(Qazaqtyng etnoterritoriyasynyng qalyptasuy jәne memlekettik shekaranyng delimitasiyalanuy)

2009 jyly 8 mamyrdaghy «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «Kóshpendilerding etnoterritoriyalyq úghymy jәne Qazaqstan aumaghyndaghynyng qalyptasuy» [1] degen taqyrypta maqala jariyalaghan edim. Ol maqalada ejelgi kóshpendilerding dýniyetanymyndaghy etnoterritoriyalyq úghymmynyng nemese etnoterritoriyalyq qúndylyq kózqarastyng tarihy sabaqtastyghynyng nәtiyjesi qazirgi Qazaqstan Respublikasynyng ken-baytaq aumaghymen anyqtalady degen kózqaras payymdalghan.

2021 jyly 5 qantarda Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev jariyalaghan «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty baghdarlamalyq maqalasynda elimizding aumaghy jóninde naqty pikir aityldy: «Babalardan múra bolghan qasiyetti jerimiz – eng basty baylyghymyz. Qazaqqa osynau úlan-ghayyr aumaqty syrttan eshkim syigha tartqan joq. Býgingi tarihymyz 1991 jylmen nemese 1936 jylmen ólshenbeydi. Halqymyz Qazaq handyghy kezinde de, odan arghy Altyn Orda, Týrik qaghanaty, Ghún, Saq dәuirinde de osy jerde ómir sýrgen, ósip-óngen. Qysqasha aitqanda, últtyq tarihymyzdyng tereng tamyrlary kóne zamannyng ózeginde jatyr» [2]. Memleket basshysynyng búl payymy Elbasy Núrsyltan Nazarbaevtyng halqymyzdyng etnogenezi jónindegi ústanymyn dәriptey otyryp, kórshi elding keybir kerauyz sayasatkerlerding albaty aitqandaryna jauap beru dep týsinemiz.

Túnghysh Preziydentimiz Núrsyltan Nazarbaev 2014 jyly 25 tamyzda Úlytauda tilshilerge bergen súhbatynda: «Bizding eldigimiz, qazaq júrtynyng arghy týbi ghúndardan bastalady. Ghúndardan keyin kók týrikterge jalghasady. Odan keyin Altyn Orda ornyghady. Osynday ýlken tarihymyz bar. Jastarymyz múny bilui kerek. Biz keshe ghana payda bola qalghan halyq emespiz» [3] degen bolatyn. Sondyqtan endigi jerde kәsiby tarihshylar qazaq halqynyng etnogenezin Saq, Ghún, qúramyndaghy ru-taypalardan qarastyruy negizgi aluy kerek dep sanaymyn. Óitkeni memleket basshylarynyng algha qoyyp otyrghan konsepsiyalary tәuelsizdikten beri otandyq tarih ghylymynyng tereng zertteluleri nәtiyjesine negizdelip jasalghan ghylymy tújyrymdar.

Endeshe biz osynday ústanym boyynsha qazaqtyng etnoterritoriyasynyng qalyptasu ýderisin onyng etnonezderining ómir sýrgen ortasy men damu tarihynan qarastyrugha tiyistimiz.

B.z.d. III ghasyrdyng sonynda Aziya dalasynda atoy salghan kóshpendilerdi qytay qalamgerleri «Dong hu» (Don hular – Shyghys jabayylary. – N.M), «Xi rong» (Sy rondar - Batys jabayylary» degen maghanada – N.M) dep ekige jiktep jazghan. Sondaghy «Batys jabayylary» delingen etnotoptardyng biri ghúndar (húndar). Al «Shyghys jabayylary» degeni manjur – tonghyz etnotoptarynynyng genezi. Osy eki etno toptar alghash óz aldaryna biylik qúrghan kezdegi qarym-qatynastary jóninde jazylghan qytay derekterinde taqyrypqa qatysty manyzdy mәlimetter kezdesdi.

Qytaydyng «Shy szi» («Shi ji» - «Tarihy jazbalar») atty әigili enbekte: « Maoduninyng (Maodun – Mode) taqqa otyrghanda (b.z.d. 209 j. – N.M), dunhulardyng kýshti kezi edi. Olar Maodun әkesin óltirip, ózi tәnirqút bolypty degendi estip, olargha elshi jiberip: «Týmen (Touman) kezindegi túlpardy alghymyz keledi», - deydi. Maoduni uәzirlerinen aqyl súraydy, uәzirlerining barlyghy: «Túlpar degen ghúndardyng qasiyetti jylqysy, ony beruge bolmaydy», - deydi. Maoduni: «Bir sýiikti atymyzdy qimasaq, olarmen qalay kórshi bolamyz ?», dep  túlpardy bergizedi. Dunhular Maoduni bizden qorqyp otyr dese kerek, kóp ótpey taghy da oghan elshi jiberip: «Tәnirqúrttyng bir әielin alghymyz keledi», - deydi. Maoduni jәne de solqol, onqol uәzirlerine aqyl salady. Olardyng barlyghy ashulanyp: «dunhular jolsyzdyqpen әiel súrap otyr, olargha shabul jasayyq», - deydi. Maoduni: «Bir sýiikti әieldi qimasaq, olarmen qalay kórshi bolamyz ?» - dep, ózi jaqsy kóretin әieldi dunhulargha beredi. ... Olar ózderining shekara shetine qarauyldar ornatyp alghan. Dunhular Maodunige elshi jiberip: «ghúdar bizding jaqtaghy shekara syrtyndaghy iyen jerge barmasyn, ol jerdi biz alamyz» - deydi. Maoduni uәzirlerinen aqyl súraydy, uәzirleri: «Búl iyen jatqan jerdi bersekte bolady, bermesekte bolady», - deydi. Oghan Maoduni qatty ashulanyp: «Jer – memleketting negizi, ony qalay beruge bolady? - dep, jerdi bereyik degenderding basyn kesedi de, ózi atqa qonyp, «kim de kim joryqtan qalsa basy kesiledi» – degen búiryghyn býkil elge jariyalap, shyghysyndaghy dunhulargha shabulgha attanady. Dunhular alghashqy kezde Maodunidy kózge ilmey, olardan saqtanbaghan edi. Maoduninyng әskerleri olargha basyp kelip shabuldap, dunhu patyshasynyng tas-talqanyn shygharyp, onyng halqy men mal-mýlkin barymtalap ketedi. Odan song Maoduni batysyndaghy ýiechjylerge (iechji) shabul jasap olardy qúyp jiberedi, ontýstigindegi Lofan, Bayan jәne Henani elderin ózine qosyp alady... Sonymen Maoduni kýsheyip, 300 mynnan asa sadaqty әsker ústady» [4, 734 b.].

Búl derek bizge ghúndardyng sol kezding ózinde-aq «memleketting negizi – jer , ol jer bәrinen qymbat» degen ústanym qalyptastyrghanyn anghartady. Sondyqtan Ghún tәnirqúrty memleket aumaghyn әkesinen qalghan múra – sәigýlikten de, ózi sýigen aru әielden de joghary qoyghanyn kórsetedi. Ghún tәnirqúrtynda osynday kózqaras bolghandyqtan, ol ózining etnoterritoriyasyn saqtau jolynda súrapyl soghystargha da shyqty jәne mәmilegerlikpen kelisimder de jasaghan-dy.

B.z.d. II ghasyrda Aziyanyng jalpaq tóskeyine ornalasqan agrarlyq mәdeniyettegi qytaydyng Hani imperiyasy men soltýstigin mekendegen saqara órkeniyetindegi Ghún imperiyasynyng aralyghyn alghash Úly qorghan bólip túrdy. Ghúndar oqtyn-oqtyn Úly qorghannan asyp baryp, qytaylardy shauyp, astyq, matalaryn talan-tarajylap ketetúghyn. Al Hani imperiyasy da údayy Úly qorghannyng syrtyna shyghyp ghúndargha shabul jasaytúghyn. Sonymen qatar, olar sol, Úly qorghan boyynda aiyrbas sauda-sattyq jasap, biri-birinen ózderinde joq zattardy almastyryp alatyn. Hani imperiyasynyng jan tózgisiz ezgisinen qútyludy kózdegen qytay qúldary nemese biylikten bet búrghan qytay sardarlary údayy ghúndargha qashyp baryp panalaytyn. Óitkeni kóshpendi shonjardyng qúly - malshysy bolu, ayaghy shynjyrmen matalyp, auyr enbekke jegiletin qytaylyqtar ýshin jenil enbek әri erkindikke shyghumen parapar bolghan. Osynday jaghdayda Hani әuelti men Ghún biyligi ózara shekara shebin Úly qorghan dep belgileuge kelisedi.

Qytaydyng jazba derekterterine jýgensek, b.z.d.162 jyly Hani patyshalyghynyng imperatory Venidy (Wen di) ghún tәnirqútyna elshi attandaryp, hat jiberedi. Ol hatynda: «Patysha ghúndardyng úly tәnirqútyna qúrmetpen sәlem joldaydy. Sizding elshiniz Dyao Shuynannen, nókerimiz Hani Lyaodan imperatorgha syilaghan eki atynyz keldi, ony qúrmetpen qabyl aldyq. Bizge deyingi patyshalardyng tәrtibi boyynsha: Úly qorghannyng soltýstigindegi sadaqty el tәnirqúttyng biyleuinde; Úly qorghannyng ishki jaghyndaghy tәjili, belbeuli júrt patyshanyng (mening – demekshi – N.M) basqaruynda bolady. Sonda barlyq halyq egin egip, mata toqyp, ang aulap kiyim men tamaghyn tabatyn әkeden bala ajyrap qalmaytyn, han da qara da aman-esen bolatyn, zorlyq-zombolyqtar bolmaytyn edi. ... Patyshanyng estiuinshe, búrynghy imperator kelisimdi anyq jasaydy eken de, bergen uәdesinde berik túrady eken. Tәnirqút bajaylap baqsanyz, [aramyzda] jalpy tynyshtyq qúdandaly bolghan song ornady, Hani patyshalyghy aldymen aghattyq jibergen joq. Tәnirqút ony óziniz saralaghaysyz» [4, 731], - dep jazghan. Hani imperiyasy ghúndardan әlsiz túrghan kezinde, olargha qyzdaryn berip, tartu-taralghylaryn úsynu arqyly ghúndardyng ózderine jasalatyn shabuldaryn azaytyp, ózderin damytyp, kýsh jinau sayasatyn qoldanyp kelgen. Venidy imperator da sayasaty jalghastyrady. Ghún tәnirqúty qúdandalyqty janghyrtugha kelisedi. 

Hani imperatory bitikshisin(hatshysyn) shaqyrtyp: «ghúndardyng úly tәnirqúty patyshagha hat joldady. Hatynda qúdandaly boldyq, qashqandar jiylyp el bolmas, olarmen jerimiz keng bolmas, ghúndar Úly qorghannyng ishine kirmeydi, qytaylar Úly qorghannyng syrtyna ótpeydi, osy shartqa qayshylyq jasaghandar ólimge kelisip túrsa, jaqyndyghymyz bayandy bolady, arada dau-damay tumaydy, eki jaqqa da birdey tiymdy bolady, - depti. Patysha ony qúptady, jarlyq shygharyp, osy shartty aspan astyna ashyq jariyalansyn»[4,735], - dep búiyrady. Mine, búl Hani men Ghún imperiyalary Úly qorghandy eki elding shekarasy dep tanyghan kelisimi bolyp tabylady. Sondyqtan da belgili tarihshy ghalym Zardyhan Qinayatúly: «Álem tarihynda memleket aralyq shekara shebin belgileu ghúndardan bastaldy. Qytaydyng Úly aq qamalyn(úly qorghan) Shyghys ghún memleketi men Qytaydyng Hani әuleti aralyq shekaralyq delimitasiyalyq shep dep qaraugha mýmkindik bar» [5, 9], - degen sózi, jogharyda keltirilgen qytay jazbalary negizinde jasalghan tújyrym. Osy tarihy faktiden, ghúndarda әuel bastan-aq etnoterritoriya jәne onyng shekara-sheti degen úghymdardyng óte anyq bolghanyn kóruge bolady. Búl sanadaghy qúndylyq úghymnyng úrpaqtan-úrpaqqa jalghasyp otyrghanyn tarih dәleldeydi.

Álem tarihynda ilgeri-keyin qúrylghan imperiyalardyng barlyghy týrli sebepterding saldarynan erteme keshpe tarih sahnadan sheginip, aty ózgerip, aumaghy auysyp otyrghan. Qytaydyng Sini-Hani imperiyasy da, kóshpendilerding ghún imperiyasy da sonday taghdyrdy bastan keshti. Alayda olardyng memlekettik qúrylymy ydyraghanmen, halqy týgeldey joyylyp ketpeydi, kerisinshe tarihy jaghday pisip-jetilgen kezde olar jana ataumen qayta kóteriledi. Olardaghy dәstýrli oi-sanasy, dýniyetanymy men qúndylyq talghamdary tәbighy týrde óz jalghasyn tauyp otyrady. Búl sózimizge de tarihtan dәlel keltiruge bolady.

Ghún imperiyasynyng qúramynda bolghan taypalardyng biri ýisinder (Usuni – Wu sun ). Sol ýisinder qazirgi qazaq etnogenezining bir qaynary bolyp sanalady. Óitkeni «Ýisin» atauynyng qazirgi qazaq halqynda saqtaluy ghana emes, olardyng sol zamandaghy atameken nemese etnoterritoriya jónindegi sanasynyng qazirge deyin saqtalyp otyrghany sony dәleldeydi.

Qytaydyng «Hani shu. Chjan Siyani ómirbayany (Han shu.zhang Qian zhuan»)» bólimindege derekte: «Tәnir úly Chjan Siyaninan (Chjan Siyani - Hani patyshalyghynyng b.z.d.139 jyly Ortalyq Aziyagha jibergen elshisi – N.M. ) Baktriyagha (Dasiya – Da xia) tәueldi elderding jayyn birneshe ret súraydy. Sonda Chjan Siyani: Paqyrynyz ghúndarda túrghan kezinde Ýisin patyshasynyng lauazymy Kýn by dep estigen. Kýn biyding әkesi Nanidumy (Nandy by – Nan dumi) teginde Úly ýiechjylarmen (Da ru zhe – Bolishoy Yuechji) birge Silyani, (Qilian) Dunhuani (Dun huang) taulary arlyghynda (Tyani-Shani tauynyng shyghysy, Gansu provinsiyasynyng batysy, – N.M.) túratyn shaghyn el eken. Úly Tәnirqúttan ruhsat súrap, batystaghy Úly ýiechjylargha shabul jasap, olardy talqandaydy. Úly ýiechjylar jәne de basqa auyp, Baktriya jerine barady. Kýn by olardyng elin barymtalap , jerine qonys tebedi, әskeri birshama kýsheye týsedi. Dәl osy kezde tәnirqút óledi, ýisinder Ghún ordasyna barmaydy ... Qazir tәnirqút Hani patyshalyghynyng qyspaghynda qalyp otyr, Kýn biyding jeri iyen jatyr. Jabayylar atamekenin saghynghysh, qytay zattaryna ashkóz toyymsyz keledi. Dәl qazir ýisinderge qyruar para berip, olardy shyghystaghy bayyrghy mekenine kóshirip әkelip, Hani patyshalyghynyng hanshasyn hanymdyqqa berip, olarmen bauyr-tuys bolugha bolady. Olardyng jaghdayy da osyghan kónuge mәjbýrleydi. Osylay bolghanda, ghúndardyng ong bilegi ýziledi» [6, 686], - dep jazylghan.

Búl mәlimette aitylyp otyrghan «Jabayylardyng atamekenin saghynghysh» keletini, olarda ósip – óngen jerine nemese etnoterritoriyasyna degen sýiispenshiligining tereng bolghanyn aighaqtaydy. Atamekenin saghynu, tughan jerin qimau siyaqty psihologiyalyq qúbylys belgili dәrejede bir halyqtyng etnotrerritoriyasyna degen kózqarasyn bildiredi. Tuyp-ósken jerin saghynu kez kelgen últ ókilderinde bolatyn psihologiyalyq sezim, degenmen onday nostoligiya qazaq halqynda erekshe ekenin aqyndarymyzdyng atamekenin jyrlaghan shygharmalarynan kóruge bolady.

Al ghúndardyn, ýisinderding etnoterritoriyalyq sana-sezimi men qúndylyq kózqarastary Týrik qaghanaty kezinde qoghamdyq is-qimylgha ainalghanyn tarihy jazbalardan dәleldeydi. Týrik Biligi qaghan jazdyrghan Kýlegin eskertkishinde :

«Týrik halqy ýshin,

Týn úiyqtamadym,

 Kýndiz otyrdmadym,

Inim Kýlteginmen birge,

Eki shadpen birge,

Ólip-tirilip jerdi úlghaytym», - dep jazylghan sózderden, eldikting birinshi qúndylyghy iyelik jer nemese etnoterritoriya ekendigin úghyndyrady. Al «jerdi úlghaytyp» ne isteu kerektigin de olar tasqa qashap jazyp ketipti :

«Sóitip, Tәniri jarylqap,

Qútym bar ýshin,

Nәsibim bar ýshin,

Ólimshi halyqty tirilttim,

Jalanash halyqty tondy,

Kedey halyqty bay qyldym,

Az halyqty kóp qyldym» [7, 188], - deydi. Múnda Týrik qaghanaty biyleushilerding etnoterritoriyany qalyptastyru jәne ony kim ýshin paydalanu jónindegi kózqarasyn aiqyn bayqaymyz.

Tarih damyp XIII ghasyrgha qadam basqanda, Aziya jәne әlem ýlken ózgeristerdi bastan keshti. Monghol imperiyasynyng qúryluy men jarty әlemdi baghyndyruy Aziya jәne Shyghys Europa elderining qoghamdyq qúrylymyn qayta qúrugha mәjbýrledi. Soghan deyin tarqaq jýrgen etnikalyq týrki toptardy Euraziya aumaghyna shoghrlandy da, olardyng әleumettik sharuashylyq formasy men psihologiyalyq sana-sezimderin jaqyndasa týsti. Sonymen olarda bir-birine sinisu, últ bolyp qalyptasu prosessi tezdey týsti. Búl proses Shyghys Europadaghy slaviyanidarda da, Ortalyq Aziyadaghy týrki tildes halyqtarda da qatar jýrildi. Sonyng nәtiyjesinde Euraziya kenistiginde slaviyan tildes jәne týrki tildes etnostar derbes últ retinde tarihy sahnagha kóterildi. Solardyng biri - Qazaq últy.

Qazaq memlekettik tarihyn tereng zerttegen belgili ghalym Zardyhan Qinayatúly: «XI ghasyrdyng orta kezinen Qazaq dalasynda «Qypshaq» atymen Týrik taypalarynyng jana bir bóligi payda boldy»; «Qypyshaqtar negizinen týrik toptaryn qúrghan sayasy birlestik. Qypshaq birlestigi qazaqtyng etnoterritoriyasy jәne qazaq últynyng toptasuyna eleuli ról atqarghan faktor boldy» [8, 205], - dep jazdy. Sonday-aq ol qazaqtyng etnoterritoriyasyna toqtalghanda: «Qypyshaq konfederesiyasy (bәrlestigi) túsynda-aq qazirgi Qazaqstan Respublikasy dalasyna basyp kirgen azghantay mongholdar múnda kelip, dinastiyalyq biylik saltyn ghana qaldyryp, ózderi jerliliktilerge jútylyp ketti. Qazaq memleketi, onyng territoriyasy jәne qazaq etnomәdeniyetining qalyptasuyna Joshy úlysy, әsirese Aq Orda bólimi sheshushi ról atqardy» [8, 260-261], - dep tújyrymdaydy.

Qazaq handyghy qúrylghan son, onyng aumaqtyq kenistiginen Jәnibek hannyng úly Qasym han (1511-1523 j. - N.M.) qalyptastyrdy. Búl jóninde Múhammed Haydar Dulaty ózining «Tarihi-y Rashidi» atty әigili enbeginde: qazaq handyghyn «Kerey hannan keyin Búryndyq han basqardy. Odan song Jәnibek hannyng úly Qasym han basqaryp, Deshti Qypshaq dalasyn tolyq biyledi. Onyng әskerlerining sany myn-myndaghan adam edi. Joshy hannan keyin ol júrtta odan úly han bolghan emes» [9, 111]. Múnda aitylghan  myn-myndaghan degen sózdi tarihshylar «bir million» dep týsindiredi. Demek, Qasym hannyng milliondaghan әskeri arqyly óz aumaghyn saqtaghanyn týsinu qiyn emes.

Alayda, kez kelgen memleketting kýsheyetin, damityn, әlsireytin, toqyraytyn jәne qayta quattanatyn kezderi bolady. Qazaq handyghy da osynday zandalyqtan tys qalghan joq. Sondyqtan qazaqtar әlsiregen kezde etnotrerritoriyasynyng keybir aumaghynan aiyrylsa, qayta kýsheygen kezinde ol aumaqtaryn qayta iyelenip otyrdy. Qazaqtar tek ózining jeri men elin qorghau ýshin ghana syrtqy jaugha qarsy qajyrlyqpen kýres jýrgizdi, әste bireuding eline ekspansiya jasaghan emes. Múynyng aishyqty mysalyn «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» jyldarynan kóruge bolady. 1723 jyly jongharlar joyqyn kýshpen kenetten súrapyl shabul jasaghanda qazaqtar atamekenin tastap bosyp ketuge mәjbýr bolghan. Biraq olar kóp ótpey jongharlargha qaytarma shabul jasap, olardy atamekeninen keri shegindirdi. Naqtylap aitqanda, Abylay hannyng basshylyghynda qazaq jasaqtary Jonghar handyghyn Sin (Chiyn-Qing) imperiyasy joyghangha deyin (1775 j.) qazirgi Qazaqstan aumaghynan yghystyryp shyghardy. Sonymen qatar qazaqtyng ontýstik ónirindegi shekara-shebin de qalpyna keltirip bekemdegen bolatyn.

Al Sin dinastiyasy 1755-1757 jyldary Jonghar handyghyn joyyp, irgesin qazaq dalasyna tiregen kezde, Abylay han Sin imperiyasynyng baqylauyna ótken (býgingi kýni Qytay qazaqtary ómir sýrip otyrghan) olardyng ejelgi atajúrtyn qaytaryp alugha qúlshynys jasady. 1757 jyly Abylay han Sin patyshalyghy ordasyna jibergen alghashqy elshilerinen hat joldap, qazaqtyng atamekenin ózderine «jarylyqap» qaytaryp berudi súraydy. Soghan oray patsha ordasynyng qaytarghan jauap hatynda: «Qazaq hany Abylay, ... Sen talap qoyyp otyrghan Tarbaghataygha kelsek, sen ol jerdi bizding búrynghy atajúrtymyz - mal baghatyn jerimiz edi, sol jerdi patysha meyrimdilikpen jarylqap bizge beruin ótinemin, - depsin. ... Sender bizge enbek sinirgen joqsyndar ol ónirdi senderge jarylqap berip jiberu - memleketting jýiesine qayshy keledi. ... Búdan keyin sender bizge adaldyq is istesender, senderdi patysha eselep jarylqaydy, sender mәngi kedeylik kórmeytin, baylyqqa keneletin bolasyndar. Búl erekshe jarlyq» [10], - dep jazylghan. Biraq Abylay han onymen toqtamady. Ol 1760 jyly Sin patyshalyghy ordasyna joldaghan hatynda qazaqtyng atamekeni Ile aimaghyn qazaqtargha qaytaryp berudi talap etti. Sin patyshalyghynyng jauap hat jazyp: «...Sen jәne de patsha jarylqaghannyng ýstine jarylqay týsip, qazaqtardyng Ilege baryp mal baghuyyna rúhsat berilse, - depsin. ... Qazaqtar senderding jerlering úlan-ghayyr dala. Jón boyynsha ózderinning eski shekaralaryndy saqtaugha, qarauyldan beri ótip kelmeuge tiyisti edinder. ... Qazir Ile jәne basqa jerlerge ishkeriden әskerler birinen song biri kelip tyng iygerip jatyr. Abylay sen búryn Tarbaghatay siyaqty jerlerge baryp mal baqsaq dep ótingen edin, patsha ony da qabyldamaghan bolatyn. Býgingi talabyng tipten artyq» [10], - deydi. Mine, búdan Abylay hannyng qazaq jerining kenestik kólemi jónindegi úghymyn kóruge bolady. Abylay handa osynday etnoterritoriyalyq tanym bolghandyqtan, ol Sin patyshalyghymen qalypty sayasa-diplomatiyalyq jәne sauda-ekonomikalyq baylanystardy óristetu arqyly shyghystaghy qazaqtardy óz atamekenine qayta oraluyna tolyq mýmkindik jasady. 

Jogharyda keltirilgen tarihy derekter, qazaq halqynyng genezi ejelgi saqtar, ghúndar, ýisinder, ortaghasyrlyq týrkilerden bastau alyp, qypshaq, Altyn Orda, Aq Orda kezenderinde últ bolyp qalyptasqany anyq angharamyz. Qazaqtyng etnoterritoriyasy onyng etnogenezi ómir sýrgen ónirde Qasym han túsynda tarihy týrde qalyptasyp, XVIII ghasyrda nemese Ablay han dәuirinde naqtylanghan kenistik. Qazaqtyng etnoterritoriyasynyng qalyptasuyn әlemdegi elderding memlekettik territoriyalarynyng anyqtalghan uaqytymen salystyrsaq, olarding kóbinen ilgeri bolmasa, keyin emes.

Álem elderinde de memlekettik shekaranyng delimitasiyalanu XIX – XX ghasyrlarda jýrgizildi. Qazaq elining shyghys jaq shekarasy qazaq handyghy joyylyp, halqy otarlanghan kezde, patyshalyq Resey men Qytaydyng Sin patyshalyghy belgilegen bolatyn. Olar kelissóz barysynda qazaq dalasynan memlekettik shekarany delimitasiyalaudyng prinsepterine kóp talasqan. Sin imperiyasy jongharlardyng atynyng túyaghy tiygen jerler Qytaygha tәn bolu kerek, óitkeni jongharlar Qytaydyng qýramyndaghy el dese; Resey imperiyasy qazaqtardyng etnoterritoriyasy Reseydiki bolady, sebebi qazaqtar Resey qúramyna engen el dedi. Aqyry Resey imperiyasy Sin ýkimetin aitqanyna kóndirip, 1864 jyly 7 qazanda «Qytay-Resey Batys soltýstik shekarany delimitasiyalau kelisimshartyna» qol qoydyrdy. Sodan 1882 jylgha deyin jәne birneshe qosymsha sharttargha qol qoyylyp, «endi eki el tatu túrady» dep toqtamdasqan.

Alayda, QKP biylik basyna kelgen song QHR ýkimeti, Qytaydyng «apiyn soghysynan» (1840-1842.) keyingi sheteldermen qol qoyghan kelisimsharttardyng barlyghy tensiz jasalghan, Reseymen jasalghan shekara kelisimderi de Resey imperiyasynyng qysymymen qol qoyylghan. Sin imperiyasynyng basqaruynda bolghan Balqash kólining ontýstigi men shyghysyndaghy 440 myng sharshy shaqyrym aumaqty Resey jútyp (anneksiyalady ) qoydy degen mәsele kóterip, shekara mәselesi boyynsha qayta kelissóz jýrgizudi talap etti. Biraq oghan Kenes ýkimeti mýlde kelispedi.

1991 jyly Kenes odaghy ydyrap, Qazaqstan jәne basqa da odaqtas respublikalar tәuelsizdik alady. Olardyng territoriyalary Kenes kezendegi әkimshilik aumaqtar bolyp tanylady.

Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaev 1993 jyly memleket basshysy retinde QHR-gha alghashqy sapary kezinde, Qytay memlekti memlekettik shekara mәselesinde qayta qaraudy kóterdi. Elbasy búl mәseleni «keler úrpaqqa qaldyrmaudy» jón sanady. Sonymen eki el ókilderi shekara kelisimsózin jýrgizdi. Kelisimsóz qarapayymnan kýrdelige baru prinsepi boyynsha óristep, eng songhy qosymsha kelisimshartqa 1998 jyly eki memleket basshylary Seyan Szemin men Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan aumaghyndaghy talasty uchaskelerding 53% -yn Qazaqstangha qaldyryp, 47% - yn Qytaygha beruge kelisip, memlekettik shekara mәselesin týbegeyli sheshti. Sodan keyin Resey federasiyasy, Týrkimenstan, Ózbekstan jәne Qyrghyzstanmen de memlekeettik shekara demilitasiyalandy. Elbasynyng memlekettik shekarany delimitasiyalaudy der kezinde jýrgizuining asa zor manyzyn qoghamdyq ómir kýn ótken sayyn kórsetip otyr.

Qazaqstan Respublikasynyng territoriyasy – qazaq halqy ósip-óngen tarihy aumaq ekenin eshkim de joqqa shaghara almaytyn aqiqat. Sonday-aq Qazaqstannyng memlekettik shekarasy songhy jyldary irgeles memlekettermen kenesip delimitasiyalanghan, kelisimshartpen bekitilgen shekara. Endigi jerde memlekettik shekara jóninde basqalardyng sóz qozghaugha moralidyq ta, qúqyqtyq haqysy joq. Albaty aitylghan qanqu sózderding eshkimge de jaqsylyq әkelmeytin týsingen jón.

  Paydalanghan әdebiyetter:

1. //Qazaq әdebiyeti. - 2009 jyl 8-14 mamyr, № 18 (3129).
2. Qazaqqa úlan-ghayyr aumaqty eshkim syigha tartqan joq! 
3. https://www.akorda.kz/kz/events/akorda_news/akorda_other_events/kazakstan-prezidenti-nenazarbaevtyn-ulytau-torindegi-suhbaty
4. Syma Syani. Shi ji (Tarihy jazbalar). - Beijing: Zhonghua shuju. – 1997, 854 b . 
5. Qinayatúly Z.Tiyhqqa kózqaras. -Almaty: Merey, 2017. – 456 b.
6. Bani Gu. Han shu (Hanishu -Hani patyshalyghynyng tarihy, Haninama). - Beijing: Zhonghua shuju. – 1997, 1083 b.
7. Joldasbekev M., Sartqojaúly Q. Orhyn eskertkishining tolyq atlasy. – Astana. - 2005.
8. Qinayatúly Z. Qazaq memleketti jәne Joshy han. – Astana: Elorda, 2004. - 344 b.
9. Múhamed Haydar Dulati. Tariyh-y Rashidy (Haq jolyndaghylar tarihy). – Almaty: Túran, 2003. - 616 b.
10. Ching patyshalyghy Gaozun patyshanyng orda esteligi (qoljazba). Búl ýzindi N. Múhamethanúlynyng Qytaydaghy qazaqtardyng qoghamdyq tarihy (1860 – 1920 jj.). – Almaty: QazAqparat, 2000. 336 b.

Nәbijan Múqamethanúly,

tarih ghylym. doktory, prof., Ál-Faraby atyndaghy QazÚU, Almaty, Qazaqstan

Abai.kz