Beysenbi, 22 Sәuir 2021
Álipby 2545 15 pikir 24 Aqpan, 2021 saghat 12:53

Bireudi Qúday qanghyrtady, bireu ózi qanghyrady...

Y men u-dyng mәselesi sheshilmegen song altyn jalatqan әlipby bolsa da bәribir keler ghasyrgha jetetindey problema ómir sýre beredi. Bizding el reformagha kelgende ózining týrik ekenin úmytyp ketedi. Qazaqtyng dauyssyz y dybysyna y, i dybysyna i, y dybysyna I (nýktesiz) alsa, әngime sәl jenilder edi. Al dauyssyz u-ymyzgha w-dy alsa degen úsynysty da eskermepti. Búl qabyldanghan әlipbiydegi y-i, y-y, u-u bolyp bekitilipti. Osy ýsh әrip endigi ghasyrdyng jyryna ainaluy mýmkin. Osy joly kókeyge qonymdy eki әrip sh men ng ghana. Al f men v-gha arnayy tanba berip, tórge shygharu – boldyrghan syiyr әr týrli b.... t... degenge keledi. Bizding elding әdeti sol – ózderi problema jasaydy, sol problemamen úzaq uaqyt ainalysady.

Shyn mәninde osy latyn әlipbiyine kóshuding qajeti de joq edi. Myqty últtyq memleket bolamyn degen el tól әlipbiyine kóshedi. Jahandanudyng tasqynyna aghyza jóneletin ghalamdyq ortaq әlipby bolghan latyngha emes, ózining últtyq tilining taza dybystyq tól qasiyetterin beyneleytin әlipbiyge kóshedi.

Qazaq kóne týrik әlipbiyine kóshui kerek edi. Tuystas týrik tekti 40 shaqty últtyng ishinen kósh bastap dayyn túrghan kóne týrik әlipbiyine kóshsek, ghalamda týrkilik ruh janghyryp, qaghanattyq (imperiyalyq) sana qayta qalyptasyp, shyn mәninde azat el bolyp, úrpaqtar eshkimning aldynda býgejektemeytin enseli bolar edi. Sebebi, jazuda últtyng myng jyldyq tamyrynda saqtalghan ruh bolady. Yaghny jazu sol kezendegi adamdar ruhynyng tanbasy.

Al, qazirshe kóne týrik әlipbiyine kóshuding mýmkindigi joq dep tanysaq, onda Alashtyng aibozy, últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng tóte jazuyna kóshu kerek edi. Sebebi, kóne týrik әlipbiyinen keyin myng jyl boyy arab jazuyn kóp sandy músylman týrik júrty týgeldey qoldandy. Myng jyldyq múramyz sol әrippen tanbalandy. Úrpaqtar babalar amanatyn tól әlipbiyden oqysa ruhtanady. Endi, basqasy az bolghanday, ótken ghasyrdyng alghashqy qyryq jylynda ýsh ret yryqsyz týrde auystyrghan әlipbiylerding kesirinen býgingi úrpaqqa ýsh jazudaghy qazaq kitaptaryn audaryp, aldyna әkelip berip jýrmiz. Oghan býgingi tórtinshi әlipby qosyldy. Oilanyzshy, osydan 80-100 jyl ghana búryn ómir sýrgen óz atannyng ne aityp, ne jazghanyn audarma arqyly oqisyn. Tipten, jazuyn tanymaghan son, oqugha da niyet tanytpaysyn. Sonyng qasireti az bolghanday, tәuelsizdik alghannan keyin, iri el boludy oilaghanymyz bylay túrsyn, aidaladaghy latynnyng qúiyna battyq ta qaldyq. Jyghylghan kýreske toymaydy degen osy da. Al latyngha kóshse de últtyq tilining iyisin shygharyp, kóship alghan elder bar. Degenmen, olar da myng jyldyq múralaryn audarmashysyz oqy almay keledi. Oghan mysal Týrkiya, Ózbekstan, t.b. Al, babalarynyng tól әlipbiyine adal bolyp, sol qúpiya jazuynyng ruhymen ósip, әlemde aldynghy qatargha ótken elder bar: Qytay, Japon, Kәris, Arab, Ýndi,t.b. Basqasyn qoyshy, 60 million iyerogliyfi bar qytaylar damugha ilese almaymyz dep, latyngha kóshti me? Arabtyng kompiuteri latynshagha kóshpegendikten arabqa ókpelep pe? Biz tehnologiyagha emes, tehnologiya bizge qyzmet etui kerek. Latyn jazuy – kompiuter tili degen ne sóz? Taylandtyng iyir-qiyr jazuyn kompiuter iyterip shygharyp tastap pa? Tól jazu – jahandanudan saqtaytyn qalqan. Bireudi qúday qanghyrtady, bireu ózi qanghyrady.

Biz jetpis jeti atamyzben ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn aghylshynshylmyz. Osy aghylshynshyldyq pen zamanghasayshyldyq bizdi últ retinde joyylyp ketuding apanyna bastaytyn jol boluy da mýmkin.

Latyngha kóshpesek bolmaytynday bolyp bara jatsa, professor Álimhan Jýnisbekting núsqasyna dau-damaysyz birauyzdan kóshe salsaq bolar edi (ýshinshi suret). Ahmetting әlipbiyine kóshe almasaq, emledegi ústanymyna múrager bola almasaq, biz ózi tәuelsiz elmiz be?

Jýz jylda tórt ret әlipby auystyryp, ýsh jylda tórt әlipby núsqasyn talqylap, ghalamgha kýlki bolu jaghynda alda kele jatyrmyz. Últtyng qamyn, úrpaq bolashaghyn oilaytyn el keleshekke basynan múng arylmaghan qoyyrtpaq jazudy qaldyrmas bolar?!

Ádilet Ahmetúly,

aqyn, gumanitarlyq ghylymdardyng magistri

Abai.kz

15 pikir