Beysenbi, 22 Sәuir 2021
Álipby 2359 0 pikir 11 Nauryz, 2021 saghat 13:38

Últtyq әlipbiyde jat tildik normalar bolmauy kerek

«Ózimizding til baylyghymyzda joq sózder terilip, jinalyp sóz azamattyghyna qabyldanyp, zandy jýiege salynuy kerek»
                            B.Momyshúly

Qazir  elimizde әlipbiyge qatysty talqylaudy toqtatyp, jetildirilgen dep úsynylghan osy tórtinshi núsqany qabyldau kerek degen pikirler  aityla bastady. Til sayasatyna jauapty ortalyq jәne jergilikti organdar tarapynan da jobany talqylaugha qatysty belsendilik  bayqalyp túrghan joq. Álipby turaly әngimeden sharshadyq dep otyrghan aghayyn da bar. Jalpy biz óz tarihymyzdan ózimiz sabaq alatyn óreli qogham dengeyine jete qoymaghandymyzgha osynyng ózi mysal bolatyn siyaqty. 

Búghan deyin birneshe ret úsynylyp, joghary dengeyde bekitilgen  әlipby núsqalarynyng qoldanugha jaramsyzdyghy, olqylyqtary nege keyin anyqtaldy? Álipby núsqalary nege jetilmegen bolyp shyqty? Kim jauapty? Al myna úsynylghan kezekti jobagha qatysty jan-jaqty ghylymy saraptama men ashyq talqylaular boldy ma? Qalay ótti? Búl súraqtargha jauap beru onay emes.

Keshe ghana últtyq arnada әlipby mәselesine qatysty «Ashyq alanda» (16 aqpan, 2021 j) ótken әngime de bir jaqty,  jetildirilgen әlipbiydi jaqtau, nasihattau baghytynda boldy. Osy jetildirilgen әlipbiyge qatysty syn pikirlerin aityp jýrgen tilshi-ghalymdardyng habargha shaqyrylmauy sebebinen de  últ taghdyry men bolashaghyna tikeley qatysty  mәselege qatysty el kýtken ashyq talqylau bolghan joq. 

Búryn úsynylghan, bekitilgen  әlipbiyding olqylyqtaryn aitqan ghalymdar men til mamandary pikirine qúlaq aspay,  bekitilgen әlipby qazaq tili damuynyng belgisi dep úrandatyp, nauqandy sharalardy bastap ta ketken jauapty  organdar býginde Memleket basshysy  eskertkennen keyin ghana sol әlipbiyding jetilmegendigin moyyndap otyrghany ras jәne sol keshegi jetilmegen jobalardy úsynghandar da,  býgin  ýirenshikti tәsilmen kezekti әlipby jobasyna jetildirilgen dep at qoyyp, sәl ózgeristerimen  qayta úsynyp otyrghandar da - sol bir jauapty organ, sol bir orfografiyalyq júmys toby mýsheleri. Osynyng ózi-aq búl sharagha jauapty mekemelerde jazu reformasyna qatysty anyq ta aiqyn ghylymy negizdelgen tújyrymdamanyng bolmaghandyghyn kórsetip túr. 

Ghalym sózine qúlaq týrsek, jetildirilgen әlipbiydegi «bir dybys- bir әrip» qaghidatynyng saqtalmaghandyghy men dybystardyng tanbalanuy, әripterding әlipbiyde ornalasuyndaghy olqylyqtar turaly qazaq tili fonetikasynyng kóshbasshy ghalymy Á.Jýnisbek jetkize aitty, kórsete dәleldedi dep oilaymyz (28.01.2021 j). Belgili ghalymdar E.Qajybek pen A.Salqynbay da jetildirilgen әlipbiyding kemshin tústaryn dәl kórsetip, óz úsynystaryn ortagha saldy.

Ghalymdar pikirin qolday otyryp, jazu reformasynyng basty mәselesine, kýni býginge deyin tilimizde qoldanylyp kelgen  әlipby men emle jýiemizdegi til búzar jat tildik erejelerge arnayy toqtalsaq. Óitkeni ózge tilding yqpalynan tughan tilding tynysy taryla bastaghanyna alandaghan ziyaly qauym jazu reformasy bastalarda mәseleni naqty qoyghan edi.  «Biz orys tilining yqpalynan aryluymyz kerek. Mәsele, tilding tәuelsizdigin aluda túr» ( Gh.Esim,  №16, «Ana tili», 2018).     «Jana әlipby til bodandyghyn jalghastyra bere me?» (B.Núrjekeev, «Ana tili», 18.10.2018 j).  Álipbiydi jetildiru turaly memleket basshysynyng tapsyrmasynan keyin jana әlipby men emle arqyly til tәuelsizdigine qaray tәuekel qadam jasaymyz degen ýmit bolghan. Biraq biz taghy jartylay qadam jasadyq. 

Eng aldymen, tek tól dybys tanbalarynan qúralghan últtyq әlipby jasaugha taghy da bizding tәuekelimiz jetpey, jartykesh qadam jasaghanymyzgha myna jetildirilgen әlipby dәlel. Qazaq әlipbii atymen ghana emes, zatymen de últtyq әlipby boluy kerek qoy. Jat tildik bir top әripter (v -v, f - f, i - i, h - h, h)  oryn alghan әlipbiydi  últtyq dep ataugha bola ma?  «Qazaq sózining aitylym ýlgisi men jazuyn shatastyryp jýrgen de sol kirme әripter» (Á.Jýnisbek, «Ana tili», №33,2002) bolsa,  jat tildik әripterdi nege qimay otyrmyz?  

Álipby avtorlary «búl әriptermen jazylatyn myndaghan sózder bar, sondyqtan búl әripterdi birden auystyrugha bolmaydy» degen uәj aituda. Qazaq tilinde qoldanysta jýrgen tek «v» әrpi jazylghan jat sózderding ózi ýsh mynnan asady eken. Búl jat әriptermen jazylatyn sózderding kóp boluynyng ózi til qauipsizdigine qater  jәne ol jat sózderding legi kóbeymese, azaymaytyny da anyq. Sonda búl әripterden qashan qútylamyz? Búl - qazirgi qazaq qoghamynyng bir bóligining qazaq tilining әleuetine әli de senbey otyrghandyghyna mysal.

Jetildirilgen әlipby avtorlarynyng biri «latyngha kóshkennen keyin siz qalasanyz da, qalamasanyz da orys sózderi qazaqtyng shapanyna oranyp shygha keledi» dep pikir bildirgen eken. Kýshti de әdemi pikir. Biraq kýshti sózderding kýshti dәleli, negizi bolu kerek qoy. Jat, kirme әriptermen birge   kirme sózder de, sol sózdermen birge jat tildik aitylym, jazylym normalar da keletini anyq qoy. Ol jat sózder qazaq shapanyn qalay kiymek?

Osy jetildirilgen әlipby negizinde 2020 jyldyng jeltoqsan aiynda úsynylghan jana emle jobasyna qarasaq, shet tildik sózder jazylymyna tútas 22  paragraf arnalghan joba boyynsha jýzdegen, myndaghan bógde sózder búrynghysynsha orys orfografiyasymen jazyla beretini kórinip túr, әrip týri ózgergenmen jazylym normasy ózgerissiz qalghan. Emle jobasynan mysaldar:  «banknot-banknot, moderator-moderator,  onlain - onlayn, oflain-oflayn skrinşot-skrinshot (§97). Al ózgertiledi, qazaq tili zanyna baghynady degen myna top sózderding jazylymy  taza qazaqsha ma әlde shala qazaqsha ma ekenin óziniz shamalap qaranyz: manövr-manóvr (§76), kvars - kvars,( §77), praporşik - praporshik (§78), elevator - elevator (§79),  glükoz-glýkoz (§80), völfram-vólfram(§96),  Qazaq shapanyn jamylyp túrghan sol búrynghy «tauar-tauar, poşta-poshta, poiyz-poyyz» (§75) mysaldary bir paragrafta (§75) ghana berilgen eken. Osynday jartykesh әlipbi, qosamjar emlemen biz qalasaq ta, qalamasaq ta  qazaq tilining jazu jýiesinde ózge tilding ereje, normalary qala beretini anyq. Búnday jaghdayda tilimiz tolyq tәuelsiz dep qalay aita alamyz? Jana әlipby sonda til bodandyghyn jalghastyryp túrghany ma? Ózge tildik normadan tolyq arylmasaq, solay aitpaghanda qalay aitamyz.

Sózderdi tolyq qazaq tilining zandylyghymen jazugha, aitugha ne kedergi?     «Shettildik sózderdi qazaq tili zandylyghymen jazudy qazirgi qogham qabyldamaydy», «Qoghamdaghy belgili bir toptardyng kónilinen shyghatyn әlipby men emle jasau onay emes» degen uәjderding de negizi joq.  Qazirgi qazaq qoghamnyng bir bóligine ghana «internasionaldyqtyng qazanynda kóp qaynap ketkendikten»  (D.Isabekov) jazudaghy búl ózgerister kózge qorash kórinui mýmkin. Eshtene emes. Óz tilining zandylyghy ózine ersi kórinip túrghan búl qauym sanada silkinis bolghansha «vagon, professor» dep aita bersin.  Uaqyt ótedi, úrpaq auysady. Eng bastysy, ózinikin qor, ózgenikin zor sanaytyn bodandyq sanadan ada keleshek úrpaq qazaq tilining ata zandylyghyn saqtap «bәgón, pirәpesir» dep jazatyn da, sóileytin de bolady. Jazu reformasy da, eng aldymen, solar ýshin, el erteni ýshin, bolashaq ýshin qolgha alynghany anyq qoy.

Sosyn búl arada men bir nәrsening basyn ashyp alu kerek dep oilaymyn. Nege biz belgili bir toptardyng kónilinen shyghatyn әlipby men emle jasauymyz kerek?  Álipby reformasy qoghamdaghy belgili bir toptyng kónilin tabu ýshin qolgha alynghan joq bolar. Basty ústanym – til mәngiligining basty sharty bolyp tabylatyn til tabighaty, bolmysy  ekeni  anyq qoy. Bizge últtyq mýddege nnegizdelgen últtyq iydeyany terendetip, memlekettik iydeologiyany jýrgize otyryp, sol eski mentaliytetten aryla almay otyrghan qogham bóligining sanasyn ózgertu kerek pe, әlde óz tilimizding tazalyghyna ziyan keltirip, bolashaghyn búlynghyr etu kerek pe?

Tilge týsken «jaranyn» jazyluy qiyn. Sondyqtan da bizge býginde jat (kirme) dybys pen tanbalardyn, jat sózderding tilimizde  qoldanyluy  mәselesine baylanysty týpkilikti  baylam men sheshimge  kelu  manyzdy. HH ghasyr basynda  qazaqtyng últtyq jazu jýiesin qalyptastyrghan últ ústazy A.Baytúrsynúlynyng jazu, әlipbi, emlege baylanysty qaghidattary – búl baghyttaghy bizding basty ústanymyz bolyp, últtyq әlipby qúramy da barlyq ózge tilderdegi siyaqty  tól dybystardy tanbalaytyn әripterden ghana qúraluy kerek. «Barlyq syrttan alynghan «esikten kirip,  tór meniki» degen sózder» «sóz azamattyghyna qabyldanyp» (B.Momyshúly) qazaq tili zanymen jazyluy tiyis. Búl arada jartylay sheshim boluy mýmkin emes. Qazaq jazuynyng últtyq sipaty kýshti boluy kerek. Búl mәselelerdi sheshpeyinshe, qazaq tilining bәsekege qabiletti últtyq til retindegi keleshegin qamtamasyz etu de mýmkin emes     

Qazaq jazuy tarihyndaghy A.Baytúrsynúlynyng tóte jazu әlipbii últtyq jazu bolghany belgili. Jetildirilgen dep at qoyylghan jartykesh әlipbiymen salystyrghanda últtyq әlipby úghymyna tolyq say keletin, tól dybystardyng 28 tanbasynan qúralghan Á.Jýnisbekting últtyq әlipby jobasynyng bolashaghy bar dep oilaymyz.   Jaqynda belgili qogham qayratkeri, ghalym, aqyn, el aghasy O.Sýleymenov te osy mәselege qatysty óz pikirin bildirdi.  «Bizge 28 tanbadan artyq alugha bolmaydy, óitkeni qazaq tilinde odan artyq dybys joq» (Abai.kz. 28.10.20).  Eng bastysy,  últtyq әlipby jobasy «tilimizding taghdyr-talayyna zaual bolyp tóngen osy kesirden» (Á.Kekilbay), jat tildik yqpaldan arylu jolyn, tildi janartu, janghyrtu jolyn kórsetip túr.  «Últtyq ýlgidegi tól әlipbiyge syrttan dybys kire almaydy» (Á.Jýnisbek, «Ana tili, №24, 2018).

Memleket basshysy «Búl  mәselede  asyghystyqqa jol berilmeydi. Jana әlipbiydi engizuding barlyq aspektilerin múqiyat tekseru, jan-jaqty taldau jәne pysyqtau qajet»  degendi bosqa aityp otyrghan joq. Últ taghdyryna, til bolashaghyna  qatysty  jalpyúlttyq manyzy bar últtyq jazu, onyng emlesi turaly mәselede bizge endi qatelesuge bolmaydy. Últtyq әlipby joq jerde tolyq maghynasyndaghy últtyq til de joq.    Basty ruhany qazynamyz - últtyq tilimizge tolyq ie bolamyz desek, búl baghytta bizge jartylay qadam, shala sheshim emes, til tynysyn ashatyn tәuekelshil qadam, naqty sheshim qajet.    Sondyqtan da, eng aldymen, últ pen últ tili  bolashaghy aldyndaghy jauapkershilik pen mindetti týsine de týisine otyryp, sheshim qabyldaghan dúrys dep oilaymyz.

Bolat Jeksenghaliyev 

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy» qoghamdyq birlestigi BQO filialynyng tóraghasy, BQITU dosenti

Abai.kz

0 pikir