III

 

Dórbiljindegi ortalau mektepti 1941 jyly kóktemde bitirdim. Ozat oqyghan kuәlik alyp shyqsam da, oisyrap shyqtym: "endi qaytip oqyrmyn, qaydan oqyrmyn!" degen qayghy jelkemnen basa shyqty. Endigi eng jaqyn mektepten   -  Shәueshek orta mektebinen oqudyng shyghynyn Dórbiljindegi semiya túrmysy kótere almaytynyn qystan beri-aq eseptep, qayghyrysyp kelgenbiz. Oqushy shygharatyn jataq shyghyny, tamaq shyghyny, sabaq shyghyny, taghy-taghy "kalendyr" bolyp atalmau jónindegi barlyq shyghyndardy qosqanda qolymyz jetpeytin biyik ekendigi belgili bolghan. Jat qaladaghy jataqhana shyghyny men tamaq shyghyny ýshin ghana jaldanatyn jәne bir agha bolsa, jeteqabyl mýmkindik bolar edi-au. Darigha, jalshylyqtan basy artyq agha da, ini de qalghan joq. "Endi qaytermin?!" dep kuәligime qaray-qaray qayttym.

 

III

 

Dórbiljindegi ortalau mektepti 1941 jyly kóktemde bitirdim. Ozat oqyghan kuәlik alyp shyqsam da, oisyrap shyqtym: "endi qaytip oqyrmyn, qaydan oqyrmyn!" degen qayghy jelkemnen basa shyqty. Endigi eng jaqyn mektepten   -  Shәueshek orta mektebinen oqudyng shyghynyn Dórbiljindegi semiya túrmysy kótere almaytynyn qystan beri-aq eseptep, qayghyrysyp kelgenbiz. Oqushy shygharatyn jataq shyghyny, tamaq shyghyny, sabaq shyghyny, taghy-taghy "kalendyr" bolyp atalmau jónindegi barlyq shyghyndardy qosqanda qolymyz jetpeytin biyik ekendigi belgili bolghan. Jat qaladaghy jataqhana shyghyny men tamaq shyghyny ýshin ghana jaldanatyn jәne bir agha bolsa, jeteqabyl mýmkindik bolar edi-au. Darigha, jalshylyqtan basy artyq agha da, ini de qalghan joq. "Endi qaytermin?!" dep kuәligime qaray-qaray qayttym.

Ana mektepten bosap shyqqan son, endigi mektebim de, terezesi jaryghyraq mekenim de úiym kitaphanasy bolyp kórindi. Úiymgha gazet-jurnal oqu ýshin ghana emes, "qol jeterlik" bir oqu ornyn izdestiru jónimen de barghyshtay berip edim, osy jazda qyr rayondarynan shygharylatyn kóshpeli teatrgha ilinip qaldym da, oqugha dayyndaludan mýlde aulaqqa kettim. Búl oqys jolgha týsuime birneshe sabaqtasym men әke-sheshem de sebepker boldy. Áke-sheshe, әriyne, "kymyz iship, qan toltyruymdy" quattasa, sabaqtas dostarym qyzdyrma jel soqtyrmay ma. Sóitip, jaz boyy ýsh taudyng qymyzyn iship, qyzy bolyp oinaugha shyqtym. Asu auzyna deyin arbamen jetemiz de jaylaudaghy elden otyz shaqty lau at aldyrtamyz. Soghan qaraghanda tym sýikimdi sauyqshy emes ekendigimiz belgili ghoy. Onyng ýstine, búl teatrdyng negizgi búiymtayy - úiymnyng salyq qoylaryn quzastyru bolyp shyqty. Árbir "zәngi", "elubasy" auyldaryna baryp oiyn qoyarda bastyghymyz Tynysqan jiylghan júrtqa aldymen sol jayynda sayraydy.

Byltyr salyna bastaghan audandyq ortalau mektepting jataqhanasy әli bitpey jatqanyn, qoydyng býkil audandaghy qazaq oqushylarynyng iygiligi ýshin tez jiylyp qalagha týsui kajet ekenin, "danyshpan kósemimizdin" qamqorlyghynda búl mektepting qanshalyq ról atqaratynyn aityp sayraydy. "Qalqaman men Mamyrdy" óz kózimizben kóretin boldyq" dep balasha quanyp otyrghan júrt Tynysqannyng búl sózine kelgende kәrilershe kýrsinisedi.

- Búl kelgen adamdardyng ishinde qyzy joq siyaqty ghoy, Mamyry qayda? - dep jiylghan әielder kýbirlesedi.

- Qalqamany da kórinbeydi... Bәri de qalpaqty, janasha kiyingen múghalimder men shәkirtter ghoy!..

Áyelder bas qatyryp sheshe almay otyrghan búl mәselege olargha jaqynyraq otyrghan keybir qu jigitter jauap aitady:

- Mamyr men Qalqamandy kórimdik almay kórsete me búlar, eki sandyqqa salyp týiemen әkelgeni - solar emey kim deysin! Janaghy qylqyldap súrap túrghany solardyng kórimdigi emes pe!..

Artta qalghan momyn halyqtyng anqauyna aqyldysy aityp jatqan osy sózder-aq bizding sauyq ýshin
emes, qylqyndau ýshin kelgen "saldar" ekenimizdi әigileydi.
Konaqasygha kýndiz-týni soyylyp jatqan qoydyn, әr auyldan kelip jatqan saba-saba qymyzdyng zәngi búiryghymen órli-qyrly shauyp jýrgen shabarmannyng aidalyp, ne óngerip kelip jatqan soyys maldyng býkil auyl azamattaryn albaryndy etip jatqan sahna ýii men artyndaghy jasanu ýiinin, әr auyldan jiylyp jatqan dekorasiya jabdyqtary men kiyim-keshekting bәri de bizding zil auyrlyqty sala kelgen jút saldar ekendigimizding aighaghy siyaqty.

Kýndiz Aytbek pen Dәuletting qymyz ýstindegi qyzu tartystaryna ishegimiz týiilgenshe kýlisip, ishimiz kepkenshe ishemiz. Segiz qanat ýige syimay, syrttan da tyndaytyn dumanshyl jastar men sauyqqúmar әielderdi mәz-mәiram, du kýlkige bólep otyrghanymyzben, atqa minerlerding auyl syrtynda kedey-kepshikti qanshalyq attandatyp jatqandyghyn әuelde angharmappyz. Jút bolsaq ta bar salmaghymyzdy baylar kóteredi dep týsinushi edik. Qaladan shyqqanda alman-salyq bólinisin juan moynymen bir-aq kóterip alghanday ynqyldap, irkildep shyghatyn zәngi-elubasylar óz auylyna kele sala qaqpysh kedey men jauyr jalshylardyng qyl arqalaryna artyghymen arta salatynyn túnghysh ret bir elubasynyng auylynda kórdik.

Qymyz ben qyzyqqa bókken sonday bir segiz qanat ýiden Qiyalzat ekeumiz "dýzge" shyqtyq, jazyq sazdy ainala qonghan kóp auyldyng orta shenindegi bir top ýime-jýime qoytastargha qaray tarttyq. Týski ashyq kýn, jana qonys, jap-jasyl jasang anqyghan iyisin óz ishine toyymsyz tartyp, tyna qalypty.

Bylay shygha bergenimizde ýidegi tolassyz duyldaghan kýlki kómeskilene qaldy da, sol qoy tastardyng syrtynan aqyrghan ashuly targhyl dauys estildi. Alqaqotan maldastaryn qúryp otyrghan bir toptyng ortasynan saqalsyz, qara múrtty Omarbek elubasy erekshe kýjireyip kórindi. Onyng qarsy jaghynda jýginip eki tondy otyr. Biri eski tymaghyn shyjyghan ystyqta basa kiyip alypty da, biri tymaqty aldyna tastap mandaydan týiilgen kir-kir shytpen otyr. Búlardyng artyn ala bir býkir kempir týregelip túr. Shyghys jaghyndaghy bir bólek auyldan ýielmeli-sýielmeli eki jalanash balasyn eki qolymen dedektetip, jyrtyq kәjekeyli әiel jetti. Onyng artyn ala jәne eki qyzyl jalanashyn jetektep, bir kishkenesin kótergen jastau әiel keledi. Onyng tym shardiyp, tenselip kele jatqanyna qaraghanda qúrsaghymen tórtinshi bireuin kóterip kele jatqany anyq edi.

- Erkekteri qayda búlardyn, bermegenderining bәrin
shaqyr!.. Sen barshy! - dep elubasy bir shabarmanyn júmsady.

Teatr qoya kelip ózimiz bir teatrdyng ýstinen týskendey, Qiyalzat ekeumiz jalpaq tastyng ýstine otyra qaldyq. Qaramaghansyp, kóz qúiryghyn jýgirtip otyrmyz.

- Oi, әlgi soyysqa beretin maldaryng kayda?! - dep aqyrdy elubasy, - keshe elu qoy soyys osy ondyqtyng týtin basyna bólinip edi ghoy!.. Bir ghana maghan kelgen syilyq emes qoy búl!

- Myrza, men qoy taba almadym! - dep tymaqty shal
aldymen jauap qatty, - sauyndyq bes-alty laqty eshkim ghana
qalyp edi. Sonyng bireuin әkelip bereyin, qaytemin endi!

Elubasy endi shiptygha zekirdi:

- Ey Qonqay, sening qoyyng bar emes pe edi, meni synap otyrmysyn, nege әkelmeysin?!

-Tórt-bes saulyqtan basqa boydaq qalmap edi mende, taqsyr-au!.. Kýzde tauyp bereyin, qazirshe ózinizden bir boydaqqa qaryzdanayyn dep otyrmyn!

- "Jaman ústa janynan" demekpisin!.. Bir qozyndy kýzde boydaq qoy qatarynda ótkize salmaqsyng ghoy! Qiqanyndy qoyyp qazir tauyp әkel!

- Súramaghan jerim qalmady, taqsyr... Soyysqa ózimdi aparyp soysanyz da dәl býgin taba almaymyn, - dep Qonqay atalghan shytty jauabyn kese qayyryp qalyp edi, elubasy kamshymen qasqayta salyp-salyp jiberdi. Qamshynyng órimi arqasyna baryp tiygen Qonqaydyng tony sart-sart ete týskenimen ózi ýnsiz, qybyrsyz otyryp qaldy.

- Qaydan tapsang da keltiresing býgin! Ýiimning salyghynan bólingen eki qoydy da býgin tabasyn!.. Ýkimet adamdary adam soyghyzyp jegeli kelip otyr ma eken! Býgin tappasang osy sózindi aityp, osy ýkimetting óz aldyna salyp beremin! Ýrimjige aidalyp jatqan myqtylardyng qaysysynan myqty eding sen neme! Kózindi ashyp qara!

Tóbesinen jay týskendey otyryp qalghan Qonqay auyz asha almay túqyra berdi. Búl sóz bolyp jatqanda kelgen kekseleu tórt-bes tondygha tóndi elubasy:

- Senderding soyys maldaryng qayda?

- Soyysty keshke jaqyn әkelip beremiz! - degen siyrek buryl saqal-múrtty qara shal jýginip otyra qaldy da, qolyn qusyra sabaqtady sózin, - el qonaghy elge ortaq qoy, elubasy myrza, mal bolmasa da janymyz bar, bir-bir soyys tauyp berermiz búl qonaqtargha!

- Tapsandar tilderindi emizbey, tez tabyndar! Kesheden beri jiyrma mal soyyldy, mening az ghana boydaghym bitip kaldy, - Qiyalzat ekeumiz bir-birimizge qaradyq, búl auylgha keshe kelip týskennen beri jeti-segiz qoy ghana soyylghanyn biletinbiz. Tús-tústan kelip jatqan mal búl esepten әldeqayda kóp kórinip edi. Ýide duyldap otyrghan bizge kórinbey kelip týskeni, mýmkin, odan da kóp bolar!

Siyrek buryl saqaldy shal elubasy sózine maqúldyq bildirgendey iyzektey sala, jýgingen boyy tizesine qolyn tirep otyryp sóiledi:

- Myrza, biz myna beseumiz kópshilikting sizge ait dep tapsyrghan tilegin, júrt talabyn alyp keldik. "Elshige ólim joq degen" sony aitalyq: biz qaladan tym shalghay kedey-kepshikter, sol mektepke bala jiberip oqyta almaymyz ghoy. Oqytayyq desek te oralymyz jetpeytinin óziniz de bilesiz...

- Al, endi qayt deysing maghan?!

- Men ghana emes, sol oqyta almaytynday mektepting salyghyn tóley almaymyz deydi. "Árkim óz әlinshe bazarlaydy", "ayaqty tósegine qaray kósiledi". Balasyn alys jiberip oqyta alatin auqattylardyng ózderi tólesin dep jatyr júrt. Qolymyz óz arqamyzdy qasugha jetpey otyrghanda, olardyng balalaryn oqytugha qoy berer halimiz joq qoy deydi.

- Ei, sen kimning joghyn joqtap kelip otyrsyn? - dep múrtyn edireyte qarady elubasy, - ajaldy kiyikshe adyrgha shyghyp, el qamqory bola qalypsyng ghoy! Sening atyng Zaryqpay ghoy, iye, taghy neng bar aitatyn búzyq basy! Ýkimetke qarsy qalghan sózing bolsa, taghy aitshy, qәne!

- Myrza, óz qalpymyzdy aittyq, qarsylyq qyp ne aityppyz sonsha?

- Ýkimetting oquyna qarsylyq emey ne? "Mektebin salysa almaymyz, balamyzdy oquyna bere almaymyz!" dep aiqaylauyn, búzyq-jarshylyq emey ne? - dep elubasy zirk-zirk ete týsti, - "jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty" dep qara qúlaghyndy qalqita shyqtyng ba býgin!.. Jýrshi, qәne, myna ýkimet adamdarynyng aldynda sóileseyik! Ei, Qonqay, sen de jýr ýkimet aldyna! Jýrinder bәrin, jýr, Zaryqpay! - Elubasy ornynan atyp túryp qamshysyn ýiirip qaldy.

- Jýrsek jýrdik! - dep Zaryqpay jýre berip edi:

-  Taqsyr, men beremin dedim ghoy! - dep Qonqay qúraq úshyp baryp, elubasynyng aldyn tosa berdi, - qarsylyghym joq, ózimdi satsam da, karyzdansam da tauyp beremin dedim ghoy men!

- Balalarymyz ashtan ólse de tauyp beremiz dedik qoy! - dep tymaghyn basa kiygen shal da býgejektey týsti.

Jidashy bolyp jýrgen onbasy osy sәtte Zaryqpaylardy kayta jýgindirip jyghudyng әdisin taba qoydy. Elubasynyng aldyna eki qolyn kere jayyp jolyn mýlde kesti:

- Taqsyr, taqsyr, "ashu aldynda, aqyl sonynda"! Siz túrghanda qay shoqynshaqqa baryp jýginermiz! Noq deydi de aidap ala jóneledi ghoy olar. Isti nasyrgha shaptyrmay óziniz ghana bitire kóriniz! -  Óz aramyzda bitsin!

- Taqsyr, elubasy, bizding zarymyzdy sizden basqa kim
tyndar!

- Iә sizge erkelep túr búl júrt! Elinizding bazynasy ghoy!

- Otyryp sóileseyikshi, qashan, qalay tauyp beruge keliseyikshi, otyrynyz! - desip onbasydan basqa da mysyqsha atqaminer bedekter qolpashtap jónelgende, Qonqay men tymaqty shal ekeulep elubasynyng etegine orala jýgindi. Yrsylday sheginip baryp qayta otyrghan elubasymen birge japyrylyp kópshilik te otyrysyp edi. Salqyn qarap ýnsiz túrghan eki-ýsh tondy men Zaryqpay da bir-birine qarasyp alyp otyrdy. Qabaghy qars jabylghan eki balaly qara qatyn da, ishti-syrtty tórt balamen kelip týrghan jastau әiel de jayymen otyrysa ketti. Kýrsinise otyrdy eki әiel. Syzdanghan semiz elubasy syzdyqtatyp tyng bәseng ýnmen sóiledi múnan son, óz aitqanyna kóndiretinin tolyq bilgen song bәsensidi bilem.

Qiyalzatqa qarap, titirengendey tisim saq-saq ete týsti menin:

- Bizding aldymyzgha salyp aidatamyn dep qorqytyp,
aldau,  - dedim. Neden ekenin belgisiz, men ózim de sol
jәbirlengendermen birge shanshylghanday ishtey ezilip otyr edim, - aldynghy jyly Elsadyq mektep salugha tiyisti somanyn baylardan ghana jinalyp jatqanyn talay ret aityp edi ghoy?!

- IYә, solay bolatyn!.. Myna myqtylar sonyng esesin
endi alyp jatyr, birine ekisin qosyp jiyady búlar! Elubasy saylanugha basyn boy tigetini - osylay tonau ýshin ghoy! - dep kýlimsiredi Qiyalzat. - Tegi sol Elsadyqtar qolgha alynghan son, "qulyq" ta ózgerip ketti me eken. Men sayasattyng ne degen sóz ekenine jauap bergenimde bәring kýlip edinder ghoy, al kýlshi qәne!

Ekeumiz de tastyng ýstinen kýle túrdyq ta, jylaular dalasynan dumandy ortagha qayta tarttyq.

- Búl turaly qazirgi uaqytta sóz ashugha bolmaydy, - dep eskertti Qiyalzat, - iske býlinshilik jasady dep jar sala jarysatyn pәle búl!.. Qaladaghy shaniya, gәijandar[1] da osynday! - alty úly sayasattyng paraqorlyqty, qiyanatty joyghany qayda?

- Aldynghy eki-ýsh jyl ghana biraz shektelip edi... Búlar "sayasatshyl" emes pe! - dep taghy kýldi Qiyalzat, - uaghdada qu túra ma! Biz múnyng qoyyn jeu ýshin emes, qorasyn toltyru ýshin kelippiz ghoy!

Ýlken tegenelerde shyp-shyp sapyrylyp jatqan qymyz, keng jayylghan mol dastarqan toly bauyrsaq pen qant, qúrt-irimshik, tabaq-tabaq sary may, tabaq-tabaq quyrdaq... Jaghymdy iyisimen múryn jarghan osynsha molshylyq qaydan kelip tógilip jatqanyn tolyq týsine kirdik ýige. Ton-shalbary kaudyrlaghan malshynyng da, qara kýiik etekteri jalbyraghan jalshy әielding de, qyzyl jalanash denesi kýs-sauys, qotyr-kojalaq balalardyng da bireui kórinbeydi búl jәnnat ýide. Tipti ýy syrtynda joq. Aq qazday balpighan, appaq shylauyshty, zer jaqty bәibisheler men syzylghan qyzyl-jasyl torqaly qyz-kelinshek, kerdiygen kesel-kerbez myrzalar otyr. Syrly tostaghandardy ýsh sausaqtyng úshynda ghana qondyrysyp, tym sәnimen otyr. Bizding әrtis aghalarymyz asau qaljyn, asqan әnderimen olardy baurap әketipti. Barlyq kóz solargha tónuli eken. Qarqyldaghan-jarqyldaghan kýlkiler men mereyli, synshyl jymiystar Tynysqannyng nәzik múndy skripkasy tartylghanda ghana tyna qalysty. Shynyrau tereng múng men zardyng tolqyny múnsyz myrzalargha ottan ystyq, mamyqtan júmsaq mahabbattyng lebindey ghana bilinip, ózining qyldan jinishke qúmarlyq toryn jayghanday seziledi. Áyelder arasynda bәibishe ýstine týsken toqal men malgha baylanyp otyrghan qalyndyqtar bar kórinedi. "Sorly zaryn sor keshken týsinedi", ondaylar oqys kýrsinuimen, ónderi kýrenite qalumen bayqalyp qoyyp otyrdy.

Biz kýn enkeye klubymyzgha baryp, sahnamyzdy jayghastyramyz da ymyrt týse jasanyp, rólge shyghamyz. Shymyldyq ashylghanda búryn teatr kórmegen júrt dabyrlasyp ala jóneledi. Ár jerden odaghay-oqshau súraular jauyp, oghan jóndi-jónsiz jauaptar aitylyp ketedi:

- Mine, mine, endi kelipti Mamyrdyng әke-sheshesi!

- Oipyr-au, kýndiz joq edi ghoy, qay jaqtan kele qalghan búlar?!

- Shirkin-au, Mamyryng súlu-aq eken-au ózi!

Kóreyin dep kýndiz qansha syghalasam da, qalpaqtardyn
birin úqsata almap edim, qayda jasyrynyp jatqan búl
qyz?!

Qalqaman shyqqanda auyl jigitteri esinen aiyryla jinigisedi:

-  Pa-pa-pa, jigitim-aq eken-au ózi!

-  Bәse, búlay bolmasa jolynda Mamyr óle me!

-   Myna Mamyr óle me, ei?!

-  Qisasyn estimep pe edin, beyshara-au әkesining inisi -  Kókenay atyp óltirmey me! Uaqigha óristey kele kórushilerding barlyq karghysy Kokenaygha jauady. Keybiri onyng kynyr sózine qarsy dau aityp, keybiri tipti ashyq tildep jiberdi. Kókenay rólindegi Dәulet sahnada otyrsa da, olargha esesin jibermey kýbirlep, karsy boqtay otyrady da, qasyndaghy rólshilerdi kýlkiden kinap, qara terge týsiredi. Kókenaydyng atqan jebesi tiyip Mamyr jyghylghanda, qasyndaghy - nóker rólindegi әieldermen birge kórermen әielder de shu ete týsedi.

"Kókenay, qarghamayyn sózime baq,

Isim jón, bir qúdaygha kónilim haq!

Eki qan bir ózine auyr bolar,

Bolma endi Qalqamannyng qanyna ortaq!"

Óler aldyndaghy Mamyrdyng aqtyq aitylatyn osy úzaq sózi ýzilip-ýzilip shyghyp jatqanda, kórushilerden jylamaghan әiel qalmady. Til atauly baylanghanday, ýn atauly óshkendey, tym-tyrys otyrys, tym-tyrys kóz jasy, pys-pys múryn, mys-mys jylau...

Biz jaz boyy halyqty osylay jylatyp jýrip, taudan segizinshi aidyng aqyrghy sheninde bir-aq týstik.

Tergeushim", kópshilikti jylatudan ýlken qylmys joq shyghar. Biz sol jyly jazda tau halqyn qan jylattyq: kýndiz soyyspen toylap jylattyq ta, týnde óli ispen oinap jylattyq. Shynymyz da qylmys, oiynymyz da kylmys boldy.

Sumannyng qoly men jylannyng tili bir tekti ghoy, balyq tildes, baqa ýndes bolmay ma. Bizding sol jazdaghy qylmysymyzdy óziniz tektes tergeu sheberligin tolyq iygergen inabatty sol zәngi, elubasylardan súrap anyqtarsyz.

 

IV

 

Shәueshekke baryp, orta mektepke synau beruge sabaqtastarymnyng kóbi-aq saylanyp bolypty. Olardyng ekpini meni de elendetip әketti. Olar jaz boyy dayyndalyp qyzynsa, men eshqanday dayyndyqsyz-aq, dýbirge shydamaghandyqtan qyzyndym. Óitetinim, jaz boyy menimen birge seruende jýrgen ýsh-tórt sabaqtas ta qyzyna jóneldi. "Olardan men kem be". Olar ózderining túrmys kýii qalay shapsa da, túsau salmaytyn oqu shyghynyna shydaytynyn bilip qyzynsa, men ol kýige qaramay qyzyndym. Óitetinim, "әueli synau berip, ózimdi bayqap kórmeymin be, oqugha jarap, oqu shyghynyna shydamasam, qaytyp kelmeymin be?"  Áke-sheshege osyny aityp, eki kýn kynqyldap edim, qinalsa da talabyma qimay kónip, bireuden jiyrma sәri qaryz alyp berdi. Sol aqsha jan qaltama týsisimen jýgire jóneldim. Shәueshekke baratyn sabaqtastar arba jaldap alyp, Aghylyq kóshesinde meni tosyp túr eken. Ákem de býlkildey kele sar jeliske týsip, meni sol arbagha shygharyp jiberip qaytty.

Týn qatyp jetip, erteninde-aq emtihan zalyna kirdik. Emtihan tapsyrushy ýsh jýzden artady eken de, qabyldanatyn oqushy bir klastyq - otyz shamaly ghana eken. Onyng ýstine, sol kezdegi Shәueshek orta mektebining tili - tatar, úighyr, ózbek tilderining qosyndysy bolatyn. Emtihandy sol mektepting óz tilinde aldy, Dórbiljinde sap qazaq tilinde oqyghan biz qanqiyp otyryp qaldyq.

Emtihan alushylardyng arasynda qazaqtan shoqsha saqaldy semiz qara múghalim ghana bar. Bar bolghanymen de bizge joq siyaqty. Shәueshekting óz oqushylarynyng qamynan asa almay qaldy. Ol kisining de ózining jebeu mindetine alghan sýiikti "tayynshalary" barshylyq kórinedi. Sol "tayynshalarynyn" birin emizip bolyp, endi beruge óterde auzyndaghy nasybayyn búltyndatyp aparyp, sol tústaghy týkirshikke týkirgen bolady, jolshybay sol "tayynshasynyn" hal-jaghdayyn bayqap ýnile ótedi. Nasybay ornyna jalpaq qúmyra shaqshasynan jana nasybay sala qaytyp, oghan býlkildeydi. Búltyndau men býlkildeuden bilimning sol auzy bosamay-aq qoyady sóitip.

Ózi mýiizdi siyrdan nayzany kóp kórgen toqal siyrday, tym jaltang da kórinedi. Basqa "búzau enelerinin" qabaghyna qarap "emizip" jýrdi. Olardyng әrqaysysy ózi emizetin "tayynshalarynyng aldyna baryp iyilip qalghanda, toqal qara óz "tayynshasynyn" auzyna dәldep erkin sala alady.

Biz súraudyng tilin de úgha almay jaltandap otyrghanymyzda "eneli" oqushylargha sonday sylp-sylp sybyrmen onyng jauaby da aitylyp jatty. Dórbiljindik sabaqtastardan sol sybyrlardyng keybirine jaqynyraq otyrghan eki-ýsheui ghana ýmitker boldy da, basqamyz 1-2 sabaqtyng emtihanynan son-aq týnilip, búl saparda qúday taghalanyng pәlendey jarylqay qoymaytynyn týsindik. Ýmitkerler erteli-kesh sabaq pysyqtaydy. Biz týsinip bolghandyqtan kóshege týksie shyghatyn boldyq.

Shәueshek  klubynyng baqshasy "jannat" siyaqty kórindi bizge. Týn ortasyna deyin tamashalaymyz. Búl baqshada "hor qyzdary" men "perishte jigitter" qatar-qatar qoltyqtasyp, ayaqtaryn bir yrghaqpen teng basyp sayrandaydy eken. Apreli dayyndyqtarynda biz de әskery tәrbie alghanbyz ghoy. Biz de solay qatar jýrdik. Samaladay jaryq, aluan týrli gýlmen bezelgen alandarda aluan týrli gýldey torqamen bezelgen sylqymdar arasynda biz tym súryqsyz siyaqtymyz. Solay bolsa da kónil jýdeuligimizdi kórsetpeu ýshin, kóterinki, keudeli jýruge tyrystyq. Ýide qolmen tigilgen "modysyz" kiyimimiz kónetoz bolsa da, әiteuir auymyz jyrtyq emes qoy, nemizden úyalamyz!" dep kýlistik. Búlardyng ishinde eng jýdeubasy - mening de qara triko meshpet-symymnyng jamauy joq edi. Jalghyz-aq "minim" - tauda jarasyp kelgen kóne etigimning kóshe ystyghymen otaspay jýrui boldy.

- Bizding Dórbiljinnen búl qalanyng artyqshylyghy - kósheni jaryq qylyp túrghan elektr  stansasy men osy baqshasy ghana! - dedi Rafaeli atty úzyn boyly tatar sabaqtasymyz. Dәulet múnyng atyn úmytqansyp: "Tarpayyl", keyde jep-jenil ghana "Torapay" dep salushy edi. Ózi kelisken әdemi, әdepti jigit bolatyn. Qiyalzat ol aitqan artyqshylyqty arttyra týsti:

- Degenmen, aimaqtyq qala ghoy, orta mektebi ýshin kelip, útylyp, tegis zahodqa otyryp qaytatyn bolmadyq pa!

-  Bizding mәrtebeli myrzalargha erteng úzatylatyn biykeshterimiz de dәl solay jasampaz! - dep mysqyldady Ómirbek, - qarashy, әneubir qyrma saqal qyrqyljyng da shashyn maylap, betine opa jaghyp alghan siyaqty!

- Ózinin  ezui men tanauyna qara, sәndenemin dep ong jaq qúlaghyna bәrin bir-aq jiyp alypty! - dep sary shayan Beksapa qosty.

- Osylardyng birsypyrasy kýndiz kirpish qúiyp, iyә, kýndikshilik isteydi de, keshte peri bop shygha keledi. Ynghay qara shay men qara nan jep ýnemdep, keshte kiyetin aq kostum satyp alady.

- Degenmen, mәdeniyetti qala, múnda ózbek, tatar, orys baylary kóp, solargha eliktep bәri kiyinuge tyrysady.

- "Attygha erip jayaudyng tany aiyrylypty!".

- Qaz bolamyn dep qargha da ayaghyn ýsitip alghan ghoy!
Bәrimiz du kýldik býl mәtelderge.

- Ýi, aqyryn kýlinder, - dep shiqylday kýldi Qiyalzat, - búl kalendyrler qaydan kelgen dep baqshasynan quyp shyqpasyn!

"Qauping neden bolsa, qatering sodan" degendey, osynyng ertenine-aq sol qater artymyzdan sap ete týskendey boldy. Qauiptengen jerimizden dәl ústady bir әiel dauysy. Búl kezde biz ýn qatyspay qatarymyzdy týksie saqtap kele jatqan bolatynbyz. Art jaghymyzda, tayau kele jatqan bir tizbek qyzdyng bireui:

-"Gimnazister", qayyrshylar! - dep qaldy.

Biz jalt qarasyp qaysysy ekenin aiyra almay qaldyq, әiteuir ynghay ýlbiregen jibek koftaly, kysqa yubkaly, toq baltyr qyzyl-sary "tatar qyzdary" eken. Múnday kelte yubkalardy "sholaq peri" dep ataytynbyz. Jayymyzben ayanday berdik. Sol dauys sol sózin taghy aitty. Ómirbek pen Beksapa jalt qarap, ortaq jauymyzdy kóre qoydy.

- Sol jaq shettegi juan qúiryq, sary sholaq! - dep mәlimdedi Beksapa. Ómirbek jauapqa Rafaelidi salmaqshy boldy:

- Artpayyl, ana qaryndasyna birdeme dep qoyshy!
Rafaeli artyna qayyryla sóilep, toytarysyn tatarsha sypayylap aitty:

- Syzlarka biz әli soylәmәdik, sóilәmәimiz da, sizlәrdan qayyr tilәmәdik әli!

Rafaeli betin aldyna qayta búrysymen "sholaq periler" týgel shóngirlep kýlise joneldi:

- Qayyrshynyng sóilәrga uaqyty qayda?

- Nan súrap ashauyny gana bilә!

- Hayyr tilәmәs-mysh...

- Baqshalarymyzga bitlaryng týship qalmasyn әli! - Auzym qyshyghan men endi Beksapany týrtkiledim:

- Sen de tatar týrlessing ghoy, qaytyp sóilemeytin bolsyn qatty nyqytyp tastashy ózin. Beksapa sóilemey ýnsiz jymiya berdi. Biz ýndemey qoyghan song «Sholaq piriler» de zerikkendey óz әngimelerine týse bastap edi, әlgi juan qúiryq sary shabuylgha qayta ótti:

- Múnday qayyrshy gimnazist kórmeppiz әli... Shapkalaryn qara ózlәrining mәs mýjәklәrgha úqshiy!

Qayyryla qaradym men. Búdan jeti-segiz jyl búryn osy Shәueshekting bir qyzynan estigen «qalendyr» degen sóz esimnen әli shygha qoymaghan edi. Ekinshi keluim osy ghana. Búl ret estip kele jatqanym taghy da sol ghoy! Jauabyn ile qayyrdym:

- Qayyrshydan qayyr tilegendey sonymyzdan qalmay qynqyldaysyn, beyshara, qayyrshynyng qayyrshysy ózing úqsaysyn, bizden ne súraysyn, aita ghoy endi. Barymyzdy ayamayyq! Múnshalyq zaryqqanynyzdy bilip, janymyz ashyp keledi!

Bizding sabaqtastar du kýldi. Qyzdardyng da ile qayyrghan qúr shaldauyr jauabyn tyndamadyq, endi úryssyp qalmayyq desip búryldyq ta, terek arasyndaghy bir oryndyqqa baryp otyrdyq. Sol orynnan stansiya gudogy berilgende bir-aq qayttyq.

Birjolata qaytpaymyz, baqshagha onan song barmadyq, orta mektepke qabyldanghandar tiziminde atymyz joqtyghyn kórisimizben Dórbiljinge bir-aq tarttyq. Synaudan óte almay qalghanyma eshqanday jabyrqamay, qayta jadyray jóneldim. Múnda oqyp «qayyrshy» ataludan qútylghanyma quanghandaymyn. Óz betimmen-aq eshkimnen qalyspay oqimyn degen bir sertke qayralyp әldenege egese qayttym.

Áke-shesheme de sol ózim bekingen sertimdi aityp edim, olar da ýlken zilden qútylghanday jadyray qalysty. Ákem maghan eljirey qarap kýlimsiredi:

- Jau jaghadan alghanda, bóri etekten alghanday, endigi eng ýlken qyspaghymyz sol «kemnasyn» bolar ma dep jýr edik, órkening óssin, Qyrauym, aqyl tauyp qaytypsyn! - dep basymnan sipady, - jassyng ghoy, orayy kelgende kirersing bir mektepke!

Meni osy aqylgha iyterip salghan sary sholaq qyzgha "rahmet" dey jazdap baryp, óshtik sezimmen tisimdi basa eskerdim ony.

Ýiden shyqpay, óz betimmen sabaq pysyqtap, óz betimshe esep shygharip әdettendim. Demalghym kelgende әrkimnen súrap әkelgen eski hissalardy kóshiremin. Anda-sanda úiymnyng kitaphanasyna baryp, keybir kitap-jurnaldardy әkelip oqimyn. Sóitip oqu programmam kýn sayyn kóbeye týsti. Oiyn-kýlki, dos-qúrbydan sayaqtap, sabaqtastarmen kezdese qalghanda kóp sóilemey, esinep-esinep alyp ýige jóneletin minez taptym. Eng qyzyq oiyn ýide әkem jasap bergen aghash sandyqshanyng ishinde siyaqty. Kitap-dәpterimdi jayyp salghanda ghana shyn dumangha kirgendey, tar qapastan keng dalagha shyqqanday jan sezimim kenele qalatyn boldy.

Áke-sheshem osy kezde maghan bir ghana borysh artty! Ramazan aiynda bes uaqyt namaz ótep, oraza ústauym kerek. Oquyma bógeti bolmaghandyqtan "azdap iman da taba jatayyn" dep, men búghan kóne kettim. Sóitip 1941 jyldyng kýzine kelgen bir orazany aldausyz, adaldyqpen óteuge kirisip edim. On-on bes kýn ishindegi synaudan jaqsy ótken siyaqtymyn, әkem meni semiya namazyndaghy imamdyq oryngha shyghardy.

-  Osy ýiding eng oqymystysy sensin, múnan song sen iman bol! - dep oz ornyna túrghyzdy da tәkbyrdy ong jaghyma túryp, ózi týsirdi, maghan mәzin bolghany edi búl. Jaldanba eginshilikten qysta bosap ýide bolatyn Biygeldi sol jaghymda. Mening mektepke kirmey qaluymnan biraz jenildik tauyp, Núrasylmen birge jayau saudager bolyp alghan Bighazy da, Oraz da ýide birge namaz oqityn bolghan. Dórbiljinning ataqty Ábdirahman deytin qariyining dәleldemesi boyynsha, әielder erlermen birge namaz oqityn bolghandyqtan, sheshem de sol orazada mening úngshym bola qaldy.

Engezerdey eki dәuding ortasynda kindikterinen kelsem de, olardan sәl alda týryp, bәrin mýlgitetin boldym sóitip. Men enkeysem, olardyng da enkeyip, men tonqaysam olardyng da tonqany basymdy sәjdadan almay jata bersem, olardyng da jata berui shart, ishimnen kýlsem de eki-ýsh kýn tәrtip saqtap, tәuir imam bolyp jýrdim. Soytse de, semiya ýlkenderi namazda men ne istesem sony isteytin bolghany maghan óte bir qyzyq komediya oilata bastady.

Kýndiz ýiden shyqpaytyn bolghanym ýshin sheshem meni bir uaqyt boy jazyp oinap keluge quzap jýretin. Mening kónil kóteruimdi bәri qostaytyn shaq edi. Sol oiyndy osy namaz uaqytynda bir oinap alghym keldi bir kýni. Qyljaqqa ainaldyrghanymdy bildirmeu ýshin, ózim kýlmeuim kerek. Ekinti namazy tórt qana jyghylyp túratyn eng qysqa namaz edi, sonysyn sozyp aparyp, aqsham namazyna qosish jibergim keldi. "Alhamduny" asyqpay soza oqyp, oghan ynghay úzyn sonar sýre qosyp, úyshylarymdy úzaq qantaryp alamyn da enkeyip "rukaghda" jәne kóp túramyn. Ákemning beli auyrdy bilem, úzaq enkeyip túrugha shydamay qipaqtay berdi. Bighazy kýlip jibergende qayta bir qayqayyp alyp sәjdagha bas qoyyp alamyn da úzaq jatamyn. Úyshylarymnyng әkemnen basqasy, tipti sheshem de kýlip jatty. Biraq, bastaryn imamnan búryn kóteru qúlshylyq shartynda joq bolghandyqtan qystyghyp әreng shydady. Maqsatymnyng biri - әkeme namaz búzghyzu bolatyn. Menen emes qúdaydan qoryqqandyghynan ol kisi shyday beretindey kórindi. Sondyqtan, sәjdagha eng aqyrghy jyghylghanymda bas kótertpey tipti ýzaq jatyp aldym. Ana ýsheui qatty kýlip jibergende әkem jaynamazdan basyn kóterip aldy, meni bóksemnen býre, jaynamazdan ilip alyp, art jaghyna laqtyryp tastady. Ózi de kýlip jiberdi sóitip. Artqa laqtyrylghan "imamgha", úishy mýritter de týgel karqyldap kýlip ketti.

Ákemning ózi imam bolyp, ekintini qayta oqymaqshy bolghanda ýy kýngirt tartyp, ekinti uaqyty ótip qalghan edi. Men aldygha qayta kelip, qarsy qarap otyra qaldym da endi "sharighat" sóiley jóneldim:

- Alla taghala ua tabәrәkәning eng sýigen qúly ghana namazdy namazgha osylay úlastyryp oqidy, meshitten shyqpaytyn sopylar keshke deyin mehrabtyng aldynda jer jyrtyp, egin salady. Aryq tartyp suarady dep oilaysyzdar ma. Haq payghambardyng hәlel ýmmәti әlbette olar sauaptyng kayda ekenin biledi. Solay bas kótermey jatyp alady da, iman degendi bermegenine qoymay tartyp alady. Áke, siz Alla taghalanyng ózi jelep jibergen imamyn laqtyryp tastap, zor kýnagha kiriptar boldynyz! Endi baryp mehrab aldyna jatyp almasanyz keshirmeydi de...

- Ei, shaytan, túr bylay! Imam da bolma, úiyma da, ary ana jaqqa otyr, - dep әkem yzbarlana qaldy da, myrs ete týsti, - әri ket deymin! - dep qataydy.

- Qualasanyz mening kýnәm sizding moynynyzgha minedi!

- Meyli, ózing ary ketshi, ary!

- Imamdyqtan alyp tastasanyzdar ghoy, búrqan bolamyn endeshe!

Budda púthanalaryndaghy púttarsha kerdeyip sirese qalyp edim, taghy da kýlisip jiberdi. Kýlkiden tyiyla almay qalghan Bighazynyng iyghynan әkem qatty núqyp jiberip, Biygeldige alara qaraghanda kýlki әreng toqtap edi.

- Jaryghym, Qabyken, aqsham boldy! - Sheshem maghan jalyndy, - namaz oqyp alyp auyz ashayyq.

Men týregelip baryp arttaghy sheshemning qataryna túra qalyp edim, әkem qayyrylyp, keudemnen iyterip jiberdi:

- Sen endi jeke oqy, birge oqysaq taghy búzasyn!
Sóitse de "taghy búzudyn" orayy tabyla ketti: tereze jaq búryshqa kóilegimdi sheship, jaynamaz ýshin jaya qoydym da, jalanash boyymmen "alhamdýni" apyl-ghúpyl aita salyp jyghyldym. Sәjdagha әr ret jyghylghanda eki ret bas qoyyp, ýsh retten alty ret aitylatyn "suhan rabiial әghlә" degen jalbarynu sózin sol jatqan kýiimde sanap otyz ret aityp bas kóterdim de, betimdi bir-aq sipadym. "Allahu akpardyn" maghynasy retinde "boldy", "bitti" dep qazaqsha jariya sóiley sipadym. Alla taghala bes rәkkaghat aqsham namazyndaghy sol otyz ret jalyndyratynynyzdy tolyq oryndadym, mәrtebege jetkiziniz, boldy, bitti! Aqyrghy dýghany osylay aityp, betimdi sipaghanymda, әkeme úishylar kýlkiden qystyghyp shiqyldap túr edi. Endi "mәrtebege jetkende" jalanash kýiinde bút bolyp qarsy otyra qalghanymda bәri bir-aq qarqyldap, aqtaryla kýldi. Ákemning rayyna qaray salyp, kóilegimdi ala qashtym syrtqa. Olar namazyn qayta oqyp qaldy bilem. Ákem qualap shyqpady. Maqtaly shapanymdy qaryndasymnan aldyryp kiyip syrtqa auasharaq jýrgenimde "auyz ashar" shaygha sheshem shakyrdy. Áp-әdepti bolyp kirip, dastarqan shetine jýgine qalyp edim, әkem myrs etip kýlip jiberdi. Men ýshin eki agham sybagha jegen bolsa kerek, olar tomsaruly eken:

- Sen, din búzar, múnan song namaz uakytynda ýide otyrushy bolma! - dep әkem badyraya karady, - bes rakaghat namazdy bir rakaghatta bitire sal dep qay moldang ýiretti saghan?!

- Moldamyz ýiretsin, ýiretpesin, Allamyzdyng aqsham namazyndaghy salyghyn tolyq ótesem... bolatyn shyghar, - dep men tómen qaradym.

-  Ol qay salyq?!

- Aqshamda otyz ret jalyndyru emes pe... Túra túr Allanyng ózining әr qolynan әr kýni namaz arqyly alyp túrugha tiyisti salyghyn aityp bereyin: tanertengi namazda qúzghyn sәriden túrghyzyp alyp 24 ret jalyntu... Bir rәkaghatta alty qoy... Besinde alpys ret, ekintide 24 ret, aqshamda otyz ret, yasih namazynda 54 ret jalyntu. Bir kýnde jiyny 192 ret jalynsaq bolghany emes pe! Jaratqan aqysy ýshin әdil. Alla búdan artyq esh nәrse talap qylmaydy. Bir kýndegisin bólip-jarmay, mandaydy júmsaghyraq kiygizge qoyyp alyp, bir-aq ótep túrsaq tipti razy bolar edi!..

- Saghan daua joq eken!.. Boldy, bajyramay shayyndy ish endi, -dep әkem shaygha jibitken qara nanyn asay týsip kýlimsiredi.

- Keshke sheyin ýiden shyqpay otyryp alyp,
eseptemeytini joq eken ghoy múnyn! - dep kýrsindi sheshem. - Ishi pysady ghoy, qaytsin!..

- Jeneshe, osy Qyrauyng balalardyng bәrimen úrysyp kalghan ghoy deymin, - dep Biygeldi saldyrlady. - Tatu bolsa oinamay ma!

- Joq, úrysqan joq, - dep Bighadil saq ete týsti. - Sabaqtastarynyng bәri menen súraydy. Men, "júmyrtqa basyp" jatyr dedim.

Búl sózge ýy ishi du kýldi de, men kirjie qaradym oghan. Qaghysyp qaluymnan Bighadildi qorghaghysy kelgen Bighazy da sóilep, meni ózine qaratpaq boldy:

- Búl jaman emtihangha jaramay qalghan song ózin-ózi týrmelep otyr.

- Ei, Qyrau, ózindi-ózing neshe jylgha kestin?

- Bizding Qyrau úrysqýmar emes, eshkimmen tóbelespeydi. Júmyrtqa basatyn kýrke tauyqqa tipti úqsamaydy, - dep sheshem meni maqtap-maqtap, bir uaqyt seruendeuding amalyn izlestirdi. Erteng kórindershi kәne, kýndiz kóshege baryp oinap kelip túrady!

"Búl qaqpaylaryna kónsem-au!" dep men bekine týstim.

Tergeushim, men sol jyly Shóueshekten qayyrshylyq qylmyspen qualanyp kelip qamalghanymda, ýiimnen din búzarlyq qylmyspen qudalana týskenimdi kórip otyrsyz. Óz ýiime syimauymnan-aq mening әuelden jer-kókke syimay kelgen qylmysker ekendigim belgili bolmady ma. Ásirese sol kezdegi din búzarlyghyma terenirek qarasanyz, qazirgi qylmysymnyng tarihy tamyry jarq etip shygha keledi. Dinge senbegen kimge senbek. Búl da sol kezdegi belsendi keri tónkerisshildik emes pe. Men bes uaqyt namazdy bir rәkaghatpen ghana ótep, sol kezding ózinde-aq qúlshylyq qalybyn býzyppyn ghoy. Búghan qaraghanda qay qúlshylyq qalybyn búzbas deysiz. Jastayynan ózin-ózi týrmelep ýirengen adam, ózgening týrmesin quana qarsy almas pa. Onan da osy týrmeden meni siz de quyp shyqsanyz, jan jerimnen ústaghan eng qiyn jaza sol bolar edi.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Gayjang - Kóshe bastyghy.