ER ESIMI JANGhYRSYN

Týrik halqynyng ruhany astanasy Týrkistannan әleumettik jelide qalanyng ziyaly qauymynyng pikiri jelidey esude. Olardyng aituynsha oblys ortalyghy atalyp, qúrylysy damyp ósip órkendeu ýstindegi kiyeli qalanyng janadan salynyp jatqan teatr ghimaratyna R.Seytimetov atyndaghy sazdy-drama teatryn kóshiremiz degen uәdesinen әkimshilik ainyp, Almatydan artister shaqyryp, basqa teatr qúrudy kózdegenin esitip sener-senbesimdi bilmedim.

Apyr-ay, әsem qala Almatydan at aryltyp kelip, tughan jerine teatrdyng qazyghyn qaqqan, ystyq-suyghyna tózip arsha eti borsha bolyp, enbegining rәtin kórip demalatyn eseygen shaghynda jankeshtilik tanytqan ardaqty azamatymyzdyng teatryn qalaysha shet qaqpay etemiz?! Áziret Súltannyng kiyesin syilap ósken qazaq balasy, әruaqtan attap ótuge qalay barady dep qatty qapalandym. Mýmkin búl әldebireulerding týsinbeushiliginen tuyndaghan mәsele shyghar. Ylayym solay bolghay..

1994-2008 jyldar aralyghynda qazaqtyng ruhany astanasy Týrkistanda Q.A.Yassauy atyndaghy Halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiytetinde studentterge qazaq әdebiyeti pәninen dәris berdim. Sol kezdegi kórgen-bilgen, oigha týigenderimdi jinaqtap bir kitap jazyp shyqqan edim. «Átteng tonnyng keltesi» degendey әli kýnge jaryqqa shyqpay sarghayghan kitaptan uniyversiytetten alghash ret óner bólimin ashqan, bolashaq teatrdyng negizin qalaghan óner tarlany Rayymbek Seytimetov turaly esteligimdi kópshilikke úsynyp otyrmyn. Múndaghy oiym kiyeli Týrkistannyng qayta týlep órkendeuine ýles qosqan Rayymbek aghanyng ózim kórgen ónegesin ýlgi etu, izgilikti isin Abaysha aitqanda:

«Bilimdiden ayaman sózding mayyn,
Alty ólenmen bildirdim әnning jayyn.
Ezding basy qanghyrsyn, erding kónili
Janghyrsyn dep oiladym aitqan sayyn.
Kókireginde oty bar oily adamgha
Búl sezimning sureti túrar dayyn», dep sóz ayamay, sezim arqyly dәleldeu.

Qarataudan qanat qaqqan qyrandar

Jaqynda jas qala, әsem qala Kentaudan týlep úshqan talantty kompozitor Seydolla Bәiterekovti eske alugha arnalghan «Áliya» halyqaralyq әn festivali bolyp ótti. Mynanday qiyn zamanda bir auyz jyly sózge zar bolghan halyq әnge susyndap jelpinip qalghanday. Qinalghan shaghynda Qarataudyng qasiyetti qara tastarynda sekirip oinap, nәrin boyyna torlap ósken qara domalaq balasynyng ózi ómirden ketse de, ónerining aspanda qalyqtap, әrbir jannyng kókiregin kýmbirletip, kýiki tirlikten kýizelip, ýmiti óshe bastaghanda kýngirt dýniyening búltyn syryp tastap, jaryq dýniyening jarqylyn tanytyp, qayta qúlshynysqa bastaytyn әnning qúdireti-ay!

Endi mine, taghy da Kentau qalasynyng keng sarayy birneshe kýn boyy halyqqa lyq tolghan. Qalada tórt jyl bilim alghan Qoja Ahmet Yassauy atyndaghy Halyqaralyq uniyversiytetining óner bólimining anyghyraq aitsaq, irgesin kótermekshi Rayymbek Seytimetov teatr studiyasynyng alghashqy týlekteri óner órisine úshyp shyqpaqshy.

Sahna tórinde ónerli jastar synaq tapsyru ýstinde. Diplomdyq júmystary – Múhtar Áuezovting «Qaragóz» tragediyasy men týrik jazushysy Bahtiyar Vahalzadening «Eldi arandatqan qylysh (kóktýrikter)» dramasy.

Tandanarlyghy órimdey balghyndardy baulyghan ústazdar újymynyng úiymdastyrushysy, bas bapkeri men olardyng oqu men enbekterining nәtiyjesin baghalaytyn bas tóreshi de, osy qala mektebining týlekteri, qazaq ónerining tarlandary, Qaratau qyrandary – Rayymbek Seytimetov pen Asanәli Áshimov. IYә, múrttary tebindegenshe tel qozyday qatar ósken búlar mektep sahnasynda talay-talay oiyn qoyghan kezde, osy jerde ýlken kiyeli ónerge ózderindey jastardy ónerge baulimyz, bata berip shygharyp salamyz dep on úiyqtasa da oilaryna kelmegen bolar.

Ónerlerin kórsetip, jýrekteri alyp úshyp túrghan týlekteri men olardyng ústazy R.Seytimetov sahnagha A.Áshimovti shaqyrghanda, ornynan óre týregelgen kórermenning du qol shapalaghy, ysqyryghy, shattanuyn kórseniz tolqymaghan jan qalmaghanday. Qorytyndy sóz aitqan Asanәli Áshimov te tolqyp túryp: «Rayymbekting qolyn alghanym, ony kýnde kórip jýrmin ghoy, býkil halqymnyng qolyn alghanym, sәlem bergenim. Búl ózi bir tarihy kýn boldy ghoy. Býgin be, bir jyldan keyin be, әlde on jyldan keyin be, әiteuir osynday ónerli jastar túrghanda teatr ashylatynyna esh kýmәnim joq», – dedi.

Qazaq eli tәuelsizdigin alghannan keyingi túnghysh halyqaralyq status alghan jogharghy oqu orny – Qoja Ahmet Yassauy atyndaghy Qazaq-Týrik Uniyversiyteti. Ózi túnghysh otau bolghandyqtan múnda kelushiler, kókeyinde túnghysh bastamashy bolyp túrary anyq, әri búl oryndy talpynys. Degenmen, Týrkistannyng aptap ystyghyna kýiip, tynymsyz soqqan jeline shashyn jelpildetip, uniyversiytet preziydenti Múrat Júrynovtyng qabyldauyna qayta-qayta R.Seytimetovting kirip-shyghyp jýrgenin, ýlken әngimening bastalghanyn sezgenimizben, uniyversiytetten óner bólimi ashylady degenge tosyrqay qarap, «Áy, bir qaynauy ishinde qalar» degenbiz.

Alghashqynyng qiyny shahtasy men óndirisi túralaghan qalada jaryq bolmay, jylu berilmey qysylghan qys aiynda óner bólimi bosap qalghan balabaqshanyng jayyna ornalasty. Kózimen kórip, kókiregine týy baqytyna ie bolu maghan tiyip, Týrkistannan olargha qazaq әdebiyetinen dәris beruge jiberildim.

Kentaugha dәris beru ýshin aptasyna bir ret kelip, tanertennen keshke deyin bolamyn. Sondyqtan bir kýn búryn kelip bólem Rahiyanyng ýiine kelip qonamyn. Kenestik kezende salynghan bes qabatty ýiding ýshinshi qabatynda tórt bólmeli ýide túrady. Rahiya men joldasy Súltanhan kýlip qarsy alyp, barlyq jaghdayymdy jasaghysy keledi-aq, biraq ne elektr, ne ystyq su, ne jyluy joq. Týnning bir uaqytyna deyin elektr jaryghyn kýtedi. Áyteuir gaz ballony bar, tamaqqa toqpyz. Rahiya tynysh jatpaydy, әzilqoy, sózge jýirik, kókiregi oyau, sauatty Súltanhan ekeui sózimen de,kónilimen bala – shaghasyn da, meni de jylytady. Eng qyzyghy jatarda asty – ýstime týsip, qabat – qabat kórpe tóseydi, kórpe jabady. Tas býrkenip jatpasan, suyq qaryp ótedi. Adam kónilining jylylyghy qanday suyqty bolmasyng jenedi eken.

Rekenning kabiynetinen bastap, zal, bólmening bәrinde de dәris jýrip jatady. Arnayy soghylmaghan song kóretining sol, myna jaghynnan kýtpegen jerden dauys salady, deneng shymyrlaydy, myna jaghynan kónildi әn shyrqalady, shabyttanasyn, odan qalsa edendi tepkilegen biyding dýrsili, typyrlaysyn. Bәrine shydaysyn, sebebi, tynymsyz enbekqorlardyng jýrek dýrsili dep úghasyn. Otyratyn parta da jetispeydi, tereze erneui men jylu batereyasyn qaptaghan syrtyna otyra salady. Ol otyrys onsyz da tynymsyz shәkirtterding ózderine ynghayly-aq, sybyrlasady, syqylyqtaydy, birin-biri týrtedi, olargha da, saghan da tynym joq, kónesin, kónbeske sharang joq, dәris beru mindetin, berip qana qoymay, erteng onyng qarymtasy bolaryna kózindi jetkizesin. Osynday da, Rekene (Rayymbek Seytimetovke) renjiysin, әri tanyrqaysyn, jasy kelgende jyly ornyn suytyp Almatyday aru qaladan kelgenine, qúmyrsqaday enbekqorlyghyna, terlep-tepship dәris beredi, qoly qalt etse, Kentau men Týrkistan arasyn shanghytyp jýrgenine qyzyghasyn. Jetispeydi, bәri kerek-aq, oiyndaghyng qaydan bolsyn netken shydamdylyq!

Ýlken senim bar jerde, tau qoparar kýsh-qayrat payda bolatyn siyaqty. Endi bәri artta qaldy, alghashqy týlekter oidaghyday bitireyin dep túr, kók kýmbezi kókpen talasqan Áziret Súltan kesenesi bar qasiyetti Týrkistannan búrynghy «Dostyq» kinoteatryn qayta jóndep, beyimdegen mәdeniyet sarayy qol búlghap shaqyryp túrghan edi.

Bizdinshe, R.Seytimetovting alghashqy diplomdyq júmysqa klassik Múhtar Áuezovting «Qaragóz» tragediyasyn qoiy shәkirtterine ónerding túnyq, móldir tuyndysynyng dәmin tattyru, olardyng ómir boyy jaltyldaq jasandydan aulaq bolyp, naghyz tabighy taza dýniyeni ajyrata bilip jýrsin degen oidan tughan ba dep qalasyn.

Al, ekinshisine Bahtiyar Vahapzadening «Eldi arandatqan qylysh (kóktýrikteri)» dramasyn qongy, ata-babalarymyzdan bastap Mústafa Shoqay men Atatýrikter ansaghan týrik birligine qol jetkizu iydeyasyn býgingi óner tilimen jetkizu bolsa kerek. Qoyylymda eldi arandatqan qylysh – kóktýrikter – zamanymyzdyng 630 jyly, Qytaydy jeniliske úshyratqan Kók týrik qaghanatynyng últ-azattyq kýresin suretteydi.

Biz, týrik qaghanatyn qalay da ydyratugha kýsh salghan qytay imperiyasynyng zymiyan sayasatyn Ichken hatyn (Qarlygha Seytimetova) beynesinen tolyq kóremiz. Tikeley soghysyp ala almaytynyn bilgen әkki qytay imperatory jauynyng qoynyna qyzyn salyp, onyng jauynyng kýni-týni is-әreketin qalt etpey baghyp, kemshilik-jetistigin býge-shigesin qaldyrmay jetkizip túrugha ailaker de qatigez etip tәrbiyelengen qyzynyng beynesin kórgende tisindi shyqyrlatyp kijinesin, aldyrmaytyn әkkiligine qayran qalasyn. Imperatordyng aram oiyn iske asyru ýshin әpkesine kómekke kelgen Yan-Chun (Núrjan Tólendiyev) satqyn miz baqpaytyn aldamshy aramza beynesinde este qaldy.

Taqqúmar Qara qaghan (Marat Orazymbetov), aldaugha týsken aghayyndylar kýresi Kýr-Shad (Múrat Qúrmanbekov) pen Toly Han (Aydar Nauryzbaev), batyrlardyng jary da, janashyry da bola biletin әielder beynesi – Seljan (Aysúlu Lesova), Banu Sheshek (Janar Jýnisova) aradaghy aramza jengetay Sian-Shy (Saltanat Jýnisova) baylyqqa satylmaytyn, aibarly batyr, dýnie qughan, bolbyr batyr, aqylshy serik aibyndy batyrlar tobyn – Bagha-Tarhan (Qanat Sadyqbekov), Salyrhan (Núrjan Ábdiqúlov), Arslan (Erjan Isataev), Erkin (Erlan Qaldarbekov) jәne qytay ofiyserin (Erjan Núrymbetov) jas órender óz dengeyinde oinap shyqty.

Qart Qarataudyng qoynauynan taghy da bir ónerliler legi qanat qaqqanyna osylaysha kuә boldyq, solargha tamshyday bolsa nәr berip, dәris bergenimizge ishtey masattandyq. Ústazdyng alatyn eng basty syilyghy – shәkirtining sýrinbey qadam basqany shyndargha kóz tikkeni.

R. Seytimetov baptaghan ónerli jastar diplomdyq júmysqa deyin S. Balghabaevtyng «Eng әdemi kelinshegin» sahnagha shygharyp, Týrkistan, Kentau halqynyng ystyq yqylasyna ie bolyp, odan әri Týrkiyadan qogham qayratkeri, qazaq elining janashyry Kemel Zeybek pen uniyversiytet әkimshiligi kómegimen qandas Týrkiya elinde de óner kórsetti. Qoyylymdy qazaqsha da, týrikshe de týbiri bir qos tilde sóiletu-tuysqandyqty mәdeny baylanysty damytudyng birden-bir tiyimdi joly. Órisin keneyter qúlshynys!

Ózderin sýisintken olardyng ónerine Týrik elining basshylary tikeley kómek kórsetemiz, sondyqtan basqa da týrki tektes halyqtar mekendeytin elderde, mysaly, Almaniyagha baryndar dep shynayy niyetterin bildirip otyr. Sondyqtan qalghan qoyylymdardy da týrik tilinde de dayyndap R.Seytimetov pen onyng ónerli shәkirtteri ózderining óner salalarynyng kókjiyegin keneytuge әzir ekenderin bayqatty.

Qanattaryng talmay, alysqa samghandar.

(Týrkistan-Kentau, mausym 1999 jyl)

Jabal Shoyynbet,

Abay atyndaghy QazÚPU «Hәkim Abay» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory

Abai.kz