Túrsyn Júrtbay. «Alashqa ishi jau bop, syrty kýlmek...»
Almaty qalasynda (19.03.2012) Qazaq ziyalylarynyng «Ruhaniyat. Tәuelsizdik. Modernizasiya» atty Forumynda
sóilegen jazushy-ghalym Túrsyn Júrtbaydyng sózi
Býgingi qazaq qoghamynyng - dertti qogham ekeni anyq. Onyng dauasyn tabu ýshin operasiya jasar aldynda dәrigerler adamnyng aghzasyna qalay analiz jasasa, biz de býgingi qoghamgha sonday tiyanaqty týrde taldau jasauymyz kerek. Biylik - últtyq memlekettik qúrylymnan betin búryp, últtyq mýddeden tys qalyp, ózderin ózi qyzyqtap, qúrylyqtan bólingen salyndy aralgha úqsap, shyr ainalyp, zaman aghysynan, yaghni, memlekettik basqarudan - «men, men» men mendik» basqarugha kóshti. Biylikting óz halqyna ghana emes, keshe ghana aldynda tizerlep qolyn qusyryp, onsyz Qazaqstan kýnin kóre almaytynday óbektegen OBSE-ning ózine kilt teris әri short búrylghany sonday, moynyn ýzip ala jazdap túr. Al halyq keshirse de, olar - europalyqtar múnday «betbúrysty» keshirmeydi. Týbi ne bolaryn qaydam, әiteuir, nazasy men jazasy halyqtan aulaq bolghay. Óitkeni, keshe ghana «eli ýshin tughan erden ainalayyn» dep әndetken halyqtyng keudesine oq tiydi.
Myltyq әli de oqtauly. Myltyq әli de halyqqa kezelip túr.
Almaty qalasynda (19.03.2012) Qazaq ziyalylarynyng «Ruhaniyat. Tәuelsizdik. Modernizasiya» atty Forumynda
sóilegen jazushy-ghalym Túrsyn Júrtbaydyng sózi
Býgingi qazaq qoghamynyng - dertti qogham ekeni anyq. Onyng dauasyn tabu ýshin operasiya jasar aldynda dәrigerler adamnyng aghzasyna qalay analiz jasasa, biz de býgingi qoghamgha sonday tiyanaqty týrde taldau jasauymyz kerek. Biylik - últtyq memlekettik qúrylymnan betin búryp, últtyq mýddeden tys qalyp, ózderin ózi qyzyqtap, qúrylyqtan bólingen salyndy aralgha úqsap, shyr ainalyp, zaman aghysynan, yaghni, memlekettik basqarudan - «men, men» men mendik» basqarugha kóshti. Biylikting óz halqyna ghana emes, keshe ghana aldynda tizerlep qolyn qusyryp, onsyz Qazaqstan kýnin kóre almaytynday óbektegen OBSE-ning ózine kilt teris әri short búrylghany sonday, moynyn ýzip ala jazdap túr. Al halyq keshirse de, olar - europalyqtar múnday «betbúrysty» keshirmeydi. Týbi ne bolaryn qaydam, әiteuir, nazasy men jazasy halyqtan aulaq bolghay. Óitkeni, keshe ghana «eli ýshin tughan erden ainalayyn» dep әndetken halyqtyng keudesine oq tiydi.
Myltyq әli de oqtauly. Myltyq әli de halyqqa kezelip túr.
Búryn qatardaghy tergeushining jazyqsyz әieldi qylmysqa tartyp, shyryldatqany ýshin, qatardaghy jazalau otryadynyng ózining әke-sheshesine qarsy oq atqany ýshin jaghamyzdy ústaushy edik. Endi onymen generaldar ainalysatyn bolypty. Býkil monarhiyalyq Reseyding bedelin saqtap qalu ýshin aulagha dambalyn ilip qoyghan kempirdi sotta qorghaghan qazaqtyng jiyeni, ataqty advokat Plevakonyn: «Sorly Resey! Soryng endi qaynaytyn boldy! Bir kempirding dambalyna bola ar-ojdanyng tógildi-au! Endi ol kempirdi sottamasaq bolmaydy,Reseyding namysy ketedi. Bishara kempirding dambaly betine shirkeu bolghan sorly Resey! Sottanyzdar, myrzalar! Kempirdi sottauyn sottaysyzdar-au, biraq Reseyding betine shirkeu bop jabysqan myna dambaly qúrghyrdy qalay sypyryp tastar ekenbiz. Sol qiyn bolady-au», - degen sózi esterinizde shyghar. Kýni keshe teledidardan: Janaózende ótken narazylyq sheruining basty sebepkeri, yaghni, qazaqtyng basty jauy - kýieui men balasy jeltoqsandaghy qandy oqighada jauapqa tartylghan shynashaqtay ghana sorly kelinshek eken, onyng «Joyylsyn!» degen ýndeu qaghazyn taptyq, ózin qolgha aldyq, endi jauapqa tartamyz», - dep jariyalaghan asa sústy, pogony altyn general-mayordyng aiyptauyn estigende, Plevakonyng osy sózi esime týsti. Janaózendegi jana sheruge kýieui men balasy ýshin arashagha týsken әiel, ana kinәli eken. Shynynda da, netken masqara! Kýieuin qorghaghan - әiel, balasy ýshin ashynghan ana - Qazaqstannyng tәuelsizdigine qauip tóndirgen baryp túrghan arandatushy qylmyskerding ózi bolyp shyghyp túqr! Al: kýieui men balasyna arasha týsu - әielding basty paryzy - degen payghambardyng hadiysi, әlgi generalgha «diny fundamentalizmning astyrtyn uaghyzy» siyaqty kórinetini anyq. Ketpektey generaldyng әlgi aiyptauy keyuanany sottatuyn sottatyp tynady-au. Biraq, azamat basymen múqym júrttyng aldynda kýieui men balasyn qorghaghan shynashaqtay ashynghan әieldi (sol generaldyng ózi de bir ananyng balasy, bir әielding kýieui ghoy) arandatushy esebinde teledidar arqyly jariyalauy qanday tómenetektik desenizshi! Azamattyghyn bylay qoyghanda, erkek, general degen aty bar emes pe! Bylay qúmygha sóileuimizding sebebi, dәl qazir Abay aitqanday:
Tynymadyq,
Jarymadyq,
Jaqsygha bir irgeli.
Qolyna alyp,
Pәle salyp,
Andyghany óz eli, -
degen kýidi basymyzdan keship otyrghanymyzgha nazar audaru.
Dәl qazirgi kezende «ózining elin ózi andu» nauqany -memlekettik rejim dengeyine kóterilip otyrghanyn andatu. Qazaqstannyng basty jauy - oppozisiya da emes, oralman da emes, kýieui men balasyna arasha týsken әiel de emes, memleket qúryp otyrghan últqa qarata biylikting qoldanyp otyrghan últsyzdyqqa negizdelgen satymsaq sayasaty.
Múnyng basty sebebi ne jәne qaydan bastaldy? Ol, ashyq aitayyn, últtyq -azattyq baghytty ústanghan alghashqy mәjilis deputattaryn taratyp, sonyng orynyna kelgen, «Ly kókem»: «Sening jauyng - óz últyn, sening dosyng - biz» degen úrandy ústanghan jәne ony sanagha sinirgen, sóitip, býgingi kýnde biyleushi partiya «Núr Otangha» biylik jýrgizip otyrghan Halyq assambleyasynyng qúryluynan bastaldy. «Halyq assambleyasy ómir sýrip otyrghanda qazaq últy tolyq ruhany bostandyqqa jetpeydi» - dep osydan ýsh jyl búrynghy «halyqtyq doktrina» men din turaly zannyng alghashqy jobasy dayyndalghan tústa aitqan edim. Sonda mening bir senator jәne eki deputat dosym maghan «Túrsyn Asanqayghy» dep ataq taghyp edi. Qazaqstandy býgingi ishki, syrtqy ekonomikalyq tәueldilikke, dini tózimsizdikke alyp kelgen de Reseyding HIH ghasyrdyng sonyndaghy ruhany jәne ekonomikalyq tәueldilik turaly qabyldaghan Erejeleri men zandarynyn, Patsha men arhiyepiskop qol qoyghan jarlyqtyng býgingi tilmen jazylghan doktrinalyq jәne zandyq núsqalarynda solardyng qoltanbalary men belsendi yqpaly barlyghy anyq :
Qasiyetsiz tughan - ol da jat,
Kýnkildep berer sazandy, -
dep Abay aitqanday, «kýnkildep jýrip», mine, sazamyzdy berdi.
Oghan biylghy birinshi qantardan bastap kýshine engen kedendik odaqtyng sharttary tolyq dәlel. Kedendik odaqtyng atqarushy kenesining sheshiminsiz ekonomika, bagha turaly endi Qazaqstan Ýkimeti qauly shyghara almaydy. Demek, baghany rettey almaydy, ony Resey belgileydi. Óitkeni, kedendik odaq sheshim qabyldau ýshin 69 payyz dauys jinauy kerek. Ol dauytyn 57 payyzy Reseyge tiyesili, al qalghan 12 payyzdyng 7 payyzgha juyghy ishki ónimi Qazaqstannan kóri basym Belorussiyanyng enshisinde. Búl degeniniz Reseyding sheshimine ekonomikalyq túrghydan býtingdey tәueldimiz degen sóz.
Demek, biz qazirgi jaghdayda tolyq ekonomikalyq tәueldi elmiz. Biz ansaghan, alash ansaghan tәuelsiz memleket osy ma edi? Búl - Kenes túsynda jasalyp, kenestik respublikalar tәuelsizdik ala qalghan jaghdayda jýzege asyrylugha tiyisti, al toqsanynshy jyldardan bastap ashyq jýzege asyrylugha kirisken 950 bapqa juyq әskeriy-sayasy doktrinanyng jemis bere bastaghany dep sanaymyn.
Biz «jasasyndatyp» jýrgen Euraziya iydeyasy - Europadan, Afrikadan, Avstraliyadan bodandyq ýlesterin ala almay, odan kýderin ýzgen orystyq massondardyng Euraziya iydeyasyna negizdelgen. búl doktrinanyng basty maqsaty - Reseyding shyghystaghy ýstemdigin ornatu. Yaghni, taghy da sol Abay aitqanday:
Shydasang esti qashyrmay,
Qúldatyp, qor qyp jiberu.
Egerde euraziyashyldardyng tújyrymdamasyn oqysaq jәne olardyng gerbtik rәmizindegi eki basty samúryqtyng basyndaghy qarqarasynyng orynynda krest túrghanyn eskersek, onyng qazirgi kósemi Duginning kitabin oqysaq, múnyng barlyghy anyq angharylady. Al sol Duginning Elbasy turaly kitap jazuynda qanday astar jatyr? Osy bizding janyghyp jýrgen Euraziyamyz - qanday Euraziya?!. Búghan jauap beruge tiyisti bizding últtyq ziyalylarymyz, taghy da sol Abay degdar aitqanday kýide:
Tura sózin aita almay,
Qit etuge bata almay,
Qorlyqpenen shiruge,
Az aqshagha jaldanyp,
Ónbes iske maldanyp,
Jol taba almay sandalyp - jýr.
Halyq, ziyaly qauym - kezinde tәuelsiz memleketting iydeologiyasy men ekonomikalyq tәuelsizdigine әr týrli sebepterding kesirinen belsene aralasa almady, yqpal ete almady. Al qazirgi qoghamdyq jaghday mýldem basqa. Lenin aitqanday, «halyq búrynghysynsha ómir sýre almaytynday, biylik búrynghysynsha basqara almaytynday» qalge jetti. Janaq aqyn aitqanday:
Hannan - qayyr, bayynan - peyil ketip,
Telmirgen, tendigi joq el bolghan kez -
tuayyn dep túr.
Endi ne isteu kerek?
Sondyqtan da búrynghyday dayyndyqsyz, sharasyz, amal-qúralsyz qalmas ýshin tәuelsiz memleketting barlyq múraty men múhtajdyghyna jauap beretin jalpy últtyq damu tújyrymdamasyn jasau kerek. Onda sonau «mәngilik eldi» ansaghan kóshpeli dәuirden bastap keshegi birtútas alash iydeyasynyng әr tarmaghy qamtylyp, ony býgingi memlekettik qúrylymmen, iydeologiyalyq, ekonomikalyq baghytpen, ishki, syrtqy sayasatmen, qauipsizdik sharalarymen tiyanaqty týrde salystyra otyryp, ertengi ústanatyn biylik nysanasy anyqtaluy tiyis. Búl - jalpygha ortaq arman. Býgingi halyqtyq qozghalystyng betalysy soghan búrylyp keledi. Qarapayym halyqtyng armany da qarapayym utopiyagha negizdelgen. Kim bolsa ol bolsyn, әiteuir, adal adam biylikke kelse eken dep tileydi. Qazir halyqtyq qozghalystyng nyshandary bar, oppozisiyalyq partiyalar da birshama ysylyp qaldy. Biraq olardyng Janaózen siyaqty jekelegen oqighalargha qatysty kózqarastary bolmasa, jogharydaghy jalpyúlttyq mýddeni qamtityn tújyrymdamalary anyq emes. Olar Birtútas alash iydeyasyn qamtityn kókeykesti mәselelerge oray qanday kózqaras ústanady, halyqtyng qoldauy soghan tikeley baylanysty. Óitkeni sol oppoziyasiya kósemderi men mýshelerining ózderi de qazaqtyng jana qalyptasyp kele jatqan burjuaziyalyq tabynyng ókilderi bolyp tabylady, yaghni, әjeptәuir menshik pen әluetti kapital iyeleri.
Men Alash iydeyasyn tu etken kez-kelgen qozghalysqa, oppozisiyalyq nemese biylik partiyasyna qatysugha dayynmyn. Alayda olardyng mynaday últtyq mәsele jónindegi ústanatyn sayasattary anyq boluy tiyis.
Ol, eng aldymen jer mәselesiney qatysty. Álihan Bókeyhanov aitqanday: «Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha sýienip tolyq iygermeyinshe, jer jeke menshikke de, qonystanushylargha da berilmesin». Óitkeni, Jer - Otan, al Otandy satugha da, jeke menshikke ainaldyrugha da bolmaydy. Sol jer ýshin әr qazaqtyng namysy jyrtylyp, ol jerge әr qazaqtyng teri men qany. Qazir qazaq jeri ózining tarihy iyesinen aiyrylyp qaldy. Tipti Torghay ónirindegi asa zәru túshy búlaqtan bastap, ainalasy myng shaqyrymgha deyingi eldi mekenning túrghyndary azyghyn aiyratyn Aqkólge deyin menshiktelip ketti. Dala iyne jatyr. Biraq auyldaghylar shóp shauyp, egin salatyn, mal óristetetin jer taba almay otyr. Á.Bókeyhanov siyaqty qazaq jerindegi әr týp tobylghy men jusannyn, ashy-túshy búlaq pen qúdyqtyng qansha adam asyray alatynyn eseptep baryp, Reseyge jylyna 60 myng tonna et sata ala ma, joq pa. Egistik kólemin azaytu kerek pe, joq pa? Azaytsa, on - on bes gektarmen kýnin kórip otyrghan sharualardyng egistik jeri qysqara ma, joq, alpauyttardyng egistik jeri qysqara ma? Mine, osynyng barlyghyn ekonomikalyq, últtyq mýdde túrghysynan múqiyat týrde eskeretin partiya men qozghalysty jaqtaymyn.
Ekinshi, qozghalystar men oppozisiyalyq partiyalar ýkimet basyna kele qalsa: jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq shiykizattyq iygilikti iygerude qazaq memleketining ýles salmaghy qalay bólinedi, menshikting qanday formasyna ýstemdik beriledi? Á.Bókeyhanov aitqanday: «Onyng әr bir týiir tasy әr qazaqtyng ónirine týime bolyp qadala ma, joq pa?».
Yaghni, búl - óz jerimizding iygiligin - әueli óz elimizding iygiligine ainaldyrsyn, odan assa ghana jatqa salauat - degen emeuirin. Al qazirAbay danyshpannyn:
Ózderindi týzeler dey almaymyn,
Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn, -
degenindey, qazynamyzdyng yrqy bizden ketti. Abaydyng aityp otyrghan «yryghy» - osy yryq. Jerding astyna, ýstine, aspanyna iyelik ete almasang - yryqtyng ketkeni sol emes pe?!. Atyraudaghy, Aqtóbedegi, Janaózendegi qozghalystar tura osy tabighy baylyqtardyng әdiletsiz bólinuine tikeley baylanysty. Olardyng talaby: «Ata-babamyz qanyn tógip, janyn berip qorghaghan jerding astyndaghy baylyqqa qonghan qytaydyng shybynyn qaghyp otyra almaymyz» - degen әdil talap. Men búl sózdi olardyng óz auyzdarynan estidim.
Ýshinshi, sayasy partiyalar men qozghalystyng maqsatyna baylanysty bilgim keletin dilgir mәsele, ol - ekonmikalyq tәuelsizdik mәselesi: qazaqtyng jerinde óndirilgen «bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp kiyile me, joq pa?» (Bókeyhanov), yaghni, tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdik pen ekonomikalyq birlikke qol jetkizuge úmtyla ma, joq pa? Joq, qazaq júrty KimLiSinderdin, MashShodIbrlardyn, LujPutBaystardyng jaldamalysyna ainala bermek pe? Kedendik otarlaudan qútylamyz ba, joq pa? Qazaq ýkimeti ózi óndirgen zatqa óz erkimen bagha qoya ala ma, joq pa? Álde, taghy da kenestik «temir noqta» kiyemiz be?
Abaydyn:«Birlik - aqylgha birlik, malgha birlik emes. Malyndy berip otyrsan: atasy basqa, dini basqa, kýni basqalar da jaldanyp tirlik qylady. Birlik satylsa - antúrghandyqtyng basy osy. Aghayyn almay birlik qylsa kerek», - degendegi birlik - tәuelsiz ekonomikalyq birlik saqtala ma, joq pa? Oppozisiyalyq jәne biylik partiyasynyng mýsheleri tiyn men tebenning tilin menen kóri jaqsy biledi. Sondyqtan da terendetip jatpayyn. Al bizdegi satylmaytyn qúndylyq - tek «jaldanyp tirlik qúru» ghana bolyp qalghany bәrinizge ayan.
Tórtinshi bilgim keletini, sol partiyalar men qozghalystar - qazaq memleketinde memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigin moyynday ma, oghan biylikke kelgen kýnnen bastap jol asha ma? Yaghni, H.Dosmhamedov aitqanday, «últtyq mәdeniyet ýstemdigi» saqtala ma, joq pa? Álde, Shәmshige emes, «Bitlzge» Kóktóbeden eskertkish qoigha jantalasqandaryng qatarynda jýre bere me, әlde Almatyny - Alma-atagha ózgerte me? «Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim», - dep Sara aqynnyng sal
Eger qoghamnyng damuy osy betimen kete berse, kýni erteng biz alys-jaqynymyzgha arnap oqytatyn «Qúrandy» da orys tilinde oqyttyratyn bolamyz.
Besinshi, bilgim keletini, sol sayasy partiyalar men qozghalystar: tәuelsiz ghylymgha jol asha ma, joq pa. Zandy últtyq salt, dәstýrge negizdey otyryp qabylday ma. Qanday ýlgidegi memleket qúrmaq: Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket pe, amerika siyaqty azamattyq memleket pe, bir últtyng mýddesine negizdelgen memleket pe, joq, jalpaqsheshey memleket pe?
Mine, osynday ózekti mәselelerge ózining kózqarasyn bildirgen jәne sony jýzege asyra alatyn partiyanyng nemese qozghalystyng sonynan eruge halyq dayyn. Áytpese, ózderining ústanymy anyq emes jalghan úrannan halyqtyng kónili qaldy.
Bizge, naqty statiskalyq aqparattar men taldaular kerek. Halyq Qazaqstannyng naqty ekonomikalyq kórsetkishin bilsin. Budjettegi ashyq qarjydan «qarabauyr qarjynyn» kólemi bir, birjarym ese kóp - degen mәlimetti aityp jýrgen búrynghy ministrlerding sóz ras pa, joq pa? Múny beyresmy Ýkimet qúrugha shaqyru dep te týsinulerinizge bolady.
1990 jylghy «Qazaqstannyng suvereniyteti» turaly mәlimdemede qamtylghan osy bes týrli últtyq ústanym bútaqtala kelip, 2002 jylghy jerdi satu turaly zang jobasynan keyin qazaq memleketi últtyq iydeyadan tolyq arylyp, beymaral memleketting qúrylymyna kóshti. Sonshama azap shege jýrip ansaghan tәuelsizdik iydeyasynan naghyp sonshama tez jerindik?
«Alashtap» jýrip «Aq jol» partiyasy Aytaly aghamyz bastatqan qazaqtyng marqasqa ziyalysyn «sudan ótkenshe paydalandy» da, sudan ótken song sugha laqtyryp ketti. Leninnin: burjuaziya jaltaq. Onda ar-ojdan joq, paydakýnemdik mýdde ghana bar -degeni ras bolyp shyqty. Keyde, maghan kenes túsyndaghy Baltyq jaghalauy, Ózbekstan, qazirgi Beligiya siyaqty Ýnsiz Azamattyq Moyynsynbau qozghalysyn bastap ketsek qaytedi - degen oy da keledi.
«Abay-aqparat»