Jazushy, synshy, mәdeniyettanushy Talasbek Ásemqúlovtyng úly degdar, qazaqtyng qayta órleu dәuirin jalghyz ózi keship ótken parasat padishasy - Asqar Sýleymenov turaly seriyaly estelik tolghauynyng songhy týiinin berip otyrmyz. «Kemengerding ómirinen bir ýzik syrdyn»  aldynghy eki tarauy әueli «Almaty aqshamy» gazetinde jariyalanyp, izinshe avtordyng qalauymen «www.abai.kz» aqparattyq portalynda jaryq kórip keldi. Asqarday arda tughan túlghanyng terenine boylap, túnghiyghyna jetken estelikting kólemdiligine qaramay ózining ishki mәdeniyeti men bilimin bayyta týsudi tileytin oqyrman ýshin tútas bergendi jón kórdik.

«Abay-aqparat»

80-shi jyldardyng ayaghy edi. Almatynyng kónilsiz kóktemi. Qar bir jauyp, bir erip, jer-dýnie shylqyp, yljyrap jatyr. Osy kýnderi konservatoriyagha Asekeng jәne mening Erik (Kókeev) dosym qatar kele qalghan. Ekeui amandyq-saulyq súrasyp, jaqsylap әngimelesip sher tarqatysqan. Sonymen keshqúrym bolyp, mening júmysym ayaqtalyp dalagha shyqtyq ta Ýkimet ýiining janyndaghy sayabaqta biraz qydyrdyq.

- Aytpaqshy, úmytyp barady ekenmin, myna jerde mening bir suretshi dosym bar edi, - dedi Aseken, - Jýrinder, soghan kirip shyghayyq.

 

 

Jazushy, synshy, mәdeniyettanushy Talasbek Ásemqúlovtyng úly degdar, qazaqtyng qayta órleu dәuirin jalghyz ózi keship ótken parasat padishasy - Asqar Sýleymenov turaly seriyaly estelik tolghauynyng songhy týiinin berip otyrmyz. «Kemengerding ómirinen bir ýzik syrdyn»  aldynghy eki tarauy әueli «Almaty aqshamy» gazetinde jariyalanyp, izinshe avtordyng qalauymen «www.abai.kz» aqparattyq portalynda jaryq kórip keldi. Asqarday arda tughan túlghanyng terenine boylap, túnghiyghyna jetken estelikting kólemdiligine qaramay ózining ishki mәdeniyeti men bilimin bayyta týsudi tileytin oqyrman ýshin tútas bergendi jón kórdik.

«Abay-aqparat»

80-shi jyldardyng ayaghy edi. Almatynyng kónilsiz kóktemi. Qar bir jauyp, bir erip, jer-dýnie shylqyp, yljyrap jatyr. Osy kýnderi konservatoriyagha Asekeng jәne mening Erik (Kókeev) dosym qatar kele qalghan. Ekeui amandyq-saulyq súrasyp, jaqsylap әngimelesip sher tarqatysqan. Sonymen keshqúrym bolyp, mening júmysym ayaqtalyp dalagha shyqtyq ta Ýkimet ýiining janyndaghy sayabaqta biraz qydyrdyq.

- Aytpaqshy, úmytyp barady ekenmin, myna jerde mening bir suretshi dosym bar edi, - dedi Aseken, - Jýrinder, soghan kirip shyghayyq.

Ýsheumiz Panfilov kóshesimen tómen týsip Suretshiler Odaghynyng sheberhanasyna keldik. Kelgen adamymyz әigili suretshi Salahiddin Aytbaev edi. Eki bólmeli sheberhananyng әr jerinde shashylyp jatqan molibert, ramalargha jarym-jartylay kerilgen kenep, shaghyn ýstelding ýstinde shala-púla jelingen tamaq, jartylay ishilgen araq - suretshining tiptik meken-jayy. Orta boyly, nyghyz deneli, shashyn qyrau shala bastaghan qyzylsary óndi adam Asekenmen qúshaqtasyp amandasty.

- Kakimy sudibami? - dedi jymiyp, - Kórispegeli kóp boldy ghoy.

Ekeui kór jerdi әngime qylyp az otyrdy.

- Al, neng bar, kórset, - dedi sodan song Aseken.

Salahiddin shýberekke orap qabyrghagha sýiep qoyghan suretterding bireuin alyp, orauyn jazyp, qabyrghagha, keude túsqa keletindey etip ildi.

- Mine, mynau, - dedi Asekene qarap.

Suretting orta túsynda mazar túr. Sol jaq búryshta bir adam sharta jýgine otyrghan. Qolynda dombyra. Aulaqta túsauly at jýr.

- Aty ne? - dedi Aseken.

- At qoya almay otyrmyn, - dedi Salahiddiyn, - Senen aqyl súrayyn dep otyrmyn.

Asekeng suretting tura janyna baryp ýnilip az túrdy. Sodan song aqyryndap shegine bastady. Shegine-shegine arqasymen qabyrghagha tirelgen. Osyny kórgende Salahiddin menireyip túrdy da qaldy.

- Qalay oiyma kelmegen, - dedi sodan son, - Ýlkeytu kerek eken ghoy.

- Kópten beri dalagha shyqpaghanyng kórinip túr, - dedi Aseken. - Al, búl suretke «Manyrama» dep at qoysa qaytedi?

- «Manyrama» deysing be? - Salahiddin iyegin uqalap sәl oilanyp qaldy, - Keshir, birinshi ret estip túrmyn. Ol ne?

- Mynau jyr tolghap otyrghan jyrau siyaqty, - dedi Asekeng suretke menzep, - Al, mazardy ata-babanyng aruaghy dep shartty týrde kelissek... onda mynau adamnyng jyry - dúghasy.

- IYә, solay deuge bolady, - dedi Salahiddin suretting janyna kelip, - Biz perspektivany jasay alamyz, koloristikany dúrys tabamyz, biraq sujet oilap shyghara almaymyz. Bizding osal jerimiz osy.

- Mynau Syrdyng boyynda, Aral men Qarmaqshy jaqta jyrdyng «Manyrama» dep atalatyn erekshe týri bar, - dedi Asekeng sózin jalghap, - Ádemi at qoy.

- Da, velikolepno, - dedi Salahiddiyn, - Shirkin, suret synshylary osy sen siyaqty bolsa ghoy. Bәri de jaqsy bolar edi.

- Mine, otyrmyz, - dedi sodan song sheberhanany qolymen ainaldyra menzep, - Suretter arzangha ketedi. Baghasyn bilmeydi.

- Keyin bizde de suret rynogy qalyptasady, - dedi Asekeng júbatyp, - Sol kezde sening shedevrlering million dollargha ketetin bolady.

- Biz ólgennen keyin, - dedi Salahiddiyn.

Ábden kesh batqanda qayttyq. Sol mәjilisten Salahiddin Aytbaevtyng bir sózi esimde qalypty. Asekenning jýzine birtýrli riza keyipte qarap otyryp, - Osy men sening kim ekenindi anyqtap aityp beruge qinalamyn,- degen edi ol, - Sening kim ekenindi jipke tizip shyqqannan góri, kim emes ekenindi sanap shyqqan onay shyghar. Sening boyyndaghy bar ónerdi sanap shyqqannan, sende joq ónerdi sanap shyqqan onay. Sen Renessanstyng adamysyn...

... IYә, Asekenning óneri san-qyrly edi. Bayaghy bir ghúlamanyng aitqan «jan talanty» («talant dushiy»). Onyng kóptegen salada professional-ekspert bolghandyghy osy «jannyng talantynan» bolsa kerek. Asqar Sýleymenovtyng kýy talghamay, qanday qalypta túrsa da, tipti qatty syrqattanyp jatqanda da kez-kelgen taqyrypta kemel pikir aita alatyndyghy tanqaldyratyn. Mine, onyng boyyndaghy osy kórkem qasiyetterding eng biregeyi - onyng saz ónerine degen qúshtarlyghy, muzykalyq synshylyghy edi. Jәne onyng búl taraptaghy erudisiyasy men tanymy sóz arasynda eleusiz ghana aita salghan, nemqúraydy pikirinen jarqyrap kórinip túratyn.

Birde taghy da Tólegen aghanyng ýiinde dastarhan basynda otyrghanymyzda radiodan Esirding «Toghyz týieshi» jәne «Aqjarma» degen eki kýii tartyldy.

- Osy eki kýiding tarihyn bilesinder me? - dedi Asekeng kýy shertilip bolghanda.

Eshkim bilmeytin bolyp shyqty.

- Aytshy, - dedi Tólegen agha, - Kýiding anyzdaryn kóp bilushi eding ghoy.

Aseken, kóne kýnderdin, qazaqtyng basynan ótken ker zamannyng tiri kuәsindey bolyp sәl múnayynqyrap, ózining qonyr dausymen әngimeni terbep jónelgen.

- Bayaghyda, Resey men Hiua soghysqan kezde bolghan eken. Orystyng әskeri Týbek pen Ýstirtke jetedi. Dalanyng kerish joly ayaqtalyp, endi qúm bastalady. Sodan orystyng sardary adaylardan týie men jol kórsetetin kisi súrap elshi jiberipti. Auyldyng aghalary býkil adaydyng biyleri men batyrlaryn jinap kenes qylady. Júrt mәmlege kele almaydy. Bireu orysqa kómekteseyik deydi, bireu kómektespeyik deydi. Sol jerde Tilenshining úly Jolaman batyr men Sýiinqara batyr bar eken. Ekeui aitypty, elshilerdi eshtene bermey shygharyp salu kerek dep. Sonymen aqyrynda Bóken biyge «Sen tóreligin ait» deydi. Bóken by úzaq oilanyp aitty deydi, din qaryndas bolghan týrikmennen ne kórdik, elimizdi talay ret shauyp, bala demey, shagha demey qansha adamymyzdy qúldyqqa satyp jiberdi. «Jaudy ayaghan - jaraly» degen, kәpirding qolymen bolsa da qiratu kerek, bizge istegenin aldyna keltiru kerek. Sondyqtan, týieni de, adamdy da beru kerek dep. Sonymen osyghan toqtasady. Bóken by orystyng ofiyserlerin shaqyryp alyp aitypty «Mine, biz senderge 500 týie jәne 9 adam týieshi, qúmnyng jolyn jaqsy biletin izkeser beremiz. Esinde bolsyn, búl adamdardy kózinning qarashyghynday saqta, úrys-soghysqa salma, qajama. Egerde búlardy týrikmender óltirip ketse, ne dalanyng jolyn bilmeysin, ne qúdyq pen suatty bilmeysin, aidalada bir oq ata almay shólden qyrylasyn» depti. Ertenine toghyz adam orystyng әskerine qosylyp sheru tartady. Sol toghyzdyng bireui on jetige jana tolghan kýishi Esir eken. Sonymen, búlar az jýredi, kóp jýredi aqyrynda týrikmenning astanasy Kóktóbe degen qalagha jetedi. Qalanyng dualy biyik, qaqpasy berik, orystyng әskeri qansha ret shabuyldap ala almapty. Sodan aqyldasyp, jerding astyn in qylyp qazyp, dualdy týbinen qoparyp dәrimen jaratyn bolady.

Shabuyl toqtaydy, týrikmenning hany ózining sarayynda jaybaraqat otyra beredi. Hannyng anasy aqyldy adam eken, bir kýni dualgha shyghyp, jau jaqqa qarap túryp týsi búzylyp ketti deydi. Balasyn shaqyrtady. Han kelip, qabyrghagha shyghady. Anasy aitty deydi «Balam, kәpir neghyp ýnsiz qaldy, ne istemek oiyng bar» dep. Han aitypty «Neden abyrjydyng ana, kәpir bizge ne isteydi. Qamal berik. Su da jetedi, azyq ta jetedi. Kәpir tamaghy tausylghannan keyin azyp-tozyp eline qaytady. Sol kezde shaghyldyng ishinde quyp jetip keskilep tastaymyz» dep. Anasy aitty deydi «Aldanba óitip, balam. Kәpirding qulyghyna qúryq boylamaydy. Anau tiguli túrghan ýidi kórding be, sonda kirgen adam joq bolyp ketedi. Sol ýiden beri qaray shóp sarjolaq bolyp sarghayyp kele jatyr. Olar jerding astyn qazyp kele jatyr. Astana júrtymyzdy alady, bәrimizdi qyrady» dep. Biraq balasy búl sózge qúlaq aspaydy. Aqyrynda qabyrghany dәrilep jaryp, orystyng qalyng әskeri Kóktóbege búzyp kiripti. Sol hannyng anasynyng aitqany bolypty. Keyin Esir aitty deydi, júrt qan keship soghysyp jatqanda, týrikmenning bir jas jigiti jany shyqpay qinalyp jatyr eken. Sonyng basyn sýiep, iman aityp otyrdym. Sonda maghan riza bolyp qalay kóz júmghanyn úmyta almaymyn» dep.

Keyin elge aman-esen oralghannan keyin Esir osy eki kýidi shygharypty. Kýiding jayyn súraghan adamdargha, týrikmenning andyghan-baqqany orystyng әskerine jol kórsetken biz boldyq. Mergenderi talay ret atty. Týnde talay ret shapty. Biraq orystar keliskendey, bizdi jaugha bermedi. Osy toghyz týieshining basynan ótken qyzyqty aityp edim dombyramen. Al, qylyshtary kýnge shaghylysyp, kil jýirik aqalteke mingen jәumitting әskeri aqtarylyp shygha kelgende, orystyng tym-tyraqay qashqanyn talay kórdik. «Aqtarylma» sol týrikmenning erligi turaly kýi. Bizben jau boldy demesen, erliginde min joq edi týrikmenning depti. Keyinnen búl kýy «Aqtarma» bolyp, aqyrynda osy qazirgi «Aqjarma» atyn iyelenipti.

- «Aqtarylma» degen sóz «shabuyl» degendi bildiredi ghoy sonda? - dedi Tólegen agha.

- IYә, - dedi Aseken, - Adaydyng eski sózinde solay. Búl әngimeni maghan Týrikmenstannan osy jaqqa kóship kelgen bir qariya aityp berip edi. Biraq ol kisining shertken kýy núsqalarynda, myna biz tyndaghannan biraz aiyrmashylyqtar bar edi. Keyinnen aqyn Dýisenbek Qanatbaevtan «Sen sol Týrikmenstannan eding ghoy, Kóktóbe degen qala bar ma?» dep súradym. Dýisenbek «IYә, bar, Ashhabadtan 60-70 shaqyrymday jerde qúlaghan qabyrghalary әli jatyr, qazir shóp basyp ketken, maldyng jayylymy» dedi.

Osy kezde, o, keremet, radiodan «Toghyz týieshi» men «Aqjarma» qayyra tartylghan. Qaranghy týsken eken. Sham jaghudy úmytyp ketippiz. Bólme ishinde, bayaghy ótken ardager zamannyng ruhy oyanyp, eniresken erler tirilip kelgendey, tebireniske toly ýnsizdik ornady... Áriyne, búnday sәt kýnde bola bermeushi edi.

... - Sen muzykantsyng ghoy, - degen edi birde Aseken, - Osy senen, bizbenen batystyng úqsas jerleri, analogiyalar jayynda súraghym keledi. Mysalgha, Tәttimbetti batystyng qay kompozitoryna úqsastyrar edin? Búl jerde men formany aityp túrghanym joq. Tek qana ruh jәne әr kompozitordyng óz eli ýshin mәni, osyny ghana aityp otyrmyn.

Qiyn súraq, kәdimdigey bas qatyrugha tura keldi.

- Shopen, - dedim aqyrynda, - Sodan song Griyg. Shopen men Grigti qossa, Tәttimbet siyaqty bolady.

- Dúrys, - dedi Asekeng riza bolyp, - Al, Qúrmanghazy... Kimge úqsaydy, qalay oilaysyn?

Qúrmanghazy turaly bayaghyda oilanyp qoyghanmyn. Búl onaylau súraq edi.

- Azynaulaq Vagnerge úqsaydy, biraq negizinen Bethoven, - dedim.

- Bravo! - dedi Aseken.

Sodan song Tólegen aghagha búrylghan.

- Tólegen, býgin Talasbekke «5» qoyamyz. Aytqanynyng barlyghy ondyqqa dóp tiyip jatyr.

- Al, Dәuletkerey... kimge úqsaydy? - dedi maghan búrylyp.

Búl eng qiyn súraq edi. Qansha ret oilansam da bir baylamgha jete almaghanmyn.

- Tektiligi, adamgershiligi, izgiligi, kirpiyaz bekzattyghy jaghynan oghan teng keletin adam joq, - dedim.

- Bravo! - dedi Asekeng tolqyp.

Osy jerde, osydan biraz jyl búryn bolghan bir oqigha esime oraldy. 1976 jyly sәuirding ayaghy, mamyrdyng basy, әskerden qaytyp kele jatyrmyz. Reseyding kóp qalashyqtarynyng birinen qazaqtyng bir shaly men kempiri poyyzgha otyrdy. Bir kupede bolghannan song әngimeden әngime shyghady.

- Bizding de sen siyaqty balamyz bar, әskerde, - dedi әjey, - Germaniyada. Bir jyldan keyin keledi. Qúday jetkizse.

Azdan song shay aldyryp, pisken et pen bauyrsaqty aldyma ýiip qoydy. Edilden ótip qazaqtyng sary dalasy bastalghanda otaghasy terezege ýnilip az otyrdy da, - Jaryqtyq, bayaghy Bapastyng tabany tiygen jer ghoy, - dedi.

- Bapasynyz - Dәuletkerey ghoy? - dedim men.

- IYә, - dedi otaghasy, - El ishinde әli kýnge deyin Bapas dep aitady.

Sózden sóz qualap otyryp, qariya, ýlken bir әngimeni qozghaghan.

- Isatay men Mahambet ólgennen keyin Qúrmanghazy kópke deyin tórelermen qyrghiqabaq bolyp jýripti. Dәuletkereyding de shabarmandaryna aibat shegip, talay ret aitatynyn aitypty. Kýnderding kýninde Qúrmanghazynyng auylyna Dәuletkereyden habarshy keldi, tóre býkil dombyrashyny ózining aq ordasyna qonaqqa shaqyryp jatyr. Biraq búl shaqyrystyng bir sharty bar, «Egerde Qúrmanghazy búrynghy kýreng qabaghyn qoyyp tabaldyryghymnan attasa ghana basqalar shaqyrylady dep sәlem aitty tórem», deydi shabarman. Qúrmanghazy ary oilap, beri oilap, aqyrynda Dәuletkereyding auylyna attanypty. Tóre qonaqtardy jatqyzyp qoyyp kópke deyin kelmepti. Aqyry bir aptaday jatyp, qonaqtar aqyldasypty. Osylay qymyz iship, et jep jata beremiz be, Bapas endi kórinbese, auylymyzgha qayta beremiz desipti. Sonda ghana Dәuletkerey qonaqtaryna kelip sәlem beripti. Júmysbasty bolghanyn aityp keshirim súrap, qonaqtarmen mәjilis qúryp otyrypty. Sodan dombyrasyn aldyryp, qúlaqkýiin keltirip aitty deydi. «Jamighat, men senderdi ýlken bir sebeppen shaqyrtyp edim. Janadan eki kýy shyghardym. Mening synshym sendersinder. Sender ne aitasyndar - sol bolady. Topan jәne Jiger degen eki býrkitim bar edi. Angha shyqqanda sol ekeuinen birdey aiyryldym. Bireui tasqa týsip óldi, bireuin kókjal qasqyr shaynap óltirdi. Mine, sol kýidi tyndandar». Býkil Bókeyding kýishileri tanghajayyp eki kýidi tyndap, únatyp, sol jerde jattap ýirenip eldi-elge taratyp alyp ketipti. Basqalar attanyp jatqanda Qúrmanghazy tórening auylynda qalyp qoyypty. Kelesi kýni jolgha shyqqanda, Dәuletkerey tórede joq әdetpen qonaghyn bir kósh jerge shygharyp salypty. Sonda auyldan úzaghannan keyin Qúrmanghazy dýrs etip attan týsip, Dәuletkereyding ýzengisinen ústap túryp keshirim súrapty. Sóitse búl eki kýi, shyndyghynda Isatay men Mahambet syndy eki qyrangha arnalghan eken ghoy. «Men aq patsha men qazaqtyng arasyndaghy dәnekermin. Al Isatay men Mahambettey erlerim ólgende men de osy alash qúrly qayghyrdym. Meni sókpender» degeni eken ghoy Dәuletkereydin.

Osy әngimeni aityp bergenimde Asekeng tómen qarap ýnsiz otyryp qaldy.

-                IYәә, - dedi sodan dausy sәl qarlygha, auyr kýrsinip, - Mine, qazaqtyng romanisteri qayda, qәne? Osydan artyq qanday tariyh, qanday taghdyr kerek? Qanday titandar, qanday zanghar túlghalar...

-                Shyn er, shyn rysari ýsh nәrsege - әielge, jýirik atqa, súlu sazgha bas ii kerek, tabynuy kerek, - degen edi birde Aseken,  - Qazaqta osy ýsheui de bar. Ásirese, Tәttimbet pen Dәuletkereyde. «Kórkem hanym» Dәuletkereyding әielge arnaghan eng asqaq kýii. Dәuletkereyding úly Salauatkerey de dәulesker kýishi bolghan eken. Salautkereyden Mәmen ýirenipti. Al Mәmenning shәkirti ózimizding Qaly aqsaqal. Qaly Jantileuovty aitam. Osy Qalekenning oryndauynda Mәmenning «Qarajan hanym» kýiin tyndadym. Aytargha sóz taba almadym. Sol búrynnan kele jatqan, Dәuletkerey jana arnagha týsirgen úly dәstýr Mәmenning ónerinen taghy bir biyik kórinis tauypty. Osy Mәmenning birde «Dýrbelen», birde «On jetinshi jyl» dep tartylatyn kýiin tyndaghanda ghajap qaldym. Áli kýnge deyin búl júmbaqty sheshe almay kele jatyrmyn.

Asekeng shylymyn asyqpay tútatyp, әdetinshe bólmening ishin bayau kezip, tolghanyp ketti.

- Ózing oila. Búl óte kýrdeli kýi. Áriyne, qazaqtyng kýilerining kóbi kýrdeli. Biraq mynau basqa sapadaghy kýrdelilik. Qúrmanghazygha qatysty aityp, elding barlyghy jauyr qylghan «simfonizm» degen sóz bar. Jauyr bolsa da aitayyn, Mәmenning «Dýrbeleni» - qazaqtyng simfoniyasy.

-                Jalghyz dauysty emes pe, - dedim әdeyilep, - Monodiya ghoy.

-                Sening aityp otyrghanyng forma, - dedi Aseken. - Mening aityp túrghanym - muzykanyng ruhy, qabyldaudyng dengeyi.

Asekeng jymiyp kýldi.

-                Aravinnen osy jayynda súrap edim, derek tarap ketedi dedi me, әiteuir eshtene aitpady. Bar bolghany «Men Dәuletkerey turaly úlanghayyr material jinadym, endi kitap jazghaly jatyrmyn» dedi. Keyinnen búl mәlimetti mýldem basqa jaqtan aldym. Dәuletkerey orystyng qalalaryna baryp, orys dvoryandary siyaqty kiyinip, opera men simfoniyalyq konsertterdi tyndaydy eken. Onyng kýilerindegi erekshe alymdylyq osy jana, qazaqta búrynsondy bolmaghan muzykalyq tәjiriybeden tamyr tartyp túr. Madiyarding әuenderin europalyq klasikamen astastyra bilgen Ferens List pen Bela Bartoktan qay jeri kem, aitshy ózin.

-                Sonda, sizding oiynyzsha, qazaq simfonizmi on toghyzynshy ghasyrdyng ortasynan beri qaray óz-ózinen payda bola bastaghan ghoy? - dep súradym men.

-                Tura ýstinen týstin, - dedi Aseken, - Simfonizm sovettik kezenning jemisi emes, bayaghyda, bir ghasyr búryn payda bola bastaghan. Bastauynda úly Dәuletkerey túr. Simfoniyany sovet zamanynda janadan, ekinshi ret oilap shygharyp keregi joq edi.

-                Múnday kýpirdi aitudan qoryqpaysyz ba? - dedim qaljyndap.

-                Joq, - dedi Aseken, - Ol az bolsa, aitayyn, qazaq muzykasynyng tarihy qaytadan jazyluy kerek. Jәne ol tarih jazylady da. Men búghan Qúdaygha sengendey senemin.

Az ýnsiz otyryp taghy bir súraq qoydy.

-                «Kókeykestinin» búrynghy atyn bilesing be?

-                Bilem, - dedim men, - Tәttimbet jaryqtyq, alghashynda «Jantelim» dep tartypty. Arqanyng kýishileri keshege deyin solay dep tartqan

-                Biledi ekensing ghoy, - dedi Aseken, - Al endi nege «Kókeykesti» bolyp ketkenin aityp bereyin. Men M.Áuezov teatrynda qyzmette jýrgende estigenmin. Teatrdyng shanyraghyn kótergen veteran akterlerding aitysy. Ábiken Hasenov osy teatrda júmys istep jýrgende Ahmet Baytúrsynovpen, Sәken Seyfulinmen, Múhtar Áuezovpen kóp aralasypty. Qansha ret dastarhandaryna baryp kýy shertken. Bir kýni osy kýidi tartady. Ahmet aghamyz «Ábiken, búl kýiding aty ne?» dep súraydy. «Jantelim» deydi Ábiken. Sonda Ahmet aghamyz aitypty, mynau, Tәttimbetting kókeyin kesken kýy eken. «Jantelim» dep qazaq et jaqyn adamyn erkeletip aita beredi. Búl kýy búdan bylay «Kókeykesti» bolsyn deydi. Keyin radiogha solay dep jazylyp, býkil qazaqqa sol atpen tarap ketken ghoy. Asqaq mahabatty jyrlaghan kýy ghoy.

-                 IYә, - dedim men, - Tәttimbet bozbala kezinde ghashyq bolghan Aqsúnqar degen qyzgha arnapty.

Asekeng sәl ýnsiz túryp qaldy.

-                Alghashqy kirshiksiz mahabbat, - dedi sodan song әdetinshe bayau sóilep, - Mine, kórding be sening myna әngimennen keyin, men endi búl kýiding osy eki atynyng ekeuin de qimay túrmyn.

- «Jantelim» - dedi sodan song bir nýktege qadala qarap, - «Kókeykesti». Osy eki sózding ózi adamnyng jýregin suyratynday... Qasiret pen qamryq ta bar...әziz kórikting aldynda bas ii de bar...

Asekenning sózi kónil týkpirindegi basqa bir sózdi oyatqan. «Men sizdi órtene, esim kete eljirey sýidim, Qúdayym, basqa adam da sizdi solay sýisin» («Ya vas lubil tak plamenno, tak nejno, kak day vam bog lubimoy byti drugiym») degen óleng joldary oiyma oraldy. Ózine búiyrmaghan sýigen jardy bata berip shygharyp salu ýshin de ýlken jýrek kerek.

-                Ekeui qosyla almaghan ba? - dedi Aseken.

Qosyla almaghan, sebebi qyzdyng da aittyrylghan jeri bar, Tәttimbetting de atastyrylghan qalyndyghy bar. Qazaqtyng ata zany kese-kóldeneng túrghan. Osyny aitqanymda Asekeng bólmening ishin taghy kezip ketti.

-                Al sol Aqsúnqar... tymqúrmasa baqytty bolyp pa? - dedi sodan song qarsy aldyma kelip.

Bilsem de aitpadym.

-                Joly bolmaghan siyaqty ghoy, - dedim júmsartyp.

Asekeng terezening aldyna baryp teris qarap túrdy.

-                Kel ekeumiz sol kýidi tyndayyq, - dedi aqyryn ghana, - Ábikenning oryndauynda...bar ma?

Kýy tyndaldy. Keshke әdetimshe ýiine deyin shygharyp saldym.

-                Qatarsis degen osy, - dedi Asekeng japyraq kómkergen asfalittan kóz almay kele jatyp, - Bayaghyda bir ghúlama aitypty, «Men muzykany ne ýshin jaqsy kórem? Sebebi, muzyka adamnan, qoghamnan shynshyl» dep. Nisshe aitady, «Bez muzyky etot mir byl by oshibkoy» dep.

Nikolisk shirkeuining janyndaghy parkti biraz araladyq. Asekeng sәl kýrsinip sózin jalghaghan.

Aysa Ghalayyssalam krestte óldi, adamzat ýshin óldi dep jatady. Janynda túryp kuә bolghan joqpyz. Biraq әbden mýmkin. Alayda Aysaday danqy shyqpasa da erligi sodan bir mysqal da kem emes, birneshe qazaqty bilem. Dәuletkerey, Tәttimbet, Qúrmanghazy men Sýgirdi aityp túrmyn. Búlar qúnyker bolyp Allanyng aldyna baryp, qazaq ýshin ghana emes, adamzat ýshin, insaniyat ýshin sóz aitqan. Adamzatty aqtap shyqqan. Tek asylyq aitty deme, mening sózimdi asqaq qylghan - kýiding aruaghy. Kýy qanday kiyeli bolsa - mening sózim de sonday ór. Oidan shygharyp aityp túrghanym joq búl sózdi.

-                Ýige kir, - dedi sodan son, - Shay isheyik.

-                Asyghyspyn, - dedim men, - Keshiriniz. Kelesi joly.

Asekeng kýrsinip qolymdy qysty.

-                Múhang aitypty ghoy «Qazaqtyng ary men úyaty, kisiligi kýide ghana qaldy» dep. Sol ras sóz...

...Keyin suretshining sheberhanasyndaghy әngimege qaytyp oralghan edik.

-                Agha, «kópten beri dalagha shyqpaghanyng kórinip túr» dep ediniz ghoy, - dedim men, - Sonda Salahiddin Aytbaevtyng plenerge shyqpaytynyn aitqynyz keldi me?

-                Ol da bar, - dedi Aseken, - Kóp adam plenerdi tabighatqa shyghyp, búrynghy әserlerdi janartu dep qana týsinedi. Keybir suretshiler dalada túryp júmys isteydi. Áriyne, әr suret mektebining plener jayynda ózine ghana tәn týsinigi bolady. Alayda, tabighatpen astasuda Qiyr Shyghys suret ónerine eshbir mektep jete almaydy. Olardaghy plener - meditasiya, tabighatqa shomu. Syrtqy dýniye, syrtqy tabighat pen ishki dýniye, ishki tabighatty jarasymgha keltiru arqyly osy bolmystaghy barlyq zattyng shyqqan tegi, otany bolyp sanalatyn tylsymgha sinu. Mysaly Qiyr Shyghys poeziyasynyng ózi bizding sóz ónerimizge úqsamaydy. Olardyng óleng óneri de - meditativtik óner. Mysaly, Basyo ya basqa aqyndardyng hayku nemese tankalaryn alsanyz, bizshe ýsh aq jol, eshqanday maghyna bermeydi, al ózderi ýshin tylsymgha shomu ýshin aitylatyn dúgha ispetti.

Ekeumiz Kók bazardyng jelkesindegi Panfilov parkinde qydyryp jýrgenbiz.

-                Mysaly, anau aghashty qara, - dedi Asekeng kókti tirep túrghan alyp shynardy kórsetip, - Osyny mazar dep elestet. Al endi ony suretke sighyzu ýshin sheginuing kerek. Kóp sheginuing kerek. Mazardyng boyy sighannan keyin de sheginu kerek. Ertedegi kemenger suretkerlerding birinshi qaghidasy osy - «Distansiya - ónerding jany» («Distansiya - dusha iskustva») dep aitylady. Búnyng әdebiyetke de, ónerding barlyq týrine qatysy bar. Sonymen distansiya. Salahiddin geniy. Eger osy birinshi núsqa suret saqtalsa, әriyne. Keyin basqasha salyp jýrmese. Surette eki qashyqtyq bir-birine salghastyrylghan. Mazar alysta túrghanymen, onyng bederinde jaqynnan ghana kóruge bolatyn elementter bar. Yaghni, mazar shyndyghynda joq ta boluy mýmkin.

-                Men suret synshysy emespin, - dedim tanyrqap, - Bir sózinizdi týsinip, bir sózinizdi týsinbey túrmyn. Surette túrghan nәrse qalay joq bolady?

Asekeng mandayyn uqalady.

Qalay desem. Ádebiyetten mysal keltirip týsindiruge bolady. Lermontov bir óleninde balmaskaradta túryp, qiyalmen derevnyagha, balalyq shaqqa ketedi. Azdan song mynau realdy dýniyege qaytyp keledi. Sonda «mynau biylep jýrgenderdi u tatyghan ólenimmen jer qylghym keledi» deydi. Búl jerde balalyq shaq ótip ketken, búl dýniyede joq. Tek sanada detalidary qalghan. Suret ol muzyka emes, poeziya emes. Suretshi suretting astyna «Shyndyghynda myna mazar joq edi, sanamdaghy eles edi» dep jazyp qoya almaydy ghoy. Nemese, qorytyp aitsam, surettegi eki qashyqtyq, alysta, ótken zamanda eles kýiinde qalghan mazardy beyneleydi. Mysaly, muzykada da sonday tәsil bar. Shopenning polonezderi polyak muzykasynan týrli assosiasiyalar, óndelgen sitatalar keltirip, kókeyinde ýnemi Polishany ústap otyrady. Sonymen  Salahaddinning suretine qaytyp keleyik. Bayqasang jusan men kókpek qyzyl rendi. Shamasy tang atyp kele jatqan boluy kerek. Biraq qyzyl renk nendey maghyna beretini belgili ghoy. Tamasha. Tek... aua joq. Ólimning saryny joq. Men búl jerde ólim degende onyng kýiki jaghyn aityp túrghan joqpyn. Men búl jerde ómirding apofeozy, ómirding eng mәndi songhy sәtin aityp túrmyn. Maydanda bolghandar, ólimning iyisi bolatynyng aitady. Egerde búl surettegi auadan ólimning saghymy kórinse... Sodan song búl suretting taghy bir ýlken kemshiligi - onyng kameralyghynda. Epikalyq polotnony, iydeyany, kameralyq kenistikke sighyzbaq bolghan. Búl bitpegen suret. Boyalghan konsepsiya. Biraq bәribir shedevr.

Asekeng shylymyn tútatyp, myrs etip kýldi.

-                Men suretshiler men kiynematografisterden ótken kinәmshil adamdardy kórgem joq. Búlarda bir korporativtik meymana bar. Kóldeneng bir adam suret, ya kino turaly pikir aitsa boldy, pәlege qaldy. Jabylyp jep qoya jazdaydy. Al ol adam sol suretshiden asqan suretshi, kinonyng ne ekenin kez kelgen rejisser nemese ssenaristen artyq biletin maytalman synshy boluy mýmkin. «Qanday da bolmasyn salada syn aitu ýshin synshy sol salanyng adamy boluy kerek» degen, adamnyng aqylyna simaytyn alabóten «estetikalyq» qaghidany osy suretshiler men kinoshnikter oilap shygharghan. Búlar synnyn, osy kino ya suret nemese kórkem әdebiyet siyaqty óner ekenin, synnyng jekedara óner bolyp qalyptasyp ketkenine birneshe ghasyr bolghanyn bilmeydi jәne bilgisi de kelmeydi. Áriyne, keyde óner adamdarynyng arasynda synshylar kezdesui mýmkin. Biraq búl óte siyrek nәrse. Óz basym poeziya turaly jarytyp pikir aitqan aqyndy nemese proza turaly kónilge qonymdy oy aitqan prozaikti kórgen emespin. Sonday-aq suret turaly pikir aita alatyn suretshini, kino turaly pikir aita alatyn rejisser nemese ssenaristi de kórgen emespin. Ras, teoriyany soqqanda aldyna jan salmaytyn rejisserlerdi kezdestirdim. Biraq sol «teoretikterdin» birde-bireui, shedevr demey-aq qoyayyn, adam kóre alatynday filim týsirgen emes.

Ekeumiz parktegi kafege kirip tamaq ishtik. Asekeng erqara adam, dәmnen auyz tiyip qana, shay ishuge kóshken.

-                Mynaday mysal, - dedi sodang song jymiyp.

Qolyndaghy desert pyshaqpen aldyndaghy tәrelkede jatqan kotletti ortasynan qaq bólgen.

-                Mysaly, myna kotlet qany sorghalaghan shiyki bolyp shyqty deyik. Jo-joq, búl tamasha dayyndalghan kotlet. Men mysal retinde aityp otyrmyn. Sodan song dayashyny shaqyryp dau shyghardyng deyik. Sonda dayashy aitsa, siz tamaq pisiruding ne ekenin bilmeysiz. Sondyqtan aldynyzgha kelgen nәrseni jep tynysh otyrynyz, dese. Ol az bolsa kuhnyadan bas aspazdy shaqyryp alyp kelse. Ol da tamaqtyng qalay pisiriletinin aityp, sening jer jebirine jetse. Qalay oilaysyn, osy jerde kimdiki dúrys?

-                Meniki dúrys, - dedim kýlip.

-                 Dúrys aitasyn, - dedi Asekeng de kýlip, - Sebebi sen astyng qalay dayyndalatynyn bilu ýshin emes, restorangha tamaq ishu ýshin keldin. Sen aqsha tóledin, sol sebepti sapaly dayyndalghan dәmdi tamaq ishuge haqyng bar. Alayaq aspaz ben alayaq dayashynyng aitqan әngimelerinde sharuang bolmau kerek. Aqsha tóledin, sol sebepti jegen tamaghyng jayly pikir aityp ketuge tolyq haqyng bar.

Asekeng taghy bir shylym tútatty.

-                Osy әngime, óner menen artkritikanyn, yaghni, óner menen synnyng arasyndaghy qatynastyng qarabayyr mysaly bola alady, - dedi sodan song hosh iyisti týtindi bir búrq etkizip, - Suret synshysy men suretshinin, kino synshysy men rejisserding nemese ssenaristing qalay daulasqandaryna talay ret kuә boldym. Sonda bayqaghanym, suretshi, rejisser nemese ssenarist, әngimeni ilezding arasynda tehnologiya jayyndaghy bitpeytin úshyqiyry joq daugha ainaldyryp jiberip, bes minutten keyin synshynyng auzyn jauyp tynady. Jәne qoldan kelse, synshyny aqymaq qylyp kórsetkisi kelip túrady. Sen ne bilushi eding dep. Men bir rejisserdi bilem. Birde sodan «sender muzyka turaly, әdebiyet turaly pikir aitqanda, eshkim tulamaydy, al bireu kino turaly pikir aitsa shat-shәlekey bolatyndaryng ne?» dep súradym. Sonda әlgi rejisser «biz abyz, qasiyetti әuletpiz, biz bú dýniyeden emespiz, biz tylsymnan keldik, sondyqtan basqa óner turaly aitugha haqymyz bar, al basqalardyng biz turaly pikir aitugha haqysy joq»  («my ne ot mira sego, nam mojno govoriti o drugiyh, no drugim ne pozvoleno govoriti o nas») dedi shimirikpey. Al sol «rejisserdin», kezinde Mәskeuge maldәrigerlik institutqa baryp, emtihannan qúlap, sendelip kele jatyp, mýmkin janylysyp basqa avtobusqa otyrdy ma, kim bilsin, әiteuir kezdeysoq VGIYK-ke jolyqqanyn bilem. Sol jerde ayaqastynan «rejiyserlik týisigi» oyanyp osy jolgha týsken ghoy. Al mening úghymymda, sonyng maldәrigeri bolghany әldeqayda dúrys  edi. Ózining «tylsymnan kelgen» әriptesterining әrbir kezekti shatpyraq «filimin» kenirdektep otyryp shedevr ekenin dәleldep shyghady. Al qúlaghy salpighan dýmsheler sol ertegilerdi tyndap otyrady, sonyng aitqanyna kónedi, sonyng aitqanymen jýredi. Qazirgi zamannyng alayaq «suretkerleri» osylay, estetikany, súlulyq úghymyn, tehnologiya jayly myljyng әngimelermen almastyryp, júrtty aqymaq qylyp dәndep alghan.

-                Mine, - Asekeng aldyndaghy shala jelingen kotletti tәrelkesimen maghan qaray jyljytqan, - Mynau adam jeytin tamaq pa, әlde malgha beretin, itke qúyatyn juyndy ma - әngime osy jayynda ghana boluy kerek. Al as ýide ne bolyp jatyr - ol synshynyng kompetensiyasy emes. Synshy dayyn nәrsege, nәtiyjege ghana pikir aitady.

Asekenning әngimesining auanyn birden tanydym. Ol taghyda... taghy da sirinkening shyrpysyn ústap otyryp Qúdaygha bara salatyn әdetine jaqyndap kele jatyr edi.

-                Sonda búl neden bolghan nәrse? - dep súradym degbirsizdenip.

Asekeng aldygha janartylyp qoyghan shәinekten bir kese sýt qatqan qoi shaydy qúiyp aldy da asyqpay bir úrttady. Janadan shylym tútatyp, oilanyp otyryp, asyqpay sózin sabaqtaghan.

Músylman elderinde suret ónerine tyiym salynghan. Suret, sol sebepti, Batystyng tól óneri. Qazaqtyng alghashqy lek suretshileri, negizinen qazaqy tәrbiyelengen, deni dúrys adamdar. Olar Reseyge, qazaq ýshin tansyq jana ónerdi mengeremiz dep attandy. Kino da sonday óner. Aghayyndy Lumierler ashqan búl óner Reseyge, basqa Europa elderine tarady. Jәne әr nәrseni óz atymen atau kerek, belgili bir uaqytqa deyin kiynematograf aq nәsildi halyqtardyng qolyndaghy zәru óner bolyp keldi. Biraq aqyrynda basqa qúrlyqtar, basqa halyqtar, nәsilder de búl ónerdi mengere bastady. Bauyrlas el bolghannan keyin, orystar bizge de búl ónerdi ýiretuge mәjbýr boldy. Búnda da Abdolla Qarsaqbaev, Shәken Aymanov, Súltan Qojyqov siyaqty aldynghy lek koriyfeyler últtyq sanasy biyik adamdar bolghan. Sodan keyin, bizding әlgi «alpysynshy jylghylarymyz» bar emes pe. Endi Mәskeuge solar attandy. «Tylsymnan jaratylu» degen auyru osylardan bastalady. Ol kezde әlemdik kinoda neshe týrli «izmder» etek ala bastaghan. Mine, osynyng bәrin kórip, qúlaghy bitip, basy ainalyp qalghan Qamysbay ózin shynynda da «tylsymnan jaratylghan» adam sanay bastaydy. Al shyndyghynda, ol, bar bolghany, az-maz birdene oqyghan dop-domalaq dýmshe. Aq nәsilderding biz jayyndaghy pikiri eshqashan ózgermeydi. Al bizding «alpysynshy jylghylar» - sol batystyng meymanasyn, batystyng biz jayyndaghy pikirin ózine júqtyryp qaytqandar. Basqa óner týrlerine múrnyn shýiirip qarau, әsirese últtyq taqyrypqa, últtyq iydeyagha jiyirkene qarau siyaqty eng auyr merez osylardyng ghana boyynan tabylady. Antonioni, Fellini, Bertoluchchy nemese Jan Luk Godargha «izmdermen» auyrghan jarasady. Sebebi ol sol jaqtan bastalghan avangardizmning bir formalary, ózderine ghana tәn. Al últtyq namystan, últtyq sanadan júrday, shalasauat Ayranbaydyng «izmdermen», onday biyik auyrumen auyrugha haqysy joq.

-                Synshylyq turaly bayaghyda basqasha aitqan siyaqty ediniz, - dedim men.

-                Ol nadan, bilimsiz synshy jayynda, zansyz, nizamsyz synshylyq jayynda aitylghan әngime, - dedi Aseken. - Al osy qazir men shyn mәnisindegi talantty, bilimdi synshylyq jayynda aityp otyrmyn.

-                Biraq synshy kórkemdik zandylyqtar jayynda bilui kerek qoy, - dedim men.

-                Ol aitqan adamyna qaray, - dedi Aseken, - Sululyq jayly týsinigi joghary, shyn mәnindegi synshynyng auyzynan estigende «kórkemdik zandylyq» degen shynynda da óte asqaq úghym bolyp shyghady. Al alayaq, moshennik «suretker» aitqanda búl úghym asa bylghanysh bolyp shyghady. Sebebi, «kórkemdik zandylyq» jayyndaghy әngime azdan song ónerding tehnologiyasy jayyndaghy dau-damaygha ainalyp ketedi. Al búl jerde synshy qorghansyz. Keybir «suretkerlerdin»  yqty-jardy tyndamay ózeurep, opponentting auzyn bitep kenirdektegenin kórgende kózine diny fanatikter elestep ketedi.

Esep aiyrysyp dalagha shyqtyq. Asekeng shirkeuding janyndaghy shaghyn alanda nannyng qiqymyn terip jep jýrgen kepterlerge qarap az túrdy, da mysqylday ezu tartty.

-                Europanyng patsha әuletterinde gemofiliya dep atalatyn qan auruy bolghan. Qaradan qyz almay, qyz bermey bir-birimen ghana aralasqan, tuystar bir-birine ýilengendikten, qan janartylmaghandyqtan bolghan auyru. Alayda Europada gemofiliya aqsýiektiktin, aristokratizmning belgisi bolyp sanalghan. Gemofiliyamen jәne sonymen aghayyndas qan auyrularymen auyru moda bolghan, - dedi sodan son, - Bizding Mәskeuden oqyp kelgen «suretkerlerimiz» de osy gemofiliyamen, ruhany gemofiliyamen auyrghysy keledi. Sony armandaydy. Aristokratizmge degen jónsiz pretenziyalar. Sap-sau adamnyng «qansyrap», «auyryp» jatqanyn kórgende kýlking keledi eken. Shirkin, ózderine syrt kózben qarap ýirense, qanday qorash ekenderin bilse ghoy solar.

-                Osylardyng barlyghy «alpysynshy jylghylar» ma? - dep súradym men.

-                Joq, - dedi Aseken, - Olardyng keybireui tipti senen jas boluy mýmkin. Alpysynshy jylghy ghana emes, onday adamdar jetpisinshi, sekseninshi, tipti toqsanynshy, odan da arghy jyldary ónerge kele berui mýmkin. Biraq ruhy jaghynan búlardyng barlyghy - «alpysynshy jylghylar». «Alpysynshy jylghylyq», «shestiydesyatnichestvo» - uaqyttan tys, uaqytqa baghynbaytyn, eshqashan eskirmeytin fenomen. Osyny aitqym kelip edi...

...Qúrmetti oqyrman osy jerde men bir nәrseni anyqtay ketkim keledi. Asqar Sýleymenovtyng nazasy sol kezde men ýshin týsiniksiz edi. Shynymdy aitayyn, ol adamnyng keybir aitqan oilary әli kýnge deyin týsiniksiz. Bizde qazir «tughanda qolyma qalam ústap tuyp edim», «dýniyege birden payghambar bolyp jaratylyp edim» dep aitu әdet bolyp ketken.

Búghan men myng ret «joq» dep jauap berem. Álbette, o basta adamda bir qabilet bolady (ony talant dep qoyynyz). Adamnyng boyyndaghy sol qabilet tәrbiyelenedi, bilimge jetiledi. Adam osylaysha óner jolyn tabady. Biz qazir de payghambar emespiz jәne qolymyzgha qalam ústap ta tughan joqpyz. (Mysaly, men bala kezimde geolog bolamyn deytinmin. Al qazir nege olay degenimdi ózim de bilmeymin). Kýnderding kýninde, jaza alatynymyzgha kózimiz jetkennen keyin jaza bastadyq. Óner turaly pikir aita alatynymyzgha kózimiz jetti - aita bastadyq.

Biraq Asqar Sýleymenovtyng sol kafede otyrghanda aitqan, synshy óner tehnologiyasynan, óner iygiligining jaratylu barysynan beyhabar boluy kerek degen oiy men ýshin mýldem týsiniksiz edi. Keyinnen әngimege maytalman teoretik Zeynolla Serikqaliyev aralasqanda, «taza óner» («chistoe iskustvo») «taza syn» («chistaya kritika») degenning ne ekenin úqqanda baryp Asekeng aitqan oidyng óresine jetken edim. Biraq sol eki arada, mening dýniyetanymyma asa zor yqpal etken taghy bir oqigha boldy.

... Kýzding qarasuyq keshi edi. Jazushylar odaghynyng aldynda Zeynolla agha kezdesip qaldy da, ýige jýr, Asqardyng dosy VGIYK-ting bir múghalimi Almatyda jýr eken, qazir ekeui bizdikine keledi dedi. Ýige keldik, azdan song Asekeng de keldi. Janynda boyy ortadan biyik, tolyqshalau,  aq sary óndi, qonyr shashty adam - Mәskeuden kelgen qonaq osy eken. Mol dastarhan, aghyl-tegil ishimdik, qonaq kóp úzamay-aq sheshile sóilep ketken.

Qalay deseniz de Mәskeu Batysqa ólsheusiz jaqyn, biz ýshin әli kýnge deyin júmbaq mәdeniyetke aparatyn qaqpa ekeni anyq. Orystyng óresi ol kezdi qoyyp, qazirding ózinde bizden biyik jәne әli talay uaqyt osylay bolmaq. Mәskeulik qonaqtyng aitqan әngimelerining kóbi biz ýshin tansyq edi. Qonaq qyza kele endi qazaq taqyrybyna auysqan. Sómkesin ashyp mәshinkege basylghan birneshe qoljazba alyp dastarhannyng shetine qoydy.

-                Mine, - dedi qaghazdy paraqtap otyryp, - Almatyda jýrgenime on kýnnen asyp ketti. Qanshama talantty, óskeleng jastarmen kezdestim. Keybireuining oi-óresi tipten biyik. Mysaly myna әngimeler sәl-pәl óndep jiberse, tamasha kinossenariyge ainalayyn dep túrghan dýniyeler. Mening tanqalatynym, osynday balalardy nege oqytpaysyndar?

Sharap buynyna týsken boluy kerek, qonaghymyz ary-beriden  song mәseleni tótesinen qoydy.

-                Mәskeuge osynday talantty balalardy jibergenning ornyna, nege maldaryndy jiberesinder? - degen әrqaysysymyzdyng betimizge ajyraya qarap.

Eshkim eshtene demedi.

-                Kavkazdyqtardan ýirenbeysizder me, tymqúrmasa. Olar oqugha daryndy balalaryn týsiredi. Paradjanov, Daneliya, Ioseliani, barlyghy bizding týlekter. Osylardyng keybireui Europanyng kinoakademiyalaryna baryp shyndaldy. Qazir qanday dengeyge jetip otyr. Al sizder... Men juriyding mýshesimin. Respublikalardan kelgen kinolardy saraptap bekitemiz. Qazaqstannan kelgen, tak skazati «filimder» osylardyng eng qorashy. Samye pozornye. Kórip otyryp biz úyalamyz. Almatydan kelgen bir «kinoshnikke», mynanday dýniyelerdi jiberuge qalay úyalmaysyndar degenimde, ol, endi neghyl deysiz, Shәken Aymanov, Abdolla Qarsaqbaev, Súltan Hodjikov siyaqty koriyfeyler dýniyeden ketti, sol sebepti osynday kýide otyrmyz dedi. Al men sizderge aitayyn, taghdyry men bolashaghyn oilamaghan, kerekti kadr dayyndamaghan búnday kiynematograftyng búty bes tiyn.

Ynghaysyz ýnsizdik ornady. Sodan song Asekeng shylymyn tútatyp bayau til qatqan.

-                Birinshiden, ol qoylardy Mәskeuge jibergen men emes, Zeynolla emes. Ekinshiden, oqy almaytyn onday balalardy oqudan shygharyp jiberu kerek. Otchislenie degen bar emes pe. Bolashaq ónerding sory - onday  adamdy, dokumentin qolyna berip, qúiryqqa bir teuip  shygharyp salu kerek.

Qonaq sharq etip kýldi.

-                Nu ty daeshi, Askar. Qalay shygharyp jiberesin? Olar respublikanyng atynan keledi. Limit degen bar. Onyng ýstine Almatydan zor adamdar telefon shalady. Al bizding mindetimiz solargha bilim berip, qolyna diplom ústatu. Qate - Almatydan, abituriyentterdi tandaudan.

Týnning ortasy bolyp qalghanda kókburyl mas qonaq meymanhanasyna qaytatyn boldy. Taksiymen  alyp ketetin dostaryn tosyp, esikting aldynda tenselip biraz túryp qaytadan sóilegen.

-                Esterinizde bolsyn, - degen sausaghyn shoshaytyp, - Erteng sol, tak skazati rejisserler men ssenarister, kinotanushylar ansaghan diplomdaryn alyp, qaytyp keledi de myqty-myqty jerlerge bylshiyp túryp otyrady. Kózderinnen qandy jasty solar aghyzady.

Qonaghymyz orys bolghandyqtan oryssha aitqan, «Umoetesi krovavymy slezami» degen.

Ýsheumiz ghana qaldyq. Ýnsizbiz. Qonaqtyng beting bar, jýzing bar demey aitqan auyr sózderi әli qúlaghymyzda túrghanday.

-                Jaraydy endi, - dedi aqyrynda Zeynolla agha, - Ólik shygharghanday bolmayyq. Bәri de ornyna keledi.

Rumkelerge jaghalata koniyak qúighan.

-                Azghan-tozghan ónerge synshy bolghan - jetim qyzdyng toyynda tamada bolghanmen birdey, - degen Asekeng Zeynolla aghanyng jýzine oilana qarap otyryp, - Odan ótken qorlyq joq shyghar. Ekeumizge Tәnirding bergen siyn-ay, Zeynolla.

Búryn joq әdetpen rumke toly koniyakty basyna bir-aq kótergen...

... Sary kýz edi. Osynday mamyrajay kýnderding birinde konservatoriyagha Asekeng kele qaldy. Amandyq súrasqannan keyin bir tizimdi qolyma ústatqan.

-                Myna shygharmalargha zakaz bershi. Sening kabiynetinnen tyndayyn.

Fonotekanyng bastyghy Aleksandr Nikitich Suprunenko degen, aitqanyndy eki etpeytin jaqsy adam edi. Muzykadan mol maghlúmaty bar, estet, bilimdi bolatyn. Tizimdi bir qarady da jymiyp kýldi.

-                Búl sen emes. Sening ne tyndaytynyndy, qalay tyndaytynyndy bilem ghoy. Biraq... mine, Vivalidiydi Londondaghy Korolevskiy orkestrding oryndauynda.., Vagnerding «Tangeyzerin» Berlin operasynyng oryndauynda súraghan, - Aleksandr Nikitich qaghazgha ýnile týsti, - Shopenning polonezderi Van Kliybern, al Listtyng «Vengr rapsodiyasyn» Ferrucho Buzoniyding oryndauynda súraghan. Naghyz maman ghana búnday tapsyrys bere alady... Nu chto... Sening kishi kabiynetine ghoy?

Keshke qaray kabiynetke kirdim. Asekeng terezeni ashyp bólmeni jeldetip otyr eken. Kýlsalghysh tolghan sigaretting túqyly. Tórt saghat tapjylmay otyryp jiyrma segiz shygharma tyndaghan eken. Asekendi shygharyp  salghannan keyin tizimdi qaytadan qarap otyryp qayran qaldym. Qabyldaudyng jyldamdyghy deysiz be,  jitiligi deysiz be, eng әueli sol kózge týsedi. Aleksandr Nikitich, men tapsyrghanday, búl shygharmalardyng arasyn bólmey jibergen. Biraq әr shygharmany tyndaugha psihologiyalyq dayyndyq kerek. Sodan song alghan әserdi tamashalaugha da biraz uaqyt kerek. Osynyng bәrin jinaqtap kelgende jiyrma segiz shygharma ýshin tórt saghat tym az uaqyt. Búnyng syrtynda atalghan shygharmalar qúrylymy, oryndalu stiyli, psihologiyasy, taghy basqa kiltipandary túrghysynan alghanda aralary jer men kóktey, belgili bir kónilkýiding ayasynda esh ýilespeydi. Nemese, qorytyp aitsam, әdepki meloman múnsha shygharmany tórt kýnde de tyndap bitire almaydy.

Keyin mynaday qyzyqty bayqadym. Birde taghyda birneshe shygharmany birinen song birin tyndap bolghannan keyin terezening aldyna baryp túrdy.

-                Koridorda bir skripach Sen-Sanstyng «Introduksiyasyn» oinady, - dedi kýrsinip, - Jaman emes siyaqty.

-                Siz dinamikten muzyka tyndamap pa ediniz? - dedim.

-                IYә, tyndadym, - dedi Asekeng jaybaraqat.

Sonday-aq ol orkestrdi tyndap otyryp, qalaghan aspabyn oisha jeke «suyryp» alyp tamashalay alady eken. Qanshama shygharmany bir sәtte tynday alatyn erekshe qabiletimen, týrli janrdaghy shygharmalardy arasyn bólmey tynday alatyn qabileti, keyin oilap otyrsam bir-aq qasiyet eken. Búl adam janynyng qansha ahualgha jolyqsa da sonyn bәrine ashyq bola alatyndyghynyn, sheksiz ruhany syiymdylyqtyng belgisi eken. Birde tandanysymdy jasyra almay osy oilarymdy aityp salghanda Asekeng әdetinshe ezu tartty.

-                Onyng nesine qayran qalasyn. Bayaghy «Toghyz týieshi» men «Aqjarmanyn» hikayasy esinde me? Týrkmenmen qan ishisuge barghan Esir ólip bara jatqan jauynyng basyn sýiep iman aityp, jany ashyp otyr. Yaghni, bir sәtte qanshama ahual keship otyr. Qazaq, maydanda jana ghana ayamay keskilesken jauyn soghystan keyin keshiredi, qayghysyna iyiledi. Sol atang qazaqtan qalghan minez, ghasyrlar boyy tәrbiyelenip qangha sinip ketken ruhany әdet. Bәrimiz de qazaq emespiz be. Jaqsylap aqtarsang ol sende de bar qasiyet. Ár qazaq dúrystap izdese janynyng týkpirinen osyny tabady. Jannyng týkpirindegi búl qazyna qabat-qabat kómilip qalghan. Osy jýrgenning bәri aqyn, bәri muzykant. Tek sony ózderi úmytyp ketken.

Shylymyn tútatyp sәl oilandy.

-                Men saghan mynaday bir nәrseni aitayyn, - dedi sodan song múnayynqyrap, - Soghysqa baryp kelgen qariyalardan estigen әngimem. Qazaq soldattary Germaniyada kóp ólipti. Jaudyng qolynan emes. Qirap, jenilip, saghy synghan nemisti ayaghany ýshin, neshetýrli zorlyq-zombylyqqa, әiel men bala-shaghagha jasalghan qiyanatqa qatysqysy kelmegeni ýshin, saptyng aldyna alyp shyghyp talay qazaqty atyp óltiripti. Mine, Talasbek, qazaghyng osynday bolghan. Sen maghan qayran qalasyn. Mening boyymdaghy - ol, qazaqtyng jýreginde órt bolyp laulaghan imannyng bir úshqyny ghana.

... Birde Shyghys pen Batys muzyka mәdeniyetterining dialogy jayynda әngime qozghaldy.

-                Men keyde Batystyng oishyldaryn týsinbeymin, - degen edi  Aseken, - Keybir aqyldy degen adamdarynyng eng biyik kóterilgen jeri, kәdimgi, ózderining bayyrghy auyruy - meymana bolyp jatady. Jәne tanghajayyby búnday oilargha saliqaly zertteu barysynda jetip jatady.

-                Mine, qaranyzdar, - dedi sodan song bir kitapty kórsetip, - 19 ghasyrdaghy Fransiyanyng muzykalyq estetikasy. Kamill Sen-Sanstyng 1866 jyly shyqqan «Garmoniya jәne melodiya»  kitabynan ýzindiler. Áriyne, mening búl kompozitorgha degen qúrmetim búdan esh ózgermeydi, sebebi men adamdy boyyndaghy jaqsysyna qarap baghalaymyn. Men tek onyng tamasha muzykant bola túra, dýniyetanymynyng osynday balang bolghanyna qayran qalyp otyrmyn.

Asekeng kitapty ashyp birneshe ýzindi oqydy.

-                «Yrghaqpen sýiemeldengen jalghyz dauysty melodiya belgili bir publikagha әser ete alady. Biraq búl publikanyng qúramy qanday? Búl publika damudyng tómengi satysynda túrghan antika zamanynyng halyqtary, Shyghys halyqtary jәne Afrikanyng negrlerinen túrady... Shyghys halyqtary melodiya men ritmdi damytuda alysqa ketti, biraq olar garmoniya degenning ne ekenin bilgen joq. Al kóne grekter men rimdikterde garmoniyanyng bolghanyn dәleldemek әreketter sәtsiz bolyp shyqty... garmoniya batys órkeniyetining jәne adam sanasynyng damyp jetiluimen birge payda boldy...»

Asekeng kitapty bylayyraq ysyryp qoyyp, jymiyp kýlip qolyn jayghan.

-                Orystar aitpaqshy,«Komentariy izlishniy». Biraq meni tanqaldyratyn bir nәrse. Sol «damudyng tómengi satysynda» túrghan qazaq, ata-babasynyng kýiin tyndaghanda ne sezinetinin Sen-Sans qaydan biledi? Ishimizge kirip shyghyp pa? Sodan song garmoniya batys órkeniyetining jәne adam sanasynyng damuymen birge payda boldy degen, ol ne sóz? Demek, batys órkeniyetining payda bolghanyna deyingining barlyghy sanasyz týrde jasalghan ghoy? Qyzyq eken.

Asekeng әdetinshe shylym tútatty da bayau  sóilep ketti.

-                Osydan tura myng jyl búryn bizde otandyq ghylym bolghanyn, damyghan qala mәdeniyetining bolghanyn bile me eken solar. Ábunәsir әl-Faraby degen bolghan. Myng jyl búryn muzyka teoriyasyn jasaghan. Basqa emes, qypshaq muzykasynyng negizinde. «Muzyka jayly traktattar» dep atalatyn búl enbek arabtar arqyly Europagha ótip, sol Sen-Sanstyng atalarynyng kózin ashqan. Men bir ghana Farabiydi aityp otyrmyn.

Asqar agha sәl ýnsiz otyryp sózin sabaqtady.

-                Europa «rasiony» yaghni, rasionaldyq oilaudy ghana moyyndaydy. Olar intuisiyany eshqashan esepke almaydy. Egerde intuisiyasy bolsa, onda garmoniyadan birneshe saty tómen etip qoyghan jalghyz dauysty Shyghys nemese mysaly qazaq muzykasy, týptep kelgende basqa, beytanys garmoniyanyng bir týri ekenin, sol garmoniyanyng yqshamdalyp, ontaylanyp ketken týri ekenin shyramytar edi. Sen-Sanstyng aitqany ol ber jaghy ghana. Ayta-ayta kele, garmoniya ghana muzyka, al melodiya -mәjýsiylikting belgisi dep salghandar bar. Áriyne búl ghylym emes. Melodiyasyz muzyka bolmaydy. Garmoniya da - melodiya. Tek sonyng basqa týri.

Asekeng ornynan túryp terezening aldyna bardy da  syrttaghy tirshilikti baqylap biraz túrdy.

-                Men muzykatanushylarmen, teoretiktermen kóp aralasamyn. Tanghajayyby - barlyghy derlik búiyghy adamdar. Qazaqta maqal bar ghoy, «Jasynda talanghan kýshik it bolyp jarytpaydy» degen. Barlyghy Mәskeu men Leningradta oqyghan, sondaghy professorlardyng tәrbiyesinen ótken. Eshqaysysy kele bolyp kórgen emes. Mәskeudegi sol professorlary týshkirse, myna jaqta otyryp «jәrekim alla, jasanyz» degennen basqa qoldarynan eshtene kelmeydi. Shyndyq kýnde aitylyp otyru kerek, sebebi ótirik kýnde aitylady. Osynyng bәri bilimsizdikten jәne últtyq sananyng joqtyghynan.

 

... Birde Qaratau, Sozaq óniri kýishilerining ýlken konsertinen keyin bir mәjilis boldy. Sonda Asekenning aitqany.

-                Sýgirding aruaghy bir-aq adamgha - General Asqarovqa qonghan. Onyng shertisinde  dalanyng týsiniksiz kerimsal syry bar. Dina sheshemizden keyin Qúrmanghazynyng «Qayran sheshem» kýiin eshkim de olay tarta almaytyny siyaqty Generaldan keyin Sýgirding «Nazqonyryn» endi eshkim de olay sherte almaydy.

Sol kýni keshke Tólegen aghanyng dәulesker kýishi ekeni anyqtaldy. Tamasha dombyrasy bar edi. Negizinen men ghana tartatynmyn. Sol dombyranyng búrauyn sәl kóterip qoyyp, Sýgirding kýiin birinen keyin birin shertken. Qansha otyrghanymyz belgisiz. Áyteuir tang ata taraghanymyz esimde. Sol otyrysta Asekenning aitqan birneshe әngimesi esimnen ketpeydi.

- Jaryqtyq Sýgir Almatygha keledi. Boyyndaghy bar ónerin bermek eken. Biraq Almatyda otyrghan «degdarlar», bizde sonshama shygharmany jazatyn magnit taspasy joq dep shygharyp salady. Ómirinde eshkimnen iymenbegen, qalaghanynsha jýrip túrghan Sýgir jaman qorlanypty. Auylgha qaytyp keledi. Keyinnen Taligha apay (Bekhojina) foliklorlyq ekspedisiyamen Sozaqqa barady. Sonda magnitofonyn kóterip ýiine kelgen, konservatoriyanyng studenti bar, jetekshileri bar, bir top adamdy Sýgir tabaldyryqtan qaytarypty. Sizdi Sýgir kýishi dep keldik qoy degenderge, «meni Sýgir dep kim aitty, Sýgir bayaghyda ólip qalghan, sýiegi sol Almatyda jerlendi» dep jauap beripti. Áriyne, ózim kórgem joq, elden estigen әngimem. Sýgir men Áyken birneshe ret kezdesip dombyra tartysqan ghoy. Sol Áyken taghy bir kelgende Sýkeng «Áy, Áyken, bayaghyda kýishi kelgende hannyng ózi taqtan týsip qarsy alady eken. Keyinnen, kedeyden bolghan shondardyng ózderinde búrynghy tóreden qalghan jón-joba bar edi. Sen ekeumizdi tóbesine kótermese de ózderimen teng otyrghyzatyn. Endi Almatygha baryp konsert degenin kórdim. Ánshisi bar,  kýishisi bar, beldemshesi belinde, bes kesesi qolynda tórelerge qyzmetshi qúl men kýng esebinde eken. Basymyzdan dәuren ótken eken, Áyken» depti. 75-shi jyly kýzde Tólegen aqsaqal (Mombekov) bizding ýide qonaq boldy. Sondaghy aitqan әngimesi. Sýgir auylgha konsert kelgende, júrt qúsap oryndyqqa otyrmaydy, ózining bir kishkentay kiyizi bolypty, sony alyp kelip tósep, osylay tyndaydy eken. Bir kýni auylgha Gharifolla Qúrmanghaliyev keledi. Sýkeng әdetinshe kiyizin jayyp qoyyp tyndap otyrady. Ghareken, Múhittyng «Ýlken Aydayyn» oryndaydy. Sol kezde Sýgir konsertting jalghasyn tyndamay ornynan túryp jýre beripti. Arada eki aptaday uaqyt ótkende Tólegen aqsaqal Sýgirding ýiine bir sharuamen bara qalady. Esikten kirip kele jatqanda-aq bir tamasha kýiding sarynyn estip túryp qaldym deydi Tóken. Sodan kýy shertilip bolghanda «Assalaumaghalәikým» dep kirip barady. Sýgir onyng syrtta túryp kýidi tyndap alghanyn biledi de, myna kýy qalay dep súraydy. Tóken, bir jerden estigen siyaqtymyn deydi. Sonda Sýgir әneukýni Gharifolla «Aydaydy» aitqanda dausy shyrqyrap Qúdaydyng qúlaghyna jetti ghoy, sol sәtte men de ýige qaray jylystadym. Mine, mynau sol әnnen qúlaq shygharghan kýiim edi depti. Kәne, bizding muzyka zertteushilerimiz qayda. Tәttimbettin  kýii әn negizdi dep jatady. Mine, mynau «Ýlken Aydaydyn» kuliminasiyasynan jasay salghan kýy ghoy. Biraq qalay jaratylghan! Qazaqtyng som altynday kýilerining biri osy «Qaratau shertpesi» ghoy.

... Birde Asekeng Sýgirding atyn janghyrtyp taghy bir әngime aitqan.

-                Keyde men osy renkarnasiya degenge senemin. Eger osy ras bolsa, onda Qorqyt babamyz myna dýniyege Sýgir bolyp qaytyp kelgen. Hristiandar Messiyanyng ekinshi ret kelui («Vtoroe priyshestvie Messiiy») dep jatady ghoy. Aytar edim, Sýgir - ol Qorqyttyng ekinshi ret kelui. Ne aitqyng kelip otyrghanyn bilem. Sýgirge qobyzdyng saryny Yqylastan júqqan demeksing ghoy. Onyng bәrin bilem. Biraq, oiymsha, Sýgir sol Yqylas atamyzgha jolyqpasa da osyndaylyq bolar edi.

Asekeng ýn-týnsiz bólmeni úzaq kezdi.

-                Muzyka ózinen basqa eshteneni de beynelemeydi deydi ghoy, - dedi sodan son, - Mysaly Igori Stravinskiy solay deydi. Ras sóz. Ózinen basqa eshteneni beynelemegendikten onda bәri bar. Adamda qansha kónil kýy bolsa, súlulyqtyng da sonshama mәn-maghynasy bar. Biraq Sýgir siyaqty kýishilerge kelgende «kónil kýi» degen anyqtama jýrmeydi. Búl jerde basqa ólshem kerek. Mysaly «Shalqyma» men «Ynghay tókpe» sening oiynsha qanday kýige jatady?

-                Formasy jaghynan alghanda kýiden góri basqa bir nәrsege úqsaytyn siyaqty, - dedim men, - Meditasiyagha jaqyn siyaqty. Kýiden góri dúghagha kóbirek úqsaydy.

-                Dúrys aitasyn, - dedi Asekeng sausaghyn shoshaytyp, - Jaratqan Ie adamnyng dúghasyna eshqashan jauap qaytarmau kerek. Adam men Jaratqan Ie ekeui jauaptasyp ketse, onda dúgha ózining barlyq qasiyetinen airylady. Dúgha ózine jauap ala almaghandyghymen, mynau shetsiz-sheksiz dýniyede qanghyryp, aiqaylap túrghandyghymen keremet. Sýgirding «Shalqymasy» men «Ynghay tókpesi» osynday dúgha...

... Asqar agha ekeumiz bir kýni foliklor kabiynetinde shay iship әngimelesip otyrghanymyzda esikten Saduaqas Balmaghambetov kórindi.

-                Oho, velikiy Balmaghambetov, - dedi Asekeng ornynan túryp, - Tiri Qazanghap. Amansyng ba, Saduaqas bauyrym.

Saduaqas aghamyzdyng kónili bosap qaldy. Qabaghy kýrenitip, kózine kilk etip jas shyqqan.

-                Asekem, payghambarym, - dedi Asqar aghany qúshaqtap jatyp, - Amansyz ba. Kelip qalypsyz.

-                Kel, tórlet, - dedi Aseken.

-                Qazir, studentterimdi qaytaryp jibereyin, - dedi Saduaqas agha shyghyp bara jatyp.

-                Dombyrandy ala kel, - dedi Aseken.

Azdan song Saduaqas agha qaytyp kelip, jaylanyp otyrdy. Osy kezde, adam aitsa nanbas, ómiri konservatoriyagha kelmeytin Smatay Ýmbetbaev qobyzyn kóterip kirip kelgen. Otyrghandar du kýldi.

-                Talasbek, osy sen júrtty әdeyi shaqyryp qoyghansyn-au, - dedi Asekeng kýlip, Smataymen amandasyp jatyp, - Qarashy, shaqyryp keltire almaytyn adamdar.

Azdan song kórshi auditoriyada sabaq berip jatqan Kenjebek agha (Kýmisbekov) keldi, birinen-biri estip teoretik múghalimder, aspiranttar, studentter keldi. Shaghyn foliklor kabiyneti adamgha lyq toldy. Kesh úzaqqa sozyldy. Kezek-kezek aruaghyna mingen eki kýishi úzaqqa siltegen. Ábden qas qarayghanda tarastyq.

-                Qazanghaptyng «On alty jasar Baljan qyzyn» endi eshkim de sen siyaqty tolqytyp sherte almas, - dedi Asekeng Sәduaqas aghanyng qolyn qysyp túryp, - Biraq ókingenmen bola ma, sebebi Sәduaqas bireu-aq qoy.

Sәl kýrsinip Smataydyng qolyn qysqan.

-                Senen keyin Qorqyttyng «Qonyry» endi eshqashan da búlay tartylmas.

Konservatoriyanyng qaranghy dәlizderimen Kenjebek agha, Asekeng ýsheumiz kele jatyrmyz.

-                Bayaghyda búl Smatay konservatoriyagha týsip oqy almay ketti ghoy, - dedi Kenjebek agha, - Dәuken, Dәulet Myqtybaevty aitam, ary-beri oqytyp kóripti de, әi, Smatay, konservatoriya saghan eshtene de bere almaydy eken, depti. Sóitip, shygharyp salypty.

-                Oqymay-aq qoyghany dúrys bolghan, - dedi Asekeng kýlip, - Arghymaqty arbagha jege almaysyn.

 

... Qúrmetti oqyrman, men esteligimning eng qamryqty, eng auyr jerine keldim. Qanday ertegidey ghajayyp ghúmyr bolsa da, bir kýni ayaqtalady. Dýnie osynysymen  ókinishti...

Asekenning búl dertke qashan shaldyqqanyn bilmeymin. Áyteuir,  kýnderding kýninde ong býiirin ústap auyrsynyp otyryp qalatynyn jii bayqay bastadym. Sodan son, onsyz da ashan  adam, eti toralyp jýdey bastady. Ýiden shyqpay jatyp qalatyn boldy. Auruhanagha kóp baratyn boldy. Songhy kezdesulerimizding birinde tәkappar túlghanyng aurudan enkeyip enkish tartqanyn kórip jýregim shymyr ete qalghan. Asekeng kóp jóteldi. Gavana sigarasyn ýgitip salatyn ózining әigili hosh iyisti qorqoryn da tarta almady. Tútatuyn tútatyp, sodan song alystau qoyyp qoyghan. Biraq sózi týzu.

-                Qiyametke taqaghanda, adam ózining qashan jәne qalay bastalghanyn kóp oilaydy eken, - degen edi Asekeng auyrsynyp otyryp. - Men adam retinde, әriyne, qazaqtan bastaldym. Sol sebepti elim turaly, onyng ótkeni men ketkeni turaly kóp oilaytyn boldym.

Men sózding ayaghyn tosyp ýnsiz otyra berdim.

-                Tónkeriske deyin, qazaq, imperiyadaghy orystan keyingi eng ýlken halyq eken, - dedi Asekeng az-maz demalyp alghannan keyin. - Sany kóp, ózi bay, ónerli. Kýshti burjuaziya qalyptasa bastaghan. Batystyng ónerin ýirenem dep entelep túrghan, alqynyp túrghan arda halyq. Baylar, aqsýiek aristokratiya balalaryn Varshava men Parijden oqyta bastaghan. 17-shi jylghy topalangha deyin osynday bolyppyz. Eng úly... jәne eng qaterli halyq bolyppyz. Al eng úly halyqqa - eng úly ezgi, eng úly qyrghyn. Bizding kórgenimizdi kórse, basqa halyq jer betinen joyylyp keter edi. Biz aman shyqtyq. Áriyne, aqylgha simas shyghynmen, biraq jana kýnge jettik. Osy úly ezgi, úly tepki izsiz ketken joq. Qimasymyzdan aiyryldyq. Qazaqtyng myng jyl boyy ayalap kórkeytken shadyman dәuleti - ózining adamgershiligi edi. Jauynyng ózi moyyndaghan biyik kisiligi edi. Mine, sol adamgershilik, sol kisilik keneresinen tómen týsti. Fazili Iskanderding aitqany bar, «Namysy, ary taptalyp, abyroyy tógilgender birin-biri jek kóredi. Sebebi, olar bir-birining ainasy ispetti. Osydan kelip halyqtyng kisilik salttary tómendeydi» («Obescheshennye nenavidyat drug druga. Kajdyy zerkalo dlya drugogo. Otsuda grubosti nravov») dep. Qazaqtyng bir-birine degen peyilining azayghany osy aqylgha simas qorlaudyng saldary. Qazaq esengirep qalghan. Altyn taqta otyryp ózining patsha ekenin úmytyp ketken, qúlgha qúrmet qylghan. Belshesinen altyngha batyp otyryp, ózining bay ekenin úmytyp ketip, qayyrshydan aqsha súraghan. Úshan dariyanyng jaghasynda otyryp shóldep, ishetin su izdegen halyqpyz. Baqyt pen baylyq qol sozym jerde ekenin, minez ózgerse - taghdyrdyng da ózgeretinin  bilmeymiz. Jýsip Balasaghún, osydan myng jyl búryn, ózining «Qúdatghu biliginde» baqyt pen baylyqqa jetuding amaldaryn aityp ketken. Sol «Qúdatghu bilik» eshqayda ketken joq. Sol «Qútadghu bilik» qazaqtyng óz qolynda, jýreginde, qanynda. Jýregining tereng týkpirinde jatqan sol kitaptyng tymqúrmasa alghashqy on betin oqysa da jetkilikti. Áriyne, erte me-kesh pe, qazaq búl tyghyryqtan shyghady. Biraq, jogharyda men aitqan sananyng syrqatynan arylu ýshin birneshe úrpaq almasuy kerek. Qasqa jol sonda ashylady. Ókinishtisi, biz ol kezde bolmaymyz.

Ekeumiz de ýnsiz qaldyq.

-                Siz menimen qoshtasyp otyrghan siyaqtysyz, - dedim men.

-                IYә, qoshtasyp otyrmyn, - dedi Aseken. - Bizding úrpaq, bizding el, bú dýniyeden aqyryndap ketip jatyrmyz. Áne, Bәtima apang ketti. Aragha ýsh jyl salyp Tólegen aghang ketti. Mine, men de attanayyn dep otyrmyn. Biraq sen jalghyzsyrama. Zeynolla men Tóken bar. Tóken qyrsyqtau, biraq qyrsyqtyghynyng ar jaghynda ýlken jýrek bar. Al Zeynolla... túrghan boyy meyirim ghoy. Ekeui sening aghang ghana emes - dostaryn. Olardy týsinuge tyrys. Búnyng syrtynda ózinning zamandastaryn, óz eling bar emes pe.

-                Men  sizdi eshqashan úmyta almaytyn shygharmyn, - dedim men.

-                Rahmet, - dedi Asekeng sәl múnayynqyrap, - Adal kóniling ýshin. Biraq... nebir degdarlar men kemengerler ólgende de qazaqtyn shanyraghy ortasyna týsken joq. Biz Múhannyng da ólgenin kórdik. Sәbeng men  Ghabenning de dýniyeden qalay ótkenin kórdik. Qamyqtyq. Biraq ensemizdi kóterdik. Sebebi aghanyng ólimi inige jana mindet artady . Egerde sender biz búl fәniyden ketkennen keyin qyryq jyl qayghyryp, dýniyeden baz keship ketetin bolsandar,onda nashar shәkirt  bolghandaryn. Ólgen óledi, tiri kisi tirshiligin isteydi. Eng bastysy  - is ary qaray jalghasuy kerek.

Kenet... baghanadan beri auyrsyna býgilinkirep otyrghan adam shalqaya bere kýlgen. Bayaghy Asekeng aldymnan jarq etip shygha keldi. Auyru onyng tәnin qorlaghanymen, jany men ruhyn qorlay almapty.

- Men Fazili Iskanderdi jaqsy kórem, - dedi ol kýlip bolyp, kózining jasyn sýrtip, - Payghambar. Sovet odaghynda ómir sýrgen, dәlirek aitqanda ómir sýruge  mәjbýr bolghan Karleyli. Abhaz halqynyng Karleyli. Mәskeuge qansha ret baryp jýrgende onymen tanysa almaghanyma ókinemin. Sol Fazili Iskanderding keremet sózi bar, «Enbek etkennen góri, qasiret shekken onay. Býkil Rossiya - ol ishkish Gamlet» («Stradati proshe chem sozidati. Vsya Rossiya - eto piushiy Gamlet») dep. Solar siyaqty bolmandar. Qasiret shegu - enbek etpeuding amalyna ainalyp ketip jýrmesin.

Bәri de bayaghyday. Auyrmaghanday. Qinalyp azap shekpegendey. Jarqyldap kýlip shygharyp salghan.

Búl 1992 jyl, qystyng ortasy edi.

 

...Basymnan ótken bir tanghajayyp oqigha. 1997 jyldyn kóktemi. Qazaq-týrik «Zaman-Qazaqstan» gazetinde qyzmet isteymin. Bir kýni týski ýziliste «ybiyleynyi» gastronomyna bardym. Kór - jerdi aqtaryp turghanymda tu syrtymnan bir adam kelip, «Mynanyng baghasy jazylmapty ghoy»  dedi.

Jalt búrylyp qolymdaghy zatymdy týsirip ala jazdadym. Aldymda... Asqar Sýleymenov túr edi. Úqsastyqtyng effekti qorqynyshty nәrse. Ol adamnyng osydan bes jyl búryn dýniyeden ótkenin esime әreng týsirdim. Boyymdy әzer týzedim.

- Sizge ne boldy? - dedi aldymda túrghan adam.

- Eshtene bolghan joq, - dedim sasyp qalyp, - Keshiriniz.

Ol tanqalghanday iyghyn qiqang etkizip, sórede ýiilip jatqan paketterdi aqtara bastady. Zer sala qarap aldymda túrghan adamnyng Asekene úqsaytyn-úqsamaytyn belgilerin payymdadym. Asqar agha taldyrmash, jarau adam edi. Keyngi jyldary shashy buyryl tartqan edi. Myna adam ensegey boyly, deneli, samayyn qyrau shalghanymen shashy kómirdey qara eken. Biraq bet-әlpeti, oraq múrny, ýstingi erni býrilinkirep túratyny, Asekennen ainymaydy. Adam men adam osynsha úqsas bolady eken. Artynan ilese jýrdim. Kassada bógelip qalmas ýshin eshtene algham joq. Men ony Panfilov pen Gogoli kóshelerining qiylysqan jerinde quyp jettim, janadan amandasyp jónimdi aittym. Jol kórgen adam eken, bәrin týsindi. Sol jerde tanystyq. Últy gagauz bolyp shyqty. Moldaviyadan kóship kelgen.

-    Qazaq tilin jaqsy biledi ekensiz, - dedim men.

Jana tanysym kýldi.

- Men gagauz tilinde sóilep túrmyn.

Men de kýldim, biraq daulasqam joq.

- Ol aghanyz qazir qayda? - dedi jana tanysym.

- Búl dýniyede joq, - dedim men, - Qaytpas sapargha ketken.

- Týsinikti, - dedi ol.

Sodan song qolyn jaydy.

- Ókinishti, әriyne. Biraq bәrimizding baratyn jerimiz sol ghoy.

Qolyn úsyndy.

- Jaraydy, sau bolynyz, aman bolynyz.

-Óziniz de aman bolynyz, - dedim qolyn qysyp túryp.

Búrylyp jýre berdi. Illuziya bolsa da, bayaghy agha-ini peyildi qayta keshtirgen búl beytanysqa riza edim. Tu syrtynan qolymdy búlghadym...

 

Asqar Sýleymenovtyng ózim estigen jәne el esinde qalghan qanatty sózderi men mysqyl әngimeleri:

Asqar Sýleymenov optimist edi. Maghan da osy minezi júqty. Sol sebepti búl hiqayany múnly notada ayaqtaghym kelmeydi.

Asqar Sýleymenovtyng óz talanty men biliminen aitqany bir bólek te, әngimeshildigi bir bólek bolatyn. Ásirese ertegini, mysal әngimelerdi tamasha aitatyn edi. Ózining búiyghylau qonyr dausymen jay bastap, kózi bir túnjyrap, bir kýlip, jýzi qúbylyp, әrbir keyipkerding rólin ózi oinap ertegini bayan etkende, sonynda úly naqyldy qorytyp, «sonday da sonday kep bolghan eken» dep ayaqtaghanda ishki dýniyemiz sauyghyp, quanyp qalatynbyz. Al onyng mysqyldap aitqan qanatty sózderi bir tóbe. Asekeng shyn  tilektestikpen, peyilmen, birdene ýirensem dep kelgen adamnyng saualyna jaqsylap oilanyp jauap beretin. Biraq aqyldynyng úlaghatyn tyndau ýshin emes, qiyastyqpen, dúshpandyq niyetpen salghylasugha, qoldan kelse mazaq qylugha keletin adamdar da bolatyn.

Búndaylarmen Asqar aghanyng sózi qysqa bolushy edi. Shataq, janjal izdep kelgenning saualy aitylyp bolghansha Asekenning jauaby da dayyn túratyn. Meymanasy tasyp ónmendep kelgen nadandy bir-aq auyz sózben ózining tiyesili ornyna otyrghyzghanyn talay kórdik.

1991 jylghy  GKChP-den keyin «Qalamger» kafesinde otyrghanymyzda janymyzgha  bir adam keldi. Qartandau bolghanymen Asekenmen tústas bolyp shyqty. Az-kem otyrghannan keyin Asekeng jymiyp kýlip alyp sol adamgha qaratyp әngime bastaghan.

-                Osy sen bayaghyda qandidattyqty qorghaghanda, dissertasiyanda «poema-jauynger janr» degen bir sóz bar edi ghoy. Sol esimde qalyp qoyypty.

-                IYә, ony nege aittyn? - dedi qonaq.

-                Ol kezde aitugha bolmaytyn, - dedi Asekeng kýlmey. - Mine, endi Sovet ókimeti qúlady. Endi aitugha bolady. Poema eshqashan jauynger janr bolghan emes. Jauynger mýldem basqa.

-                Sonda ol jauynger kim? - dedi qonaghymyz kýlip.

-                Anekdot, - dedi Aseken.

-                Qoyshy, sen de, Asqar, - dedi qonaq jymiyp, qolyn sermep, - Ayta beresin, әiteuir.

-                Senbesen, týsinbeseng aitayyn, - dedi Aseken, - Sovet zamanynda әdebiyet iydeologiyagha qyzmet qyldy. Roman, povesti, әngime, poeziyanyng barlyq janrlary - hammasy sovettik sistemany jyrlady. Biraq qashan bolsyn shyndyqty aityp, sistemamen qayyspay kýresken jalghyz janr, shyn halyqtyq janr - anekdot edi. Men qaljyndap otyrgham joq. Sovet ókimettin qúlatqan Gorbachev ta, Elisin de emes - anekdot.

Otyrghandar du kýlip qol shapalaqtaghan. Qonaq kýlip, basyn shayqap tómen qarady.

 

80-shi jyldary aty qauyrt shyqqan, birneshe jyl boyy shygharmalary kulitke ainalghan bir jazushy boldy. Bardy qúrdymgha ketirip, joqtan túlgha jasaytyn bizding әdeby synnyng enbegining nәtiyjesi edi búl kulit. Birde Bәtima sheshemizding mol dastarhanynda otyrghanymyzda sol jazushynyng tabynushy-poklonnikterining biri qaraptan qarap Asekene úrynghan.

- Osy sizder, әdebiyetshiler, kóre almaysyzdar ma, әiteuir osynday úly qúbylystardy elemeysizder, - degen edi tanaulap, - Qoldan kelgenshe múqatqylarynyz kelip, atyn óshirgileriniz kelip túrady.

Sodan song ózi tabynatyn jazushysynyng atyn atap, soghan bastaryndy iyinder degen alabóten talap qoyghan.

- Sen zakuskilemey ishkensin-au, - dedi Tólegen agha kýlip, - Qoy, bauyrym. Sening ol klassiyging maqtaudan kende bolyp jatqan joq qoy.

- Onyng geniy ekenin moyyndamaysyzdar ma, a? - dedi poklonnik ornynan túryp, Asekene qarap, - A nu, shapky doloy!

Osy uaqytqa deyin ýnsiz otyrghan Asekeng beybastaq qonaqtyng betine túnjyray bir qarap alyp bayau til qatqan.

- Geniy ekenin moyyndaymyn. Shlyapany sheshemin. Biraq ózimdikin emes - sizding shlyapanyzdy.

Qonaq sylq etip ornyna otyra ketti. Sodan song bir bolmashy syltaudy aityp ketip qalghan.

 

Zeynolla aghadan estigen әngimem. Últtyq tarihty joqqa shygharu, últtyq mәdeniyetti bylghau ghylymy ataq-abyroygha jetudin, mal tabudyng kәsibine ainalghan ker zamanda bolghan oqigha eken. Sonday qorlyq taqyrypta dissertasiya qorghap, Mәskeuden diplomyn alyp, kýshi boyyna simay túrghan bir jas ghylym doktory kónil kótermek bolyp «Qalamger» kafesine keledi. Zeynolla aghamen kóztanys eken, solardyng ýsteline kelip otyrypty. Sózden sóz shyghyp, aqyrynda qyzynqyrap qalghan doktor, - Qazaq keshe kim edi? Qúl-qútan edi. Mine, býgin tendikke jetti. Osynyng bәri sosializmning arqasy, - deydi.

Asqar Sýleymenov doktordyng betine, túnjyray qarap, az otyryp bayau ghana til qatypty.

- Siz ýshin quanyp otyrmyn. Bizding janymyzda otyruynyzdyng ózi siz siyaqty adamnyng shynynda da tendikke jetkendigi emes pe?

Menireyip otyryp qalghan qonaq bir kezde yshqynyp qalyp ýsteldi júdyryqpen bir qoyypty.

- Bayqanyz, - depti Asekeng jaybaraqat, - Mynau sosialistik ýstel men sosialistik staqandardy syndyrasyz.

Doktor qyp-qyzyl bolyp ornynan kóterilipti.

- Ah, atana nәlet! - depti tistenip.

- Mening atama nәlet júqpaydy, - depti Aseken, - Rikoshet degendi estuiniz bar ma? Tasqa tiygen oq keri qaray úshady. Bayqanyz, nәletiniz ózinizge qaytyp kelip jýrmesin.

Doktor jigit qolyn bir siltep, bargha baryp, biyik oryndyqqa otyryp alyp, nәr syzbay araqty jóppeldeme ishe beripti. Toqtausyz ishken araq aqyrynda buynyna týsip, jýre almay qalghanda bir tanystary jolyghyp arqalap alyp ketipti.

 

Kóringen jerde óleng oqyp, әrkimge araq aldyryp iship jýretin aqymaqtau, arsyzdau bir aqynsymaq bar edi. Birde «Qalamgerde» otyrghanymyzda bizding ýstelimizge eki-ýsh ret kelip óleng oqydy. Ángimemizding bóline bergenin jaqtyrmay qalghan Asekeng «Genialino» dedi estiler-estilmes etip. Janaghy jigit quanyp ketti.

- «Genialinyi» deysiz be? - dedi yrjalandap, - Ras aitasyz ba?

- Men «genialinaya gluposti» dep aitqym kelip edi, - dedi Aseken, - Skoliko stoit vashe otsutstviye?

- Ne deysiz? - dedi dym týsinbegen jigit.

- Úghyspadyq, - dedi Asekeng túnjyrap, - Sizding myna jerde joq boluynyz, myna jerde bolmauynyz qansha túrady? Bir jarty araq alyp bersem ketesiz be?

Osy kezde dostary kelip, bizden keshirim súrap, «aqyndy» sýirep alyp ketti.

- Pushkin aitqan ghoy, «Poeziya әpendeleu boluy kerek» («Poeziya doljna byti glupovatoy») dep, - dedi Asekeng kýlip basyn shayqap, - Biraq aqynnyng ózi durak bolmauy kerek qoy.

Otyrghan júrt, bir saghat kýldik.

 

Birde bir otyrysta, Mәskeuge baryp doktorlyq dissertasiyasynyng taqyrybyn bekite almay tauy shaghylyp qaytqan ghalym jigit, ghylymdaghy ahualdy aityp, kýizelip úzaq sóilegen.

- Últtyq taqyryp qalay maylasang da, qalay býrkemelep astarlasang da ótpeydi eken, - degen edi ghalym, - Jas boldyq. Áueli ataq alyp, taban tirep alu ýshin sosialistik taqyryptan qorghadyq. Arada qansha uaqyt ótti, endi sózimizdi ótkize alatyn shygharmyz dep últtyq әdebiyet, últtyq tarih mәselesin kótermek edik. Sóitsek bayaghy jartas, sol jartas. Myzghymaytyn  tas qabyrgha eken.

Asekenning sol adamgha peyildi ekeni bayqaldy. Kesh boyy sony júbatyp sóilep otyrdy. Sondaghy aitqan bir sózi esimnen ketpeydi.

- Tas qabyrgha degen ne tәiiri, biliming jetse onday qabyrghany sýzip qúlata salu týkke de túrmaydy, - degen edi qorqordyng hosh iyisin anqytyp otyryp, - Al sol qabyrgha kirpishten emes, sovet akademikterining mandaylarynan qalanyp jasalsa, onda bitti dey ber. Onday qabyrghany sen týgili bulidozer qúlata almaydy. Ol az deseng aitayyn, sol qabyrghanyng astyna atom bombasyn qoyyp jarsan, týtin seyilgennen keyin qarasang sol qabyrgha әli túrghanyn kóresin.

Osydan keyin ghalym jigit kónildenip, kesh boyy jarqyldap kýlip otyrdy.

 

 

Birde sol 70-shi jyldardyng ayaghy men 80-shi jyldardyng basynda ayaq astynan klassik ataghyna jetken jazushynyng kezekti gonorary әngime bolghan. Baspada isteytin bir adam auzyn ashyp, kózin júmyp kórgenin bayan etken.

- Astapyralla, - degen jaghasyn ústap otyryp, - Jalaqy alatyn kýnimiz edi, barlyghymyzdy bylay ysyryp tastap, jiyrma bes myng somdy kirpish qúsatyp túryp qolyna ústatty ghoy. Bir qap aqsha boldy. Janynda eki kýzetshisi bar, aldy da shyghyp jýre berdi.

Elding kýizele bastaghan kezi edi. Auyldan kelgen bir adam kýle sóilegen.

- Ortasha semiya jiyrma bes jyl azyq qylatyn aqsha ghoy.

- Ózining nesibesi ghoy, - dedi Tólegen agha jymiyp.

- Búl, aqshagha degen qúrmetting joyylghandyghyn kórsetetin belgi, - dedi Aseken, - Priymer yavnogo neuvajeniya k denigam.

Sol otyrghandar Asekenning osy sózin úmytpay, talay jerde aityp júrtty kýldirip jýripti.

 

 

Aytysqa qatysyp jýretin bir aqyn bolyp edi. Dombyrasynyng búrauy bir bólek, ózining dausy bir bólek bolghandyghymen aty shyqqan. Jәne dombyrany apta emes, ay emes - jyldar boyy osylay «tartyp» jýre beretin. «Osynyng qúlaghyn ang basyp ketken be, dybysty qay jerimen estiydi» degenderge, Asekeng «Sender týk týsinbeysinder, dombyragha ilespey jyldar boyy óz betinshe әn aityp jýru - búl estuding basqa bir týri. Búl talanttyng beymәlim týri» dep «toytarys» beretin. Kóp adam búny Asekenning mysqyly ekenin týsinbey, «qoyynyzshy, siz de aita beresiz» dep ókpelep jýretin. Bir kýni dastarhan basynda otyryp sol aqyn, - Keshe mening basyma bir genialinyy oy keldi, - dedi alabúrtyp.

Onyng óresin, «talantynyn» «dengeyin» jaqsy biletin Asekeng әdetinshe túnjyray jymiyp aldy da:

- Siz óitip aldanbanyz, - dedi shylymyn tútatyp jatyp, - Ol, adasyp ketip basqa esikten basqa bólmege kirip ketken oy boluy әbden mýmkin.

Aqyn menireyip otyryp qaldy. Asekenning búl mysqyly da qanatty sózge ainalyp elge tarap ketti.

 

Piardy, eshtene tyndyrmay tanylu ónerin jete mengergen bir «jazushy» ózining kezekti bir «romanyn» Asekene әkelip beripti. Asekeng Tólegen aghagha telefon shalsa onda da ol shygharma bar bolyp shyghady. Sodan song Asekeng Zeynolla aghagha telefon soghady. «Jazushy» ózining «romanyn» ol kisige de syigha tartqan eken. Pikirin súrasa, Zeynolla agha, - Nashar. Suyn syghyp kórip edim múqabasynan basqa eshtenesi qalmady. Ózi, resenziya jazsanyz dep emeurin bildirip otyr. Adamnyng kýlkisi keledi eken, - depti.

- Maghan da sonday namyok tastady, - depti Aseken, - Mening kim ekenimdi úmytyp ketken boluy kerek.

Birneshe kýnnen keyin, «jazushy», Asekendi restorangha shaqyrady. Sonda Aseken, - Bauyrym, sen restorangha qonaq qylyp, qúrmet kórsetip adamnyng mysyn qúrtqyng keledi. Aytayyn saghan, búnyng eshqaysysynyng keregi joq. Jazushy jaqsy shygharma jazsa - basqa adamdargha, ózining halqyna jasaghan qúrmeti sol bolady, - dep telefondy tastay salypty.

 

Ózin «otes nasii» - últtyng әkesi etip taghayyndap alghan bir «klassiyk» sahnada sәndenip sóilep túrghanda, Asekenning janynda otyrghan bir jas әdebiyetshi, - Osy kisi ózining pozalarymen adamdy sharshatyp bitirdi. Ózining qanday kýlkili ekenin shynynda da bilmeytin boluy kerek, - depti.

Sonda Asekeng әdetinshe jymiyp alyp, - Ózinen últtyng әkesin somdap shygharghysy keledi, biraq qúrylys materialy azdau bolyp túr, - degen eken.

 

- Syn, ghylymy polemika, taghy basqa dau-damaydyng bytysqan-shytysqan terminologiyasyn alyp tastasanyz, opponentterding bir-birine tek jau ekenin ghana kóresiz. Polemika, әsirese qazaqtyng polemikasy - ghylymi, estetikalyq, taghy basqa, tiyisti salalyq úghymdarmen boyalghan jaulyq qana, - depti Aseken.

 

Jyl sayyn kitap shygharatyn bir jazghysh «meni elemeydi», «men turaly eshkim jazbaydy» dep synshylargha ókpeli eken. Bir jiynda sol adam Asekeng jaqqa qoqilanyp bir qarap alyp: «Synshylargha týkirdim. Men әlem (!) әdebiyetinde óz jolymdy salyp kele jatqan jazushymyn. Mening atymdy, mening izimdi eshkim de óshire almaydy», - deydi.

Búl, auagha aitylghanymen ózine arnalghan sóz ekenin úqqan Asekeng meyirlene (!) jymiyp alyp: «Ádebiyette jol salu men әdebiyetti bylghap ketu, ekeui eki basqa nәrse. Sizding aityp otyrghanynyz qanday iz?» - depti.

 

Mәskeuden kelgen orys jazushysy dastarhan basynda otyryp, - Sovet odaghynda alkogolikter nege sonsha kóp? - deydi.

- Biz jenisten jeniske jetken qoghambyz, - depti sonda Aseken, - Al jenis adamdy mas qylady. Sol sebepti bizde mas adamdar kóp.

Qonaq kýlipti.

- Joq, Asqar, mening aitayyn degenim, biz nege araqty sonsha kóp ishemiz? - depti sodan son.

Sonda Aseken, - Tiske basatyn nәrse bolsa, halyqtyng araq iship nesi bar («Bylo by chem zakusyvati, da razve narod nash stal by vypivati») depti.

Búl azyq-týlik azayyp, sovettik jýie shayqala bastaghan kez eken.

 

Ayta berse әngime kóp. Men Asekenning qanatty naqyldaryn, mysqyl әngimelerin kóp jinappyn. Álbette, búl bir maqalagha simaydy. Alayda, Asekeng aitqan, últtyng mәdeniyetine, onyng bolashaq taghdyryna tikeley qatysy bar tamasha bir ghaqliya-ertegini janghyrtpay ketu kýnә bolar edi. Sonymen, qúlaq salynyz, qúrmetti  oqyrman:

- El biylegen padisha, kemenger Qojanasyrdy saraygha aldyryp ózining úly, bolashaq taq múragerine tәrbiyeshi - atabek qylyp taghayyndapty. Qojekeng sol balany tәrbiyelep kәmeletke jetkizgennen keyin padishadan rúhsat súrap, qorjynyn arqalap el kezip kete beripti. Arada biraz jyl ótedi, padisha ólip, taqqa balasy otyrady. Ol әkeden qalghan ýlken júrtty biylep, qazynadaghy maldy tógip-shashyp, kýndiz-týni  oiyn-sauyqpen jýre beripti. Kýnderding kýninde sharaptan da, әnshi-kýishiden de, qisapsyz kәnizaktan da jalyghady. Sodan oilanyp otyryp, apyr-au, mening Qojanasyr degen ústazym bolyp edi ghoy. Jetelep jýrip qansha úlaghat aityp tәrbiyelegen, kóp nәrsege kózimdi ashqan danyshpanym edi ghoy. Aman ba eken, tiri me eken. Qoy, odan da men ony taptyryp, saraygha aldyryp mәjilisin tyndayyn deydi. Sonymen jer-jerge Qojanasyrdy izdettirip shabarman attandyrady. Shabarmandar shapqylap jýrip Qojekendi Ýndi patshasynyng sarayynan tauypty, padishasynyng sәlemin aitypty. Qojanasyr jaraydy, sizder qayta berinizder, artynyzdan men de jetem deydi. Shabarmandar qaytyp ketedi. Qojekeng ile-shala jolgha shyghyp, ózining shәkirti biylep otyrghan patshalyqqa keledi. Biraq saraygha barmay el ishin aralap, halyqtyng aujayyn týiedi. Sodan az jýrip, kóp jýrip saraygha da keledi. Ózi jayau, jeteginde esek, qolynda eki tor. Bireui temir tor, ishinde shymshyq, ekinshisi altyn tor, ishinde totyqús. Padisha Qojanasyrdy taqtan týsip qarsy alady, qúrmettep tórge otyrghyzady, aldyna altyn tabaqpen nebir dәmdi qoyghyzyp, neshetýrli oiyn-sauyq kórsetedi. Kesh sonynda, al halayyq, mynau adam mening ústazym, endi osy ústazymnyng mәjilisin tyndayyq deydi. Sonda Qojekeng ortagha alyp shyghyp esekting aldyna kitap qoyypty. Esek kitapty ashyp, әr betting arasyndaghy jemdi tauyp jep, aqyry kitapty paraqtap bitiripti. Sodan song altyn tordy aq shýberekpen jauyp qoyyp sóilegende, totyqús Qojanasyrdyng sózderin adamsha qaytalap shyghypty. Endigi kezek shymshyqta. Qojekeng tordy ashqanda shymshyq syrtqa shyghyp, qoldan jem jep sodan song torgha qayta kirip ketipti. Eshkim eshtene týsinbeydi. Shәkirti: qadirli múghalim, mәjilisiniz osy ma deydi. IYә, osy, deydi Qojeken. Tek padisha ghana bir qyzaryp, bir súrlanyp ýnsiz qalypty. Týn bolady. Osy týn ishinde jeke bólmede jatqan Qojanasyrgha padishanyng jasauyly kelip, sizdi әmirshim shaqyryp jatyr deydi. Qojekeng basyndaghy sәldesin tarqatyp, býktep qoltyghyna qysyp shәkirtining aldyna keledi. Ústaz, sәldenizdi nege tarqatqansyz dep súraydy padisha. Sonda Qojanasyr, siz meni ólimge búiyrdynyz ghoy, sondyqtan kebinimdi dayyndap keldim depti. IYә, ústaz, depti padisha, alghashynda óltirgim keldi, biraq artynan oilap otyryp sizding aitqanynyzdyng aqiqattyghyna kózim jetip, oiymnan ainydym. Mening janymda otyrghan uәzirlerim men ýlemderimning barlyghy kitap oqy alatyn esekter eken. Men altyn saray - altyn torda otyrghan toty qús ekenmin. Esekter meni ertegi aityp úiyqtatyp qoyghan eken. Al mening halqym temir torda otyrghan, tordy ashqanda da eshqayda kete almaytyn, barar jer, basar tauy joq sorly shymshyq eken. Endi shyn ústaz bolsanyz, men ne isteuim kerek, osyny aitynyz deydi. Sonda Qojanasyr, eger sóz tyndasanyz aitayyn deydi. Aytynyz, irkilmeniz deydi padisha. Qojanasyr aitypty, eng әueli myna janynyzdaghy esekterden qútylynyz, әr әuletten bir-bir uәzir saylanyz, biraq olar sizben qúrdas bolyp, qazynadan iship-jep altyn sarayda otyrmasyn, tizgini de, nesibesi de elden bolsyn. Sonda siz elinizding ahualyn bilip otyrasyz. Saraydaghy aqylshy ýlemderdi, siz, kitapty kózben kórip emes, jýrekpen kórip oqityn shyn bilimdilerden jinanyz. Mine, osylay etkende eliniz bay bolady, quatty bolady, al eliniz bay-quatty bolsa sizding taghynyz da biyiktey týsedi deydi. Padisha osy aitqandardy ornyna keltirip, aqyrynda әlemdegi eng әdiletti patsha atanypty, manaydaghy әmirshilerding barlyghy onyng atynan aibynyp túratyn bolypty.

Osy ertegini aityp bolyp, kemenger Asekeng qorqorynyng hosh iyisin anqytyp az-kem otyryp sózin sabaqtaytyn.

- Hat tanityn, kitap oqy alatyn esek - eng qorqynyshty, eng qaterli jau. Osynday esekterdi kóbirek oqytyp el ishine jiberseniz boldy, odan song olar eshqashan qúrymaydy. Esekterde keremet intuisiya bar. Olar aqyldy, bilimdi adamdy birden tanidy. Aqyldy, bilimdi adam olardyng bolashaghyna, olardyng úrpaghyna qauip tóndiretin qaterli adam ghoy. Sondyqtan olar qoymay jýrip sol adamnyng týbine jetedi. Esekterde keremet «dәstýr» sabaqtastyghy, bolashaqty, keleshekti kózdegen keremet qam-qareket bar. Olar jas úrpaqty qarap otyryp, súryptap otyryp, bolashaqta tamasha esek bolatyn qodyqty jazbay tanidy, janylmay tabady. Kýnderding kýninde, kәri esek әuleti dýniyeden kóshkende, qarasan, olardyng ornyn basyp, barlyq tútqalarda, kýshi boyyna simay tepsingen jas esekter otyrady. Aqyrynda elding býkil jýiesi osylardyng qolyna kóshedi. Odan keyin ol elding eshqashanda kósegesi kógermeydi, ol elding eshqashanda isi algha baspaydy.

***

Qalamymdy ýstel ýstine qoyyp saghatqa qaradym. Týngi on bir. Terezeni ashtym. Syrttan kirgen suyq auagha betimdi tostym.

... Osy hikayany jazyp bitirgenimshe basymnan tútas bir dәuir ótip ayaqtalypty. Bayaghyda tylsymgha singen qasiyetti túlghalar, izgi aruaqtar, barlyghy kelip, mening ýiime qonaq bolyp ketipti. «Tәmәm» dedim, - ayaz buyp shytynaghan Astananyng týngi aspanyna qarap túryp. - «Tәmәm».

«Abay-aqparat»