Jaqynda ghana keybir aqparat qúraldary Qyzyljarda osydan 200 jyl búryn boy kótergen meshit ghimaratynyng saunagha ainalghanyn aityp, dabyl qaghyp edi. Aqparat kózderining habarlauynsha, eski meshitting ornyn satyp alghan kәsipker jyn-oynaqqa ainaldyrghan kórinedi.

Jaqynda ghana keybir aqparat qúraldary Qyzyljarda osydan 200 jyl búryn boy kótergen meshit ghimaratynyng saunagha ainalghanyn aityp, dabyl qaghyp edi. Aqparat kózderining habarlauynsha, eski meshitting ornyn satyp alghan kәsipker jyn-oynaqqa ainaldyrghan kórinedi.

Álbette, telearnadan taratylghan búl janalyq talaydyng ashu-yzasyn keltirgen. Tipti kóne zamannan bizge jetken Allanyng ýiin búzdy degende óre týregelmegen músylman joq shyghar, sirә. Keybir aqparat kózderi jergilikti basshylardyng salghyrttyghynan eki ghasyrdan astam tarihy bar meshit memleketting qarauynsyz qalghanyn aitty. Al tarihy derekterge sýiensek, kezinde búl meshitti salugha rúqsatty Ekaterina patshayym bergen eken. Qúrylysy 13 jylgha sozylghan ghibadathana resmy týrde 1795 jyly ashylypty. Meshit qúrylysyn óz moynyna alghan kópesting qúrmetine «Qasymhan meshiti» dep atalghan. Biraq islam dinin moyyndamaghan kenestik kezende meshit orny Temeki fabrikasyna, odan song balyq zauytyna da ainalyp sala bergen eken. Biz kópting kónilin kýpti etken búl mәselening jay-japsaryn anyqtau ýshin kezinde «Petropavl atauyn Qyzyljargha kóshireyik» dep deputattyq saual jasaghan Jarasbay Sýleymenovting pikirin biluge asyqtyq. Eks-deputat: «Qyzyljarda 64 jyldan beri túryp keldim. Biraq ta әlgi sauna bolyp ketken orynnyng meshit ekenin bayqamappyn da. Tipti búryn onyng kýmbezi de joq bolatyn. Ótkende janalyqtan kórip otyryp oilandym. Búl meshit retinde kóteretin mәsele emes. Áriyne, shyn mәninde meshit dep qabyldansa, dabyl kóteruge bolar edi. Qyzyljarda tórt meshit bar. Tatarlardyng bir meshiti bar. Olardyng óz mәselesi bar. Ýnemi qazaqtardan bólinip keledi. Bir kezderi Qazaqstan músylmandary Diny basqarmasyna baghynbaymyz dep te shyqty. Ózim sol mәseleni ghana bilemin. Qazirgi adamdardy kinәlaugha bolmaydy. Búl oryn qoldan qolgha ótip keldi ghoy. Áu basta meshitti alyp, saunagha ainaldyrsa, ýlken soraqylyq bolar edi. Qazir búl aqshasy bar kәsipkerlerding iyeliginde. Ózi bir eski ghimarat. Tipti, onyng meshit ekenin qazirgi satyp alghan kәsipkerler de bilmeui mýmkin. Birdene dep kinәlau da qiyn», - deydi.
Al búdan song Qazaqstan músyl­man­dary Diny Basqarmasynyng Sol­týs­tik Qazaqstan boyynsha ókil ima­my Qasymhan Isaevqa telefon shaldyq. Imam ә degennen-aq aqparat qúraldarynda aitylghan aqparattyng naqty emestigin algha tartty. «Búryn búl ghimarat meshit bolghan. Keyin ol meshit eski bolghandyqtan qiratylghan. Músylmandar Kenes ýkimeti kezinde ony qoyma retinde paydalanghan eken. Tәuelsizdik alghannan keyin meshit kerek bolghan son, músylmandargha beripti. Sol jerde balyq zauyty bolghan. Bir jylgha jetpey ýlken kisiler «basqa jerden meshit berinder» dep shaghymdanady. Bizding qalamyzda taghy bir meshit bar. Ol jerde sportzal bolghanmen búrynghy eski meshit edi. Jamaghattyng súrauy boyynsha meshit sol jaqqa auysqannan keyin, myna meshit bos qalady. Keyin búl meshit týgel qirady. Ony 2001 jyldary jeke kәsipker satyp alypty. Dәl meshitting ózi bolghan orynda TJO (tehnikalyq jóndeu ortalyghy) boldy. Al sauna boldy degen jerdegi mәsele qarastyrylyp jatyr. Qazirgi kezde naqty eshtene aita almaymyz. Biraq naqty meshit túrghan orynda TJO bolghan. Býginde sonyng bir búryshynda kishkentay sauna bar. Búryn qoyma retinde paydalanylghan. Qoymanyng arnayy monshasy bolypty. Sol tónirekte basqa da dәmhana, kólik juatyn oryndar bar. Búl jerde meshitti saunagha ainaldyrghan deuge negiz joq. Búl esh jerde tirkelmegen meshit. Tarih jәne mәdeniyet eskertkishterining memlekettik tizimine de enbegen. Diny basqarmanyng da qaramaghynda joq. Búl júrtty dýrliktiru ghana», - dep jauap berdi.
Búryn Qyzyljarda 9 meshit bolypty. Qazir oblys ortalyghynda tórteui ghana júmys isteydi. Býginde dinge bet búrghan músylman bauyrlardyng kóbeyip jatqandyghynan da eski meshitterdi janghyrtu josparda bar eken. Búl turaly Qazaqstan músylmandary Diny Basqarmasynyng Soltýstik Qazaqstan boyynsha ókil imamy Qasymhan Isaev: « meshitterdi qaytarugha, qalpyna keltiruge bәrimiz kýsh saluymyz kerek. Allahtyng jerdegi ýii - meshit, búrynghy oryn bolsa da, sonyng barlyghyn qaytadan jóndeuge әreket jasauymyz kerek», - dedi.
Bizding búdan úqqanymyz, keybir aqparat qúraldary mәselening bayybyna barmay jatyp, baybalam salugha qúshtar bolyp ketken siyaqty. Telearnalar týimedeydi týiedey etip kórsetudi maqsat sanay ma, әlde halyqtyng kónilin eleng etkizerlik sensasiyamen aulaghysy kele me? Songhy kezde aqparat qúraldaryna osy ekeui de tәn bolyp baratyn siyaqty ma, qalay?

Dinara MYNJASARQYZY

«Týrkistan» gazeti