(elegiya)

Shanqay týs, tas tóbege kóterilgen shildening kýni jer apshysyn quyryp túr. Ystyq bughan dala tylsym tynyshtyq qúshaghynda. Alakólding kiyikting jataghy atalatyn qyrang betinde oshaq ornynday ghyp qyzyp alghan jerge bauyryn tósep, marghau qalghyghan kiyik ýiirinen kóz sýrinedi. Qúddy bir tuyrylyp jatqan nәn asqabaq siyaqty, kókpekti qyrdyng ýsti sap-sary. Olar qazir ornynan oqys atyp túrsa, tura samaletten bomba tastaghanday әr jerde shang búrq-búrq etip osy mang aq tozangha ainalady. Áytkenmen, qazir kiyik tabyny tynysh, qannen-qapersiz kýnning ystyghyna eltip, úiyqtap jatyr.

Osy jerdi betke alyp batys jaqtan jylqynyng quraghan bas sýiegin tistegen kókjal bóri tórt taghandap jyljysa, shyghys jaqtan tayaudaghy jekpe-jekte jenilis tauyp eki qabyrghasyn syndyrghan kәri aqsaq teke syltyp basyp sýmetilip keledi. Kiyik sekem alatynday emes, eki jaqtyng da әli arasy alshaq. Sonda da әrdayym saqtyghynan taymaytyn kók bóri asa eppen qozghalady. Al, kәri tekede aqyl-es joq, birjola ólimge moyynúsynghanday, әiteuir este qalghan eski sezim jetegimen kiyik jataghyna qaray jyljuda. 

Ol múnyng aldynda da ýiirin saqtap qalu ýshin jas tekemen jekpe-jekke shyqqan. Sol joly aldynghy ayaghynyng buynynan tiygen qatty soqqy sýiegin jaryp jiber edi. Soghan sarysu úyalap, on shaqty kýnning ishinde dizesi kýp bolyp isip ketti. Sonda da esek dәmemen kýii kelgen shybyshtardyng sonynan jýrgen. Shybyshtar sýikene ótip, keyde erkelep asylyp, shaghylysqysy kelgenimen auru әri kәri tekening kónil hoshy joghyn bayqap, ýiirdi syrttay baqylap jýrgen jas tekege kóz sala bastaghan. Osyny sezgen, әri kәri mýsikinning mynau bos әureshiligine yza bolghan jas teke ony aqtyq aiqasqa shaqyryp, ýiirden bir jola quyp shyghugha bekindi. Aqyry quyp shyqty da, kәri teke jas shybyshtardyng kóz aldynda masqara bolyp jenildi...

Mine, endi syrqaty boyyna әbden sinip, jazylmastay bolyp jabysqan sorly teke aqyrghy kýshin jiyp, kiyik ýiiri jatatyn ýirenshikti jataqqa jetip qalugha tyrysuda. Núry sónip, janary jasauraghan onyng kózining ainalasy tolghan qara masa. Ony qaghyp týsiruge tekening shama-sharqy jeter emes. Sony bilgendey qújynaghan masa bir úshyp, bir qonyp, reti kelse nәjisimen lastap, bilgenin istep baghuda. 

Bastan baghy tayghan kәri tekening mynau rahymsyz taghdyrdan kórip kele jatqan qoqayy jalghyz búl emes. Qas qylghanday ýmesi isip, kesheden beri kishi dәreti de zorgha jýretin jaghdaygha tap bolghan. Qalta qaby qabynyp, bútyna syimay taltandap keledi. Bәlen kýnnen beri su iship, shóp jemegen ol ashtyqtan búratylyp, arsa-arsa bolghan qabyrghalary jýrgen sayyn yrjyn-yrjyng etedi. Buyndarynda әl joq, jas kezinde bir sekirgende birneshe metr jerge tap ete qalatyn jep-jenil denesi, zil batpanday.

Teke birauyq toqtap, tynystaghysy keldi. Mejeli jer endi onsha alys emes siyaqty. Jas kezinen ózine tanys kókpekti qyrlar saghym buyp, beynebir shalqyghan telegey teniz su siyaqty әser beredi. Iya, ol aldamshy әser ghana. Áytpese búl ónirde su iship shól qondyrar jer berisi Kókalat kóli әrisi Jylanshyq pen Qabyrgha ózeni ekenin búl jaqsy biledi. Oghan jetu qayda?! Mynau túrghan kiyikting jataghyna jetse de tәuba der. 

Kәri teke qúmdaqtau jerge tizerlep jata ketti de kózin júmyp qily-qily oigha berildi. Shybyn janyn qinap ózin-ózi algha sýiregenmen jýrisi óner emes. Taghdyrdyng basqa salghanyn osy jerde-aq kýtip alugha bekindi. Dýnie jalghan degen osy shyghar, ghúmyr shirkin qas-qaghymda óte shyghypty. Kýni keshe osy jerde dýnie esigin ashyp, tirshilik shapaghatynan lәzzat alyp edi. Endigi jatysy mynau, ómirghayyp, úzamay jaryq dýniyemen qoshtasary aqiqat bolyp túr. Óletinine ókinbeydi tek qana túqymdastarynyng songhy uaqytta týrli-týrli aurugha úshyrap, jýzdep-myndap qyrylyp qalatynyna alandaydy. Olargha ne boldy?  Jýzdegen jyldar boyy búlar emin-erkin ómir sýrip kelgen mynau dalagha qanday nәubet tiydi? Temir-tersekting qaldyghy aspannan qalay týsip jatyr?! Adamdargha ne bolghan, búlardyng minez-qúlqy nege ózgerdi? Qatygez, qanpezer, aqsha tabu ýshin býkil kiyikti qyryp tastaugha әzir siyaqty. Óz qandastarynyng da niyeti búzylghan. Jas kezinde búl da kәri tekeni ýiirden aidap shyghyp edi. Byraq tap mynaday qanpezerlikke barmaghan. Mynau bir súmpayy, súmyray eken. Qoymay-qoymay quyp jýrip mýiizin qadady búghan. Soqqysy da zildey, ishki sarayyn qapsyryp tastady. Bauyry men ókpede ne qaldy deysin, kókiregi syr-syr etedi. Uaqyt ótken sayyn tynys aluy auyrlap, kiyik jataghyna әudem jer qalghanda kәri teke jaratqan Ámirshige janyn tabystaugha dayyndaldy. 

Kiyik jataghyna búdan góri jaqyndau qalghan kók bóri endi jer bauyrlap jyljugha kirisken edi. Áyteuir kiyikter iyisin sezip qalmasa boldy. Kópti kórgen kókjal bóri úrymtal jaghdaygha kelse boldy ailasyn asyrary anyq. 

Tylsym tirshilik qúpiyasyn kim týsinip bolghan, osy sәt kәdimgi dala qúiyny kiyik jataghynyng ýstine tik kóterilip soyqandy salmasyn ba? Bayaghyda auyldyng tulaq-tabaghyn shyrkóbelek ainaldyryp, kiyiz ýiin jyghyp ketetin jay qúiyngha qaraghanda mynau bir erekshe qútyrghan qúiyn bolyp shyqty. Kókpekti tóbening qúiqasyn sypyryp, aspangha nayzaday shanshylghan qúiyn jer-dýniyeni shyrkóbelek ainaldyryp, zamatta tóbe basyn kóz kórmeytin tozangha ainaldyryp jiberdi. Oghan esi ketken kiyik tobynyng bey-bereket jýgirisi qosylyp, dala azan-qazan boldy. Kók bórige keregi de osy edi. Manadan beri tistep kelgen bas sýiegin tastay salyp, kiyikterge arystanday atyldy. Áne-mine degenshe bir teke men semiz eshkini shaptan jaryp ýlgirdi. Olar arqan boyynday jerge jete bere topalang asyp, jayrady da qaldy. 

Esin әzer jighan kiyik tabyny shany aspangha kóterilgen kókpekti qyrdan zamatta júldyzday aghyp, úzay berdi. Ayaq astynan oljagha belsheden batqan kók bóri kýnning ystyghyna qaramay etti toyghansha jedi. Sonan song anaday jerdegi shoq tobylghynyng kólenkesine jatyp, kóz shyrymyn aldy. Qatty úiyqtap ketken eken, kýn ekindiden aughanda әzer oyandy. Jemtik basy tolghan qargha men qara qús. Búlar solay et iyisin qiyadan sezedi. Qarqyldasyp, qaupyldasyp tegin tamaqqa qaryq bolyp jatyr. Qasqyr ars etip, olargha tap berip edi. Bәribir dýz taghylary qorqyp jarymady. Anday jerge úshyp baryp, zamatta qaytadan qoyqandap basyp jas etke jaqynday týsti. Alghashqyday emes kók bóri etti jarytyp jey almady. Tekening tós mayyn shengeldey bir asady da túryp qaldy. Shól qysyp, әketip barady. Jemtikti amal joq qaldyrugha tura keldi. Qara adyrdaghy kiyikting jataghyn kólbey ótip Kókalattyng kóline tura tartty. Ózining ýsh ayaqtaghanday aqsap jýgiretini belgili shoqyraq shabysymen bir sýt pisirim mezgilde ózenge de jetti. Ystyq buyp, mayly et jýregin kýpti etip mazasy qashqany sonshama, kele salyp ózenge gýmp berdi. Sudan túmsyghyn ghana shygharyp, armansyz jýzdi, qarpyp-qarpyp móldir sudan shóli qanghansha ishti. Sóitkenshe qaranghylyq ta qonlanyp, jer irgesinen kóterile bergen ay sәulesi su betine aq jolaq iz qaldyryp, jarq etip shygha keldi. Kók bóri oghan tanyrqay qarap túrdy da, qauiptenetindey eshtene joghyn bayqaghan song taghy da suda bir bie sauymday jýzip baryp әzer shyqty. Managhy jegen etin su saryp, túla boyy qúr attay jenildep qalypty. Endigi maqsat jemtigining manayyna baryp, qalyng úiqygha ketu. 

Kók bóri kiyikting jataghyna jaqyndaghan sayyn múrnyna bir tosyn sasyq iyis kelip, óz-ózinen sekem ala bastady. Sóitip kele jatyp tura tekening jatqan jerine kezikti. Arystay bolyp or teke súlap jatyr, jany shyghyp ketken. Qasqyr ózine tәn asa saqtyqpen ony jaghalay ainalyp shyqty. Onyng jiti kózi synghan mýiizdi, aqqan qandy birden kórdi. Búl jay it ólim emes, namys maydany, artyna úrpaq qaldyru jolyndaghy kýres maydany ýstindegi erlik ólim ekenin úqty. 

Nege ekeni belgisiz kók bóri or tekening jel jaghyna kelip shoqyyp otyrdy. Sonan song aspandaghy aigha qarap, dalany basyna kóterip qoymay-qoymay úlydy deysin. Beynebir or tekening janazasyn shygharyp, joqtap jatqan siyaqty. Týn shymyldyghyn jamylyp, typ-tynysh jatqan Torghay dalasy ony qaghyp alyp, qúnygha jútyp, alys-alysqa estirtip jatty...

Serik Shayman

Abai.kz