Dýisenbi, 21 Mausym 2021
Alashorda 6838 7 pikir 16 Nauryz, 2021 saghat 12:16

Álihannyng 155 jyldyghy Tәuelsizdikting 30 jyldyghymen tús kelip otyr

Alash iydeyasy – azattyq pen memlekettilikting bastauy! Alash iydeyasy – últtyq iydeologiya! Qazaq tarihyndaghy eng úly iydeya – Alash iydeyasy. Alash – últ tәuelsizdigining temirqazyghy. Býgingi egemendigimizding hәm memlekettiligimizding týp negizi osy iydeyada jatyr.  

Osy orayda, Tәuelsiz Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev ózining «Tarih tolqynynda» kitabynyng «Alash múrasy jәne osy zaman» atty tarauynda:

«18-19 ghasyrlarda Qazaq handyghy qúlaghannan keyin qazaqtardyng aryndy ruhy búrq etip syrtqa shyghudyng әrtýrli joldaryn qarastyrdy. XX ghasyrdyng basynda últtyq birlikti nyghaytu iydeya­syn algha tartqan ruhaniy-zerdeli iygi jaqsy­lar qazaqtyng últtyq iydeyasyn jasau mindetin óz moynyna aldy. Sol kezde qazaqtarda óz memleketin qúru ýmiti taghy da oyana bastady. Alashordanyng kósemderi Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Myrjaqyp Dulatov jәne basqalar boldy.   

Alash arystary bizge memlekettilik iydeyasyn tu etip kóterudi tabystap ketti. 1991 jyly qúrylghan Qazaqstan Respublikasy atty memleket – sol arystardyng asyl armanynyng jýzege asuy. Biz osy memleketti kózding qarashyghynday saqtauymyz kerek!», - dep tarihy baghasyn berdi.

Alash iydeyasy – qazaq halqyn biriktirushi, memleketshildikke baghyttaushy iydeya retinde әrdayym qazaqpen birge jasaydy. Alash – sóz ben isti, jospar men maqsatty úiystyryp atqara bilgen, elding boyyna kýsh-quat pen senim bergen jalpyúlttyq iydeya. Qazaq tarihyndaghy asa iri túlgha, Alash kóshbasshysy, últ kósemi Álihan Bókeyhan bastaghan Alash arystary óz halqyna aspannyng asty men jerding ýstindegi tútas iygilikterge enshisi bar, Ertis pen Edildin, Arqa men Alataudyng arasyn jalghaghan atajúrttan miras bolyp búiyrghan úly dalanyng iyesi retinde sezinuge, osy iydeyany sanagha siniru ýshin qaltqysyz qyzmet qyldy. Álihan Bókeyhannyng «Qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» degen ruhty sózi kózi tiri kezinde Alash iydeyasyna qyzmet etti. Álihan Bókeyhan ómirden ótkennen keyin de, búl sóz últtyq ústanym ispetti qazaqqa mәngilik qyzmet ete bermek. Osy ústanymdy jәne Alash iydeyasyn úghynghanda hәm boyymyzgha daryta tolyq qabyldaghanda ghana bizding últtyq iydeologiyamyz kýshti bolmaq. Al, últtyq iydeologiyasy kýshti elding memlekettiligi myzghymaytyn, tәuelsizdigi tenselmeytin jarqyn bolashaghy bolatyny haq!

Búl tústa, Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» baghdarlamalyq maqalasynda: «Biz kezinde elge qyzmet etuding ozyq ýlgisin kórsetken Alash qayratkerlerinen taghylym alamyz. Olar ótken ghasyrdyng basynda tәuelsizdik iydeyalaryn halyq arasynda dәripteuge zor enbek sinirip, azattyq  jolynda qúrban boldy.
Tәuelsizdigimizding mereytoyy ayasynda osynday birtuar túlghalardy eske alyp, olardyng múrasyn jastarymyzgha jәne býkil әlemge pash etuimiz kerek. Alash arystarynyng asyl múrasyn iygeru jalghasa beruge tiyis!»,
- dep naqty aityp ótti.

Endigi bizding mindet, Alash aldyndaghy adaldyghymyz ben perzenttik paryzymyz – Alashtyng jolymen jýru, Alash amanatyn sanamyzgha siniru, soghan layyq enbek etu, úlylargha taghzym etu, ótkenge qúrmet kórsetu. Alash ardaqtylary qalyptastyrghan últtyq sanamyzdy janghyrtu joly –tәuelsizdigimizdi túghyrly eter berik ústanym ekenin әste esten shygharmaghanymyz abzal.

Býgin Alash kóshbasshysy, qazaq kósemi, kórnekti últ qayratkeri, avtonomiyaly túnghysh derbes memleketimizding irgesin qalaghan asa iri túlgha, aghartushy-ghalym Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng tughanyna 155 jyl bolyp otyr.

Biylghy jyl – Azattyq jyly, Álihan jyly, Alash jyly.

Álihan Bókeyhan – azattyq ýshin tuyp, azattyq jolynda qúrban bolghan, óle-ólgenshe qazaqqa qyzmet qylghan úly túlgha. Álihan men Azattyq egiz úghym!

Álihan Bókeyhannyng «Býkilәlemdik shynayy danqty qayratker» retinde YuNESKO moyyndap, halyqaralyq dengeyde dýrkiregen 150 jyldyq mereytoyy el tәuelsizdigining 25 jyldyq tarihy mejesimen qatar kelse, biylghy 155 jyldyghy tәuelsizdikting «orda búzar» otyz jyldyghymen túspa-tús kelip otyr. Búl – jәy sәikestik emes, tarihtyng ózi baylanystyryp otyrghan sabaqtastyq, ýndestik.

Alash kósemining mereytoyy әlbette, el basyndaghy azamattardyng da nazarynan tys qalmaq emes. Álihan Bókeyhannyng 155 jyldyghyna arnalghan bas konferensiyagha Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óz qúttyqtauyn joldap, joghary baghasyn berdi:

«Asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Álihan Bókeyhannyng 155 jyldyghyna arnalghan alqaly jiynnyng ashyluymen qúttyqtaymyn!
Álihan Bókeyhan – tól tarihymyzda óshpes iz qaldyrghan birtuar túlgha. Ol    HH ghasyrdyng basynda «Alash» últ-azattyq qozghalysynyng kóshin bastap, derbes el boludyng alghysharttary men negizderin aiqyndady. Halqynyng bostandyghy ýshin býkil ghúmyryn sarp etti.

Ghylymnyng әrtýrli salasyna tereng boylaghan sanlaq sayasatker qazaqtyng oi-órisin keneytip, ruhaniyatymyzdy damytugha zor ýles qosty. Últtyq intelliygensiyanyng jana buynyn qalyptastyrugha úiytqy boldy. Halqyna adal qyzmet etip, mol múra qaldyrdy.

Tarihy túlghanyng mereytoyy Qazaqstan Tәuelsizdigining 30 jyldyghymen túspa-tús kelip otyr. Múnyng simvoldyq mәni bar. Shyn mәninde, býgingi egemendigimiz – Álihan bastaghan últ ziyalylarynyng oryndalghan armany.
Álihan Bókeyhannyng taghylymdy ómir joly әrdayym dәriptelip, jastar ýshin ýlgi-ónege bolugha tiyis.

Óskeleng úrpaq Alash arystary ústanghan memlekettilik pen memleketshildik iydeyasyna qashanda berik bolyp, azattyq ruhyn asqaqtata beredi dep senemin. Konferensiya júmysyna tabys tileymin!»

Qazaq Preziydenti búl sózinde, tәuelsizdikting bastauynda Álihan Bókeyhan bastaghan Alash arystary túrghanyn, óskeleng úrpaq Alash iydeyasyn ústanuy tiyis ekenin aiqyn aityp otyr.

Sonday-aq, Preziydent Toqaev dәl býgingi kýnge arnap jazghan sózinde «Býgin – tarihy túlgha Álihan Bókeyhannyng tughanyna 155 jyl. Ol – halqymyzdyng birtuar perzenti, Alash qozghalysynyng negizin qalaushy. HH ghasyr basynda Álihan bastaghan qazaq ziyalylary últtyq mýdde jolynda ayanbay enbek etip, memleketshildikting ozyq ýlgisin kórsetti», - dep Álihan Bókeyhangha ózining biyik baghasy men shynayy qúrmetin kórsetip otyr.

Sóz bar, onyng iske asuy bar. Sózben qúrmet kórsetu bar jәne ony ispen dәleldeu bar...

Býgingi kýni Álihan Bókeyhannyng atynda kósheler, mektepter, eskertkishter (Semey qalasynda túnghysh ashylghan jeke dara eskertkish, Qarqaraly qalasyndaghy «Alash arystary» eskertkish) bar. Qasym-Jomart Kemelúlynyng sheshimimen, bes jyldan beri ong nәtiyjesin bermey kele jatqan mәsele – Qaraghandydaghy Oktyabri audanynyng atauy Álihan Bókeyhan bolyp auysuda. Kýlli Alash azamattary quanyp, sýiinshiledi. Tәuelsizdikting 30 jyldyghyn merekeleuge arnalghan baghdarlamagha Álihan Bókeyhannyng 155 jyldyghy da engizildi. Osynyng barlyghy quantarlyq jaghday. IYә, atqarylyp jatqan júmystar az emes.

Álihan qanday qúrmetke de layyq. Álihan Bókeyhan esimi Qazaqstannyng әr jerinde berilip jatsa da artyq etpes.

Tәuelsiz Qazaqstan Alash iydeyasy tónireginde óz bastamalaryn, maqsat-mindetterin algha qoyyp, jan-jaqty qaryshtap damyp keledi. Álihan Bókeyhannyng maqsat-ústanymy derbes memleket bolghanda jýzege asuda. Onyng birden-bir kórinisi – elordanyng Almatydan Astanagha kóshui. Sózimning dәleli Álihan Bókeyhannyng ózi bolsyn: «Qazaqty avtonomiya qylsaq, Qaraótkel – Alashtyng ortasy, sonda uniyversiytet salyp, qazaqtyng úl-qyzyn oqytsaq «Qozy Kórpesh – Bayandy» shygharghan Shoqan, Abay, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaqtyng kim ekenin Europa sonda biler edi-au». Qaraótkel – býginde elorda ornalasqan jerding ejelgi atauy. Álihan Bókeyhan búl tústa, Tәuelsiz Alash memleketin qúrudy jәne onyng astanasy retinde Qaraótkel jerin belgileudi iydeya túrghysynda aityp otyr. Búl iydeya el egemendigin alghan kezende jýzege asty.

Shyn mәnindegi memlekettikting negizin qalaushy iri qayratker, el taghdyrynyng eng qiyn kezeninde tizgin ústap, tu kótergen tarihy túlghalargha qúrmet kórsetu, olardy eldikting bastauy retinde pir tútu әlemdik tәjiriybede de bar jaghday. Amerikandyqtar Djordj Vashingtondy, orys halqy Birinshi Petrdi, týrikter Atatýrikti qalay eng jogharghy túlghasy retinde qabyldaydy, Álihan Bókeyhan da qazaqtyng dәl osynday túlghasyna ainaluy tiyis dep esepteymin.

Álihan Bókeyhan – últ azattyghy jolyndaghy úly kýresker!

Álihan Bókeyhangha Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ta, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta tarihy joghary baghasyn berdi. Birikken Últtar Úiymy (iNESKO – BÚÚ-nyng bir bóligi) «Býkilәlemdik shynayy danqty qayratker» retinde moyyndady. Tútas týrki elderining Álihangha degen qúrmeti airyqshy ekenin oqyp-kórip jýrmiz.

Jogharyda atalghan faktorlardyng barlyghyn eskere kele, Alash kósemi Álihan Bókeyhan eng jogharghy qúrmetterge bek layyqty dep esepteymin jәne Qasym-Jomart Toqaev basqaratyn qazaq eli biylghy mereyli jylda atqaruy tiyis bes mindetti úsynamyn:

1. Mәskeu qalasynyng (RF) «Don» ziratyndaghy Álihan Bókeyhannyn topyraghyn Núr-Súltan qalasyndaghy últtyq panteongha jerleu jәne basyna belgi qon.

2. Pavlodar nemese Petropavl qalasynyng atauyn Álihan Bókeyhan qalasy dep auystyru.

3. Núr-Súltan qalasyndaghy L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetine nemese Almatydaghy Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiytetine Álihan Bókeyhannyng esimin beru.

4. Núr-Súltan qalasynyng ortalyq kórnekti aumaghyna Álihan Bókeyhannyng enseli eskertkishin ornatu.

5. Núr-Súltan qalasynan «Alash alleyasyn» ashu.

Erjan Ensebay 

Abai.kz

7 pikir