen siyaqty jazdyrsyn, biz de Ahmet Baytúrsynúly, Álihan Bókeyhanúly bolayyq!», - dep Últ sardary, Alashorda kósemi Álihan Bókeyhan arnayy qauly shygharghan edi.

Sodan beri 95 jyl ótipti. Ózgergen kóp eshtene joq. 1996 jyly Rahmanqúl Berdibaev, Sherhan Múrtaza bastaghan biraz qogham qayratkerlerining Mәdeniyet ministrligine jazghan hatynan keyin  (ataqty 46-nyng haty) sol jyly 2 aqpanda «Últy qazaq azamattardyng tegi men әkesining atyn jazugha baylanysty mәselelerdi sheshu tәrtibi turaly» Jarlyq shyqty. Atalmysh qújatqa sәikes, (Jarlyqtyng 1-tarmaghy boyynsha) últy qazaq azamattar ózderining tegi men әkesining atynyng jazyluyn qazaq tiline tәn emes affiksti alyp tastay otyryp, ózgertuine mýmkindik tughanday kóringen edi. Biraq búl qújatty da sheneunikter jerine jetkize almady. Jarlyqtyng jiligin shaghyp, mayyn ishedi dep senip tapsyrghan Ádilet ministrligine sodan beri totyday taranghan biykeshteri aralas talay ministr kelip, ketti. Alayda «jóni týzu is qylypty-au» dep eshqaysynyng atyn atap, týsin týstey almaysyz. «Men qashanghy Tiyleuhan bolyp jýremin!» dep kezinde Bekbolat Tileuhan Ádilet ministrligine saual da joldady. Ókinishtisi sol, tórt jyl boyy Mәjilisting ýstelin toqpaqtaghan Qanayúly «Tileuhan» bola almaghan kýii armanda ketti.

Kezinde obaly neshik, Orazgýl Asanghazyqyzy (ol kezde qalalyq tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy edi) әdilettikterding «jaybasarlyghyn» talay mәrte irep saldy. «Qarapayym halyqty bylay qoyghanda, osy jarlyqty ministrlikting óz qyzmetkerleri de bilmeydi. Qalalyq әdilet basqarmasynda otyrghan 110 qyzmetkerding 107-si azamattardyng tegi men әkesining atyn jazugha baylanysty Preziydent Jarlyghynyng bar ekenin bilmeytin bolyp shyqty. Ministrlik  «qazaqtardyng aty-jóni qazaqsha jazylsyn» degen aldyna maqsat qoyyp otyrghan joq. Búl qúzyrly organ otbasyn qúratyn, balanyng qújatyn alugha keletin halyqpen júmys jýrgizbeydi. Ózi qabyldaghan zandy oryndamaghan memleketting keleshegi joq. Osynday sebepterge baylanysty oralmandardyng kelgenine on toghyz jyl tolsa da, qújatyn retteytin jarty paraq qaghaz әzirleuge búl organnyng shamasy kelmeydi», - degeni әli elding esinde.

2005 jyly Astana qalasynyng qalalyq arhiytekturasynda mynaday oqigha bolypty. Burymbaev jәne Utegenov degen bas jospardyng basshylary ayaq astynan issapargha shyghatyn bolyp qalady. Sodan ne kerek, qos batyrdy issapargha attandyru turaly búiryq aldymen orys tilinde, sosyn qazaq tilinde dayyndalady. Sory qaynaghanda orys tilinde «tasqa basylghan» búiryqty audarmashy «Búrymbaev, Ótegenov» dep qazaqshalap jiberedi. Múnyng aqyry daugha úlasyp, audarmashyny júmystan quu turaly mәsele kóteriledi. Aqyry amaly tausylghan qyzmetker: «Qanday kómek bere alasyzdar?», - dep, Mәdeniyet ministrligine qarasty Til komiytetine telefon soghady. Al Til komiytetindegiler sol azamatty arashalap qalatyn zang babyn taba almay qor bolghan. Kýlemiz be, әlde  jylaymyz ba?

Jaqynda shyrayly Shymkent ónirin gýldendiruge barghan su jana әkim Arman Jetpisbaev (qazir Jetpisbay Arman Shәripbayúly) qol astyndaghy sheneunikterdi jinap alyp: «әz-Nauryzdy «-ov», «-ev» jalghauynsyz qarsy alayyq!» dep úsynys tastaghany belgili.  «Bizding otbasymyzda barlyghy da tegin qazaqshalap, «-ev», «-eva» jalghauynan bayaghyda-aq arylghan», - dep aghynan jarylghan basshyny qoldap shyqqan eshkim bolmay otyr. «O, qanday tamasha iydeya! Azamat», - dep kózderin júmyp, auyzdaryn ashyp tamsanysqan әkim-qaralardyng býginde kóbi ýnsiz.

Qalay bolghan kýnde de, «Últy qazaq azamattardyng tegi men әkesining atyn jazugha baylanysty mәselelerdi sheshu tәrtibi turaly» jarlyq erikkendikten qabyldanbasa kerek. Shyndap kelgende, kez kelgen adam eng bolmaghanda esi dúrys esim arqalap jýrgisi keletini dausyz. Tek, dau-shuy kóp shiyki zandar bolmasa. Niyet qylghan kýnning ózinde kóbisi sala-qúlash qaghazdan qashady. Qújat auystyru, rasy kerek, beyneti kóp sharua. Alayda Halyqqa qyzmet kórsetu salasynda otyrghan mamandar eshqanday qiyndyq joghyn aitady. «Barasyz, ótinish beresiz. Boldy. Aynalasy bir aidyng kóleminde tastay bolady», - deuden tanghan emes. Olay bolsa, halyqtyng 90 payyzgha juyghy nege qasaqana búrmalanghan aty-jóni osynday sebeptermen dúrys jazylmay keledi. Ministr auysqanmen, jýie auyspady. Jarlyqty tartpagha tyghyp qoyyp,  Kenes ókimeti kezindegi zangha arqa sýieytin ministrlik kelushilerden Arqada qalghan atasy men Betpaqta jerlengen әjesining tuu turaly qújatynyng kóshirmesin súratady. Baqilyq bolghan ata-babasynyng qújattaryn ol qaydan alsyn? Qaghazbastylyq pen qajetsiz jýristen sharshaghan song amalsyz orta joldan keri qaytady.

Al is jýzinde Preziydent Jarlyghynyng ýshinshi tarmaghy boyynsha, qate jazylghan ata-tekti eshqanday basy artyq qújat talap etpey-aq, ózgertip jazuyna bolady. Al ony qarapayym halyq týgili mamandardyng ózi bilmeydi. Bәlkim bilse de, aitpaydy...

"Halyq sózi" gazeti