1993 jyldyng 5 qarashasynan bastap Elbasynyng qaulysymen «Bolashaq» halyqaralyq stiypendiyasy taghayyndalghaly beri myndaghan úl-qyzymyz damyghan 38 memlekette bilim alyp qaytty. «Bolashaq» stiypendiyasy qyzmette tabysty ósudin, týlekterding kәsiby mamandanuynyng kepili ispettes.

Osy baghdarlamanyng arqasynda kóptegen týlekter memlekettik qyzmetterde, halyqaralyq úiymdarda, aksionerlik qúrylymdarda jauapty júmystar atqaruda. Alghashynda, yaghny 1994 jyldary «bolashaqtyqtar»14 elde bilimin shyndasa, qazirgi tanda, әlemning 38 elining aldynghy qatarly 650 oqu ornynda oqyp jatyr. Jyl ótken sayyn bәri de artyp keledi-talap ta, tilek te, qoldau da jәne qyzmetin úsynghan elder sany da. Alayda tilek bildirip, baghy janyp, shetelge attanghan úl-qyzdarymyzdyn, әsirese qyzdarymyzdyng minez-qúlqy men jýrip-túruy múng bolyp túr, olardyng sabaqtan tys ómiri qalay ótude? Búl bir Allagha ghana ayan. «Ýidegi» qyzdardyng qylyghy oilandyrmay qoymay otyrghanda, alysqa bilim izdep ketken qyzdardyng hali neshik, «qyzym ýide, qylyghy-týzdenin» kerin keltirip jýrgen joq pa degen oy keyde meni de mazalaydy.

Osynday oidyng tuuyna sebep el arasynda keng taraghan «shetelge ketken qyzdarymyzdyng basym kópshiligi sheteldikterge túrmysqa shyghugha qúmar» nemese «keybireuleri jat júrtta jaghymsyz qylyqtarmen ainalysyp, kim kóringenning qol jaulyghyna ainalghan» degen súmdyqtyng shetin qúlaghymyz estip qalyp jýr.

1993 jyldyng 5 qarashasynan bastap Elbasynyng qaulysymen «Bolashaq» halyqaralyq stiypendiyasy taghayyndalghaly beri myndaghan úl-qyzymyz damyghan 38 memlekette bilim alyp qaytty. «Bolashaq» stiypendiyasy qyzmette tabysty ósudin, týlekterding kәsiby mamandanuynyng kepili ispettes.

Osy baghdarlamanyng arqasynda kóptegen týlekter memlekettik qyzmetterde, halyqaralyq úiymdarda, aksionerlik qúrylymdarda jauapty júmystar atqaruda. Alghashynda, yaghny 1994 jyldary «bolashaqtyqtar»14 elde bilimin shyndasa, qazirgi tanda, әlemning 38 elining aldynghy qatarly 650 oqu ornynda oqyp jatyr. Jyl ótken sayyn bәri de artyp keledi-talap ta, tilek te, qoldau da jәne qyzmetin úsynghan elder sany da. Alayda tilek bildirip, baghy janyp, shetelge attanghan úl-qyzdarymyzdyn, әsirese qyzdarymyzdyng minez-qúlqy men jýrip-túruy múng bolyp túr, olardyng sabaqtan tys ómiri qalay ótude? Búl bir Allagha ghana ayan. «Ýidegi» qyzdardyng qylyghy oilandyrmay qoymay otyrghanda, alysqa bilim izdep ketken qyzdardyng hali neshik, «qyzym ýide, qylyghy-týzdenin» kerin keltirip jýrgen joq pa degen oy keyde meni de mazalaydy.

Osynday oidyng tuuyna sebep el arasynda keng taraghan «shetelge ketken qyzdarymyzdyng basym kópshiligi sheteldikterge túrmysqa shyghugha qúmar» nemese «keybireuleri jat júrtta jaghymsyz qylyqtarmen ainalysyp, kim kóringenning qol jaulyghyna ainalghan» degen súmdyqtyng shetin qúlaghymyz estip qalyp jýr.

Dýkennen zat satyp alghanday,qabiletti, alghyr balalardy kórgende, olardy qyzyqtyryp alyp qalu da onsha qiyndyq tudyrmaydy. «Shetelde oqidy» degendi mәrtebe sanaytyn anqau qandastar jyrtylyp artylady. Áke-sheshesining dәuletining bir ólshemi sanaytyndyqtan, ýlde men býldege oranyp erkin ósken keybir erketotaylardyng ol jaqta da eshnәrseden tayynbaytynynyng sony qayghyly oqighalardy tudyryp otyr.

2011 jyly 12 qarasha kýni sonau Avstraliyada 22 jastaghy Saghynay Batyrhanovany óz kýieui pyshaqtap ketti degen suyq habar jetti. Saghynaydyng ýsh ay aldyn dýniyege sәby әkelip,  qyz bala bosanghany belgili boldy. Sol elde Tailand azamatymen azamattyq nekede túryp jatqan. Sәbiydi sol elding әleumettik qyzmeti qamqorlyghyna alypty. Syrtqy ister ministrligining resmy ókili Asqar Ábdirahmanov kýdiktining qolgha týskenin mәlimdedi. Qazir ol qamauda. Kinәsin moyyndaghan. Jerlesimiz Saghynay Batyrhanova Avstraliyanyng Griffit uniyversiytetinde «Bolashaq» baghdarlamasymen birinshi kursta oqyghan. Student Shyghys Qazaqstan oblysy Glubokoe auylynda 1989 jyly tuylghan.

Tayauda internet betterinde Malayziyada oqityn taghy bir qazaq qyzy nekesiz bala tuyp, sharanany qoqys jәshigine tastaghan qylmysy әshkerelenip, qúqyq qorghau ornynyng qyzmetkerlerine ústaldy degen aqparat taratyldy. Ata-anasy bayghús býkil bala-shagha túryp jatqan ýidi kepildikke qoyyp, bar jighan-tergenin qaltasyna salyp berip, «ýmit artqan kózining qarashyghyn» órkeniyetti elderden oqyp, ýirenip, órisi keng bolyp qaytsyn degen iygi tilekpen attandyrghanda, bәrining birdey sol senimi men ýmiti aqtaldy ma?

Osydan 5-6 jyl búryn bolghan oqighany esterinizge sala keteyin. AQSh elinde oqyghan Ásel Ábdighapparovanyng isin el-júrt úmyta qoyghan joq shyghar. Amerikalyq jigitpen azamattyq nekede túrghan ol ayaldamada óz betinshe avtobus kýtip túrghan әieldi ekeulep kólikke mingizip, qonaqýige aparyp zorlap, qylghyndyryp óltirgen. Óltirgen song kýieuine dýkennen kýrek satyp әkep, kómip jatqanda qasynda qarap túrghan. Sóitip  qylmystyq iske qatysqany ýshin Amerika zany boyynsha Ásel ólim jazasyna kesildi. Qazaqstan Syrtqy ister ministrligining aralasuymen ýkim ózgertilip, ol qyryq jylgha bas bostandyghynan airyldy.

Áselding aghylshyn tilin dúrys bilmeytindiginen AQSh әdilet oryndary tarapynan sotta kóp әdiletsizdikterge jol berilgendigi anyqtaldy. Keyinnen belgili bolghanday, halyqaralyq bilim baghdarlamasy boyynsha AQSh-qa Ásel emes, tughan inisi Áset emtihan tapsyrghan, AQSh-ta Áset oquy kerek bolatyn. Sapargha attanatyn kezde Áseting qoly synyp, onyng ornyna otbasynyng kelisimi boyynsha, Amerikagha oqugha Ásel ketedi. Al Áselding ol jaqtaghy taghdyry anau boldy...Qyzdar shetelge baryp ózining qara basyn alyp jýre almasa, belgili bir dәrejede Qazaqstan turaly «shyndyq» qalyptasady. Úyaty men namysy elge tiyedi. Onsyz da Qazaqstannyng halyqaralyq bilim beru ortalyghynyng basynan qatal synaq ótude, «Borat» atty filimdi kórgen olar biz turaly jaqsy oilamaytyny anyq.

2008 jyldyng 14 jeltoqsankýni Mәskeu qalasynda 18 jastaghy 1 kurs studentiErlan Áytimov I. M. Gubkin atyndaghy Resey memlekettik múnay jәne gaz uniyversiytetinde oqyp jatqan skinhedter qolynan ayausyz ajal qúshqan bolatyn. Taghy mine, aidyng kýnning amanynda 2011 jyldyng 26 mausymynda keshqúrym,tap sol uniyversiytetting 4 kurs studenti Ernar Áliyevti baskeserler pyshaqtap óltirip ketken. Amal qansha, túratyn jerine 20 metrdey jetpey kóz júmghan. Eki kýnnen keyin Ernar diplomdyq júmysyn qorghap, Almatygha oralghaly otyrghan. 2011 jylghy mәlimet boyynsha, IY.M. Gubkin atyndaghy uniyversiytette 240 qazaqstandyq jastyng oqityndyghy jariyalanghan. Resey uniyversiytetterindegi qalghan qazaq balalarynyng taghdyry men qauipsizdigi qalay bolmaq? Ókinishke oray, «Resey ýkimetining sharuasy basynan asyp jatqanda, sheteldik studentterding qauipsizdigi ýshin kýresetin jaghdayda emes» delingen habar kelgen.

Osy bes mysaldyng ózi-aq alandatarlyq jaghdaygha negiz bolady. Sondyqtan, «Bolashaq» dep esil-derti shetelge baru, bireu birdene pisirip qoyghanday, qaralay lepirip jýrgenderding qúlaghyna altyn syrgha. Bar asyldy shetelden izdeuding qajeti joq,  shyndap izdegen jangha bilim óz elimizden de tabylady.

«Abay-aqparat»