V

Dәmeshti "úrlap joghaltqan" Núrasyldyng sonynan týiilgen júdyryq juanday týsti. Onyng qasyna sol kezde ilesken Bighazy ózderining azdyqtaryn aityp, yza bolyp qaytyp jýrdi. Qúryshbek kóbinese әrkimning ýiin salyp, kәn, peshterin jasap tirshilik kósibimen ketedi, basqa dostary da basqa-basqa jaqta jýretin kәsipqorlar, Núrasyldyng ózine teteles inisi, bay esiginde jalshy, basqa inileri óli býghanasy qatpaghan jas oqushy edi; Sóitip, tiregi әlsiz tiri azamattyng tirshiligining ózi zor qylmys bolghanday, qysymgha úshyrap, órisi taraya týsti. Kózin alarta ótip, iyghymen qagha-sogha ketetin soqtyqpaly bir top qiyanpúrys jolyn kes-kestep, Núrasyldy neshe ret tosqan eken. Ózining jolynda qútyrghan it túrsa da qaymyqpay ótudi
sýietin Núrasyl búl biteu jaragha kezdesude shipa aityp, әdiletti esterine sala ótpekshi bolypty:

-  Kókenning ýiretken búl kәsibi sizderge tym alal kәsip emes-au, jigitter, biz ózara әi-shәy desip kórmegen adamdarmyz ghoy! - dep kýlimsirey kelipti. Búl sózge ýn de qatpay, jol da bermey, kólegeylep tosa túryp alghan bireuin qolynyng syrtymen syryp qana óte bergen eken, shekesine bir júdyryq shaq ete týsipti.

- Shyraghym, mynauyng shynyng ba, qaljyng ba? - dep qaray bergende, júdyryqqa jasyrynghan tastyng birnesheui qatar kelip tiyipti:

- Ózing nege qaghasyn?

-  Qaymana túrghan adamdy nege úrasyn?

- Shyn bolghanda qaytpek edin?..

V

Dәmeshti "úrlap joghaltqan" Núrasyldyng sonynan týiilgen júdyryq juanday týsti. Onyng qasyna sol kezde ilesken Bighazy ózderining azdyqtaryn aityp, yza bolyp qaytyp jýrdi. Qúryshbek kóbinese әrkimning ýiin salyp, kәn, peshterin jasap tirshilik kósibimen ketedi, basqa dostary da basqa-basqa jaqta jýretin kәsipqorlar, Núrasyldyng ózine teteles inisi, bay esiginde jalshy, basqa inileri óli býghanasy qatpaghan jas oqushy edi; Sóitip, tiregi әlsiz tiri azamattyng tirshiligining ózi zor qylmys bolghanday, qysymgha úshyrap, órisi taraya týsti. Kózin alarta ótip, iyghymen qagha-sogha ketetin soqtyqpaly bir top qiyanpúrys jolyn kes-kestep, Núrasyldy neshe ret tosqan eken. Ózining jolynda qútyrghan it túrsa da qaymyqpay ótudi
sýietin Núrasyl búl biteu jaragha kezdesude shipa aityp, әdiletti esterine sala ótpekshi bolypty:

-  Kókenning ýiretken búl kәsibi sizderge tym alal kәsip emes-au, jigitter, biz ózara әi-shәy desip kórmegen adamdarmyz ghoy! - dep kýlimsirey kelipti. Búl sózge ýn de qatpay, jol da bermey, kólegeylep tosa túryp alghan bireuin qolynyng syrtymen syryp qana óte bergen eken, shekesine bir júdyryq shaq ete týsipti.

- Shyraghym, mynauyng shynyng ba, qaljyng ba? - dep qaray bergende, júdyryqqa jasyrynghan tastyng birnesheui qatar kelip tiyipti:

- Ózing nege qaghasyn?

-  Qaymana túrghan adamdy nege úrasyn?

- Shyn bolghanda qaytpek edin?..

Jarysa shyqqan osy sózderdi esty qúlaghan Núrasyldyng artyndaghy Bighazy kóshedegi halyqqa aiqay salghanda, jendetter bet-betimen jónele beripti. Tapaday tal týs, ap-ashyq kýni kóshede soqqygha jyghylghan Núrasyl Bighazynyng demeuimen túrypty da, basy-kózi kýp bolyp, saqshy mekemesine barghan eken. Núrasyldyng aryzyn tyndamay, myna siqyna ghana qaraghan qara súry tergeushi saqyldap kýlipti kelip.

- Kiming úlydy? - dep qazaqsha shala tilmen tikireye qalypty sonan son. Núrasyl ózin úrghan toptyng ózi tanityn tórt-besining atish atap, adresine deyin aitish bergen eken.

- Maqúl, biz súlaydy, qamaydy, sen qaytady, - dep basyn kekshendetipti.

- Siz olardyng aty men adresin jazyp almay otyryp, qalay tauyp súraysyz?!

- Bolydy, men biledi, jazady.

- Taqsyr, siz qazir jazyp alyp, shaqyrtynyz!.. Olardyng taspen úratyn osynshalyq ne sebebi bar eken. Menimen bettestirip tekseriniz! Mýnday sodyrlar tergelmese, jazalanbasa, is jýzinde óziniz sodyrlyqqa kómektesushi bolyp shyghasyz. Biz de birlesip jalghyz-jarym jýrgen aldamdy úra bersek bola ma?! Aramyzdan adam ólui de mýmkin!

- Adamy óledi shataq, seni atylady!

- Bәse, sonday shataq shyqpauy ýshin olardy aidatyp әkelip tekseriniz!.. Qaysynymyzda qylmys bolsa sony jazalauynyz shart!

- Ol kóp hasaqy, sen bir hasaqy, seniki shataqy bolmasa, seni kóp hasaqy úlymaydy!

- Shataq kimde bolsa, tekserip sony jazalamaysyz ba, kәne!

- Boldy, maqúl, elteng tekseyledi. Seni qazyly qaytady! - dep tergeushi esikti núsqapty.

- Siz qazir saqshylyq mindetinizdi oryndamay otyrsyz. Eger siz sodyrlardy shektemeseniz, biz ózimiz ósh alyp, ózimiz tiigha tiyistimiz. Biz de adam jiyamyz, biz de úramyz. Aldymen qylmys ótkizgen adamdy tergemegendikten olargha jauap qaytarghan bizdi de tergemeysiz, maqúl ma?!

- Bizi tekseyiledi, búl kýni qyzmeti bar. Erteni shaqylady.

- Múnynyz meni shygharyp salu ýshin ghana aitylghan sóz, adam úrushylardy jazyp ta almay túruynyz - sonyng dәleli. Biraq, biz sizge kelip mәlimdedik, úmytpanyz! Esh jazyqsyz qanshalyq jaralanghandyghymdy kórdiniz. Erteng búdan da ýlken shataq shyqsa, kelmedi, kórmedim deushi bolmanyz!.. - Núrasyl men ony sýiemeldegen Bighazy shygha bergende:

- Lauhasa da hýy ahuay lauhasa, suanl ba![1] - depti saqshy tergeushi ekinshi ýstelde otyrghan serigine qarap. Eki tergeushi kýlisip qalypty da, eki aryzshy bir-birine daghdara qarasyp kete beripti.

Jeksenbi kýni edi, Núrasyl soqqygha jyghylypty degendi estip, jýgirip barsam, auyz ýiinde kishkene-kishkene bes balasy ýrkerdey úilyghyp, ýn-týnsiz otyr eken. Bәri besiktegisining manayynda ýdireyisip-ýdireyisip qalypty. Bәrining qabaghy qayauly, esti eresek adamdarsha qayghyryp otyrghanday. Sol kózining aldynda kishkene qana tyrtyghy bar mýsindi qara tory jengemiz sәl súrghylt tartyp shirap alypty. Shay qaynatyp jýr. Qara qúrym jyrtyq kiyizding shetinde ghana otyrghan әjimdi qara kempir:

-  Súmdyq-ay, ne jazyghy bar edi ol itting balalaryna! - dep auzyn sylp etkizgende kirdim men.

- Jazyghy - Dәmeshti zorlap, baylap bermegendigi ghana! Búl baylap beruge ol kóner me, el kóner me! - dep kýrsindi jengemiz. Teris qarap kýibendep jýrip sóiledi de, maghan jalt qarady!

- Yapyrmau, kórip túrghanym ras pa, ótirik pe! Ýiinen shyqpaytyn ýndemes qaynym da kelipti ghoy, joghary shyq! Baghdarjandy izdep ýlken ýiding terezesin qaqqany bolmasa, basqa ýige attap baspaytyn búl soyylgha jyghylyp qalmaghan bolsa, dәl qazir shashu shashar edim!

Núrasyldyng Baghdarqan atty, maghan qúrby inisi tór ýiden shygha kelip, mening qolymnan ústay aldy da, óksip qaldy. Mening de kóz jasym irkile qalyp edi.

- Ýi, jigitter, jaman yrym bastamandar! - dep qunaqylyq etken jengemiz de bas jaulyghynyng úshymen kózin sýrte qoydy!

- Qaytsin, búlardyng da qany qyzady ghoy! - dep kempir kýrsindi. Baghdarqan tórgi ýiding esigin ashty. Aghaylardan Qúryshbek bastaghan birnesheui kelip otyr eken. Bәri de jer tóseginde jatqan Núrasylgha qarap, sonyng balpylday shyqqan sózin tyndap otyr. Bir tizerlep otyrghan Qúryshbek mening sәlemime iyek qagha saldy da:

- Múndaygha tyiym salatyn saqshymyzdyng siqy sol boldy de! - dep tisin basa týsti. Bet-auzy adam tanyghysyz, kýp bolyp kógerip ketken Núrasyldyng erni iykemge kelmese de qúsa shiryqtyryp jatyr eken:

- Ile úighyrlaryn "Taranshy últy" dep atap, ne ýshin úighyrdan basqa sanaydy desem, bir últ halqyn bólshektep ydyratudy-iritudi, sóitip, bir-birine salyp qyrqystyryp, qyryq pyshaq etudi kózdeydi eken ghoy!.. Múny saqshy tergeushisining qabaghynan oqydym, qazaqtyng etin qazaq jese qaryq bop quanatynyn kórsetti. "Eki qargha talassa, bir qúzghyngha jem týsedi ghoy". Eger sol búzaqylardy jazalasa qazaqqa oqystan yntymaq ornap qalar dep qorqatyn kórinedi.

- "Úry býlikke qúmar, shybyn shirikke qúmar". Tórelerding tirligi qaralar arasyna salghan býliginde emes pe! - dep Qúryshbek týiindedi onyng sózin. Búl ekeuinen jasyraq Kenesbay atty kesek deneli qara jigit sóz angharyna yzamen qarsy shyqqanday boldy:

- Sóitip, tuysqan jauymyz óltirse de kóneyik, onyng qamshysymen shirip, qanjyghasynda kýn kóreyik, júdyryghynyng astynda jiydip, "bereke-birliginde" óleyik dep otyrsyzdar ma, qalay?!

- Múndayda artyq aqyldylyqtyng keregi joq! - dep qostady taghy bir jasyraghy. - Qangha - qan, jangha -  jan, soqqygha - soqqy! Qandastyghyn, qazaqtyghyn qoy onyn!

- Joq, biz essiz-esesiz yntymaq izdep otyrghanymyz joq, shyraqtar, -  dep Qúryshbek ornyghyp maldasyn qúrdy. - Adam balasy bereke-birlikke kemdikpen emes, tendikpen qana jete alady. Yntymaq kendikte emes, tendikte. Biraq, osyghan qaytkende jete alamyz, ýlkendermen sóilesip kórelik!

- Aldymen auzyn qan qylmay túryp, Kәkimbay tendik beredi eken deme! - dep Kenesbay kese týsti sózdi (Dәmeshti úzatyp salatyn kýni kelip, "Kәke" atalghan búzaqy osy Kәkimbay eken). -  Bireuding qyzyn baylap bermeding dep osynsha óshiger me! Qúreke, Kәkimning sózin estip jýrmin men: "óltirmey óshim qaytpaydy" depti ol! Biz ólimshi etip, jýregine bir tiyip qoymasaq, ol óltiruden qaytpaytyn qansúiyq!

- Kenesjan, biz olardy birer sapar "ólimshi" ete alarmyz-au, ne istesek te artyn oilap isteyik. Biz - bytyrap, nesibe izdeytin qyrghauylymyz da, ol qyrghy jighan qiyampúrys qoy. Aqshasy kópting joqshysy kóp, maly joqtyng qaly joq. Biz ese qaytarudy da, des aludy da osy parqymyzben qosyp eseptelik, aghalargha aitalyq!

Búl aghalardyng sózi osyghan tirele bergende, olardyng aqyldaspaqshy bolghan Ersúltan bastap tórt-bes aghasy kelip kirdi. Núrasyldyng ayaday ýiinde tabanymyz syyar jer qalmaghan son, Baghdarqan ekeumiz dalagha shygha jóneldik.

- Shirkin-ay, Qúryshbek aghanyng sózi-ay, - dep shyqty Baghdarqan, - neshe kýn sóilese de kirpik qaqpay tyndar edim!

Qazaqtyng naghyz zeyindi balasyna bitetin barlyq minez osy qyzyl qonyr, býirek betti Baghdarqangha túp-tútas bitken edi. Ol syrtynan qaraghanda mop-momaqan, auzyng qaysy dese múrnyn kórsetetindey juas kóringenmen, ishtese ketkende aghyny qatty daryndy da, tau búlaghynday syldyraghan syrshyl da ekenin osy birer jylda anyq kórsetip kele jatyr edi. Ýzdiksiz ozat tórt jyl oqyp, men byltyr bitirgen altynshy klasqa osy kýzding basynda týsken bolatyn. Ishim pysa qalghanda osyny tauyp, az uaqyt әngimelesip qaytsam, kónilim samal jelpigen mamyqtay jenildep, kóterilip qaytatyn bolghanmyn. Qúryshbek sózine Baghdarqannyng ózining sýiingenindey, osy sózine men de sýiinip, momaqan jýzine qaray-qaray shyqtym.

- Aghalar yzagha shydamay, sol shoshqalarmen týrtisedi-au endi! - dedi ol kóshege shygha bere, - it talasyn kórgendey saqshylar taghy kýlisip raqattanady ghoy!

- Qúryshbek agha soghyspay bolmaytyn jaghdayda ghana soghysar, ol kisi jenbeytin jerde úryspaytn.

- Qan tógile me dep qorqam!.. Aytpaqdayyn, Biqa, estiding be? Sovet Odaghyna Germaniya bar kýshimen bir-aq basyp kiripti. Orystar zor qyrghyngha úshyrap jatyr deydi!

Men tiksine qaldym. Gitler "on jyl soghyspau" shartyn da, Sovet shekarasyn da bir-aq búzyp, biyl 22 iinide tosattan ýsh qalany basyp alghanyn estip edim. Biraq, mýnday, "zor qyrghyn" Sovet Armiyasy oghan qyrghyza qoymaytyn siyaqty edi ghoy?!

- Álgi bir "soghyspau sharty" boyynsha aldap soqqan siyaqty. Batys shekarada Sovet Armiyasy tym az eken deydi. Nemis tankisi men aeroplany jer-kókten bir-aq qaptap, Batys Reseydi qangha boyap jiberipti. Qazir Leningrad pen Moskvagha tóngen kórinedi. "Sovet Odaghyn bir aida alyp bolamyz" dep jariyalapty Gitler.

- Jýr onda, Oraz saqaugha baryp qaytayyq. Gazet kalendyrynan bәrin estiymiz. Sóitip, qala ishine bir-aq tartyq. Kýz sonynyng batysqa enkeygen sary kýni qarsymyzdaghy qalyng súry búltqa "sýngip" ketken. Qys yzghary sol súry búltpen, jete soqqylaghanyna qaramay, qúlaghymyzdy ghana anda-sanda bir sipap qoyyp, qúlaqshyndy týsirmey jettik.

Jalghyzyn qolynan shygharghysy kelmeytin ata-ananyng "Oyazy" biyl bizben birge emtihan tapsyrugha da bara almay qalghan. Ol da ýiinde, ynghay gazet-jurnal men búrashora ghana zertteydi eken.

- Kelindey, balalay! - dep qarsy alysymen-aq "leksiyasyn" bastay jóneldi.

- Halpe әbzi, "yr" dybysymen tatulassanshy endi! - dedim men, - jaqynda qatyndy da bolarsyn. Jenge әbzitayymyzgha sonda: "mening auzyma qara" demekshi bolsan, ne dep byljyramaqsyn!"

Búl sózge auyz ýidegi qartandau sheshesi de kýlip jiberdi, estip qoyypty.

- Shiyaghym maghan... "yr-yr-yr" ynnyng keregi joq edi, myna sózing batyp ketti! - dep jymyndaghan Oraz bizding quzauymyzben "leksiyasyn" jalghastyrdy. "Yr" dybysynyng  endi týsingendey yntygha aityp, tym jay sóiledi biraq. Keyinirek tolyq bilgenderden estuime, gazetten tauip oqyghanyma, qaraghanda sovet-german soghysynyng alghashqy aujayynan Orazdyng sol kezding ózinde-aq edәuir tolyq habardar ekenin týsindim. Ol ýiinde otyryp-aq qaqas jibermey oqip otyrypty.

Sheshesi bizdi jigi-japar bolyp otyrghyzyp shay qaynatty.

-  Y..yr-yr ys tilinen keshki kurs ashylypty, orys mektebinde, endi sodan oqimyn. Sen oqimysyn? - dep Oraz maghan qarady. Baghdarqan kýlip jiberdi búl sózge:

- Endi, "pyr.. or..oma pir ro..ro..rot" dep jana tapqan bar "yryndy" biraq shashpaqsyng ghoy!

- Shyraghym, "yr-yr-yr" endi tabylady. Or..r..r..ys sho...r..r..r turasyn aita salatyn, kóniline irkiltpeytin halyq edi, endi azayyp ketetin kór..i..nedi. Biz de o..yr..s bolsaq deymin. - Bizding sóilesuimizge mәz bolyp otyrghan sheshesi búl sózge kelgende kýrsinip, múnaya qaldy.

- Orysqa qyrghyn bolsa, ondaghy bizding qazaqqa da onay tiymes! Men de sol keshki kurstan oryssha oqugha Orazben kelisip qayttym.

Ýii bizge kórshiles otyratyn Bektemir atty jigitshege ertenine aityp edim, quana qarsy aldy búl, ózi jazda jalshylyq istep, qysta oryssha keshki kurstan oqityn eki-ýsh jyldyq daghdyly kursant edi. Biyl úry-qarynyng kóbeyip ketuinen keshte jalghyz jýrudi qauipsinip bara almay jýr eken.

- Ekeumiz birge baryp qaytyp týrsaq, tórt kóz, tórt qol bolghanymyz. Mende temir kelsap ta bar. Olay bolsa, oqydyq dep qoy! - dep quandy ol.

Jauyp túrghan qargha qaramay kýn bata Aghylyq kóshesining ayaghyndaghy orys mektebine baryp edik, Dórbiljindegi orys bitken sonda jinalypty. Biz oqityn klasta kýjildesip, dauryghysish otyr. Kóbi araq iship alypty, mas. Biz aralarynan әreng ótip baryp, bir bos partagha otyrdyq. Múghalim әli kelmepti. Aytysyp otyrghan sózderin tyndap, Bektemirding bozsha kózi badyrayyp ketti de, maghan shoshyna sybyrlady:

- Ýi, "Sovet ýkimeti audaryldy" dep otyr ghoy mynalar! Endi elge qaytayyq, bizge nemis tiyispeydi deydi әneu úzyn múrtty kәrisi! Áne, anau dudarbas oghan qarsy shyqty:

"Leningrad qorshauda, Mәskeuge on shaqty kilometr qaldy, biraq Mәskeu jer astyna týsip ketse de orys berilmeydi! Tuystar, onyng Kutuzov eli ekenin oilap qoyyndar!" dedi. Kutuzovy kim edi?.. Áne, "biz kóship jetkenshe bolishevikter kotlet bolady" deydi anau burylbas. "Kotleti" nemene edi. Anau may shapandy qyrma saqalyng jarady: "Resey qarghalary nemis etine toyady, bolghany sol!" dedi, hә-hә-hә-hә... "Qasqyr, týlki, kýzender qarnyn kótere almay jatyp qalady da, Sovet azamattary tórtten-besten ishik kiyetin bolady deydi..." Gitler Moskva kýl tóbesinde dargha asylady!" deydi... Oipyr-au... Mynau múrttynyng auzy tym jaman ghoy: "Reseyge basyp kirgen býkil Europa armiyasy!.. Bolishevik berilmeymiz dese, orys jeri týgel kórge ainalady!" deydi... Myna qatar sóilegen ýsh tórti: "nemis tankisi men motosikl atty armiyasy endigi Oralgha jetip tynyqqan shyghar!" dep saldy... "Kýn jylyna elge qaytsaq bolar" dedi әneu bireui... Ey osylarynnyng kóbi Sovetke qarsy ghoy tipti! Aq patshanyng bóltirikteri eken-au iyә, jónderin endi kórsetip otyr!

Osy aitysqa ózi týskendey alasúryp otyrghan Bektemir endi tynyshtaldy. Qara palitoly qyp-qyzyl súlu kelinshek kirip, júp-júmsaq ýnmen birdeme dep edi, gýrildesip otyrghan orystar synyptan shygha beristi. Múghalimimiz osy kelinshek eken. Joqtama dәpterine Oraz ýsheumizdi qosyp jazyp, sabaghyn bastady.

Biz osy sabaqtan keshki saghat on birde qaytyp kele jatsaq, Kenesbay aghamyz bastaghan segiz-toghyz jas jigit Emil kópirining auzynda túr eken, aralarynda byltyr jazdaghy mening qútqarushym -  Gharipbek myqty da bar.

- Mynalaryng kim? - dedi berui.

- Balalar ghoy, - dedi ekinshi biri, - әi, sol itter biz keluden búryn ótip ketti-au!

- Joq, bizding múnda túrghanymyzdy alystan kórip, boy tasalap jýr. Osy kópirden basqa ótkel joq qazir.

- Jýrinder, biz bylay ketken bolayyq! - dedi Kenesbay, - ey balalar, bizding múnda túrghanymyzdy eshkimge aitpandar, ә! Ýy ishterine de aitpa, maqúl ma?

Biz maqúldyq bildirip ótip kettik. Aghalarynan jasyryn jiylyp, ósh alugha shyqqandyqtaryn, múnysynyng "qaterli" ekenin oilay qayttym da, bara salyp Bighazygha aittym. Qúryshbek pen Núrasyl bilsin degenim edi.

Bizding ýige tam ornyn berip qonystandyrghan Ersúltan aqsaqal baylardyng bәige attaryn jaratatyn, aqysyna kóbinese soghymdyq mal alushy edi. Aldynghy kýni ghana bir tu bie soyghan sol kisi Kýntughan shaniya men Kәkimbay bastaghan birneshe myqtyny qonaqqa shaqyrdy. Ýlkender Núrasyldyng sonyna týsken pәleni osylay aghayynshylyq jolmen bitiruge kelisken kórinedi. Qúryshbek kýn enkeye bergende araq әkeldi.

Senbining keshi bolghandyqtan sabaqty qoyyp, Baghdarqan ekeumiz Ersúltan ýiining terezesinen syghalaumen jýrdik. Kelgen on shaqty qonaqtyng juan ortasynan Kýntughan shaniya men Kәkimdi ghana tanydym. Kýntughan shalqalay sóilep qaq tórde otyrdy da, onyng sol jaghyndaghy Kәkim ózining tómengi eki juanmen kýbirlesip, shúlghysa  berdi.

Tósek jaghynda qonaq iyesi, shoqsha ghana aq saqaldy Ersúltan, odan tómen Qúryshbek jýginip, shay qúiyp otyr.

Bir shәugim shay ishilip bola bere dastarqangha birneshe jerden quyrdaq qoyylyp, kók moyyn bótelke men kishkene shynylar sapqa tizile bastap edi. Qarsy ýide osy kezendi kýtip otyrghan bolsa kerek, basy men moynyn tútas tanyp, malaqayyn basa kiygen Núrasyl kirip keldi.

- Assalaumaghaleykum!

- Álikumussalam! - dep shaniya ýnile qarady da, Kәkimbay men qasyndaghylary bir-birine qarap edireyese qaldy.

- Kele ghoy, qalqam, kele ghoy, - dep Ersúltan ysyrylyp, Qúryshbek ekeuining arasynan oryn berdi. Núrasyl qonaqtargha tegis qarap, iyile amandasish edi, Kәkim bedireygen boyy auzyn da jybyrlatpay kekshie qaldy. Qúryshbek araq qúighan shynyny jaghalata úzatyp, búryn araq ishpeytin Ersúltan qarttyng aldyna bir shyny qoyyp edi. Araqpen qosa berekening sózin bastap beruge qart kýni búryn qúdayyna syiynyp, kónip qoyghan kórinedi, shynysin jogharyraq kóterip alyp sóilep ketti:

- Al, qúrmetti qonaqtar, men araq ishpeytinmin, endi qartayghanda qay jelikken dersinder, "adam myng jasamaydy, úrpaghy myng jasaydy" degen, menen bәring kishisinder, menen qalghan ómirdi sender jasaysyndar, senderden qalghanyn inilerin, balalaryn, nemere-shóberelering jasaydy... Men oqymasam da ashy men tәttini kóp kórgen adammyn. Mine, myna tamaqtarynnan da sendermen birge tatyp kórmekshimin. Sonyng aldynda ózim ómirding anyq bilgen, jete týsingen adamgershiliktin-eldikting eng tәttisin aita ketkim keledi. Ol - tatulyq, dostyq. Meninshe, tatulyqtan tәtti "tagham" joq. "Birlik bolmay tirlik joq". Aytar aghalyghym osy ghana. Bir dastarqangha bas qostyrghanda senderden tileytinim de osy. Aghayyn ara bereke sózding qalghanyn ózdering de aita jatarsyndar, al endi sol tileuge alyp jiberinder!

Araqqa bolatyn attanystyng dәl osy mezgildegi eng ataly sózin basqalary kәdimgidey qauqaulap jiberip, qylghytyp salsa da, Kәkim miz qaqpay otyryp aldy, onyng shynyny da ústamaghanyn kórgen qasyndaghy ekeu alghan shynylaryn qoldary kýigendey qoya-qoya salysty.

Tereze syrtynda bizben birge qarap túrghan Bileubay atty Baghdarqanning sabaqtasy týiilip tisin basyp túr edi.

- Ákenning auzy taghy soyqan shygharayyn dep otyr!  - dep kijingenin sezbey qaldy ózi. Baghdarqan ekeumiz eki iyghynan basa qoydyq. Ózendegi bizding alty jayynnyng biri osy bolatyn. Tóbesinde tengedey ghana taqyry bolghandyqtan "Bileubay" atyna "tazdy" qosatynbyz.

Bileubay "taz" bizden әldeqayda qayratty da, qaytpaytyn ójet edi.

- Osy biz kimning ýiinde otyrmyz, - degen Kәkimbaydyng sózine biz tereze syrtynan tónip, tiksine týstik. Qonaqtar da, kýtushiler de tym-tyrys tyna qaldy. Kýntughan Kәkimge jymiya qarady.

- Biz Ersúltan aqsaqaldyng ýiinde otyrmyz ghoy, tanymay qaldyng ba!

-Tanys siyaqty edim, әlgi "tәtti tagham", tatulyq degenderinen tanymay qalyp otyrmyn, biz tatu bolmay ne qylyp edik?

- Oi, Kәke, - dedi Qúryshbek, - tatulyqty aitudan ne taqsyret tarta qaldynyz! Tatulyqtan adam balasy ne ziyan tartyp edi!

Kәkim adyraya qarady oghan:

- Sol sózinen myna shalynnyng qúiryghy qayda jatqanyn týsinip otyrsanshy!

- Osy "týsinuinizdin" ózi qanday jaqsy! - dep Qúryshbek kýlip jiberdi, - aiybyn ózi týsinip, ózi aitudan ýlken әdildik bar ma? Soghan qaray tatulyqty aitudan tәtti sóz bar ma? Ásirese, sizge paydaly sóz ghoy búl! Qúday da, osy otyrghan kópshilik te kuә shyghar, qarttyng osy sózi "qúiryq búru" bolsa, dәl sizge búrylghan qúiryq emes pe. Bolystyq sózge boqtau aitpas bolar! Kel, ekeumiz endigi jerdegi sol tatulyqtar ýshin tartyp jiberelik!

- Joq, men búl iyesiz tatulyghyndy tanymaymyn!

- Meylin, tatulyqty tanymasanyz tanymanyz, meni tanyrsyz, kel ishelik!

- Seni de tanymaymyn, úrymen tanystyghym joq!

- Úryny onyng aghasy "qaraqshy" tanymasa kim tanyr, kel, aghatay, tanysalyq!

Kәkim kópshilikting kýlki-dabyryn basa aqyrdy:

- Qaraqshy bolyp nendi búlappyn?

- Kópshilikke ayan is qoy, búlatpadyng dep sen bulyqqaly qashan edi. Talatpadyng dep tayaqqa jyqqandy kim dep atauymyz kerek, tóreligin ózing aitshy qәne! Sózdi tosa túr!.. Biraq biz ýige kelgende ýidey dau aitpaqshy emespiz. Myna qartymyzdyng niyetine, tatulyq bereke-birligine ghana bas iyip otyrmyz. Arty nasyrgha shauyp ketpeui ýshin synghan basymyzdy, tisimizge tisimizdi basyp әreng shydap iyip otyrmyz. Kәkim, sen er bolsan, enkeygenge artyndy tenkeytpe!

Kәkimning kózi aqshiyp ornynan kóterile bergende, Kýntughan shaniya jeninen tartyp otyrghyzdy:

- Osy talastarynnyng biyligin maghan berindershi!..
Qúryshbek, araghyndy toltyra qúi! - shaniya biyligin shyny toly araqty bәrine qaghystyryp iship alyp aitty, - men aitsam, әdili bylay: "tatulyq" degen tagham emes, jel sóz ghoy... Dýniyedegi eng tәtti tagham - araq, araq! Enen...di, úqtyndar ma!.. Araqtyng qúrmeti ýshin aityssóz toqtasyn!.. Ishinder!

 

- Joq, men múnda araq iship jarymaytynymdy jamau bas kirgende-aq bilgenmin! - dedi Kәkim. Qamshysyn ala atylyp túryp, dastarqan shetin basa, jansha tartty.

- Áy, Kәkim, toqta, - dep Qúryshbek týregelip edi, ony Núrasyl ústay aldy.

- Barsyn, Qúreke, basyn sary tabaqqa salghanynmen sasyghy ketpeydi eken!..

Daghdaryp, ýnsiz qarap otyryp qalghan Ersúltan qart bir qozghalyp qoyyp, toqtaugha shaqyrdy:

- Kәkim myrza, sabyr et, tym bolmasa bir sóz tynday ket!

Kәkim tyndar emes, tabaldyryqqa baryp Núrasylgha oqty kózimen ata qarady:

- Men әli-aq kórem seni!..

- IYә, kórshi bolghan song kórisip túratynym haq qoy! - dep kýlimsiredi Núrasyl. Shygha jónelgen Kәkimdi Qúryshbek auyz ýide tosyp, qatqyl ýnmen birdemeni eskertip jatty.

Onyng sózin syrttaghy biz tynday almay qaldyq, Bileubay qaqpagha qarap sóiley jóneldi:

- Búl shoshqadan kekti men qaytaramyn!..

- Sen ne qylmaqsyng oghan?! - dep súray búryldym men.

- Tazdyng eng jamany jata qalyp at ýrkitpey me! - Baghdarqan ekeumiz qatar kýldik. Taz jýgirgen boyy qonaqtar kelgen tómengi jolgha týsip kete berdi.

- "Myng asqangha, bir tosqan", - dep qaldy Qúryshbek, júlqyna shyqqan Kәkimbaydyng artynan. - Qayyr, kerek joq, "som temirge balgha bar, somsynghangha Alla bar"! Qonaq iyesi bolghandyghymyz qolymyzdy baylady búl ret!.. Bizde ne jazyq bar edi múnshalyq!..

Biz múnan song ýlkenderding ne desip jatqanyn tyndamadyq, Kәkimbay atyna mine jónelgende, artynan biz de baspalay jýgirip erdik. "Tazdyn" ónerin kóru kerek qoy. Bay jorghasy tómengi ainalma jolmen endi qara ýzip bara jatqanda, joldyng sol jaghyna qaray jalt berip, jaydaq shygha berdi. Batyp bara jatqan aidyng jaryghymen anyq kórindi. Ýstindegi jarday iyesi joq, er-toqymyn bauyryna alyp, "oynay" jóneldi.

- Sen kim? - dep Kәkimning aqyra týregelgeni estildi bizge.

- Men, ózim! - dep Bileubay "taz" da aqyrdy.

- Ne ghyp otyrsyng jolda?!

Bay qamshysyn biley úmtylghan bolsa kerek, attyng artynnan "taz" da "ýrke" jóneldi.

- Úl jaraqqa otyrgham. Atyng basyp ketetin bolghan son, jan kerek qoy, yrshyp túrdym! - dep jauabyn qashyp bara jatyp qayyrdy, - atyndy ústap bereyin endi!

Bileubay qar ombylap attyng izimen jolsyz iyenge tartty: bir ýrikkendi "bir ýrikken" quyp, qalanyng tómengi shetindegi dualdy ainalyp ketkenin kórdik. Ýrikken qúr at pen bәigege týsip jýrgen jýirik Bileubay qargha maltyqqan juan saptamagha shaldyrsyn ba! Bir jyghylyp, bir túryp bara jatqan Kәkim aq qar ýstinde qara doptay domalap, otyryp qalyp edi.

- Ei, bay, atyng jetkizbedi! - degen Bileubaydyng aiqayy estildi bir kezde. Ar jaghyndaghy dualdyng ýstine shyqqan siyaqty, - men endi ýiime jetip alayyn, qalanyng arghy shetinde edi, kettim, renjimeniz, oqys boldy!

- Ei, bala, ei, beri kelshi ózin! - dep entige aiqaylady Kókim, -  tiyispeyin, qúday biledi tiyispeyin, beri kelshi ózin!

- Qúday biledi barmaymyn!.. Alla biledi mening aiybym joq, ýlken dәrette otyrghan kisining ýstine bay ne izdep kelgen?!

- Ei, ei, toqtashy ózin!.. Ýiing qayda?! Ey toqtashy, búl jaqqa kimning ýiine kelip edin?!

Bileubay "tazdyn" dauysy alystap baryp estildi.

- Qalyndyghyma kelgenmin. Ýiinen shygha almay, ózimning de jolym bolmay kónilsiz otyrghanymda keldin!.. Qayyr endi, әlde de tabylar sizge!..

Kәkimbay aty ketken jaqqa qaray qiralandap, qarasy әbden óshkende, Bileubay tómengi kóshemen ainalyp bizge jetti.

- Aty ýlken jolmen qúiyndatyp, Kýrti jaqqa ketti! - dep alqyndy ol, - eger yrys aidap әkelip bermese, ol aty bireuge soghym boldy dep qoy!..

Biz Ersúltan ýiining terezesine qayta oralghanda, qonaqtar sypyra qyzu, ózara aitysyp-tartysyp otyr eken. Biri baylyghyn aitsa, biri ruy men irge kýshin aitady. Núrasyl ózine tiyisti sóz bolmaghan song qaytyp ketipti. Aryzdaryn ótkizuden týnilgen Ersúltan qart pen Qúryshbek salqyn ghana qarasyp qoyyp, ýnsiz otyr. Mastyghy shegine jetken Kýntughan shaniya qimyljyqtatyp ólendete jóneldi de, Kәkimbayyn shaqyryp, aiqay saldy bir kezde.

- Oi, әlgi Kәkeng qayda! - dedi Ersúltangha qútyra qarap, - bir yr.. biring atyp, biring qaghyp quyp jibergensinder me! Kisi ekensin, qu saqal, kisi ekensin!.. Ersúltan ba sen!.. Sening atyng Elsoyqan!.. Elsoyqansyng sen! - dep            baqyraya qaytalady da, ózining eki betin eki qolymen shart-shúrt shapalaqtap jiberdi, - Elsoyqan! Myljalap tastaymyn seni, Elsoyqan! - dep etpettep baryp, shalqasynan týsti ózi. Jelinbey qalghan tamaqty, ydys-ayaq pen dastarqandy shaniyanyng kósilgen ayaghynyng astynan auyl azamattary әreng jiystyryp aldy.
Ózara tartystaghy basqa qonaqtar "irbit" shanalaryna otyrysyp alyp qaytysqanda, tórt jigitting tórt búttan kóteruimen óreng shyqqan shaniya taghy órledi, - Kәken qayda deymin, Elsoyqan! - dep dalada baqyrdy endi, - quyp jiberding be!.. Kisi ekensin, Elsoyqan!.. Sadaghang keteyin, Duban atam... Ádildiginnen ainalyp keteyin... Al, Elsoyqandy al!.. Saqalyndy... Elsoyqan, myljalaymyn, әli.

Eki betin taghy da kezek-kezek jany bergen shaniyanyng eki әdiletti qolyn Qúryshbek bua qúshaqtady da, shanagha tiyep jóneltti.

Qúrmetti "tergeushim", әzelde Ersúltan atalyp, kisilikti kisilerden qonaq shaqyryp, tatulyq súraghandyghynan "Elsoyqan" bolyp qalghan osy shal ras myljalandy bilem. Aqylgha shaqyramyn dep appaq saqalyn dymdatyp ta almady ma. "Kisiligimen asyp, әkimshilikke ie bolghan zor kisinin", "kisi ekensin" deuining ózinde qanshalyq "danalyq" jatyr, adam emessing degeni ghoy. Kóp kisiden tabylmaytyn asqan әdil ýkim emes pe búl. Adamdyq degen úqyqta. Úqyqty kisige qylmys soyqan jolay ma. Adamda úqyq bolmasa, ornynda qylmys bolugha tiyisti. Sonday qylmysty Elsoyqannyng adamsha pikir aitatyn qansha adamshylyghy bar edi. Kerisinshe qylmysyn әshkerlep almady ma.

Sol kezde sol Elsoyqannan júqtyryp alghanym boyynsha, qazir osy men de ózimdi dәl sol jóninde әshkerlep, «myljalanyp» jatyrmyn-au. Ol dәuirdegiden qazirgi dәuir óskelen. Bilim men mәdeniyet jogharylap, sayasat tehnikalasty. Ol Kýntughannan sizding aqyl-parasatynyz tipti, salystyru kýnәharlyq bolarday joghary ghoy, tergeushim. Sondyqtan da meni asa joghary qysymmen myljalauynyz, Kýntughan jete almaytyn qahar qúdiretpen qinauynyz - ózinizding sol jogharylyq qasiyetinizge layyq-aq bolyp jatyr!

VI

 

1942 jyldyng kýzi qiyn bolsa da, men ýshin qyzyqty kezeng kórsetti: "Ýrimji auyzyn aranday ashyp túrghanymen meni qaytpek, jiyrma jasqa jetpegenderdi jútqanyn estimedim ghoy" degen oimen tәuekel aityp, Ýrimjidegi "Span" dep atalatyn pedagogikalyq mektepke týsuge emtihan tapsyrdym. Qyzyqqanym: audandyq úiymdaghylar ony "kedey koldy mektep, ýkimet shyghynymen qamdap oqytady" dep tanystyrdy. Alghashqy kezde ýkimet qúramyndaghy kommunisterding talabymen ashylypty da "Shyndubangha qamqor", "halyqshyl kósem" ataghyn bergen medetkerlerding biri osy mektep bolghandyqtan, kommunistermen birge qúlyptalmay túrypty.

Emtihanda ozat ótkendigimnen, Dórbiljin audandyq qazaq-qyrghyz mәdeny aghartu úiymy jol shyghynymdy kóterdi de, Ersúltanday auqaty bar aghayyndar janashyrlyq jónimen jәrdem jiysyp berdi. Men týregelgende "әup" dep qalatyn әdetimen әke-sheshem baryn kiygizip, joghyn sandyghyma saldy. Joqtan tapqannyng ornyn Bighazyny qayta jaldap toltyrmaq. "Spannan" oqyp shyqsa úly "múghalim bolyp jetistirmey me". Meni bay myrzasynday jasandyra qoydy sóitip.

Týnimen qúshaqtap, týnimen qúdaygha tapsyrghan әke-sheshe tanerteng kireshi arbagha ere kelgende: "Jylamaysyndar, ә" dep men jóneldim de, bet-auyzdary jybyrlap olar qaldy. Jýgi auyr at arba jiyrma shaqty kýnde әreng jetetin "Barsa kelmes" jol ghoy.

Mening qayghym ol emes, qalyp bara jatqan aghayyn-tuystar boldy. Kәkimbaydyng ózin bizding jas aghaylar bir borandy týni borshalay soyyp, kóp aitqan "aghataylary" ýshin sólderin ghana tastap ketkenin estigenmin. Úrghandardyng eshqaysysyn tany almay qalsa da, qystaghy sanlaq jorghasyn joghaltqan kim ekenin bilmese de, qazir bar qaharyn Qýryshbek pen Núrasylgha tógip, bar aqshasyn saqshylargha asatyp jýr edi. Ayaghy qalay tynary meni de alandata beretin.

Ýrimjige biday tasyghan bir lek arbagha ekiden-ýshten bólinip týsip, Shәueshek pen Dórbiljinnen jiyrma alty oqushy shyghyppyz. Span mektebine qabyldanghanymyz - 18. Jarymymyz úighyr da, jarymymyz qazaq, bizden basqa, buhgalterlik kursyna ótken ýighyr, qazaq, tatar, ózbekten segiz boyjetken bar eken. Jayyr tauynan asqansha bir-birimizdi jatyrqay shyqqanymyzben, kógi de, jeri de súrghylt, tipti jat kórinetin jynghyldy sortangha shyqqanda jaqyndasa týstik. Arba dóngelegi borbasqa sýngip jayau shúbaghanymyzda eski dostarsha sýiemeldestik - sol shúbyryndymyzben taghy dalanyng týnek týnine týn qatqanda manayymyzdan qasqyr elestep, bir-birimizge tyghyla, qoyyndasa týstik. At tynyqtyrugha týsken suattarda arbakeshting aspa qara shelegimen birge su kóterisip, birge otyn әkelistik te, birge shay qaynatystyq. Bir dastarqanda otyryp, bir shәugimnen shay ishtik.

"Tәnir qosqan" degen osy emes pe, osylay ótken bes-alty kýn ishinde boyjetkenderding eki-ýsheuine "agha", "bauyr" shyghyp, olar tabysa qoydy. Bir bauyrmal tabylyp, meni de qamqorlyghyna ala bastady, maghan әmse janasalay jýrdi. Menen jas shamasy ýlkenirek bolsa da, taldyrmashtau, aq súry, shala ózbek Qalima biykesh sheshesi shala qazaq, ózin ózbek sanaghanymen, tili tolyq qazaqsha, tym ótkir de әnshi qyz eken. Meni sol nәzik tolqyndy әnimen bauray berdi.

Shihu qalasynyng syrtyndaghy bir kók maysagha týsip, at tynyqtyrghan týs uaqytynda ol meni qoltyqtap búlaq jaqqa tartyp edi. Bylay shygha bayau әndetip kelip túra qaldy:

- Ei, túra túrshy, bir nәrse aitayyn! Sen maghan óleng jazyp bershi, men bir әn shygharghym kelip jýr!

- Men óleng jaza almaymyn ghoy!..

- Sen әdebiyetti kóp oqidy ekensin, tyryssang jazasyn.

- Al, qanday ólen? - Qalima mening jýzime kóz almay qarap, óni sәl qyzghysh tarty.

- Menin,- dep qalyp synghyrlay kýle jalghastyrdy sózin, - mening jaqsy kóretin bir jigitim bar. Suretin aityp bereyin: orta boyly, iyqty, ózi aq manday, jinishke qasy úshatyn qústyng qanaty siyaqty tolyq shekesine qaray kóterilip serpile bitken. Ózi búira qara shashty, qap-qara kózi qúmarlanghanday ot shashyp, jarqyrap túrady, soghan kóz almay qarap túrghym keledi menin. Qyr múryn, qyzyl erin, aqqúba, dóngelek jýzin әmse óz qolymmen jughym keledi... Osylay surettep jaz!

Pәle qyzdyng meni surettep túrghanyn bile qoydym da, teris ainala berdim:

- Men óleng jaza almaymyn, jaza alsam ghoy aldymen seni surettep jazar edim!

Qasymyzgha Beksapa men Ómirbek kelip qaldy da, Qalima sózdi basqa jaqqa búryp әketti.

Beksapa, Ómirbek ýsheumiz bir arbada edik. Qalima maghan beyimdelgennen bastap, eng әngimeshimiz Beksapamen "dos" bola qoydy. "Dosym" әngime aitshy dep bizding arbagha shyghyp alady. Kóp sózge aralaspay әrkimnen kitap alyp oqy beretin mening iyghyma iyghyn tirey kelip otyrady sóitip. Biraq, meni eshqashan dosym dep atamaydy. Kerisinshe "keshkil", "taliyb" keyde "Pushkiyn" dep kekesindi atpen shaqyryp jýrdi. Jol qiyndap, arbadan týse shúbyrghanda ghana is jýzindegi "dos" ekenimdi bildirip, meni qoltyqtaydy da, bәrinen auashalap әketedi.

Maghan taqqan at-ataularynyng eshqaysysyna iyim qanbaytyn bolghan son, "Sylqym", "Sylqym seri" dep bar boyjetkenning kózinshe aiqaylap shaqyrdy bir qonysta. Sonda shiradym bilem, osy atauynyng úiqasy boyynsha, "au, ne deysing qatqan teri" dep jauap qattym. Ánsheyinde shaghyp alma, shamshyl qyz búl atauyma shamdanbay, "әpke", "sinilerimen" birge kýldi. Ertenine jýrip, arba sortangha kirgende ekeumiz taghy da qoltyqtasa jóneldik. Onashalanghanda maghan shytyna qaldy:

-Nege "qatqan teri" dep shaqyrdyn! Men ras sondaymyn ba?!

- Sen nege "Sylqym seri" deysin?!

- Seri ekening ótirik pe!

- Sendey peri qyzdar byltyr ghana Shәueshekte meni
"qayyrshy" dep ataghan. Endi ghana býtin kiyim kiysem "Sylqym seri" bola qalamyn ba! Senderde әdilet bar ma?

Qalima bar dauysymen shanghyrlap bir kýlip jiberdi de, qonyraulatyp synghyrlay berdi, bilegimdi qymqyra týsti.

- Maqúl, maqúl!.. Boldy... Endi olay atamaymyn!.. Sen de meni endi olay atama, iyә!..

Manastan ótken bir keshte týn qatyp, taghy jayauladyq. Erenqabyrgha bókterinen jaynaghan qalyng elektr shyraghy kórindi. Ýsh-tórt kýn aldynda kóringen Maytau múnay kenining jaryghynan myna shyraqtar jii de, núrly da eken. Qalima soghan qarap elite sóiledi:

- Anau - Sovet ploshadkasy. Mektep bitirgen song qyzmetti
osy jerde bolmasa, dәl osynday bir mәdeniyetti jerden
súraymyz, maqúl ma?! Mening kursym eki jyldyq, seniki ýsh jyl ghoy, menen bir jyl ghana keyin shyghasyn... Men... seni kýtem... Bir jerde isteymiz, qalay deysin?!

- Men Dórbiljinde isteymin, әke-sheshemning qasynda bolamyn!

- Olay bolsa men de Dórbiljinge baryp isteymin, bir jerde túramyz maqúl ma?!

- Maqúl! - dedim men. Áli kýnge ýlken aghanyng da ýilenbegenin oilap kele jatyp, nelikten jenil ghana "maqúl" bolghanymdy tolyq eskere almay qalyppyn. "Biraq endi ýsh jylgha deyin onyng jóni bolar" dep artynan oilandym.

- Mektebine baryp ornalasqan song әr jeksenbi kýni menin

jataghyma kelip túrasyn, iyә!.. Kirlegen kiyimindi maghan әkelip túr!..

- Barghanda әnindi búldanbay aityp túrsan, әr kýni-aq bararmyn!

- Mening әnimdi jaqsy kóresin, ózimdi she?

- Ándi sonshalyq kórkem aitushynyng ózi sol әnnen de súlu bolsa, kim jaqsy kórmeydi! Biraq, mening ýiim kedey, әke-sheshem jýdeu, syrtynan qaraghanda jaman kórinedi. Sen jaqsy kórer me ekensin!..

- Ekeumiz de qyzmetke ornalasqan song olar kedey bola ma! Ei, toqtashy, bizding arbagha shyghyp sóileseyik, jol týzeldi!.. Arbagha ekeumiz shyqqan song ana eki qyz týsip, basqa arbagha ketedi. Bizding syrymyzdy olar biledi...

Arbagha aldymen Qalimany qoltyqtap shygharyp, ózim kóterilgende delbe ústap otyrghan kekse jigit maghan qarap jymyng ete týsti. Betim duylday baryp, Qalima tartqan ortadaghy oryngha otyra ketkenimde, kәmeletke tolyq jetken bir qazaq qyzy:

- Bir-birine opaly bolyndar! - dep ekeumizding qýlaghymyzgha anyqtap sybyrlady, - delbeni tarta túrynyz, aghay, biz týsip keteyik! - Solay dep qasyndaghy úighyr qyzdy tartyp týsirip әketti. Arbakesh delbeni silkip qoyyp "Qonyr gýlim" әnine ynylday berdi. Sóilesip alsyn degendey, artyndaghy bizge qarar emes. Qalima mening moynyma bir qolymen  ray asylyp, qúlaghyma sybyrlady:

Mening "maqúl, maqúldan" basqa lajym da, sózim de joq siyaqty. Sol "maqúlym" әrqanday shynshyl sózden de myghym sert ekenin ózim tolyq týsinemin. Olay bolatyny jýregimning eng týbinen kirshiksiz túnyq kýiinde shyghyp jatty. Qúshaqtasyp jatyp qalghan ekenbiz. Arba toqtap, eki qyz qayta kirgende bir-aq bildik, tang atypty.

Jýzimiz totyghyp, ernimiz kezergende de osylay әn-әuenimizdi qosa, kónildi jýrip kelip edik. Ýrimjining ýstindegi qara súry túmandy kórgende túnjyrasa qaldyq. Kóshege kirgende ýlken qalany aiqara basyp túnshyqtyryp jatqanday súp-súry súmdyq kórindi bizge. Ýlken kópirden ótip, az jýrgen          song әpke-qaryndas, qalyndyqtarmen qoshtasyp jylasqanday aiyrylystyq ta, arbamyzben qatar shúbap otyryp, "Nәnlyan" kóshesining basyndaghy Span mektebine jettik.

Ýlken qara qaqpadan kire bere, qos әinek terezeli mektep kensesining aldyna baryp tizile qalyp edik. Súnghaq boyly, aq sary qazaq tizim boyynsha toghyzyn shaqyryp, aiyryp tizdi de, jýgimizdi sol jerge týsirtip, erte jóneldi. Ýlken alandy aulanyng týp jaghyna әketti. Ynghay saban qaghaz terezeli kóp ýiding birine bastap kirdi de:

- Sender osy 45-shi synypta oqisyndar! - dedi. Span mektebi qúrylghaly birinshiden bastap biyl 47-shi synypqa jetkenin, 45-shi synypty biyl ashylghan qazaqsha synyp ekenin qarapayym ghana qonyrsha ýnmen jaylap týsindirdi.

- Oralhan, jýr, myna sabaqtastaryndy aldymen jataqhanagha ornalastyrayyq! - dedi sonan son.

Batpighan juan qyzyl sary, qalyng qyrma saqaldy dәu jigit ysqalyp,         partasynan   әren    suyrylyp                shyqty. Bizding synyp bastyghymyz osy eken, bastay jóneldi.

Buynshaghymyz ben sandyqshamyzdy kóterip, túnjyraghan kók súry túman arasymen jarym shaqyrymday qayta qúldadyq ta, sol kóshedegi basqa bir qara qaqpagha baryp kirdik. Jataqhanasy men ashanasy osynda eken. Manayy biyik dualdarmen qorshalghan búl aula tipti týksiyip kórindi. Synypta bolmaghan әinek tereze jataqhanada qaydan bolsyn, qaghaz terezesi tipti kishkene eken. On adam syghylysyp әreng syyatyn sypydan ornymyzdy ólshep berdi. Shirip tesilgen kishkentay ghana qanyltyr meshting qanqasy qausap túr.

Aqsary múghalimning aty Sәdu bolyp shyqty. Osy mektepting qazaq bólimining tәrtip mengerushisi әri qazaqsha til, grammatika ústazy eken. Súr jolaq trikodan tigilgen maqtaly úzyn shapanyn әlden-aq kiyip alypty ózi. Sonda da tonyp túrghanday, biz ornalasyp jatqan jataqhananyng peshine qarap titirkenip qaldy. Kedir-búdyr jer taghannyng syzyna, ys pen tozang basqan jalbyr-júlbyr sylaq qaghazyna qarap tyjyryndy da, bizding oryn-kórpemizge ýnildi.

- Úzaq jol jýrip kirlep qalypsyndar, kýn ashylysymen  myna esik aldyndaghy aryq suyna juyp alyndar, qys týsken song kebui qiyn bolady! - dedi qolyn uaqalay túryp.

Saqaldy Oralhan bәnjang (klass bastyghy) jaqynday týsti oghan. Oqushylyq iyzetpen iyileyin dese de, jalpaq qarny iykemge kelmey, kerdiyip týr:

- Múghalim, biz de kirlep kettik, - dedi qyp-qyzyl mol bet-auzy tútasymen kýlimdep, - zavhoz sabyn bermey qoydy, siz aitynyzshy!

- Biyl sabynmen qamday almaytyn boldy, bazardan ózdering ala salyndar! Bolmasa, ashy kiri ketse boldy ghoy, myna su qatyp qalmay túrghanda shayqap alyndar! - dep bir kýrsindi de shygha berdi Sәdu.

Oralhan Spannyng dayyndyq mektebinen oqyp shyqqan osy Ýrimji manynyng jigiti eken. Bizdi mektepting barlyq jayymen tanystyryp otyr edi. Alystan soghylghan qonyrau ýni estilisimen ornynan atyp túrdy:

- Á, sary aighyr kisenedi, keshki tamaq, jýrinder, ashanagha barayyq. Sabaqtastar saqaday atyluy kerek múndayda! Aytyp qoyayyn, tez qarmanbasandar ash qalasyndar!..

Aldygha týse jýgirdi búnjan, tamaqqa bylay jýgirudi ar kórip, ayanmen jetip edik, ishi-syrty týgel ystalyp ketken qara qojalaq zaldyng esik aldy әlem tapyryq, zor soghys maydanyna ainalyp ketkendey kórindi. Ónsheng qara mata shekpen, meshpet, symdy azamat esikke keptele qalypty. Es-týs joq, jan alqym kiymelesip júlqynysyp kirip jatyr. Biz anyryp oqshaurap túryp qaldyq. Shәueshekten kelip qosylghan tuystasym - Quat atty juan túghyr, tapaltaq, aq súry jigit maghan qarap basyn iyzep-iyzep qaldy. Múnayyp túr eken.

- Osylardan qanday ústaz shyghar eken!-dep qatty kýrsinip jiberdi, - myna el sasty, etek basty júlqysta jaybasar sen qalay kýn kórer ekensin!

- Tilin ýirenip, tyrysyp kóremiz de!

Biz eng artynan kirip, bosaghada túryp qaldyq, oryn joq. Qoyylghan stol-oryndyqtarda da raqattanyp otyrghan eshkim kórinbeydi. Bir zalda lyqsyghan myng shaqty adam әli arpalysyp jýr. Endi bir-bir tas tostaghan kóterisip alypty. Ony ala almaghandary "qadyra!" "qadyra!" dep aiqaylady, eki stolgha ghana ýiilgen saqpygha úmtylysady. Alghandary júlqynyp-júlqynyp shygha kelip, ýlken das-astaulardaghy sugha bórttirgen kýrishti keymelesedi. Odan qolyndaghy qadyrasymen kósip alyp shygha alghandary taghy da júlqynyp ýlken astaulardaghy sugha qaynatqan bóisay japyraqtaryna ýimelesedi. Byjynaghan qalyng shybyn siyaqty, eshqaysyna kózimiz ilese almay, esimiz shyghyp ketipti. U-shu.

Áyteuir, búnjanymyzdyng dauysy zor eken, aiqay salghany alystan estilip edi. Kiymeley soghyp bir das kýrish kóterip shyqty. Teri me, mayy ma belgisiz, qalyng qyrma saqalynan jauyn jauyp, qatty alqynyp keledi, sumaqy qadyralar onyng dasyna da bir-bir týsip qalyp jatyr. Mýiizin tosqan juan qyzyl búqaday Oralhan ondaylargha damylsyz gýjildey jetti:

-          Ýi, almandar búl dastan, jana kelgen sabaqtastar jesin!..
Ei, ey Asylqan, qadyra!.. Qadyra alyp jibershi, kóbirek al!
Saqpy-saqpy, kóbirek alyp jiber!..

Osy әlem-tapyryq shayqastyng arasynan Quat ekeumizge ýstine ýsh-tórt kók japyraq salynghan bir qadyra kýrish әreng tiydi, bir par saqpymen ekeumiz kezek tatyp kórdik te, jalandap jýrgen bireuine ústata salyp shygha berdik, túzsyz su men bóisaydyng jylymshy dәminen basqa, tamaq dәmi bilinbedi.

Shoshyna shyghyp edim, artymyzdan: "Ey, bauyrlar, toqta!"
degen ýn estildi, jalt qarastyq. Kespeltek, juan qara jigit
qua qolymnan ústay aldy. Álgi bir jantalas aiqay ishinde Oralhangha jórdemdesken Asylqan - osy jigit eken. Qolymdy alyp amandasa túryp, atyn aitty. Osy at búryn maghan birer ret estilgen. Tanys at siyaqty oilandyryp, esime qalt týse ketti: "Shynjan" gazetinde biyl jyl basynda shyqqan bir ólenin oqyppyn onyn.

- Dórbiljinnen kelding be? - dedi Asylqan maghan. - Jerles ekenbiz ghoy, jana bireuden estip qua shyqtym.

- Basqa bir Asylqan bolmasa, gazetten sizding bir óleninizdi oqyghan siyaqtymyn.

- Sol, sol! Sol óleng meniki! - dep ol bizge ere jýrdi de, mening aty-jónimdi súrap estidi. - Jә, tamaq jemey shyqqandaryng ne!.. Tatymady ghoy, ә!

Oghan jauapty Quat qayyrdy.

-          Tatymay ghana qalghan joq, tanauymyzdy býristirip
jiberdi!

- E, alghashynda biz de tyjyrynghanbyz. Biraq ýirenise kele әli bal tatityn búl gәnpannan (kýrishten jasalghan tamaq) ózimiz jaypay soghamyz da, torpaqsha tompiyp shygha beremiz.

- Túp-tura qiyamettegi qarasat maydanynan tamaqtanady ekensizder!-dep kýrsindim men.

- IYә, tamaqhanagha tәrbiyeshilerden eshkim kelmey, tәrtip jaghy qazirshe qalypqa týspey túr. Ylghy múnday soghys bola bermeytin, tәrtipke týsedi әli!

- O dýniyening tamaghy bolghandyqtan semirter de, - dep Quat jymidy, - әlgi Oralhan men sizge jaqqan-aq eken!

- Joq, onyng ýii osy tauda ghoy, ynghay sýr et pen, sary may jeydi ol shoshqa!..

Asylqan Dórbiljinning Jayyr tauynan kelipti. Óz auylynda bir-eki jyl ghana oqyp, Span mektebi eki jyldyq "mynhashótan"[2] dep atalyp qúrylghan kezinde, sonyng dayyndyq mektebine kelip týsipti. Qazir eki jyldyq hanzusha klasta oqyp jýr eken. Demalys sayyn bizding qasymyzgha keledi. Osy mektepting osy tuma oqushysy mektebin jyp-jyly kórsetip, bizdi jylyta berdi. Qyl ayaghy Ýrimji auasynyng túmany men týtin qosylghan túnjyrlyghyn da jap-jarqyn etip týsindiruge beyim eken.

- Ýi, myna Ýrimjinning torghayy da qap-qara qojalaq qoy! -degen Quatqa:

- IYe, týtininen ghana kirlep jýr ghoy, jauyn suyna shomylghanda jaynap shygha keledi! - dey saldy ol, - bizding Ýrimjini jamandaushy bolmandar, Astana ghoy búl! - dep eskertti múnan son.

Onyng auzynan jaqsydan basqa sóz shyqpaytyn sebebin ekinshi kýni keshte-aq týsine qaldyq: sabaqtan týsip, kýn batardaghy jarty saghat demalysta jataqhanada edik. "Qasqyr!", "Qasqyr!" degen bir sybyr estildi esik jaqtan. Sabaqtastar dýrligisip syrtqa shyqty da, it kórgen eshkidey ýdireysip túra qalysty. Biz de shyghyp qarasaq, әr jataqhananyng oqushysy ózdi-óz jataqhanalarynyng aldyna úilyghysyp top-top bolyp túr. Aspan rendes oqushylary da týiilip, súrlanyp alypty. Sonshalyq kóp oqushynyng biri qybyrlamaydy, óliktey ýnsiz jym-jyrttyq. Aulanyng dәl ortasynda bógde kiyimdi eki adam sóilesip túr eken. Biri - hanzu, biri - úzyn boyly, at jaqty, qalqanqúlaq, qyzyl-sary. Bet sýiegining shyghynqylyghyna qaraghanda qazaq kórinedi. Qyzyl qonyr qúrym palitosynyng eki qaltasyna qolyn salyp, tip-tik túr. Búlar biraz sóilesip alyp, qara qaqpanyng dәl qarsysyna esigi tura qarap túrghan tәrtip bólimine baryp kirgende, jym-jyrt túrghan oqushylar sybyrlasa bastady. Óz aralarynda tynshy barday, jan-jaqtaryna qarap saqtana sybyrlasady.

Boghdadan kelgen Tileuqan atty kýldirgi sabaqtasym birdeme asaghanday, mening jelke jaghymnan auzyn sap-sap etkizdi. Jalt qaradym:

- Endi týn ortasynda kelip jeydi! - dep sybyrlady ol.

- Kimdi?

- Úiyqtamay jat ta, mashiyne gýr etip toqtaghanda, sen zyr etip ýlken dәretke bar. Áneu búrysh qoy, jaylanyp otyryp al da kýshene ber, estisin, qatty kýshen!.. Sonda týsinesin...

Úighyr, qazaq oqushylarynyng keshki pysyqtauy ashana zalynda bolady eken, biz de sonda baryp, kesh qalghan bir aiymyzda ótilgen sabaqtardyng konspektin kóshirdik. Elektr lampasy tym kýngirt eken. Shәueshekting elektrine ýirengen Quat:

-          Ýrimjining elektri de qabaghyn týiip alghan ba! - dep bir tyjyryndy da, azdan son, -  puy, sorghysh qoy myna qaghazy! - dep qaldy.

Mektep bergen saban qaghazgha jaza almay, qalamyn soqqylap otyr eken. Partanyng qarsy shetinde otyrghan Tileuqan auzyn taghy da sap-sap etkizip, qolyn shayqady. "Jep ketedi, tynysh otyr!" degeni edi. Bayqasaq bizden búryn kelgen sabaqtastardyng eshqaysysy múnday sóz sóilemeydi eken. Biz de doghardyq.

Úiyqtaugha qaytyp kele jatqanymyzda Quat ekeumizding aramyzgha Tileuqan kiylige kirip, kýrsinip jiberdi:

-          Ishegimning shiqyldap ketuin-ay, shirkin, bir jaghy may, bir jaghy qara kesek tonazyghan et-ay!.. Qabyrgha syrty bolsa!.. Ótkir pyshaqpen qiyalay kesip, eki úrtqa kezek-kezek tyqsang jatarda!.. Endi sybyrlayyn, - dep qalyp, sybyrlay jóneldi sonan son, - sol tonazyghan mayly et endi ózimiz boldyq qoy deymin. Batyrlar, bayqandar, múnda әr jeksenbi kýni keshte  pysyqtau emes, pysyryp jeu sabaghy ótiledi. "Túrmys tekseru" dep atalatyn bir qu jinalys bar, әr jeti kýngi qaljyn-shynyndy múrnynnan tizip bir-aq jiyp alady. Ym... sonan song dayyndala jýretin bolasyn! Baghanaghy qasqyrlardy kórdinder me! Býgin týn ortasynda da myqtap bir kýshenip kór, ә! - dep maghan bir iyzektey qaldy da, sytyla jýgirdi, jataqhanagha bizden búryn baryp sýngidi.

Úiqym kelse de zorlanyp, aunaqshyp jatyr edim. Mashinanyng gýr etip toqtay qalghany estildi. Men Tileuqan aitqan búryshqa jýgirip baryp, otyra qaldym. Qyrynday kelip toqtaghan jabyq qara mashinadan eki qara kiyimdi týsip, tәrtip bólimine kirdi de, ol bólimnen qylang pәlteli bireu shyghyp, jogharghy, bas jataqhanagha qaray sýmendey jóneldi. Ol kirgen jataqhanadan kesegirek eki oqushy mata shapanyn jýre kiyinip shyghyp, tәrtip bólimine aidalyp barady. Ol tәrtip bólimine kirisimen-aq qara mashina «yr, yr» etip ot alyp edi, әlgi eki oqushyny eki qara dereu jaylap alyp shyghyp, sýngitisimen zyr etip ala jóneldi. Mening jýregim de zyr ete týsti. Dirildey kelip kirdim kórpeme. Sol kýni úiyqtay almay shyqtym.

Elen-alanda soghylatyn sary qonyrau, darbaza bosaghasynda habar bóliminen bir qalyppen saqyldap shyghyp, bizding esik aldynan óte bergende kiyinip te bolyp edim. Shygha kelsem, aspan ashylyp qalghan eken. Qarsy aldymda «kәdimgi ózimizding Sholpan» jarqyrap túr. Balaghyn qara shýberekpen tanyp alghan hanzu shal sapty qonyrauyn qadam sayyn bir siltep, basqa bir qatar jataqhanalardy ainalyp barady. Basqan qadamynyng bәri shu siyaqty, әr jataqhana «sary aighyr kisinedi», «arqyrady» dep dabyrlasyp oyatady birin-biri, abyr-sabyr kiyinisip, bet juugha su boyyna jýgiredi. Onda da kezek kiyligisip-kiymelesip baryp birin-biri sugha da toghytyp jiberedi. Sýrkey kýzding aghyndy suyq suyna bir týsip ketse, bәrine qyzyq oiyn siyaqty. Shu ete týsedi.

- Ne kórding ei? - dedi Tileuqan qasyma jetip kelip, sekpildi tolyq betin jusa da, oqyraday ghana domalaq múrnyna su tiymegen siyaqty, kómir gazynan jaralghan qara qaspaq әli túr. Ózining bitiksheleu kózi «qushykeshpin» degendey jyltyng qaghady.

- Sen kórgendey... Ekeu ketti... úighyr! - dep syrt qúlaqqa úghymsyz qysqa jauap qayyrdym.

«Jauguan» dep atalatyn әskery tәrbiyeshining biri ýsh ret ysqyryq tartqanda, hanzu, úighyr, qazaq, monghol oqushylary ózderining klastary boyynsha ýsh-ýshten tizilip, tym-tyrys túra qalyp edi, jauguandar qaharly shaq-shúq komandamen jýgirtip ala jóneldi. Aldy mektep qaqpasyna baryp kirgende, biz jataqhana qaqpasynan shyqtyq. Sol jýgirispen mektep alanynda ýsh ret ainala jýgirip, synypqa taradyq. Eki sabaqtan song taghy  solay tizilip, solay jýgirip ashanagha alqyna jettik te, esikke yshqyna kepteldik. Shayqas aldynghy kórgenimizdey tym auyr bolsa da, Quat ekeumiz babymyz jetken eken, qadyra men saqpyny ilgen ilisimizden de, tússyz «teke pyrqyldaq» dep atalghan kýrish kóje men kebek bólkeni basqan basymyzdan da qyrandyq bayqaldy. Biz de qarnymyzdy әreng sýiretip shyqtyq. Qúdaydyng bizge bergen bir ýlken abyroyy - tamaqtan song jýgirtpeui boldy.

Búl kýni týsken jauguandar keyin shaqyldamay, bizdi alangha oqushylar úiymynyng basshylary men bәnjandar ghana tizip aparyp otyrghyzdy. Mektep boyynsha jiyn eken. Birynghay ornalasqan qazaq oqushylaryna ýshinshi jyldyq agha klastaghy Álmen atty orta boyly qara jigit bәseng ýnmen ghana sóilep ótti. «Býgin Shing Tiynjang óte bir manyzdy leksiya ótpek, sergek otyryp, zer sala tyndandar, aralaryndaghy hanzusha til biletinder audaryp úqtyryp otyrsyn!» dep bir ainalyp shyqty da, jana kelgen bizding qasymyzgha ózi kelip otyrdy. Oqushylar úiymynyng bastyghy әri mekteptegi pәndihuydyng bas alqasy bolghandyqtan sabaqtastar ony da múghalimderindey syilaydy eken, - Shing Tiynjandy biletin shygharsyndar, - dep sybyrlady ol mening jelke jaghymnan, - Júngo kommunister partiyasynyng Shynjangha kelgen uәkilderi ósirgen adam. Osy mektepting ashyluyna ashyq kirisip, qolymen qúrghan kisilerding biri.

Agha sabaqtastar әr jerden kýbirlep, qasyndaghylargha tanystyryp jatqanyn estigen Álmen óz ózin toqtata qoydy.

- Búl kisining tiregi týrmege týgelimen kirip boldy, - dedi tómen qarap otyrghan bir qyrma saqal sabaqtas, - búl retki sózinde ýlken mәn bolugha tiyisti!

- Mýmkin aqyrghy sózi bolar! - dep kýrsine kýbirledi qasyndaghy bireui.

- Bәri Sovet Odaghyna tóngen apattyng kesiri ghoy.

- Aldynghy kýni Shynjang shóyanda (Shynjan instituty) sóilegenin estiding be? Alan-ashyqta jalghyz qalsa da alysyp jýrgenin qarashy, myqty kisi eken!...

Mektep kensesining aldyna kelip, kishkene súry mashiyne toqtay qalyp edi. Taqyrlap qyrylghan juan bas aldymen kórindi de, qara kók shúgha kiyteli-symyn kerip alghan әluatty juan dene shyqty. Keng iyghy tip-tik. Tik jaghaly kiytelining týimesi tolyq saluly, jalang bas, qara etikti, barlyq túrqymen «nene bolsa da dayynmyn» degendey, nyq basyp biz jaqqa bettey berip edi. Qamqa jaghaly qara palitonyng ishinen qasqa basy ghana qyltiyp jýretin, shaqshaday ghana kәri Day Yrynbu shaujang kabiynetinen qaltaqtay shyghyp kelip, oghan qol berdi de, biz otyrghan alangha birge keldi. Shing Tiynjang bet mýsheleri de kesek-kesek, at jaqty, aq súry kisi eken. Ýdire túrghan bizdi qol isharatymen qayta otyrghyzdy da, oryndyqtardyng birin ýstelding aldyna әkelip, bizge jaqyn otyrdy. Eshqanday rәsimet kýtpey, sóiley jóneldi sonan son. Bes minut ótkizbey aitarymdy aityp ýlgereyin degeni siyaqty kirispesiz, short-short qayyryp jedeldetip әketti sózin. Audarushylarymyz tyndap ýlgere almay, attatyp-attatyp bir-eki ret qysqa mazmúndap berdi de aqyry auyz asha almay qaldy.

- Sizder - túrmys qiynshylyghyn kórgen semiyadan kelgen oqushysyzdar, qarajattan qysylyp qalghan búl mektepting qiynshylyghyna da moyymay shydap, qaysarlyqpen oqyp kete alatyndyqtarynyzgha senemin! - degen sózin Álmen qualay audara sala tyndady. - Tirshilik, ómir, túrmys degenning bәri kýres. Kýrese bilmesen, mashaqatyna shydap, tirese bilmeseng eshqanday maqsatyna jete almaysyn! - dep bir audardy. Ýshinshi audarmany úzaq tyndap otyryp, odan da qysqartyp aitty: - Bilim izdeu degen sóz - ózindegi joqty izdep tabu, tyngha talpynu. Múnan song audarma sóz estilmedi.

Shyng Tiynjannyng qyzyl úshqyn shashylyp túrghan kózine, tez bolsa da әr sózdi basa aitatyn qalyng ernine qaraumen boldym. Eki miyghyna kóbik  ornatyp alypty. Ony sýrtip tastaugha birer sekundyn da shygharghysy kelmeytin ynghayy bar. Barlyq jan dýniyesi tasqyndap, barlyq denesi әreketke, kýreske attanypty. Qimyl әreketsiz, maghyna isharasyz aitylatyn bir de sóz joqtay, shiraghan búlshyq et, shiyrshyq atqan jiger-qayrat shyn jýrekti aghyndatyp, doldandyryp әketip bara jatqanday. Alpysty alqymdaghan osy egde adam qazir jana óspirim jigittey jalyn atyp, osynsha qalay lapyldap otyr?! Osynshalyq densaulyqqa tolghan mol denening sabyr kýshi jetkiliksiz bolghany ma? Joq, ýlken syr bar siyaqty sózinde, «shirkin, bir noqatyn qaldyrmay týsiner me edim!» dep oilap jan-jaghyma kóz tastasam, mynnan astam oqushynyng úghyp otyrghany da, úqpay otyrghany da menshe ýnilip qalypty, qybyr etken biri joq.

Úzaq sóilep kelip ernin alaqanymen bir-aq sýrtip túrdy da, jýre berdi. Dýr etip týregelgen bizge qosh aitqanday qolyn ýsh siltep, bas ie ketti. Artynan estisek, sol kýnning ertininde-aq qolgha alynghan eken.

Bir hanzu, bir qazaqtan qúralghan «qos qasqyr» bizding jataqhana aulasyna jii kirip túrdy. Ámse keshke jaqyn biz sabaqtan týsip, jataqhanagha qaytqanda kiredi. Nege keletinin bilsek te, bilmeske salyp, kórmeske menzep jýre berdik. Ekinshi, ýshinshi jyldyq synyptardaghy agha sabaqtastarymyz osylay eken.

Aydahar auzyna kelgendey, barlyq halimiz mýshkil bolsa da, maghan óte qyzyqty bir jәit, sol agha sabaqtastarymyzda slavyan әrpimen basylghan qazaqsha kitaptyng molshylyghy boldy. Búl kitaptar kitap dýkenderinde ashyq satylatyn, byltyr men aldynghy jyldary solardyng jәshikterine tolyp alghan eken. Ozyp ketken sabaqtaryma jetisip alghan son-aq, tilegenimdi tauyp oqy beretin boldym. «Qasqyrlargha» qaraugha da uaqytym qalmady. Keshki sabaq pysyqtau uaqytynda da, tipti keybir onay-olpy sabaq ýstinde de óz betimmen oqugha kóshtim. Agha sabaqtastardan mening búl minezimdi qúptaushylar, joghyma jәrdemdesushiler tez kóbeydi. Solardyng arasynda Álmenning baylanysy jiyilep, menimen әngimeleskish bolyp ketip edi. Bir kýni keshte sabaq pysyqtap otyrghanda meni ym qaghyp ertip shyqty da, óz jataqhanasyna ertip apardy. Basqa eshkim joq eken.

- Jә, sen pәndihuydyng qanday úiym ekenin týsinesing be?! - dep bәseng ýnmen súrady ol menen.

- Jiyangerlikke qarsy úiym, sóz ekenin týsinemin. Alty úly sayasattyng eng birinshisi - «Jiyangerlikke qarsy túru» ghoy, sony naq qimyl arqyly atqaratyn úiym dep týsinemin.

- Dúp-dúrys. Jiyangerlikke, qazirgi fashizmge qarsy halyqaralyq birlik úiymy. Endi óz qoghamymyzdyng ishki kýiinen jәne bolashaghynan aitqanda mәni tipti zor!

- Al, alty úly sayasatty qalay dep týsinesin?

- Eger tolyq iske asyrylsa, Shynjang halqy ýshin óte jaqsy sayasat dep týsinemin! - dep kýlimsiredim.

- «Sәnminjuyy» degendi bilemisin?

- Bilmeydi ekenmin, estimeppin.

- Gomendannyng sayasaty ghoy, -dey saldy aldymen, biraz oilanyp alyp sabaqtady sózin, -alty úly sayasat osy sәnminjuyyge jetudin, yaghny gomendangha qosyludyng birinshi satysy desedi, - búghan qalay qaraysyn?

- Gomendangha! - dep anyra qaradym men, - gomendangha Jungo  kommunistik partiyasy da, Sovet Odaghy da qarsy emes pe! Alty sayasattyng biri Sovet Odaghymen dostyqty nyghaytu ghoy, gomendangha qarsy sayasat ekendigining aiqyn dәleli sol emes pe! Qalaysha gomendangha qosyludyng satysy bolmaq?! Álmen agha, búl betsiz adamnyng sózi siyaqty.

Álmen qatty kýlip baryp toqtady da, kýrsinip qaldy.

- Sovet Odaghy soghys órtining ishinde, kommunizmge qater tónip túr ghoy! «Qúlan qúdyqqa týsse qúlaghynda qúrbaqa oinaydy!» Jaraydy, endi búl taqyrypty qozghamay-aq qoyalyq, keyin gazetten oqyrmyz. Biraq, ony da ne týsinsek ishimizde bolsyn, maqúl ma?! Pәndihuy qazir әshkere, ony gomendang da shetke qagha almaydy: auyz jýzinde bolsa da lajysy qoldaydy, biraq, oghan mýshe tartu әshkere emes, esinde bolsyn... Seni mýshelikke qabyldaytyn boldyq. Búghan qalay qaraysyn?

Men razylyghymdy bildirdim de, Álmen syr saqtau jóninde biraz sóilep, onyng ýlgi núsqasyn týsindirdi, әr senbining týsten keyingi jarty kýni, pәndihuydyng yacheyka mәjilisine arnalghan uaqyt eken de, onda kóbinese, halyqaralyq sayasy material ýirenedi eken.

Osydan ýsh-tórt kýn ótisimen-aq, men pәndihuiyding sol yacheyka mәjilisine shaqyryldym. Biraq kýtken ýmitimning qasiyetti qanqasynan júda bola ilinippin. Álmen maghan qarap kýlimsirep qoydy da, qolyndaghy may baspamen basylghan ýirenu materialyn basqa «lәm» demey oqy jóneldi. Shyndubannyng maqalasy eken. Taqyrybynan-aq taqyr jerge otyrghanymyz úghyldy: «alty úly sayasat - sәnmenizmning birinshi satysy» dep battityp basqan qalyng betti әripter tizilipti. Opasyz aldamshy ótirikting qaysysy este qalmaq. Áyteuir bir-eki jyldan bergi biteu jara jarylyp, sasyq iring búrq ete týskendey, Shynekenning shirik merez ekenin myna sózi tolyq pash etti: «Shynjang bar jaghynan jetisip, shart jaghdayy tolyqtandy. Demek, alty sayasat ózining tarihy mindetin tolyq oryndap boldy. Endi ornyn úly sәnmenizmge bermek!

Búdan segiz-toghyz jyl búryn halyq aldynda «ornyn úly marksizmge» bermek degen úghymdy isharalaghan «danyshpannyn» epti tili, endi osy qapylys kezende qay jerden jyltyndaghanyn men de týisingendey boldym.

Búl materialgha rayyn bildirgende gruppanyng búrynghy mýsheleri múrnynan kýlse de, adam úrlaghysh qara mashiynening rolindey búltyldap, tehnikaly sózden zyr-zyr óte shyqty.  Sayasatqa ysylghandyqtaryn kórsetti. Men ne derimdi bilmey qaldym. «Jana qatynastym ghoy, týsinigim tómen eken, keyin sóilermin» degen sózding ghana qisyny tabyldy.

Osydan eki-ýsh kýn ótisimen-aq 1942 jyldyng aqyrghy kýnderining birinde osy maqala «Shynjan» gazetining bas maqalasy bolyp shygha keldi. Búl gazetke ne qily «danyshpandyq» sózder shyghyp, halyqty sopylyq parasatqa bólegen ghoy. «Danyshpan kósemnin» nәzariyasyn tekteusiz qabyldaghanday, sol qauym demin ishine tarta týsti.

Men Span mektebining qara kenep beshpetin osy kezende kiyip kelise qaldym. Búl kiyim qanday tartsa da shydaytyn, talasta qansha «tekepyryldaq» tógilse de kóteretin kónteriligimen jarasty.

«Kóbe jep kónil kótergen,

Span shóyan tazdary.

Ujuandaygha jan bergen,

Nýy shóyanning qyzdary,[3] - dep bastalatyn Ýrimji jastarynyng óleni shyqqanda, búl kiyim maghan tipti jarasty.

Ádiletti tergeushim, itti it ýrip tabady da, bórini bóri úlyp tabady. «Dórt ayaq» dep aqyryp túrghan nayzaghay astynda qylmystyng ortalau mektebin bitirgen tuma qylmysty qiyannan izdep qylmys mektebin dәl tauypty.

Oqytyp, oqytyp alyp týrmege aidaytyn mektepti qylmys mektebi desek, sizding shamanyz keler me eken dep te qorqamyn. (Biraq, kelisimimiz - shynyn sóileu edi ghoy, esinizde shyghar). Qylmys mektebi jetilgen oqushylaryn jetik mashiynemen ózining uniyversiytetine attandyryp jatqanyn kórip, qyzyghudan kózim qyzaryp qantalap ketti. Qylmysqa qúnygha týstim. Búl jәiim, әli bir «danyshpandyq» maqalagha ray bildirmey qoyymnan ayan bolghan shyghar. Sizding talghamynyz boyynsha jer sharynda búdan zor qylmys bolmaq emes. Olay bolatyny, gomendannyng «shyjedatun»[4] deytinine Shynjandy orayshyldyqpen satyp bergen - «danyshpan kósemnin» osy maqalasy emes pe. Sizdershe shyjedatunnan qasiyetti múrat bar ma. Qazir sol shyjedatundy imanday saqtap otyrghan sizderding jýrekterinizde osy «danyshpandyq» maqala әbden jattauly bolar. Sol «núrly maqala» tuylghan kýngi shildehanada mening ýnsiz qaluym - qandybalaq dәrejeli qylmys tauyp, uniyversiytetke dayyndaludyng bastamasy ekendigi belgili.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Qazekendi qazekeng jәrkemdese jәrkemdey bermey me!

 

[2] Monghol-qazaq mektebi

[3] Kóbe - qytaysha qazan qaspaghy. O Juanday - jan qúral asatyn beldik. Nýy shóyan - qyzdar instituty

[4] Shyjedatung - dýniyening úly birligi. Gomendannyng eng joghary maqsaty - dýniyeni basyp alu