Dýisenbi, 17 Qantar 2022
Alashorda 5116 3 pikir 12 Aqpan, 2021 saghat 13:13

Saryarqany jaylaghan ashtyq...

20-ghasyrdyng alghashqy shiyreginde azamat soghysynan berekesi ketip, kýiregen Reseyding halyq sharuashylyghyn ayaghynan túrghyzu qiyn bolghany tarihtan mәlim. Ortalyqtaghy óndiristik aimaqtarda azyq-týlik tapshylyghy asqyna týsti. Qazaqstan siyaqty qiyr aimaqtaghy astyq pen mal kýshpen jinaldy. Saqtalghan qújattargha qaraghanda, 1920 jyly Petropavl stansiyasy arqyly ortalyqtaghy ónerkәsip aimaqtaryna 2 408 738 pút astyq, 3 119 pút kartop, 28 144 bas iri qara men 48 679 qoy, 168 myng pút et, 224 mynnan asa júmyrtqa jóneltilgen [1].

1920 jylghy 3-tamyzda Petropavl uezdik revkomy bolystarda azyq-týlik salghyrtyn oryndaudyng jaghdayy turaly mәsele qarap, «júmysty shiratu turaly» qauly aldy. Búl arada «salghyrt» degen ataudy týsindire keteyik. «Salghyrt» - orysshasy «prodrazverstka», yaghny ónerkәsipti ortalyqtardy jabdyqtau ýshin, auyl sharuashylyghy salasyndaghy adamdardyng qolyndaghy azyq-týligining artyghyn kýshpen tartyp alu.

Sonymen, salghyrt (prodrazverstka) nauqany bastalyp ketti. 1920 jylghy aqpannyng 25-ne deyin Reseyding ortalyq audandaryna Qazaqstannyng soltýstiginen 305897 pút astyq jәne 163729 pút et jóneltildi. Búl – revolusiyalyq ýkimet belgilegen jospardyng 5/1 bóligi ghana bolatyn.

1920 jylghy 16-iilide Omby guberniyalyq azyq-týlik komissary Mәskeuge, azyq-týlik halyq komissary Surupagha mynaday jedelhat soqty: «V.IY.Leninning búiryghy boyynsha batys maydangha Petropavl, Petuhov, Qostanay stansiyalarynan 300 myng pút astyq jiberdik jәne Ortalyqqa jóneltu ýshin 20 vagon may dayyndap qoydyq». Ósirip qoyghan egini, bordaqylap qoyghan maly bar ma edi? Ári qaray oqiyq: «Qazaq audandarynda et dayyndaudy (tartyp aludy.- Z.T.) kýsheytip jatyrmyz. Olardyng tapsyrghan malynyng bes prosenti mólsherinde tauar bermekpiz. Al, orys audandarynda et dayyndau prodrazverstka jýzinde jýrgiziledi» [2].

Osylaysha, «bes prosentke mal satyp alu arqyly» halyqty qatty kýizeltken ýkimet, qysymdy odan әri kýsheyte berdi. Óz halqyna jasalghan qiyanat jauapsyz qalmaq emes. Jer-jerde narazylyqtar boy kóterdi. Orys jәne ukrain sharualarynyng úrany: «Erkin sauda», «Kommunistersiz kenes ýkimeti!» Biraq, kommunistik tәrtiptegi ókimet qaruly әskermen narazylyqtardy halyq atynan ayausyz basyp otyrdy.

Múnday narazylyqtar jóninde 1920 jylghy jeltoqsanda Petropavlda ótken birinshi uezdik-qalalyq partiya konferensiyasynda ashyq aityldy. Mysaly, azyq-týlik jónindegi bayandamashynyng kórsetuine qaraghanda: «saudada mata, sirinke, sabyn, kәrәsin, tipti bir tiyndyq týime de joq… Soghan qaramastan astyghymyzdy, shóbimizdi, mayymyzdy… tegin alyp jatyr». Delegattar azyq-týlik salghyrtynyng sharualargha auyr ekendigin kórsetti [3].

Qazaqstannyng Ortalyq jәne Soltýstik aimaqtarynan mal men astyq jetkizu ýshin Resey Sovnarkomynyng Lenin qol qoyghan 1920 jylghy 5-tamyzdaghy qaulysymen Petropavl-Kókshetau temirjoly shúghyl týrde salyna bastady. Múnday kýzde bastalyp, qys boyy jýrgizilgen eshbir aqylgha simaytyn tótenshe júmys ýlken auyrtpalyq әkeldi. Onsyz da ashtyqqa úshyraghan halyqtyng jaghdayy qiyndap ketti.

Birden-bir júmys kóligi jylqy ghana bolghandyqtan, әsker kýshimen jergilikti auyldardan jegin attary jinaldy. Olargha jetkilikti jem-azyq tabu da onay bolmady. Sonda da zorlyqtyng kýshimen alghashqy ýsh aidyng ózinde ghana 600 atqa qajet 22 myng pút jem temirjol tanabyna jaqyn jerlerden jinaldy [4].

Búrmalanghan tarihy sanamyzgha búl qúbylys basqasha týsindirildi. Leninning tikeley núsqauymen qazaq dalasyn baqytqa keneltu ýshin temirjol tartyp bergenine razylyq bildirdik, osy bir tarihy oqigha jazushylarymyzdyng qalamyna taqyryp bolyp ýiirildi, teatr sahnalaranyna kórsetildi, әldebireuler sol ýshin syilyq aldy, marapattaldy. 

Al, tarihy shyndyq, ashtyqtan jappay qyrylyp jatqan halyqtyng tauqymeti kópe-kórneu býrkemelendi. Shyn mәninde, ashtyqtyng saldarymen kýresu ýshin emes, sol ashtyqqa sebep bolghan temirjol edi búl. Onsyz da qasiretke úshyraghan jergilikti halyqty odan әri tonap, kýnkórisinen tezirek aiyru ýshin, tam-túm ghana azyq-týligin taqyrlap sypyryp alyp, Resey qalalaryna jetkizu ýshin  Petropavl-Kókshetau (Petrookok.-Z.T.) temirjolyn salu  júmystary   tikeley qysqa qaray bastalyp, 1922 jylghy 28 mausymda  Kókshetaugha poyyz qatynasy bastaldy. Aq qar kók múzda, eki qys boyy  tartylghan búl joldyng qanshama adam sýiegining ýstinde túrghanyn, osy kýni bireu bilse, bireu bile bermeydi. Kenestik zorlyqtyng ýlken qúpiyalarynyng biri – osy…

Búl joldyng manyzy osy uaqytqa deyin «Qazaq halqynyng ekonomikasy men mәdeniyetin kórkeytu ýshin kenes ýkimetining qamqorlyghy», dep týsindirilip keldi. Tónkeristen-tónkeris, berekesi ketip, býlingen memleket qaydaghy bir «kirgizdardy» kórkeytu ýshin qaqaghan qysta jol salyp, orasan shyghyn men qúrbandyqqa bardy degenge sәbiydi de sendire almaysyz… Al, shyndyqty kórsetip, tarihy oqighalardyng sebebi men saldaryn býkpesiz týsindirsek, odan temirjoldyng da, basqanyng da bedeli týsip qalmaydy

Guberniya halqynan azyq-týlik jinau (tartyp alu, dep oqysa, dúrys bolar. – Z.T.)  ýshin Reseyding ortalyq qalalarynda arnayy әskery kýshter jasaqtaldy. Olargha qosa jergilikti jerlerden otryadtar qúryldy.

1921 jyldyng 30-jeltoqsanynda Mәskeude mynaday búiryq jariyalandy (týsinikti bolu ýshin oryssha týpnúsqa mәtinin bereyik):

«Chasty Osobogo naznacheniya Kirgizskoy Sovetskoy Sosialisticheskoy Respubliky vydelyaytsya iz sostava chastey Osobogo naznacheniya Privoljskogo Voennogo okruga s samostoyatelinym upravleniyem s 1 yanvarya 1922 goda. ChON Akmolinskoy y Semipalatinskoy guberniy v operativnom otnosheniy ostaytsya v podchiyneniy Komchonsiyb, v ostalinyh otnosheniyah podchinyaitsya Komchonkir resp».

Búl qújattyng ereksheligi – Aqmola jәne Semey ChON-dary sóz jýzinde Qazaqstangha (Kirrespublika) al, is jýzinde Sibirge (Reseyge), baghynatynyn kórsetedi. Osyghan da nazar audarayyq. Qaruly kýshterge kelgende «respublika derbestigi» degen týsinikting bos sóz ekendigining bir aighaghy osynday.

Osylaysha, Petropavlda Aqmola guberniyalyq Erekshe qyzmet bólimderi (ChON) qúryldy. Aqmola, Atbasar, Kókshetau uezderinde de osynday bólimder qúryldy. Al, Petropavldaghy ChON guberniyagha tikeley baghynatyn edi.

Ardaqty atamyz, ataqty jazushy Sәbit Múqanovtyng atqa minip, bórkine qyzyl baylap, kózge týsetini naq osy kez. Osy ChON-nyng belsendi qyzmetkeri retinde «tap jaularymen», ayausyz kýresken. Búl jóninde Sәbeng ózi bylay jazdy:

«Prodrazverstka júmysy qansha qiynshylyqpen jýrse de, 1921 jyldyng qantar aiynyng josparyn Presnogorikovkadaghy rayprodkom oryndady da, telegramma arqyly Rossiyanyng Sosialistik Federativtik Sovettik Respublikasynyng Halyq komissarlar Sovetining Predsedateli Vladimir Iliich (Uliyanov) Leninge raport berildi. Raportqa qol qoishy bes kisining biri bolu baqyty – mening de mandayyma jazyldy!..»[6].

Sәbeng bir audannyng josparyn oryndap tastap, «Qyzyljardan Presnovkagha barghan kezde, prodrazverstkanyng hali asa nashar eken, azyq-týlikting barlyq týri de plandy mólsherden әldeqayda kem oryndalypty. Sol kýni rayprodkomnyng komissary Deryavindi Lenin pryamoy provodqa shaqyrypty. Deryavinning Leninmen sóilesui týn ortasy aua bitken…» (Shirkin, Lenin de ghajap qoy, Moskva emes, Omby emes tipti Qyzyljar emes, jerding týbindegi Presnovtyng ózinen Deryavindi izdep tauyp alghan. Áytpese, Lenin bola ma! Al, «kýn kósemmen» týn ortasyna deyin telefonmen úiyqtamay sóilesken Deryaviyniniz de osal emes! – Z.T.).

Búl arada eskerte ketu kerek, bolisheviktik ýgitting dәl osynday ótirikke, qisynsyz qiyalgha negizdelgen mysaldary az bolmaghan. Myna joly da qaranghy halyqty ýrkitip-qorqytyp, aldap, Lenin atymen ýgittep, kóndiru amaly qoldanylghan.

Sәbenning jazuyna qaraghanda sol kýni ol jospary oryndalmay qalghan «Birer qazaq bolysyna baratyn otryadtyng bastyghy bolyp ketedi de… tapsyrmany taghy da mýltiksiz oryndap qaytady». Tapsyrma bolghanda, elding óz erkimen aldyna salyp berip otyrghan maly bolmasa da, ýgittep, reti kelgende «qysyp» et jinau mәselesi.

Sonyng aldynda ghana, 1920 jylghy 21 qarashada azyq-týlik jinau barysy jóninde Qyzyljargha Býkilodaqtyq Ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy Mihail Ivanovich Kalinin kelip jinalys ótkizedi. Jiyrma jastaghy kedey balasy Sәbenmen syrlasady. Sәbeng Kalininning vokzal basynda túrghan «Salon-vagonynda» qonaq bolady, «…oryssha syrnay tartyp, óleng aitady. Mihail Ivanovich… key jerinde kýle otyra… rahattana tyndaydy».

Reseyge azyq-týlik jinap jiberu mәselesi keshke  qalalyq jinalysta qaralady. Kalininning aitqandaryn sol jerde qoyyn kitapshasyna týrtip alsa kerek, keyinSәbit Múqanov óz estelikterine bylay týsiripti:

Kalinin «…әueli kópshilikti kýldire Sovet ókimetining ornauymen qúttyqtap aldy da:

- Búl joly men sizderge Moskva men Petrograd halqynyng sәlemin ghana әkeldim, — dedi, olardyng sәleminen song aitqany: — Aqmola oblysy bir qyssha bizdi azyq-týlikten taryqtyrmasyn, ol qaryzdy biz de birdeme ghyp óteuge tyrysarmyz…» [7].

Jinalys sonynda «Aqmola oblysynan 3 million pút astyqty, 43 myng bas maldy ýsh aidyng ishinde Moskva men Leningradqa jóneltuge qauly alyndy» [8].

Nәtiyjesinde «Jaghday sonsha qiyn bolghanymen, uәdeli kýni audandaghy prodrazverstka týgel oryndaldy da, Leninning atyna jogharyda atalghan raport jazyldy. Prodrazverstka júmysy, әriyne, onymen toqtaghan joq. Prodotryadtar qyzmetin qyzu jýrgizip jatty» [9].

Jogharyda aitylghandardyng dúrys-búrysyn teksere almaymyz. Ózi qatysqan, kózimen kórgen jazushynyng sózine sóz qospaymyz. Biraq, sol «toqtamaghan, qyzu jýrip jatqan» razverstkanyng býkil ólkeni, tipti Qazaqstannyng teng jartysyn ashtyq qyrghynyna úshyratqany, myndaghan adamdardyng ajalyna sebep bolyp, taghdyryn talqandaghany da aqiqat.

Al, ýlken bastyq Kaliniyn, sonsha aqyldy kisi, silekeyi shúbyryp Sәbenning syrnayyn tyndap otyrghanda ne oilady eken? Sol kezde-aq Edil boyynan, ishki Reseyden Qyzyljargha aghylyp kelip jatqan, sol vokzaldyng manynda qanghyp jýrgen, qyrylyp jatqan ash-jalanashtardy kórmedi me? Kórdi. Malyn, astyghyn sypyryp alsa, myna tabighaty qatal qazaq dalasyndaghy halyqtyng jappay ashtyqqa úshyraytynyn bildi me? Bildi.

«Aqmola oblysy bir qyssha bizdi azyq-týlikten taryqtyrmasyn, ol qaryzymyzdy biz de birdeme ghyp óteuge tyrysarmyz…» degeni ras bolsa, onysy júrt aldyndaghy sayqymazaghy. Shyn mәnindegi óteui sol jyly 500 myng adamnyng ashtyq qasiretine úshyrauy bolady. Bәse, Lenin Presnovkadaghy qaydaghy bir Deryavindi sol ýshin izdegen eken-au!

Malynan, astyghynan aiyrylghan halyqtyng ertengi kýni qarang ekenin Sәbit Múqanov ózi de bayqaghan, jazyp ketken. Qyzyljargha kele jatqanda búryn «qoyyn soyyp, qolyn qusyryp» degendey qúrmetpen qarsy alatyndardyn» kóbi endi teris ainalghanyn, tipti qondyrmaytynyn ashyq jazghan. «…su tatyrar emes. «Tamaq sat» desen, «bar tamaqty ózing jinap alghan joqpysyn, ashtan ólgeli otyrmyz, bizge ózing ber!» dep keketedi»[10].

ChON-dar, prodotryadtar jәne olardyng halyqty atyp-shauyp, qan qaqsatqan qasiretti qyzmeti turaly «Ómir mektebinde» tәtpishtep, kórkem әngime týrinde qyzghylyqty, jadyranqy kónilmen qaghazgha týsken… Halyq taghdyry osylaysha oiynshyqqa ainalghan.

                                                         * * *

Aqmola guberniyasyndaghy qazaq auyldarynyng jaghdayy qiyn ekeni erte-aq bayqalghan bolatyn. Mysaly, alghashqy gubrevkom tóraghasy Ábdirahman Áytiyev Ombydan Petropavlgha kelip, biylikti qolgha alysymen, jaghdaymen tanysty. 1921 jylghy 17 mamyrda Ombydaghy ókimet oryndarynan kómek súrap jedel-hat joldady. «Sibirding qazaq komissiyasynyn, Sibir azyq-týlik komissiyasynyng jәne Gubprodkomnyng mәjilis hattamalarynda birneshe mәrte atap kórsetilgendey, Aqmola guberniyasyndaghy ashtyqqa úshyraghan qazaq halqynyng jaghdayy qaterli apat dәrejesinde. Naryad bolmaghandyqtan qazaqtargha astyq berilmegen. Guberniya boyynsha qazaq júrtshylyghyna (kirnaselenie dep jazypty. – Z.T.) 740 myng pút astyq kerek. Jana eginning ónimin alghangha deyin әr adamgha aiyna 20 f. esebimen: Aqmola uezine 400 myn, Atbasar uezine 200 myn, Kókshetau 70 jәne Petropavl uezine 70 myng pút astyqqa naryad berudi jәne mәseleni shúghyl sheshudi súraymyn. Telegrafpen jauabyn berinizder» [11].

Biraq astyq ta, naryad ta berilmeydi. Áytiyev búl jedel hatty 19 mamyrda taghy qaytalaydy. Jauap joq. Osy kezde bolishevikter bastaghan azamat soghysynan jәne qabattasa kelgen qúrghaqshylyqtan sharuasy kýizelgen Reseyding ortalyq aimaqtaryn da ashtyq jaylaghan bolatyn.

1921 jylghy 7 tamyz kýni Aqmola gubkomy janynan «Edil boyynda ashtyqqa úshyraghan halyqqa kómek kórsetu jóninde» tótenshe komissiya qúryldy. Búl komissiyagha Gubrevkomnan, Gubprodkomnan, Gubprofsovetten, Gubobraz ben Gubsoizdan bir-bir adam engizildi. Onyng tóraghalyghyna guberniyalyq әskery komissar Evdokimov taghayyndaldy [12].

Osy komissiya turaly bekitilgen Erejede Reseyding ortalyq aimaqtaryndaghy azyq-týlik tapshylyghyna baylanysty Aqmola guberniyasynyng barlyq uezderi men bolystarynan, barlyq mekemelerden júrtshylyq kómegin úiymdastyru kózdelgen.

Tótenshe komissiyanyng qúrylghany turaly habar jәne júrtshylyqqa arnalghan ýndeu «Bostandyq tuy» gazetining redaksiyasyna, jariyalau ýshin jiberildi [13].

«Bostandyq tuy» gazetining redaksiyasyna. 1921 j. 19.10.

«Aqmola guberniyalyq Ashtargha kómektesetin tótenshe komissiyasy (Pomgol) sizding «Bostandyq tuy» gazetinde ashtyqpen kýres jóninde ýndeuler, maqalalar, aqparlar jariyalap túrudy súraydy.

Búl materialdardy qazaq tilinde qazaq júrtshylyghyna jetkizip túru óte manyzdy. Sonday-aq, ashtyqpen kýres jóninde materialdar shyqqan gazet sandary qazaqtar arasyna keninen taratylsa jaqsy bolar edi.

Komissiya tóraghasy Evdokimov, hatshysy Ostrovnoy» [14].

Qarashanyng 14-kýni Pomgol tótenshe komissiyasynyng tóraghasy Apsalyamov Petropavl qalasynyng barlyq mollalaryn jinap, júma namazy kýnderinde qayyrymdylyq kómegin úiymdastyru turaly Aqmola guberniyasynyng múhtasiybi Múhametseyit Ábdulzalilovke  jazghan haty kýni býgin Qyzyljardyng arhiyvinde jatyr.

Qar bekip, qys qataya bastaghan sayyn ashtyq qasireti asqyna berdi. 1921 jylghy 9 jeltoqsanda Gubpomgol tóraghasy (ay sayyn auysaly.-Z.T..)  Egorov Orynborgha jedelhat soghyp: «Ash bosqyndar kýnnen-kýnge kóbeyip barady. Petropavl jәne Atbasar uezderinde olardyng (- bosqyndar)  sany otyz mynnan asyp ketti. Atbasar jәne Kókshetau uezderinde jergilikti 62 myng qazaq pen 30 myng orys ashtyqqa úshyrady» dep habarlady [15]. Alghashqy tórt aida qayyr kómek retinde 100 million somnan artyq aqsha jinaldy. Múnyng 72 milliony Mәskeuge jiberildi, jergilikti ashtardy qorektendiruge 20 million jәne tamaq punktterin ashugha jarty million som júm-saldy[16].

Ókimet oryndary Kókshetau uezinde 30 bolys elding ashtyqqa úshyraghanyn, Atbasar uezinde kóshpeli halyqtyng kópshiligi – 62 mynday qazaqtyng ash ekendigin habarlady.

Edil boyynan kýn sayyn qanghyp kelip jatqan bosqyndar Qyzyljardyng kóshelerine simay ketti. Ashtargha bir mezgil tamaq beruding ózi mýmkin bolmay qaldy. Jyl ayaghynda guber-niyalyq oqu bólimining esebi boyynsha 10 myng bala ashtyqqa úshyrap, qyrylyp qalu qaupinde túrdy.

Guberniyalyq oqu bólimining 1922 jylghy qorytyndy esepte mynaday faktiler kórsetildi. Ashtyqqa úshyraghan guberniyalardan temirjol kóligine ayaq artyp, óz betimen qanghyp kelip jatqan balalar arnayy mekemege syimay ketti. Petropavl qalasynyng túrghyndaryna  235 jetim bala asyraugha birden-ekiden taratylyp berildi. Auyldargha 967 bala jiberildi. Osylaysha, ata-anasy joq, ashtyqqa úshyraghan 1202 bala qala jәne uezd júrtshylyghyna taratyldy [17].

Osy kezde Aqmola guberniyasy boyynsha asharyqtardyng sany jarty milliongha jetti. Qyzmet adamdarynyng jazghan qaghazdarynda ashtardyng qamys qoghasyn, aghashtyng qabyghy men mýkti, kezdeysoq januarlardyng óleksesin azyq qylghany kórinip túr. Al, Mәskeu bolsa, ýsti-ýstine digirlep, azyq-týlik jetkizudi talap etuin toqtatpady.

Saqtalghan arhiv qújattaryn zerttey otyryp, sol bir qayghyly kýnderde bel sheshpey, tynym tappay enbek etip, az ghana mýmkindikting ózin ashtargha kómek retinde paydalanugha kýsh salghan jergilikti qyzmetkerlerding erligine tang qalmasqa bolmaydy.

1922 jylghy 28 qantardaghy esep boyynsha Petropavlda tamaq ýlestiretin eki oryn ashylghan, olar eng kóp degende 2300 adamgha bir mezgil tamaq bere alady.

«Bolystardan kelgen ókilderding aituyna qaraghanda eldegi jaghday tym qiyn. Shymtezek jep jatqandar bar. 30 funt shymtezekke 10 funt ún qosyp, aralastyryp jeydi. Basqa tamaq bolmaghandyqtan, halyq aqyrghy maldaryn soyyp jep bitirdi». Tótenshe komissiyanyng resmy esebi boyynsha 1922 jyldyng basynda asharyq retinde resmy týrde 417500 adam tirkelgen. Qolyndaghy azyq-týligi tartylyp alynghan jergilikti halyqtyng jaghdayyn syrttan tolassyz kelip jatqan bosqyndar mýlde auyrlatyp jiberdi. Reseyding ortalyq aimaqtarynan, Edil boyynan qazaq dalasyna jayauly-jalpyly shúbyrghan ashtar jolynda kezdesken, óneshten ótetin jandy-jansyzdyng bәrin jaypap otyrdy.

Ýkimet oryndarynyng mәlimetterine qaraghanda, dәl osy kezde syrttan kelgenderding sany Petropavlda – 4 myn, uezde 150 myn, Kókshetaudyng qalasynda 2 myn, uezinde 114 myn, Atbasarda 1 myn, uezinde 110 myng jәne Aqmola qalasynda 500, uezinde 36 myng adamgha jetken.

Petropavl qalasyndaghy jaghdaydy kórsetetin keybir derekter mynaday: 1922 jylghy qantardyng alghashqy 25 kýninde 70 adam ashtan óldi, 105 adam isip-kepti. «Dәl qazir 70 adamnyng mәiiti tamaq punktining qorasynda (Lenin kóshesi, 14 ýi) ýili jatyr. Kommunaldyq sharuashylyq bólimi kóshede ashtan ólgen-derdi jinap, kómuge ýlgere almauda», degen derek sol alapat qyrghynnyng bir ghana kórinisi edi…

«Qazaqstan qazaqsyz qalmasyn…» Eldi ashtyq jaylap alghan  osy kezde, yaghny 1921 jyldyng ayaghy men 1922 jyldyng basynda astana qala Orynborda, Qazaq avtonomiyaly respublikasynyng basshy mekemelerinde bolyp jatqan oqighalardan habar bermesek, maghlúmat tolyq bolmauy mýmkin. 

Qazaqstannyng ortalyq ókimeti jer-jerdegi qayghyly jagh-daylardan habardar edi. Asharshylyqqa úshyraghan Oral, Torghay, Aqmola aimaqtaryndaghy jaghdaydy rettep otyru ýshin Qazaqstan Ortalyq Atqaru Komiytetining Tóraghasy Seyitqaly Mendeshev basqarghan Ortalyq komissiya qúryldy.

1921 jylghy 26-qazanda QOAK Yqsham tóralqasy (Malyy prezidium KSIK Z.T.). Múhtar Áuezovti sol Ortalyq komissiya tóraghasynyng orynbasary etip bekitu jóninde úsynys túrghysynda qauly alady.

Biraq erteninde, yaghny 27-qazanda bolghan Ýlken tóralqa búl sheshimdi bekitpedi. Múhtar Áuezov Ortalyq komissiyanyng mýsheligine engizildi, onyng ornyna, yaghny tóraghanyng orynbasarlyghyna Sergeev bekitildi. Búl arada birinshiden, M.Áuezovting QOAK sayasy hatshysy mindetindegi júmysynyng kóptigi, ekinshiden búrynghy, Alashordadaghy qyzmetteri «eske alynuy» mýmkin ekendigi qújattardan kórinedi.

1921 jylghy 10-jeltoqsanda Qazaqstandaghy Kenes qúrylysyn nyghaytu, әsirese, eldegi alapat ashtyqpen kýres mәselelerin talqylaghan últy qazaq kommunist-qyzmetkerlerding jinalysy boldy.

Búl jiyngha Áliby Jangeldin tóraghalyq etti. Qatysqandar: Áuezov, Almanov, Asylbekov, Nahimjan, Kenjiyn, Baytúrsynov, Baydildiyn, Tólepov, Jamanmúrynov, Sarymoldaev, Jýrgenov, Núrmúhambetov, IYgilikov, Qarjasov, Birjarov, Orazbaeva, Samatov t.b.

Kýn tәrtibine eki mәsele qoyyldy:

1, Qyrdaghy audandardyng ashtyqqa úshyraghan túrghyndaryna naqty kómek kórsetudi úiymdastyru.

2, Qazaq qyzmetkerlerin osy júmysqa tartu jәne olardy tiyimdi paydalanu, sonday-aq, Týrkistan Respublikasyna qonys audarghan  qazaq qyzmetkerlerinin  keri qaytarudyng amalyn qarastyru.

Jinalysqa Qazaqstan oblystyq partiya komiyteti atynan qatysqan Avdeev (Semey uezinde tughan, qazaqsha jaqsy biledi.-Z.T.), jalpy alghanda, qazaq qyzmetkerlerinin  pikirin qoldap, respublikadaghy basqarushy mekemeler men úiymdarda qazaqtar men qazaq emes basqa últ ókilderining arasynda prinsipti mәseleler jóninde kelispeushilik bar ekenin moyyndady.

Qazaqstan Ortalyq Atqaru Komiyteti ótkizgen osy keneste «Qyrdaghy audandardyng ashtyqqa úshyraghan halqyna naqty kómek kórsetudi úiymdastyru turaly» M.Áuezovting bayandamasy tyndaldy. Áuezov «ashtargha kómek kórsetetin úiymdardyng qoly qyr eline әli jetken joq. Olardyng tayau arada jetui de neghaybil», ekenin atap kórsetip, onyng basty sebepterin sanamalap berdi:

1, Auyldardyng tikeley ózimen aralasa otyryp, olardyng múqtajyn anyqtaytyn qyzmetkerler joq. (yaghni, M.Áuezovting qolyndaghy guberniyalar men uezderde qúrylghan ashtargha kómek beretin úiymdardyng tiziminde qazaq qyzmetkerlerining joq ekeni kórinip túrdy. – Z.T.)

2, Ashtyqqa úshyraghan qazaqtar naqty bir jetekshi adam bolmasa, ózderine arnalyp memleket tarapynan bólingen ýlesin de ala almaydy. Óitkeni, qazaqtar bir ýzim nan ýshin jat jerde qol jayyp qanghyryp jýrgennen góri, ýiinde ólgendi artyq sanaydy. Tipti, kómek izdegenning ózinde, sauaty kem, anqau qazaq ony taba almaydy.

3, Jergilikti jerlerdegi ashtargha kómek beretin úiymdar, әsirese, qoltyghynyng astyndaghy, yaghni, jaqyn jerdegi qalalar men qala manyndaghy selolardy qamqorlyqqa alugha tyrysady. Demek, qaladan shalghay ornalasqan qazaq auyldary  kómekten ýnemi qaghaju qalady.

Aqiqatyn aitatyn bolsaq, qyrda qyrylyp jatqan qazaqtyng jaghdayyna qaraghanda, qaladaghy ashtyqtyng ýreyli kórinis-teri oiynshyq siyaqty әser qaldyrady. (M.Áuezovting bayandamasy oryssha, biz yqshamdap audardyq. Al, myna songhy sóilemde avtordyng stiyli meylinshe saqtaldy. – Z.T.)

«Egerde búl audandardy ashtyqtan qútqaru ýshin dәl qazir shúghyl týrde ýzildi-kesildi sharalar qoldanylmasa, Qazaq res-publikasy qazaqsyz qalady. Kóptegen audandardaghy qazaqtar birtalaydan beri tek qana kórtyshqan, suyr, taghy sol siyaqty  andar men jәndikterdi azyq etip, ózegin jalghauda. Sonyng saldarynan auylda әr-týrli júqpaly aurular men indet týrleri búryn estip-bilmegen kólemde taralyp barady.

Múnyng barlyghy ashtargha kómek kórsetu úiymdarynyng Qyr eline (qazaqtar, dep oqynyz. – Z.T.) jany ashymaytyndyghyn, olardyng taghdyryna nemketti qaraytyndyghyn kórsetedi. Sonday-aq, osynday qasiretke qarsy qayrat kórsetude, ashtyq zardaptarynyng betin qaytarugha qazaq qyzmetkerlerining enjarlyghy bayqalady. Biylik basynda otyrghan qazaq qyzmetkerleri, Sizderge búl isti dәl osy kýiinde qaldyrugha bolmaytyny óz aldyna, búl – biz ýshin ýlken qylmys dep bilemin. Bәrimiz osy ýshin qazaq elining aldynda, ózimizding arymyzdyng aldynda jauaptymyz».

Bayandamasynyng sonynda M.Áuezov qyrdaghy ashtargha kómek kórsetu sharalarynyng josparyn úsyndy. Jinalys sol josparlardy negizge alyp qauly qabyldady.

Keyin, qazaq halqynyng atyn әlemge tanytqan úly oishyl, kemenger jazushy Múhtar Áuezov osy sózderdi aityp, halqynyng taghdyry ýshin enirep túrghanda 25 jastan jana ghana asqan edi.

Búl bayandamadaghy  – «Qyrdaghy el», «Qyr qazaqtary» degen ataular Aqmola, Semey, Torghay guberniyalarynyng aumaqtaryn týgel qamtidy.

Osylaysha, respublikanyng qyr aimaqtarynda asharshy-lyqqa úshyraghan halyqqa kómek kórsetu degen jalpy mәselening ayasynda, әsirese, ekonomikalyq negizi  osal, anqau, sondyqtan da qyrylyp qalugha әbden beyim qazaq auyldaryna erekshe nazar audaru kerektigi memlekettik dengeyde arnayy kóterildi.

Kóp úzamay, sol 1922 jyldyng qantarynda QOAK sayasy hatshysy M.Áuezov ashtargha kómektesu jónindegi Ortalyq komissiyasynyng mýshesi retinde Oral guberniyasyn aralap qaytty.

Osy sapardyng qorytyndysy boyynsha ol RKP(b) ob-lystyq komiytetine esep berdi. Oral guberniyasynda asharshy-lyqqa úshyraghan halyqtyng jaghdayyn bayanday kelip, M.Áuezov búl aimaqtyng Aqmola guberniyasyna bekitilgenin, yaghny Qyzyljardaghy biylik oryndarynyng júmysyn shiratu kerektigin basa kórsetti.

Qazaq qyzmetkerlerining osy jinalysynda: «Ashtargha kómek kórsetu jónindegi tótenshe komissiyalardyng qúramynda qazaq ókilderi joq. Sondyqtan, ashtyqqa úshyrap, qatty auyrt-palyq tartyp otyrghan qazaq auyldaryna tiyisti kómek beril-meude», degen tújyrym jasaldy. Demek, jaghdaydy týzeu ýshin qazaq qyzmetkerlerinen tez arada jauapty ókilder jasaqtap, tikeley qazaq auyldaryna jiberu jóninde M.Áuezovting úsy-nysy birauyzdan qoldau tapty.

Alayda, Qazaq Ortalyq Atqaru komiytetining sayasy hatshysy M.Áuezov bastaghan qazaq qyzmetkerlerining búl sharalaryn olardyng qazaq emes kommunist-әriptesteri últshyldyqtyng kórinisi dep baghalady. Olar ashtyqqa úshyraghan jartylay kóshpeli qazaq auyldarynyng memleket tarapynan eshqanday kómek almay jatqanyn kórgisi kelmedi.

Syrt qaraghanda, ashtyqtan qyrylyp jatqandardy últqa bóluge bolmaytyny ras siyaqty edi. Biraq, qazaq últynyng ózine ghana tәn minez-qúlqyn, tózimdiligin, túrmys-tirshilik әreketterin «europalyq kommunist joldastar» týsinbedi, týsingisi de kelmedi.

1922 jylghy 19 aqpanda, Orynborda  óz júmysyn bastaghan RKP(b) Býkilqazaqtyq ekinshi konferensiyasynda  sayasy sipat alyp, ýlken pikirtalasqa úlasty. Qazaq qyzmetkerleri búl mәseleni  «Tútas últty qúryp ketuden saqtau kerek!»  degen túrghyda kóterse, qazaq emester olardy «synarjaq últshyldyq» dep aiyptady.

Osynau syn sәttegi aitys-tartystyng syryna qanyq bolu ýshin konferensiya júmysynyng hattamasynan ýzindiler keltirsek, oqyrman ózi-aq týsinip, kimdiki búrys, kimdiki dúrys ekenin tanidy dep oilaymyn. Keyin M.Áuezov bastaghan býkil qazaq ziyalylaryna zobalang tughyzyp,  qughyn-sýrginge úshyratudyng basy osy konferensiyada aitylghan  sózder men jabylghan jala ekenine kózimiz jetedi.

Pikirtalastyng bet sharpysugha deyin barghanynyng mysaldary mynaday:

M.Áuezov: «Avdeev joldas ózining sózinde últy qazaq jauapty qyzmetkerlerding bәrin aiyptady. Ol ózi aityp otyrghan qazaq qyzmetkerlerining jinalysyna qatysqan bolatyn. Qazaqtar arasyndaghy júmysta eki baghyt: últshyldyq pen otarshyldyq pighyl kórinisteri beleng alyp otyrghany aityldy. Avdeev sonda: «Bizding júmysymyzgha otarshyldyq kesel keltirip otyr, al qazaq qyzmetkerlerining bәri últshyldyq ústanymda» degen bolatyn. Mәselelerdi talqylap, qauly qabyldaghanda Avdeev joldas bizding úigharymymyzdy qoldaghan synay tanytqan.

Endi mine, ol basqasha aityp túr. Azamattyq jigeri joq, óz pikirin kommunisshe aita almaytyn Avdeev joldastyng múnday ekijýzdiligin keshire almaymyn. Ol qazaq qyzmetkerlerining kózinshe bir týrli, syrtynan bir týrli aitady, obkomgha da basqasha jetkizip barghan. Mine, bizding býkil júmysymyzgha osyndaylar kesel keltirip otyr. «Qazaq qyzmetkerleri shetinen alashordashylar» degen Avdeevting sózin ayaqsyz qaldyrugha bolmaydy. Kommunist retinde ózining ne aitqysy kelgenin osy jerde týsindirip beruin talap etemin».

Konferensiyanyng 21-aqpan kýni tórtinshi mәjilisinde Qa-zaqstan Ortalyq komiytetining tóraghasy Seyitqaly Mendeshev ashtyqpen kýres jónindegi Ortalyq tótenshe komissiyanyng (SKP) júmysy turaly bayandama jasady. Osy mәsele boyynsha QOAK sayasy hatshysy Múhtar Áuezov sóz sóiledi. Konferensiya júmysy turaly № 3 bulletenge (21-aqpan 1922 j.) jariyalanyp, taratylghan hattamadaghy M.Áuezovting sózin qazaqshalap tolyq bereyik:

Áuezov: Mendeshev joldastyng bayandamasy men SKPG býkil qyzmetining asa ýlken kemshiligi -  Qyrdaghy qazaqtargha kómek kórsetu sharalarynyng jasalmaghandyghy. Qyrdaghy qazaqtargha  kómek kórsetu jóninde kýni býginge deyin ótkizilip kelgen býkil jinalystarda qabyldanghan qaulylar bos sóz bolyp qaldy. Tipti, qazaq arasyndaghy barlyq júmystyng jayy osynday. Búghan tang qalugha bolmaydy. Qazaq ólkelik úiymdaryndaghy jauapty qyzmetkerler bizding dausyz, naqty úsynystarymyzdy týrli syltaularmen ayaqsyz qaldyryp keledi.

Jana ekonomikalyq sayasat qyr qazaqtaryna kómek kórsetuge jol bermeydi-mis, degenge men qarsymyn. Óitkeni, býginge deyin qyrdaghy qazaqtargha kómek kórsetu jóninde birde-bir jospar jasalghan joq, jergilikti basqaru organdaryna prinsipti núsqau berilgen joq.

Qyrdaghy jaghday qiyn:  birde-bir biylik organy qazaqtargha eshqanday kómek kórip otyrghan joq, tayau arada kórsete de almaydy. Búl jóninde  Pomgol tóraghasy ózi de aitty.

Qyrda bәri bayaghyday, olar eshqanday aqparat almaydy. Qyr qazaqtary kómekti qaydan alugha bolatynyn bilmeydi. Qyr qazaqtaryna erekshe qarau kerek, óitkeni olardyng tirshilik-túrmysy erekshe. Olardyng kýnkórisi malda ghana. Mal  qyrylsa, biz qazaq sharuashylyghyn ondaghan jyldar boyy da qalpyna keltire almaymyz.

Al, eger orys sharuasy ashtyqqa úshyrasa, әiteuir, onyng basynda ýii, qora-qopsysy bar, soqa-saymany bar, egin ósiretin qúnarly jeri bar. Oghan túqym berse, biraz mal berse, jaghdayyn týzep ala alady. Qyrdaghy  qazaqtyng sharuashylyghy múnday emes. Sondyqtan, qyr qazaqtary arasyndaghy júmystardy naqty is-josparmen jýzege asyru qajet.

Ashtargha qyzmet kórsetetin ortalyq, guberniyalyq organdar qala júrtshylyghynyng kýnbe-kýngi qysymyn kórip otyr. Qala júrtshylyghy ózining mún-múqtajyn búrynyraq aita alady,  yaghni, olar bizding jauapty qyzmetkerlerding kýnbe-kýngi nazarynda. Jergilikti qyzmetkerler uaqytynda mәlimet ala almaymyz, dep syltau aitady. Qaydaghy mәlimet, eger qyr qazaqtary kómekti kimnen súraryn bilmey otyrsa.

«ARA» (Qazaqstandaghy ashtyqqa kómek beru ýshin qúrylghan halyqaralyq qoghamdyq úiym) tarapynan qyr qazaqtaryna kómek beru mәselesi әli sheshilgen joq, búl úiym istey bastaghaly 4 ay boldy.

Qazaq qyzmetkerlerining jinalysynda qyr qazaqtaryna kómek úiymdastyru ýshin jer-jerge arnayy uәkilder jiberu jóninde úigharym jasalghanyn aitpay kete almaymyn. Sonymen birge, qazaq qyzmetkerlerin júmysqa tartyp, olardy basqaru isine paydalanu turaly da kelisilgen bolatyn. Ol jinalysqa Avdeev joldas qatysyp, búl sharalardy maqúldaghan siyaqty edi, mine, búl jerde basqasha sóilep, әldebir jaghymsyz jaghday-lardy «byqsytyp» túr.

Bizding búl úsynystarymyz QOAK tarapynan da qoldau tapqan edi. Biraq, әli kýnge uәkilder jiberilgen joq, qazaq qyzmetkerlerin iske tartu jóninde komissiya qúrylmady. Osylay-sha, qaulylarymyz bos sóz bolyp qala beredi.

Qazaq qyzmetkerlerin iske qatystyrmayynsha, qyrdaghy ashtyqqa úshyraghan qazaqtargha eshqanday kómek kórsetilmeydi. Búl halyq kýnnen-kýnge asqynyp bara jatqan ashtyq aranynda qala beredi.

Sondyqtan, Ashtargha kómek jónindegi Ortalyq komissiyagha, býkil qazaq respublikasynyng sayasy baqylau organy retinde, jana saylanatyn Oblystyq partiya komiytetine naqty úsynysym mynau: Qyrdaghy qazaqtardyng jaghdayyna nazar audarylsyn. Biz qazaq kedeylerining aldyndaghy jauapkershiligimizdi týsinuimiz kerek, qiyndyqty jana ekonomikalyq sayasatqa siltey beruding jóni joq.

Búghan qosa, «ARA» úiymy tarpynan qyr qazaqtaryna kómek kórsetu jospary jasalatyn bolsyn.

Lytov T: Áuezov uәkilder jiberu kerek dep túr ghoy. Osy uaqytqa deyin barlyq kómek ashtargha josparly týrde taratylyp túrdy. Jer-jerge uәkilder jibergen dúrys, dep oilaymyn, biraq halyqty orys pen qazaq dep bólgen Áuezovting úsynysyn qoldamaymyn. Olay bolsa, eki organ qúru qajet bolady.

Ataniyazov: biz múnda birimizdi birimiz aiyptaugha kelgen joqpyz. Paydaly júmys atqaruymyz qajet… Qonys audaryp kelgender orystar ghana emes, negizinen qazaqtar qyrylyp jatyr, olardyng jaghdayy mýlde nashar. Qazaq enbekshilerine kómek jasaudyng belgili bir prinsipteri belgilenbegen.

Osynda keybireuleri, uәkil jiberip qajeti joq, olar jergilikti qyzmetkerlerge bóget jasaydy, degendi aitty. Mening oiymsha, kerisinshe, qazaq arasyna bedeldi qyzmetkerler jiberu kerek. Olar týsindiredi, kózin ashady. Sonda ghana qazaq júrtshy-lyghynyng yntasyn oyatugha bolady…

Avdeev: Áuezov óz sózinde mening keshegi aitqandarymnan әldeqanday aram niyet tanyp qalypty. Men kommunist retinde eshqanday bóten pighyl bildiruge haqym joq. IYә, qazaq qyzmetkerleri jinalysynyng hattamasynda qazaq joldastardyng qyzmetine «orys kommunisterining otarshyldyq pighyldary bóget jasap otyr» dep jazylypty. Sol jinalysta osy jóninde men súraq qoyghanmyn: «Partiyanyng H sezinin  qararyna sәikes últ mәselesi jóninde sizder basqa jol ústanasyndar ma?» dedim. Obkom mәselening búlaysha qoyyluyn qoldaghan joq…

Ataniyazov: Ózimning sózime qosymsha retinde taghy myna jaylardy aitamyn: keybir habarlargha qaraghanda, Semey jәne Aqmola guberniyalarynda jinalghan astyq pen mal Qazaqstannyng ashtaryna berilmeytin kórinedi. Býkil azyq-týlik Mәskeuge tikeley jóneltilip, «ortaq qazangha» qúiylyp jatyr. Al, Semey jәne Aqmola guberniyalary Qazaq Respublikasynyng qúramdas bóligi emes pe? Qazaqstannyng erekshe ashtyqqa úshyraghan alty guberniyasy sol Semey jәne Aqmola guberniyalaryna bekitilgen edi ghoy. Búl qalay?»

Osynday talqylaudan keyin partiya konferensiyasy «Qazaqstandaghy ashtyq jәne onymen kýres sharalary» turaly ar-nayy qarar qabyldady.

Qararda eldegi ashtyq jaghdayyna bagha berildi. Qújattyng ekinshi tarmaghynda mynaday sózder bar. Oqugha onay emes, әriyne, biraq, shyndyq, bizding elimiz bastan keshken auyr taghdyrdyng bir kórinisi osynday:

2, «Ashtyq kólemining súrapyl ekendigi sonshalyq, ashtar kózine kóringenning bәrin, tipti ólgen adamdardyng mәiitin de jep jatyr…»

Konferensiyagha M.Áuezov engizgen úsynys boyynsha qarargha mynaday núsqau engizildi:

6, «Qyrdaghy ashyqqan qazaq júrtshylyghynyng jaghdayyna kónil bólinsin. Búl júmysqa , tiyisinshe, qazaq qyzmetkerleri tartylsyn…»

Búl aitylghandardyng bәri, әriyne, Aqmola guberniyasyna, onyng ortalyghy Petropavlgha tikeley qatysty jaghday edi.

Halyq basyna týsken auyrtpalyq, kenestik jýiening ózimshil, otarshyldyqqa negizdelgen tónkerisshil sodyr sayasaty-nyng bir «jemisi» osynday.

Osy 1921-1922 jyldary Qazaqstannyng bes guberniyasynda 3 million 353 myng adam asharshylyqqa úshyraghan, odan ólgeni 1,5 million.  Aqmola guberniyasynda 1921 jyldyng nauryz aiynda eseptegi 1.021.164 adamnyng 472 myny ashtyqqa úshyraghan. Búl – Orynbordan  Kenes Odaghynyng ortalyq biylik organdaryna berilgen resmy aqpar ghana. Al, qay sayda  qansha qazaqtyng sýiegi qurap qalghanyn dәl eseptegen kim bar, dep terenirek oilansaq, halyq qasiretining kólemin elestetuding ózi ýreyli.

Avtonomiyalyq respublika boldyq, Qazaq atyn iyemdengen degen memleket qúramyz, dep jan sala iske kirisken qazaq ziyalylarynyng óz últy aldynda adal atqarmaq is-josparlary osylaysha talqan boldy. Olardyng meseli qaytty, tauy shaghylyp, «balapan basy-na, túrymtay túsyna » ketti. Últtyng qaymaghy iridi.

Dәl osy jaghdayda Álekenderdin, Aqandar men Jaqandardyng Múhtarlardyn, Maghjandardyn, Smaghúldardyn…  býkil oi-armany adyra qaldy, olardyng jigerin qúm boldy, ómirden týnildirdi…

(Jalghasy bar...)

Zarqyn Tayshybay, 

M.Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining professory, Etnomәdeny ghylymiy-zertteu ortalyghynyng jetekshisi

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5789
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 6839