...Su betinde shiyki ókpe qalqyp jýr. Jaghagha shashyn jaya shalqalay súlaghan tolqyndarmen ilesip kelgen bolar, sirә?! Terennen qalqyp shyqty ma, әlde, jyly búghazdyng jataghan jaghalauyndaghy qoy soyghan kóp qazaqtyng biri laqtyryp jiberdi me? «Terennen su betine qalay shyghuy mýmkin, balyqtar jep qoymay ma?!» Jaqyndap kelip, tayaqpen ilip ap, laqtyryp jibermek boldym da, bayaghy bala kezde oqityn ertegilerding ýreyli oqighalary kenet esime týsip, qalt toqtap, shegingenimdi bayqamay qaldym. «Mystan kempir shyghar?!» Búl mastyq degendi qoysayshy! Oilamaytyn pәleng joq. Kýlkim de kelip barady. Jaghada iylengen júmsaq qúmgha jambastay jayghasyp, sylq-sylq kýlkige arbalghan qyz-jigit bayqamady әriyne. Ertegide suda qalqyp jýrgen ókpe әldekim tayaqpen týrtip qalghanda mystan kempirge ainalyp shygha keletin. Biraq, ol ertegi ghoy. Al, mynau shyn. Sonda da su soryp, bozaryp ketken ókpege jaqyndaghym kelmedi. Mәngirip, su betinde shashyraghan shuaqqa eltip, úzaq túryp qalyppyn. Sәlden song bizden tayaq tastam әrirek jayghasqan kórshilerding biri kórip, asyghys adymday kep, qolyndaghy pyshaghymen ilip әketti.
- Ana balagha shayyp әkeluge tapsyryp em, sugha laqtyra salypty. Ayyp bolmasyn, inishek.

...Su betinde shiyki ókpe qalqyp jýr. Jaghagha shashyn jaya shalqalay súlaghan tolqyndarmen ilesip kelgen bolar, sirә?! Terennen qalqyp shyqty ma, әlde, jyly búghazdyng jataghan jaghalauyndaghy qoy soyghan kóp qazaqtyng biri laqtyryp jiberdi me? «Terennen su betine qalay shyghuy mýmkin, balyqtar jep qoymay ma?!» Jaqyndap kelip, tayaqpen ilip ap, laqtyryp jibermek boldym da, bayaghy bala kezde oqityn ertegilerding ýreyli oqighalary kenet esime týsip, qalt toqtap, shegingenimdi bayqamay qaldym. «Mystan kempir shyghar?!» Búl mastyq degendi qoysayshy! Oilamaytyn pәleng joq. Kýlkim de kelip barady. Jaghada iylengen júmsaq qúmgha jambastay jayghasyp, sylq-sylq kýlkige arbalghan qyz-jigit bayqamady әriyne. Ertegide suda qalqyp jýrgen ókpe әldekim tayaqpen týrtip qalghanda mystan kempirge ainalyp shygha keletin. Biraq, ol ertegi ghoy. Al, mynau shyn. Sonda da su soryp, bozaryp ketken ókpege jaqyndaghym kelmedi. Mәngirip, su betinde shashyraghan shuaqqa eltip, úzaq túryp qalyppyn. Sәlden song bizden tayaq tastam әrirek jayghasqan kórshilerding biri kórip, asyghys adymday kep, qolyndaghy pyshaghymen ilip әketti.
- Ana balagha shayyp әkeluge tapsyryp em, sugha laqtyra salypty. Ayyp bolmasyn, inishek.
Aqsiya kýlgen jas jigit meni qalanyng aqsausaq qazaghy dep oilady ghoy deymin. Sirә, suda jatqan ókpeden, soyylghan maldyng sugha aralasqan qan-jynynan jerkenip túr dep sheshti. «Kóke, men naghyz qazaqpyn! Qyrdyng qazaghymyn! Sudan da, ottan da, qannan da qoryqpaymyn! Atam shopan bolghan» degim keldi. Ertegini oilap túrghanymdy qaydan bilsin.
-    Ertegi oqyp pa ediniz? - dedim zorlana jymiyp, - Bala kezinizde..?
-    Oy, inishek. Sen de qaydaghyny súraydy ekensin. «Biz ne kórmedik, shetelding boevik filimin de kórdik» degendi bilushi me en?..
Kórshi sugha shyrt týkirdi de, teris ainaldy. Ezuinde qalanyng qara qazaghyna degen súmpayy jerkenish ketti.
-    Men auylda tugham...
Ishimnen aittym. Bәribir. Týsinbeydi. Onshaqty jyl búryn... su betine tura osy shiyki ókpe tәrizdi qalqyp shyghyp, jastyqtyng jarqyn kýnderin jútqan qasiret oiyma orala berdi.
Kýn tas tóbege kóterilipti. Erine basyp, kólding qúshaghyna ene berdim. Áueli siraqtan tartqan erke tolqyn. Qyryq-elu qadamnan song tizeden sәl ghana asty. Balqashtyng búl túsynda jaghalau jataghan keledi. Jýz-jýz elu metrden song ghana su eppen terendey týsedi, onda da jaghagha lyqsyghan tolqyn keri qaytqanda sipay tegistep ketken qúmdaq tabany siyrtandaylanyp kórinip jatady. Boz jasyl zýmiret týstes su erekshe mayda, bipaz. Denendi qúshqany balqytyp, kól tabanynyng sәl oiys túsyna kelgende alaqanyna salyp, әldiyley ketedi. Tabanyng qúmgha qayyra tiygende sylqyldap, siqyrlay kýlgen nәzik tolqyn keudennen jaylap qana iyterip qap qúlatady da, kól qúshaghyna tarta beredi. Tenizding mayda qúmdy tabanynyng bederin qyzyqtap, edәuir úzadym. Su qyl moynymnan kelgende, baqayymnyng úshymen serpile kóterilip, aidyngha qaray erine qúlashtay bastadym. Bes-alty metr, on-on bes metr, aqyry otyz-qyryq metr úzadym-au deymin. Búrylyp jagha jaqqa qaraghanda bizding qyz-jigit te, shúbalghan súiyq týtin ishindegi kórshilerim de qúrtaqanday bop shalyndy. Shalqamnan audarylyp týsip, qolymdy jayyp tastap, biraz demaldym. Túnyq aspan, tymyq teniz astasyp jatty. Úiqym keldi. Nivh taypasynyng nerp aulaushylary múhit túnghiyghyna kezegimen batqanda, qayyqta jalghyz qalghan bala syndy sezindim ózimdi. Osynday tymyq bolghan shyghar? Kenet ghalamdyq úly múhit pen shetsiz-sheksiz aspannyng adam ayaghy, qúlashy jetpes iyen ortasynda bolmasam da, ózimning mýlde jalghyz, túldyrsyz jalghyz ekenim esime týsip, ókpeme ókinish tyghyldy. Jýregim shym ete auyryp, qabaghym qosylar túsqa kep syzat salghan egiz syzyqty әjim shekeme әntek batqanday boldy. Júmsaq jibek su tassha batyp, kenet auyrsyndym. Jaghagha qaytu kerek edi...

* * *

Onshaqty jyl búryn...
Su betinde qalqyghan ýlken rezenke kameragha iyek sýiep, masayyp jatyrmyn. Kindik túsymda belge jalpaq rezenkemen qapsyra baylanghan taghy bir kamera sudan arqa jonymdy ayaghyma sheyin kóterip túr. Jenil kólikting jel tyghyndaghyshy. Búl kamera ýlken kameragha baylanyp tastalghan. Eki metr arqanmen. Jaghalaudan jýz elu metr qashyqta qalqyp, kýnge qyzdyrynyp jatqaly tórt-bes saghattay boldy-au deymin. Uaqyt mólsherin baghamdaugha hal de joq. Ýlken kameranyng sugha tiyer tómen jaghynan brezent qaptalghan. Mýlde batpaydy. Kólik donghalaghyna kiyiler ortasy kәdimgi ydys sekildenip jabylghandyqtan, ishi qúrghaq. Búl - bizding «dastarqan». Tórt-bes shisha da mening astymdaghy kamera sekildenip, dastarqangha jippen baylanghan. Tiskebasarymyz salynghan paketter ghana bos. Qos qoldy dastarqangha artyp qoyyp, jaghalauda manyraghan teniz siyry qúsap, basyndy búlghap tastap, sharap silteysin. «Densaulyq ýshin!» «Osynday keremet kafe oilap tapqan Darhan dos ýshin!» Ýsheuimiz dauryghysyp tilek júptadyq, barqyrap әn aittyq. Raqat!
Kafe rasynda keremet edi. Tolqyn ýstinde terbelip jatyp, demalasyn. Ortada ýlken kamera. Oghan tirkelgen ýsh-tórt kishi «shlupka». Bas-basyna bir-bir oryndyq tiyetin dәmhana tәrizdi. Jaghagha qaghylghan qazyqqa baylanghan arqandy jórgemdep tartyp, teniz ortasyna qaray jýzshaqty metr asyqpay jýzip barasyng da, banket jasap jiberesin! Sudan qoryqsan, «oryndyghyndy» beline tas qyp baylap al. Odan song ómiri batpaysyng ghoy keudende jan bolsa. Kýn enkeyip, tolqyn kóterile bastaghan kezde qojayyn ózi tartyp alady. Eshqayda qashyp ta kete almaysyn. Jaghagha shyqqan son, kepilge ótkizgen kiyimindi alyp, aqshandy sanap beresing de jóneysin. Dayashy ghana jetispeydi. Biraq, mynaday romantikada dayashy da kerek emes. Tóbede mәngi zengir túnyq, tómende odan ghapyl kem emes zýmiret kól. Kókjiyekting syzyghyn anday almaysyn. Masayray bastasan, ózing qúsap mayda tolqyn әldiylegen qyzu kórshilerine baryp qaytugha bolady. Kórshing qatty qyzu bolsa, baylanysa bastasa, tóbelese de almaysyn: taban astynda tireu joqta qaydaghy tóbeles?! Qayta kerisinshe, týpsiz kók pen tereng su ortasynda janyng bir bop shyghady. Kóniling bosap, shet jerde kezikken jerlesindey ystyq bop shygha keledi. Jaghalaudaghy qosmekendilerge qarap, aighaylaghannyng ózi nege túrady! Kafe rasynda keremet edi...
-    Bóke, syrany sugha matyryp qoyamyz-au deymin, jylymshy tartypty...
-    Áytsek, әiteyik. Bir-bir jýzdi tastap alayyq. Zakuskany qaldyratyn týri joq, myna su perisinin.
-    Ne ýshin ishemiz, aghayyn? Ózing bir tilek aitshy. Keyde bir pәlsapa soghatyn jaqsy ghadeting bar edi ghoy. Býgin tym oily bop, kóp ýnsiz otyrsyn. Mana qyzyndy ala kel degende til almadyn. Su perisin suda qúshqan jaqsy eken. A, Bóke!
-    Men ne deyin? Senderding baqytty bolularyng ýshin ishe bergim keledi. Vladimir Sangy degen sahalindik jazushy bolghan. Nivh degen halyqtyng úrpaghy. Mәskeude túrdy. Balasy Mәskeude dýniyege kelgen túnghysh nivh eken. Bizding de balalar qalada dýniyege keletin boldy. Jә, mәsele onda emes. Sol Vakenning «Kevongtardyng ýilenui» degen keremet romany, әlde, povesti pe, jadyda joq, tuyndysy bar. Bizding týbimiz sonday bolmasa eken! Sol ýshin isheyik! Kevong әuleti Sahalindegi nivhlerding bir bútaghynyng kishkene ghana óskini bolghan ghoy. Áleuetti әulet bolmaghan son, aghayyny qyzyn bergisi kelmegen. Berse de úrpaq qalar-qalmasy neghaybyl. Týbi әlgi әuletten túldyr qalmapty. Biz de azayyp baramyz. Biraq, ýmit bar bizde!!! Ýmit ýshin!
-    Áy, erim-ay! El ýshin uayym oilaysyn! Aydaladaghy nivhige qazaqtyng taghdyryn qaydan telip túrsyn! Biz ósetin elmiz!
-    Jaqsy tilek! Biraq, mening sharabym tausylyp qalypty.
-    Ofisiant! - Abzal tómenge, sugha qarap aighay saldy. - Qazir keledi múrtty jayyn. Bizge bir shisha moldavan sharaby. Ol kelgenshe biz tarta bereyik.
-    Ofisiant dep qúr aighaylaghansha, barmenge tikeley baryp kelsenshi, - Nazym nazdana kýldi.
-    Ekeuinning toyynda ózim ofisiant bolmasam, myna su perisining qyzy sharapty sharayaqpen simiredi eken!
-    Qoy, Bóken! Sen asabasyng ghoy. Bir toyym bolatyny sózsiz menin, dәl qay senbi ekenin aita almaymyn...
-    Oynap aitady. Toydyng kýni belgilenip qoyghan. Saghan surpriz bolsyn dep aitpay otyrmyz! Endi ýsh aptadan son! Dayyndala ber, Bóken!
-    Ói, ne degen dәti berik adamsyndar! Manadan beri nege ýndemey otyrsyndar? Qúiylsyn! Erneuletip!
-    Ha-ha-ha-ha-hey! Birden aitqan qyzyq bolmay qalady! Al, endi osy tilekti tik túryp aitshy, týregep túryp isheyik ekeuimiz de.
Beldegi rezenkeni sheshuge tura keldi. Qalt-qúlt etken júmsaq kamera ýstine әupirimdep túrdyq-au. Nazymda ishek joq. Ýsh-tórt mәrte qúlaghan bizge su shashyp airan-asyr. Shyn baqytty edi.
-    Jastardyng baqyty ýshin!
-    Kettik!
Ekeuimiz bir-bir auyz sóz ghana aityp ýlgerdik te, staqandy shalqalay kóterip, ashy araqty júta sap, qayqaya sekirdik sugha. Su betinde túryp auyzyna toltyryp ap, sugha sýngigen bette jútyp jibersen, keremet әserli bolady. Dem ala almay, osy zәhәrdi ómirinde alghash ret jútqan sәttegidey túnshyghasyn. Su astynda qaydaghy aua?! Óneshindi órtep ótken jyly araq sonynan dem shygharghan da ózgeshe. Jantalasa su betine shyqqan bette jútqan auadan song tiskebasar da qajet emes. Biz qúsap eshkim ishpegen shyghar!
-    Oy, raqat-ay!
-    Ker-re-met!
-    Fuuu! Teniz ýsti araq mýnkip ketti ghoy.
Biraq, múnday ishis tez shaldyqtyrady. Alghash dәmin tatyp bayqaghan talay jigit qyzyq kórip, qaytalaymyn dep jaghagha jetkende balyq qúsap, bylq-sylq etip qalatyn. «Soltýstik halyqtarynyng týbine de osy u zәhar jetti ghoy» dep oiladym «oryndyghymdy» belime baylap jatyp. «Bizding el she? Biz de onyp túrghan joqpyz ghoy. Osylardyng toyynan son, qoymasa bolmas!» Manaurap úiqym keldi. Eki mas, eki jas bir-birin qytyqtap oinap ketken. Ortadaghy kameranyng tasasyna baryp, jalasyp jatyr-au shamasy.
-    Men azdap myzghyp alayyn, - dedim dauystap.
-    Bossyz!
«Osy dertten aiygha almay qoydym-au!» On alty jasymnan beridegi biraz jyl osymen birge ótip keledi. Bireuler bir kýn toylasa, eki kýn demalyp jatady. Mende olay emes. On birinshi klastan bastap, túraqty týrde kýndelikti tútynyp kelemin. El qúsap mas bolmaymyn da, sana sau, keude taza. Biraq, qoy kerek! Uaqytymnyng bәri osymen ketedi eken. Oiyma Kevongtar kelgen...
Mәngirip jatyp, úiyqtap ketippin. Shólirkep oyandym. Tósekten túrmaq bolghanym esimde, qolymdy tiremek bolghanda auyp ketip, su jútyp qoya jazdadym. Kýn enkeyipti. Eki ghashyq ta ortadaghy kameragha arqandauly qalypta maujyrap jatyr.
-    «Oyan, qazaq!» «Ay, qap!» Úiyqtap qalyppyz ghoy...
Kýn enkeygen. Tolqyndar da bastaryn kóterisip, jaghalaugha qaray asyqpay lyqsuda. Tolqyn shuynan endi sәlden song jel túratyny da angharylady. «Qoy, jaghagha qaytpasa bolmas!» Kenet jaghalaudan edәuir alystap ketkenimizdi bayqadym. «Mýmkin emes! Úiqymdy asha almay túrghan bolarmyn». Eppen ortadaghy kameragha jaqyndap, jaghagha tartylghan arqandy qarmap, naqty qashyqtyqty baghamdamaq boldym. O, qúdiret! Qúmdaq jaghalaudaghy qazyqqa baylanghan arqan tartqan kezde dombyra isheginshe shiray shertilui kerek edi. Mynau bos jatyr. Jalma-jan qos qoldap tartyp qaldym. Arqan su betine kólbey jatqannyng ornyna, salbyrap, susindi auyr salmaghymen terennen shúbaldy. Taghy qarmanyp, birneshe metrin tartqanda, jýregim zu ete qaldy. Arqanymyz bosap ketipti!!! Ári bizdi úiyqtata terbegen tolqyn jenil kameralardy qaqpaqyldap, aidyn ortasyna qaray ketip qalyppyz!
-    Ey! Arqan bosap ketipti! Biz aidyngha shyghyp ketippiz. Qarandar! Jaghadan alystap ketippiz!
-    Nemene deysin? Qalay bosap ketkenbiz? Jaghadan alystaghany nesi?!
-    Qara ózin! Bir-eki shaqyrymday ketip qalyppyz!
-    Mama! Su da suyp ketipti. Bizding ýishikter kórinbeydi ghoy!
-    E-he-hey! Kómektesinder! Kómektesinder!
Dosym ortadaghy ýlken kameragha shyghyp alyp, qos qolyn erbendete aighaylady. Jaghalau jaq tym-tyrys. Kenet tolqyn legin sipay jel jýgirdi.
-    Jel túrayyn dedi!
-    Endi qayttik?
-    Eshtene de emes! Jaghalaugha qaray jýzemiz ghoy. Kamera bar - batpaymyz!
-    Tolqyn kóterilip ketse, jaghagha bara almaymyz. Kerisinshe, jelmen yghyp, ashyqqa shyghandap ketuimiz mýmkin.
-    Mama! Qorqam! Ne isteymiz?! Birdene qylyndar! Ólemiz ghoy!
Nazym ókire jylap jiberdi. Dosym júbatyp әure. Qyzdyng jylaghanyna, qos qolymen sudy sabalap, beyaparlanghanyna tolqynnyng kenet óse týsui qosylyp, jelmen birge su betin syzghan әldebir ýrey jon-arqamdy shymyrlatyp ketti. Kelesi sәtte bәrimiz qosyla aighayladyq. Esiter adam qayda! Shamamen biyiktigi bir metrge jeteghabyl tolqyndar jaghagha qaray josyla jónkilgenimen, bizdi jalyna kótergen bette aunaqshy ketip, artqa qaray tastap jiberedi. Sol sәt kelesi tolqyn kómip qalady. Jaghagha qaray emes, terenge qaray lyqsyp bara jatyrmyz. Su jútqan, ortadaghy ýlken kameragha ýsh jaqtan jarmasqan ýsheu barylday aighaylap baryp toqtadyq. Qyzgha qosyla jylaghan tәrizdimiz. Biraq, onymyz betimizdi shayghan túzdy sudan biliner emes.
-    Bóken, jaghagha qaray qúlashtayyq. Bolmas!
-    Kamerany tastaymyz ba ne?
-    Jogha! Myna tolqyn bizdi terenge qaray qaqpaqyldap bara jatyr. Áreket qylmasaq bolmaydy! Jýzu bilemiz ghoy.
-    Jýzgennen ne payda?! Tolqyn kómip ketip túr ghoy.
-    Ói, osylay túra bersek, qazir qatyp qalamyz. Birazdan song taza shyghandap, Almaty jaqtan bir-aq shyghatyn shygharmyz.
Nazymnyng tisi-tisine saqylday tiyip, tonghany, oghan qosyla jylaghany ýdey týsti. Yqylyq atyp qoyady. Sirә, su jútqan. Kenet ong qolymda әldene ústap túrghanymdy andadym. Araq eken. Ortadan sәl tómen. Ózegim órtenip bara jatqanyn da sol kezde bayqagham. Sәl shalqalay, sugha bata-mata júttym. Jyp-jyly eken. Biraq, shólimdi qandyrghanday, qúrysqan terimdi jazghanday, quattanyp qaldym. Úly múhitta kemeleri apatqa úshyraghan tenizshilerding shishagha hat salyp, aidyngha laqtyrar songhy jantәsilim әreketi qapelimde eske týsipti. Ezuime jymiys úyalady. Qaydaghy apat?! Qaydaghy múhiyt?! Myqtasa ýsh metrden aspaytyn suda janymyz múryn úshyna kelip túr. Belgisiz ójettik boyyma taraghan umen birge serpiltken. Araqtan bosaghan bótelkeni aspangha bir-aq attym.
-    Kettik! Jaghagha qaray qúlashtayyq!
Belime oraghan arqandy jópeldemede teksere qozghap alyp, jagha osy bolar-au degen baghytqa qaray etpettey qúlash úrghanym esimde. Su sabalap, batyp-shyghyp, demikkenim esimde. Bir mezet qúlaghyma Nazymnyng jylaghany estildi. Dosym ekeuimiz tolqyn jaldarynan sekirgensip, jýze jónelgende, ýlken kameragha artylghan.
-    Abzal, toqta! Nazymgha birdene desenshi.
-    Ne deyin?! Janym-au, sabyr etshi. Qazir, eki jaqtap ýlken kameragha shygharayyqshy. Kel, demep jiber.
Jylaghan qyzdyng qúsettengen tastay qarynan ústap ýlken kameragha shyghardyq. Sinirim tartylghany bayqaldy. Kýni boyy jyp-jyly demimen tәndi әldiylegen su múnsha suyq bolar ma!  Tizem múzdap barady eken. Ólgen adamnyng tәni búdan jyly bolar dep oiladym qos ayaghymdy bir-birine shyrmap. Kýn tapal kókjiyekke taqap qalypty. Qankýrendene suyq syzdanghan Kýn astynan yzghar esetindey. Teriskeyden qalyng qara búlt órip keledi. Ýlken kameragha iyek arta sәl sayabyrsyghan boldyq. Managhy mannan bir metr de jyljymaghan tәrizdimiz. Sirә, joghary qaray terbele lyqsyghan eskalatorgha ayaq artyp, tómenge týspekke úmtylghan jannyng ónimsiz tirligin qaytalaghanbyz. Álde, jaghagha jaqyndadyq pa? Tolqynnyng demeuimen serpilip, ainalagha kóz tastadym. Kóz sýriner noqat joq. Jagha da, kókjiyek syzyghy da janargha shalynbaydy.
-    Men tondym! Belim qarysyp túr. Bóken, qozghalyssyz túrsaq, tona beremiz. Qimyldayyq.
Taghy da arpalys. Jantalas. Nazym býrise jatqan ýlken kamerany sýiregen bolyp, jagha osy-au degen tarapqa qarata enteley qúlash úrdyq. On minut, on bes, jiyrma minut, bәlkim, bir saghat qúlashtaghan shygharmyz. Qúlaghymnan Nazymnyng óksip, yqylyq atqany keter emes. Álde, ózim be búl?! Bir mezet toqtap, óz-ózimdi tyndaghym keldi. Jaghym qarysyp qalypty. Qúlaghyma belgisiz tolassyz gýril keledi. Arnasy alapat shayqaghan alyp ózende beymәlim baghytqa aghyp bara jatqan tәrizdimiz. «Stiks». Jan-jaghym jónkilgen tolqyn, gulegen jel. Shym ete týsken keudemdi jaryp jiberermen bop tarsyldaghan jýregim su arqyly kýlli denemdi biylegen әlgi gýrilmen birge myna alapattan qútqarar jaqqa asyqtyrady. Biraq, ol qay jaq?! Tamyrymda qan joq eken deymin. Qarysqan jaghymdy jazyp, jútynghym keldi. Tilim tandayyma jabysyp qalypty. Shól qysyp barady. Ýlken kamerada su qúiylghan bótelkeler bar ekenin oiladym.
-    Nege toqtadyn?
-    Shóldegen siyaqtymyn...
-    Qaydaghy shól?!
-    Qazir...
Keri ainalyp, ýlken kameragha qaray búryldym. Qúlashty eki sermep barghanmyn. Tolqyn kómip, oinaqshytqan kameragha ong qolymdy asa sýiengenmin. Qatyp, kәri aghashtay syqyrlaghan moyynymdy shayqap, iyq qomdap, boydy qarmaghan suyqty qumaqqa talpynghanmyn. Tek ol qareketim keri shyqty. Kameragha asylghan bette ýlken jel tyghyndaghyshtyng әntek júmsaryp qalghanyn bayqadym. Sol sәt Abzal da jetken. Jalghyz ghana jalt etken mezette ekeuimiz bir-birimizge ýrke qaradyq. Jýregimiz dýr silkinip, toqtay qalghanday boldy. Shýidemizden tartylghan júlynymyz kenet shiratylyp, jotamyz tok úrghanday dir etkeni este. Tastay suyq su sorghan mandayymyzdan shoqpar tiygendey keri serpilip, jalqy mezet - jalt etken sekund sәtting ghúmyrymyzdan da úzaqtau sozyla ketkeni este. Ýlken kamera ishinde Nazym joq edi!
-    Nazym!
Ekeuimiz qosyla aighayladyq. Qyzdyng esimin neshe qaytalaghanymyz este joq. Belgisiz qúdiretting kýshimen jeli shyghyp, júmsaryp qalghan kamerany audaryp-tónkerip, qansha túrghanymyz belgisiz. Kenet aidyn ortasynda ekenimiz eske týsken. Ayghaylay jylap, sugha sýngidik. Alasapyran tolqyn shayqaghan su asty kórdey qaranghy edi. Terenge qaray qos qoldy serpe sýngigenmen, su qysymy tolqyn tósine laqtyryp shyghara berdi. Jýregim toqtap qalghan tәrizdi. Su jútyp, qaqalyp-shashalyp, yzalana anyraghanym esimde. Úlyghan tәrizdimin. Dәrmensizdikten aighaylay anyraghanmyn. Tilimdi tistep, qan jútqanmyn sumen birge. Nәtiyjesiz әreketti qansha mәrte qaytaladym. Bir mezette kameralardyng edәuir úzap ketkenin bayqadym.
-    Abzal!!! Abzal, qaydasyn?
Sapyrylysqan tolqyn arasynan bir sәt su betine qalqyp shyqqan dosymdy bayqadym.
-    Abzal! Ne boldy? Nazym, qayda?
Sol sәtte dosym kókke qos qolyn kótere anyray aighaylaghan.
-    A-a-a-a-a! A-a-a-a-a! Na-a-a-zym! A-a-a-a-a!
-    Abzal, qoyshy! Qoyshy, Abzal!
Ol meni estir halde emes-túghyn. Qolyn kótere aighaylap jylaghan bette sugha kómilip ketti.  Esimdi jinay bastadym. Nazym joq! Endi Abzal batyp ketse, qaytem! Oqys oidan ýreyim úshyp, dosymnyng sonynan sýngidim. Qara týnek eles shymqaghan su astynda Abzal qos qolyn jayghan qalpynda batyp bara jatyr edi. Ong qolynan shap berip ústap, joghary tarttym. Túnshygha bastaghanda su betine shyqtym-au. «Kameralar qayda eken?» Su jútyp, kenet najaghaysha osyp ótken azapty qayghydan, osy tirligimizding shyn ómirlik oqigha, әlde ýreyli auyr týs ekenin ajyratudan dәrmensiz Abzal talyqsyp ketken-di. Kókjiyekti qangha boyap, úyasyna bayyp qonugha әzirlengen Kýn astynan qarauytqan kameralardyng súlbasyn kórdim. Abzaldyng tu syrtynan shyghyp, shashynan uystay ústap, shalqalata sýirep jýze jóneldim. Áyteuir bir uaqta jettim-au. Teniz ýstin ymyrttyng erekshe bir qaranghy zil salmaghy ezip túrdy. Jýregimdi de ezip ketken týnek qayghy mening keudeme qonaqtap, janarymnan jantalasa enip, tәnime sinip bara jatty. Qúlaghym tars bitip, salyqqan jýregim eshtene de sezbey, belgisiz bir sayabyrly sabyrmen dosymdy ýlken kameragha tirkelgen kishi kameralardyng birine bayladym. Endi batpas. Ózim de tolqyn úrghan sayyn dirdek qagha sekirisip qalatyn jenil jeltyghyndaghyshtardyng ekeuin qos qoltyghyma qysyp alyp, sausaqtarymdy bir-birinen ajyramastay qarmap, sereyip túrdym. Qystyng qabaghy ashyq kýnderining shatyrdaghy qardy jylyta eritken kezinde tamshydan týzilip, salbyray qatatyn sýngi tәrizdi súp-suyq qalpymda qatyp túr edim. Oiyma Melvillding «Moby Diygindegi» aq kitting kit aulaushylar kemesin kýiretkende tabyt qúshaqtap tiri qalghan beybaq turaly oqighasy kelgen. Keudemnen jan qashyp bara jatyr ma dep ýreylendim. Sonda da, qozghalugha dәrmensiz múz sýngi keypinde, asty ýstine shygha sapyrylghan tozaq qazanyndaghy qaranghy kór týnekke shym batyp bara jattym...
Shyghys jaqtaghy qara bújyr tasty jaghalaudyng iyghynan janarynan qan tama qayghyryp, Kýn shyghyp kele jatqanda es jiyppyn. Qarysyp qatyp qalghan qolym ajyramaghan qalpy, qos kameranyng ortasynda bir týn ótkizdim be, әlde, tútas ghúmyrym ótip ketti me - tirlik pen ólimning arasynda qansha uaqyt túrghanym belgisiz. Teniz beti jym-jylas. Jemtigin jútqan song janarynan jas tayghanaytyn alyp qoltyrauynnyng kóz jasynday móldirep jatyr edi jalmauyz kól. Tamaghymdy kenedim kenet. Áldene degim kelgen. Kimge?! Sol jaq qaptalymnan әlsiz ynyranghan dauys shyqty. Abzal! Siresip qalghan moyynymdy syqyrlata búryp, qol sozbaq boldym. Dәrmen joq. Ázer degende әupirimdep tebinip, jaqyndadym. Tiri. Tirimiz! Álde, ana dýniyedemiz be?! Kózimdi syghyraytyp, ainalagha qaradym. Beytanys aimaq. Kýnshyghystan jartasty jaghalau kórinedi. Tym alys emes. Bir mezet Nazymnan aiyrylghanymyz esime týsti. Biraq, sol sәt baqytsyzdyghymyzdy baghalar hal joq bolghan. Bastysy - ekeuimiz tirimiz...

* * *

Biraq, sol tannan bastap - týnimen tozaq ózenimen aghyp, beytanys jaghalaugha shyghandap ketken, ertesine keshkilik tabanymyzdy tas tilgenine qaramastan jiyrma shaqyrym jerdegi ýishikterimizge tityqtay jetken ekeuimiz ózimizding tiri ekenimizge kýmәndi edik. Kýni býginge deyin. Tymyq tenizden jartasty jaghalaugha itshilep shyqqan song kýn tas tóbege kóterilgenshe, óleusirep jatqanym jadymda. Áldebir shaqta laqyldatyp jasyl zapyran qúsqan Abzal sandyraqtay bastaghan. Áldeqaydan shulaghan shaghalalar oghan qosylyp, keshe tolqyn ýstinde tars bitip qalghan qúlaghymdy jaryp, migha shanshu bop qadala berip edi. Sýiretilip ýlken kameragha jaqyndadym. Nazym joq ekeni anyq. Tek «jyp-jylmaghay su ortasynda qalghan rezenkeden jel qalay shyghyp ketui mýmkin?» degen zilmauyr oy sýiretip kep edi. Óli men tiri arasynda shalajansar bolsam da, jantalasyp jatqanyma tanmyn. Kameranyng brezentpen qaptalghan sugha janasar tómengi jaghynan alaqan syyarday jyryq taptym aqyry. Ishi sugha tolmasa da, auyr tartqan jeltyghyndaghyshty tónkerip, janshyp, suyn aghyzdym. Qabysqan qara rezenkening jyryghyna qolymdy tyghyp, sipalap jatyp, bir quysynan ýishikke kiyimimizdi tastap, tiskebasar-tamaqpen birge ala shyqqan sholaq kezdikti suyryp aldym! Nazymnyng ajalyna sebep bolghan qara kezdikti Abzalgha kafening iyesi Darhan syilaghan edi...

* * *

Kýmәndimin - tirligime. Arada on jyl ótken. Óz jýregimdegi tereng tenizge batyp ketken qos ghashyq turaly anyz jyljyghan jyldar legine ilese kelgen qaydaghy bir estelikter dauylymen qayyra qalqyp shyqqan edi jadymnyng taqtasyna.
Aymaqtyq basylymda bes jyl qyzmet istep kelemin. Jazdyng әldebir shuaqty kýnderinde redaksiyagha keldi. Sol estelikting habarshysy. Gazetke jariyalanatyn eske alu, qúttyqtau, kónil aitulargha qosaqtalatyn taqpaq-óleng atauly aldymnan ótedi. Sol túrypty kezekti eske alugha óleng jazuymdy ótinip, Nazymnyng aghasy kelgen edi aldyma. Bastapqyda tanymay qaldym. Tek qolyndaghy suretti úsynghanda ghana jartasty jaghalaudaghy shulaghan shaghalalardyng shanqyly men Abzaldyng sandyraghy, Nazym qyzdyng óksip, yqylyq ata tonghany - bәri-bәri qúlaghymdy jaryp, jýregime shanshylghan. Qyz aghasy sol zaualdy kýnderding qarsanyndaghy qos ghashyqtyng eng baqytty sәtterinde týsken toygha shaqyru biyletining jartysyn ústap kelip túr edi. Abzaldyng suretin eppen, bilinbestey, qyzdyng janynda mýlde bolmaghanday qylyp, qiyp alyp tastaghan.
-    Myna suretting jartysy qayda ketken?
-    Ne deysiz?!
Mening ýnim shyqpay qaldy. Áuelgi saual keudemnen kenet shyghyp ketken kýrsinispen birge aqtarylghan edi.
-    Siz búl surette eki adam bolghanyn qaydan bilesiz?!
-    Jo-joq! Bilmeymin ghoy. Tek... montajdalghany kórinip túr.
Qyz aghasy ornynan túryp, ýstelimdi ainalyp janyma jetip keldi. Jetip kele jaghamnan jarmasqan. Tesireyip kózime qaraghan. Men tik qaray almadym.
-    A, zalym! Sen Nazymdy óltirgen eki jigitting biri ekensing ghoy! Sen әli tiri ekensing ghoy! Ajalyng menen bolady! Bireuindi qúrtyp edik, sen jer basyp jýr ekensing ghoy әli!
Sol sәt esik ashylyp, bastyq endi, bastyqtyng sonynan bizding bólmedegi oqys shudy estip, redaksiyanyng ózge qyzmetkerleri de jetti. Opyr-topyr tóbeles kenet bastalghanynday kenet ayaqtaldy da qaldy...
«Apyray! Biz Nazymdy óltirmep edik qoy! IYә, IYә...»
IYә, sol zaualdy kýnderde Nazymnyng tuystaryna qayghyly qazany estirtip, su betin syzghan qayyqtarmen, sýnguir mamandarmen bir apta kól týbin qoparyp shyqqan edik. Tabylmady Nazym qyz. Qolymyzda sol kýnderden belgi bolyp, eki jýz elu shaqyru biyleti men Nazymnyng ómirining sonynda kólge kiyip kelgen kiyimderi ghana qaldy. Ah úra jylaghan qyz tuystary men dostarymyz jiylyp, biyletter men kiyimderdi qalanyng shyghys betindegi qalyng qorymnyng shetine jerledik. Azapty týnnen auru jamap shyqqan Abzal qatysa almady qasiretti qoshtasugha. Ýsh apta - tura toy belgilengen kýni auruhanadan shyqqan Abzal men ony alyp shyghugha barghan meni polisiya qarsy alyp túr edi. Odan song irkes-tirkes tergeu, aiyptau, jylau-syqtau. Ómirden kýder ýzildi. Tirlikke kýmәn toldy. Bolashaghymyz búlynghyr edi. Biraq, barlyq sharua bir-aq kýni tyiyldy. Belgisiz sebeptermen qyz tuystary aiyptaudan bas tartqan. Ayyp deregi bolmaghan song polisiya bizdi qapastan bosatqan. Tek... Tek sol zil salmaqty kýnderding birinde Abzal dos izim-qayym joghalyp ketti. Eshkimmen qoshtaspastan, bet alghan baghytyn aitpastan joq bolghan. Ýsh kýn súrastyrdyq, izdedik. Barsha boluy kerek mandardy sharladyq. Aqyry Nazymnyng qabirining basyna barghanbyz. Onda da joq. Qabir basynda Nazym jaqsy kóretin alqyzyl raushan gýlderi ghana jatyr edi. Áli solmaghan. Soghan qarap, Abzal kelip, qoshtasyp ketken eken ghoy dep týidik. Sonymen tәmәt-tәmәm!
...Arada onshaqty jyl ótken. IYә, tura sol kýn - qyz aghasy kelip, maghan eske alu jazdyrar qarsang - odan keyin gazet jariya bolatyn beysenbi kýn eki ghashyqtyng toyy bolatyn kýn eken ghoy! «Bireuindi qúrtyp edik...» Qapastan shygha joghalyp ketken Abzaldy - jastyqtyng bastan asar kóp qatelikterining birining kesirinen bola almay qalghan kýieubalalaryn qyzdyng aghalary sugha batyryp jibergen eken. Al, meni úmyt qylghan. Ghayyptyng jazuymen tiri qalgham. Ne ýshin?! Bәlkim, osy estelikti jazu ýshin be?! Álde, qapiyada qaza bolghan qos ghashyqtyng býkil arman-múratyn arqalap, sol bozdaqtardyng kóz jasynday móldirep jatqan zýmiret kóldey qayghyny keshu ýshin be?! Bilmedim... Tirimin!

* * *

...Su betinde tang bozynda kóterilgen bozamyq túmannyng esimi Nazym edi.
Alapat shayqap, alasúrghan teniz tolqyny bizding jastyq shaghymyz eken.
Bizding jýregimiz de dauyldy týni qoparyla keter teniz ghoy.
Sol tenizding tolqyndarynyng astynda talay estelik kómilip qala beredi.
Tek sanamyzgha baylanghan qúdiret qylyn ýzuge qúshtar sezimderge ie bolsaq eken.
Tek túnyq tirlik jaghalauynan adasyp, mәngi sheksiz túmandyqtargha joghalmasaq eken.
Tek jansebil kókiregimizding etegine qara kezdiktey qasiret qadalmasa eken!
Al, әzirge tirimin...

01.10.2010.
«ABAY-AQPARAT»