Parlament Mәjilisining tóraghasy Núrlan Nyghmatulinning jetekshiligimen ótken jalpy otyrysta zang jobalary talqygha salyndy.

Deputattardyng talqysyna týsken zang jobasynyng ishinde birinshisi - «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine elektr energetikasy, tabighy monopoliyalar men retteletin naryq subektilerining investisiyalyq qyzmeti mәseleleri boyynsha tolyqtyrular men ózgerister engizu turaly».

Ekonomikalyq damu jәne sauda ministri Baqytjan Saghyntaevtyng bayandamasy tyndalghan son, zang jobasy birinshi oqylymda talqygha salyndy.

Parlament Mәjilisining tóraghasy Núrlan Nyghmatulinning jetekshiligimen ótken jalpy otyrysta zang jobalary talqygha salyndy.

Deputattardyng talqysyna týsken zang jobasynyng ishinde birinshisi - «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine elektr energetikasy, tabighy monopoliyalar men retteletin naryq subektilerining investisiyalyq qyzmeti mәseleleri boyynsha tolyqtyrular men ózgerister engizu turaly».

Ekonomikalyq damu jәne sauda ministri Baqytjan Saghyntaevtyng bayandamasy tyndalghan son, zang jobasy birinshi oqylymda talqygha salyndy.

Palatada qyzu talqygha týsken mәsele turaly Mәjilis tóraghasy búl zang jobasynyng manyzdylyghyn atap ótti. Núrlan Nyghmatuliyn: «Elektr quatynyng 25 payyzdan astamy magistraldyq, ishki oramdyq jýielerde shyghyngha úshyraydy. Eger biz tútynushylar ýshin jinaqtalatyn tariftik baghalar turaly aitsaq, mine, sol jerlerde ýlken ýnemdeu jasaluy kerek. Biraq osy salany týgeldey janghyrtpasaq, 1940 jyldardan bizge jetken elektr jylu ortalyqtaryn kýrdeli jóndeuden ótkizbesek, ertengi kýni biz energetikalyq apatqa úshyrauymyz yqtimal. Sondyqtan búl salany damytu jónindegi belsendilikti qoldau qajet. Biz osy salanyng barlyq tetikterin anyqtamay jәne zandyq túrghyda retteymey túryp, búl zang jobany ekinshi oqylymgha shygharmaymyz. Biz endi úzaqqa sozbay, ekonomikanyng osy bir manyzdy salasyn Preziydentting tapsyrmasy boyynsha naryq talaptaryna sәikes keltiruimiz kerek. Basqasha boluy mýmkin emes».

Mәjilisting keshegi jalpy otyrysynda Ýkimet basshysynyng atyna resmy saualdy deputat Meruert Qazbekova joldady. Ony memleketimizde qarjylyq piramida qaghidaty boyyn-sha júmys isteytin alayaqtar úiymdarynyng qauyrt, belsendi is-qimylgha kóshkendigi alandatady. «Qazaqstanda Sergey Mavrodiyding «MMM - 2011» dep atalatyn piramidasy isteude, - dedi Meruert Aytqajyqyzy. - Ol halyqtan salymdardy negizsiz joghary payyz-darmen, elektrondy aqsha jәne virtualdy biyletter týrinde qabyldauda. Búl rette úiym-dastyrushylar piramidalarynyng kez kelgen mezette bankrotqa úshyrauy mýmkindigin jasyrmaydy». Bir qynjyltatyny, Mavrodiyge qarsy Resey de qayrat qyla almay otyr. Óitkeni zamanauy joghary tehnologiyalar qarjylyq operasiyagha qatysushylardy internet arqyly tartugha mýmkindik beredi, al búl qarjy aghyndaryn qadaghalaudy, zang túrghysynan jauapkershilikke tartudy qiyndatatyn kórinedi. Onyng ýstine barlyq operasiyalardyng ghalamtor arqyly jýrui, deputattyng týsindiruinshe, qazaqstandyqtargha keyin sol salymyn qaytaru mýmkindigin joqqa tenestiredi eken.

Ázirshe «MMM» toryna kóbine, ghalamtorda erkin «jýzgender» týsude. Alayda eng qorqy-nyshtysy sol, Mavrodiyding ókilderi qarapayym halyqqa da jetpek: búl ýshin zang ayasynda sol «alayaqtar kóseminin» beynesi salynghan biyletter shygharylyp, olar «óner tuyndysy» dep jariyalanady desedi, sodan keyin el arasynda sol «óner tuyndylary» erkin saudalana bastamaq. Kelmeske ketkir Kenesten «sәlemdey», búl biyletterding Qazaqstanda taghy taratyluyna tosqauyl qongdyng qamyn biylik qazirden jasaghany, abzal. Áytpese, aldanghan milliondardyng ashynyp, kósheni jabuy ne ekendigin sonda kóremiz!

Deputat M.Qazbekova qazaqstandyq zannamada tipti «qarjylyq piramida» úghymynyng joqtyghyn anyqtapty. «Onda elektrondyq aqshalardyng zansyz ainalymy úghymy da joq, - deydi qalauly. - Azamattyq ta, qylmystyq ta zannamada qarjylyq piramidany úiymdastyrushylardy jauapkershilikke tartu turaly arnayy normalar joq». Sodan ba, býginde Últtyq bankting qarjylyq úiymdardy qadaghalaytyn qúzyrly komiyteti bar bolghany azamattardy saq bolu jәne Mavrodiyding jana úiymymen yntymaqtasqandargha qarajattaryn joghaltu qaupi tónetindigi turaly eskertumen shekteldi. Deputat hanymnyng mәlimetinshe, «ózining әreketsizdigin uәkiletti organ tiyisti qúqyqtyq bazanyng joqtyghymen negizdepti». Sol sebepti Meruert Qazbekova halyqty qan qaqsatatyn әlgilermen pәrmendi kýresu ýshin Ýkimetke qarjylyq piramidalar turaly zannama týzudi úsyndy. Yaghny piramida qúru «alayaqtyq» dep tanylugha tiyis.

Keshe Tómengi palata memlekettik simvoldar turaly jana konstitusiyalyq zannyng jobasyn qaraudy qonyr kýzge qaldyrdy. Búl jobany ainalasynda kóp dau tuu kesirinen, Ýkimet keri qaytaryp almaq ta bolghan. Mәselen, ol jeke notariusterge eltanbasy bar mór basugha úlyqsat etpek. Joba jóninde bayandama jasaghan deputat D.Nazarbaevanyng aituynsha, notarialdy kuәlandyrylghan keybir jeke mәmileler keyin jaghymsyz qúqyqtyq saldarlar tughyzuy mýmkin. «Jeke notariustyng mórinde, tiyisinshe qújatta memlekettik eltanbanyng boluy sonday mәmile boyynsha memleketke jauapkershilik artuyna әkelui ghajap emes» dedi ol. Deputattar mazaqqa úqsatyp, memlekettik simvoldardy memstandarttargha mýlde layyqsyz kýide jasaushylardy qylmystyq jauap-kershilikke tartudy úsynypty. Búghan qosa, shetelden, sonda әzirlengen Qazaqstannyng memlekettik nyshandaryn әkeluge tyiym salynuy yqtimal. Qalaulylardyng búl úsynystaryn Ýkimet zerdelemek. Konstitusiyalyq zang jobasyna deputattar 14 qarashadan keyin oralatyn boldy.

«Ayqyn» gazeti