Ruhany tәuelsizdik bastauy
Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng 2019 jylghy 21 qazanda latyn grafikasy negizinde qazaq tili әlipbiyin jetildiru jónindegi Jarlyghy shyqty. Osy tapsyrmany oryndau ayasynda Últtyq komissiyada әlipbiyding 40-tan astam núsqasy, sonday-aq qazaq tilining emle erejelerining jobalary men pernetaqtadaghy әripterding ornalasu tәrtibi qaraldy.
Premier-Ministr Asqar Mamin ótkizgen Qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiru jónindegi Últtyq komissiya otyrysynda jetildirilgen jana latyn әlipbii núsqasyn kórip quanyp qaldyq. «Jetildirilgen әlipby núsqasy qazaq tilining damuyna jana serpin berip, onyng zamanauy ýrdisterge say janghyruyna yqpal etedi. Aldaghy uaqytta qazaq tilin latyn grafikaly әlipbiyge kezen-kezenimen kóshiru baghytynda qarqyndy júmys jýrgizu kerek», dep atap ótti Ýkimet basshysy.
Álipby tek latyn әlipbii bazalyq jýiesi tanbalarynan qúralghan. Búl әlipbiyde qazaq tilining 28 dybysy tolyq qamtylghan.
Qazirgi jәne gh(ğ), sh(ş) qazaq әripteri diakritikalyq tanbalarmen berilgen. Álipbiyde halyqaralyq tәjiriybede qoldanysta bar umlyaut ( ̈ ), makron ( ˉ ), sedili ( ̧), brevis ( ̌ ) diakritikalyq tanbalary qoldanylghan. Álipby qazaq tilining jazu dәstýrinde ornyqqan «bir dybys – bir әrip» priynsiypine tolyq sәikes keledi. Jana әlipbiyge kezen-kezenimen kóshu 2023 jyldan bastap 2031 jyl aralyghynda josparlanyp otyr. Elimiz ýshin strategiyalyq manyzy zor maqsat, ruhany tәuelsizdigimizding bastauy – latyn әlipbiyine de kózimiz ýirenip, kónilimiz senip kele jatyr.
2019 jylghy 6 qyrkýiektegi Últtyq kenesting alghashqy otyrysynda bizding úsynuymyz boyynsha, eki digraf әripti alyp tastap, Sh-ny diakritikalyq tanbamen beru, Ch әrpin mýlde alyp tastau jәne qazaqtyng I әrpin qaytaru turaly súrauymyz oryndaldy. Úsynghanymyzday, «i» әripterin búryn basyndaghy nýktesimen jazyp keldik, sol kýii saqtaluy ýshin songhy núsqadan «i» men «i» әripteri tanbalarynyng ornyn auystyru kerek boldy. Sonda «i» әrpi búrynghyday tóbesindegi nýktelerimen, al «y», «i» әripteri nýktesiz jazylatyn bolady. Degenmen bir-eki týzetudi naqty aitpay ketuge bolmaydy. Birinshiden, songhy akutty núsqada I әrpining bas әrpi joghalyp ketken – Y әrpi ekeui de bir I tanbamen belgilegen. Qazir kez kelgen jerde latyn әlipbiyimen qazaqsha, kirillisamen oryssha, eki núsqa jazuly túrady. Elding bәri onayyn tandap, kirillisa núsqasyn oqidy. Búl qazaqtildilerding de latyn әlipbiyin ýirenuge keri әserin tiygizip, kedergi keltirude.
Osy mәselege de bir sheshim aityluy tiyistigin úsynghan edik. «Al Sh әrpin SH dep digrafpen belgilegenshe, Sh-ny Ś dep belgileu kerek edi. Al CH dep belgilengen, qazaqtyng til dybysyna jat, orys tilinen kelgen Ch әrpin mýlde mýlde alyp tastau kerek. Ári múnday eki tanbaly emes – bir-aq tanba bolar edi. Búl 2 әrip múnda 4 әripting ornyn alyp otyr. Elbasy tapsyrmasynyng ózi әripterdi yqshamdau emes pe edi? Digraftan apostrofqa ótken kezding ózinde-aq búl әripter bir әrippen belgilenip edi ghoy. Tek ýstindegi apostrofty akutqa auystyra salu kimge qiyndyq tudyrdy eken? Óitkeni «Ashana», Ashat» sózderi Ashana – Ashana, al Ashat – Ashat dep oqylady ghoy… Esimi Ishaq, Ishaq degender atyn erteng Ishaq dep jazsa, ony mynau Sh әrpin SH dep jazghanda, el qalay oqyp, qalay ataytynyna auzymyz barmay otyr?.. Ishaqtar jinalyp, jana әlippe komissiyasynyng mýshelerin izdep jýrmesin? Digraftan el bolyp aiqaylap jýrip zorgha qútylghanda, eki digraf әrip ne ýshin kirgizildi eken? Búlardy da týzeu kerek. «Jeti ret ólshep, bir ret kes» degen qazaq. Sondyqtan Sh әrpin SH dep belgilegen dúrys emes, Ś dep belgileu kerek. «Ch» әrpi bolmasa, kýn kóre almaytyndar bolsa da qazaqtyng til dybysy zandylyghyna baghynuymyz kerek. Sondyqtan alyp tastau kerek. «Chempion» men «chemodandy» qazaq bayaghydan shempion men shabadan dep aityp kele jatyr. Odan qirap qalghan eshkimdi kórgen joqpyz. Sonymen birge V әrpimen belgilengen, orys tilinen kelgen «V» dybysy turaly da osylay aitugha bolady. «Ch» men «V» siyaqty «legioner» dybystarsyz kýn kóretin uaqyt jetti. Ruhany janghyrugha basty baghyt bolghan jana әlipbiyding de negizgi maqsaty osy emes pe?!.» dep jazghan bolatynbyz. Álipbiyding jetildirilgen núsqasynda búdan búrynghy 32 әripten biz aitqan «Ch» әrpin alyp tastap, 31 әrip qalypty.
Osy orayda kirill qúrsauynan shyghyp, latyn grafikasy negizindegi qazaq әlipbiyine ótu – kezindegi rubli aimaghynan shyghyp, tól tengemizdi qabyldaghanday manyzdy, ruhany tәuelsizdikting bastauy bolatyny anyq. Últtyq ruhany dekolonizasiya latyn әlipbiyine kóshu әreketimen bastaluda. Endi әrqaysymyz jana әlipbiyding artyqshylyghyn jalpy halyqqa tanystyratyn aqparattyq-nasihattyq júmysqa óz ýlesimizdi qosuymyz qajet.
Qazybek Isa,
Parlament Mәjilisining deputaty
Abai.kz