Sәrsenbi, 28 Shilde 2021
Sayasy portret 6504 28 pikir 23 Nauryz, 2021 saghat 11:44

Sәuletshi Uәlihanov

Jalghasy. Basy: Hanzada

«Mening aghalarym» seriyasynan

«Almas qylysh qyn týbinde jatpas»
Qazaq maqaly

Babalarynyng ejelgi ata qonysy sanalatyn Kókshe jerindegi Syrymbet eldi mekenindegi orta mektepti tәmamdaghan song Shot-Aman 1950 jyly aghasy Túrsynnyng jan dosy, ol kezde ózi de student, keyin mәshhýr ghalym atanghan Evney Bóketovting aqyl-kenesimen Mәskeuge attanady.

Mәskeude de joly ongharylyp, qazaqtyng túnghysh kәsiby arhiytektory Tóleu Bәsenovting jón silteuimen Mәskeu arhiytektura institutyna týsedi. Onda qazaqtyng bolashaq talantty sәuletshileri Rýstem Seydaliyn, Adambek Qapanovtarmen birge oqyp, bolashaq memleket qayratkeri, aqyn Kәkimbek Salyqov, bolashaq ekonomist ghalym, akademik Amanjol Qoshanov, bolashaq diplomat Sәlim Qúrmanghojindarmen dos-jar bola jýrip, ol kezde qazaq arasynda siyrek kezdesetin arhiytektor mamandyghyn alyp shyghady.

Shoqan men onyng inisi Maqy qazaqtyng alghashqy kәsiby suretshileri boldy. Sondyqtan suret, mýsin óneri Uәlihanovtardyng qanynda bar. Shot-Aman da birtindep osy sinkrettik ónerge bet búrady. Shygharmashylyq ómirining alghashqy kezeninde mýsinshiler T.Dosmaghambetov jәne O.Prokofievalarmen birge Áliby Jankeldinge, mýsinshi B.Ábishevpen birge Toqash Bokinge, mýsinshi T.Dosmaghambetov jәne arhiytektor A.Qayyrbaevpen birge Ghany Múratbaevqa, mýsinshi T.Dosmaghambetov jәne sәuletshi A.Qapanovtarmen birge Dinmúhamed Qonaev busti siyaqty tamasha eskertkishter jýiesin dýniyege әkeldi. Sayasy túrghydan alghanda keybir keyipkerlerding beynesi býgingi tarihta solghyn tartqanymen, taza óner tuyndylary retinde olardyng kórkemdik qúndylyghy tómendegen joq.

Kenestik dәuirdegi Shot-Aman qalamynan tughan shedevr retinde Últtyq Ghylym akademiyasynyng aldyna 1969 jyly ornatylghan Shoqangha arnalghan monumentaldy keshendi ataugha bolady. Múnda qazaqtyng talantty mýsinshisi Hәkimjan Nauryzbaev somdaghan Shoqan eskertkishi Shot-Aman Ydyrysúly jasaghan arhiytekturalyq kenistikpen keremet ýilesim tapqan.

Shoqannyng 8 metrlik eskertkishining ensesin biyiktete týsu ýshin sәuletshi Shot-Aman bar ónerin salghan. Qara gabrodan jasalghan túghyrdyng syrtqy betine týsirilgen Shoqannyng sózderi men ong-órnek eskertkishpen erekshe ýndesip túr. Keshenning aldynda ornalasqan últtyq naqyshta órnektelgen 12 túghyr úly ghalymnyng beynesine  taghzym etuge kelgenderge arnalghan qúrmetti qarauylday әser qaldyrady. Qos qaptaldaghy móldir suly hauyz da Shoqannyng jan dýniyesining tazalyghynan habar bergendey. Eger búghan boyyn erkin ústaghan, oily әri jas Shoqannyng kelisti, kórkem kelbetin qosar bolsanyz, búl eskertkish keshenin kenestik Qazaqstandaghy eng ýilesimdi arhiytekturalyq - skulipturalyq kompozisiya retinde baghalaugha bolady.

Shot-Aman aghamyz kenes zamanynda tolassyz shygharmashylyq enbegimen qatar qoghamdyq, memlekettik qyzmetterdi de abyroymen alyp jýrdi. Ol úzaq jyldar Qazaqstan Sәuletshiler Odaghynyng basqarma tóraghasy әri KSRO Sәuletshiler Odaghy basqarmasynyng hatshysy qyzmetin atqardy.

Kenestik arhiytekturadaghy partiyalyq diktat pen KSRO Arhiytektorlar odaghy odaqtas respublikalardaghy әriptesterining últtyq dәstýrlerden quat alatyn janashyl tuyndylaryna ýnemi tosyrqay qarady. Múnday «qaynaydy qanyn, ashidy janyn» deytin ahual Shot-Aman Ydyrysúlynyng talay mәrte ashu-yzasyn tudyrady. KSRO arhiytektorlar odaghynyng 1984 jyly mausym aiynda ótken basqosuynda Mәskeu ókili, tarih ghylymynyng doktory, professor O.A. Shvidlovskiy Almatydaghy shyghystyq ýlgide salynghan «Arasan» keshenin syn tezine alady. Onyng sózin keybir jaghympazdar qaghyp әketip, otqa may qúyady. Ayghaygha oibay qosqan әriptesterinin  jandayshaptyghyna Sh.Uәlihan lezde toytarys berip: «Y byl udivlen, kogda otdelinye tovarishy s tribuny nachaly hvaliti doklad. Ne mog ponyati: to ly my uchimsya na vse smotreti skvozi palisy, to ly my nachinaem kriviti dushoy. Ego analiz byl nedostatochno professionalinym, obzor lishi beglym soobsheniyem, vyvody predstavlyaiytsya tumannymi. Esly rechi shla by ob avtoriytete odnogo cheloveka, promolchal by, no rechi iydet ob avtoriytete Soiyza. Menya bespokoit to, chto Oleg Aleksandrovich kritikoval obekt, ne posetiv ego, ne uviydev svoimy glazami. Eto tem bolee riskovanno dlya doktora istoricheskih nauk, dlya arhiytektora, ne postroivshego v jizny ny odnogo zdaniya»,– dep odaq ókilining tas-talqanyn shyghardy.

Búl ar-ojdanyna daq týspegen shynayy shygharmashyl túlghanyng bir adamgha ghana emes, sol kezdegi kenes qoghamyndaghy últtyq qaynarlardan tamyr tartatyn erkin tvorchestvolyq izdenisterge tosqauyl qoyghysh kenestik súrqay sayasatqa qarsy baghyttalghan jan-ayqayy bolatyn.

«Arasan» sauyqtyru kesheni ózining әsem kelbetimen qatar, kýlli músylman dýniyesinde keninen taraghan shyghys monshalarynyng ýzdik ýlgileri negizinde kenes zamanynda salynghan biregey ghimarat edi. Almaty men onyng qonaqtaryn dәn riza etip, Mәskeuding әigili «Sanduny» monshasynan asyp týsken keshendi Mәskeuding qyraghy kózderi sәulet ónerindegi «últshyldyq» kórinisi  retinde baghalap, ony salghan talantty sәuletshilerding jolyn kesudi maqsat etken. Olardyng búl kelte pikirine Shot-Aman aghamyz kelisti toytarys beripti.

Sh.Uәlihannyng osy plenumdaghy sózin bilimdilik pen biliktilikting sheshendik ónermen qabattasa órilgen tamasha kórinisi deuge bolady. Ol óz sózinde bizding zamanymyzgha deyingi kóne Rim teremderi, ortaghasyrlyq shyghys hamamdary, osy zamanghy orys monshalary, ózgeshe dәstýrdegi finn saunalaryna qatysty tariyhqa kәsiby arhiytekturalyq ekskurs jasay kelip: «Sledovati tradisiyam otsov – ne znachit otvergati nastoyashee y bejati ot budushego. Prosto odno dopolnyaet drugoe. V etom my vidim jivui svyazi vremen y sintez  raznyh kulitur, prodoljenie dobryh tradisiy», – degen qorytyndy jasaydy.

Arhiytektor Sh. Uәlihan Mәskeuding nebir yghay men syghaylary bas qosqan jiyndarda birynghay temir men betonnan túrghyzylghan qúrastyrmaly, jalghanbaly ghimarattardan qúralghan kenestik nysandardy synap, әriptesterining últtyq dәstýrden quat alatyn ózindik tuyndylaryn qoldap otyrghan. Onyng Kiyev, Tbilisi, Vilinus, Dushanbe qalalarynyng arhiytekturalyq kelbetine qatysty pikirleri osynyng aiqyn dәleli.

Elimiz azattyghyn alyp, óner adamdarynyng ensesin basqan týrli iydeologiyalyq, shygharmashylyq shekteulikter joyylghan kezde Shot-Aman Ydyrysúlynyng ekinshi tynysy ashyldy.

Áueli 1990 jyldyng 30 qazanynda Qazaqstan Respublikasynyng egemendigi turaly deklarasiya jariyalandy. Qoghamdyq oi-sanagha zor serpilis әkelgen osy bir tarihy oqighadan keyin aqparat qúraldarynda egemen eldin  memlekettik tuy, eltanbasy, әnúrany turaly mәsele kóterilip, qyzu talqylau bastalyp ketti. Kóp úzamay Alashtyng ardaqty aqyny Maghjan Júmabaevtyng óleninen alynghan «Qúr shulaymyz, joq jalau, Bayraqsyz qayrat – bos qayrat» atty úrangha bergisiz taqyryppen Shot-Aman Uәlihannyng etektey  maqalasy «Ana tili» gazetining 1991 jylghy 10 qazandaghy  nómirinde jarq ete qaldy.

Aghamyz әngimeni saq, ghún, kók týrik zamanyndaghy jolbarysty jalau, bórili bayraqtardan bastap osy zamanghy veksillologiya ghylymynda jinaqtalghan derekterdi týgel qorytyp, memlekettik tudyng alty birdey núsqasyn qalyng kópshilik nazaryna úsynady. Men aghamyz memlekettik tu jobalaryn dayyndaghan kezde janynan tabylyp, ózim tikeley kuәger bolghan, jadymda jattalyp qalghan jaghdayattar jóninde oqyrmandarmen bólissem deymin.

Shókeng aldymen qalanyng u-shuynan qashyp, «Almaly» demalys ýiine qarasty sayajaylardyng birin jalgha alyp, alansyz júmysqa kiristi. Áueli adamzattyng arghy-bergi tarihyndaghy tu tarihyna qatysty derekter týgel aqtaryldy. Ekinshi kezekte, jer sharyndaghy barlyq  memleketterding tulary zertteldi. Orys geralidikasy men kenestik tutanu ghylymy da qalys qalmady. Qytay, japon tularynyng tarihy týgendeldi. Tulardyng týsi, kólemi, kompozisisy, ondaghy belgiler men emblemalardyng mәn-maghynasy, tipti úsaq detalidaryna deyin saralandy. Tablisalar men alibomdar jasalyp, aluan týrli simvoldar syzyldy. Ózimen ejettes azamattarmen habarlasyp, pikir almasudy da úmytqan joq. Nәtiyjesinde biregey joba dýniyege keldi.

Tudyng negizgi núsqasy birneshe satydan túratyn konkurstan aman ótip, mәrege jetti. Mәrening aldynda men úzyndyghy 2, al biyiktigi 1 metr bolatyn negizgi núsqany «Symbat» sәn akademiyasyna jetkizdim. Onyng preziydenti Sabyrgýl Jaylaubekqyzy Asanovanyng kómegimen jibek matadan jasatyp, aghash sapqa bekittik. Osy kýngi memlekettik tumen týstes kókjibekting ortasyndaghy onynan tughan aidyng ayasyndaghy derbes planeta siyaqty qazaqtyng shanyraghy ornalasqan, al sol jaq búryshynda jeti búryshty júldyz beynelengen tudyng maghan da, ony dayyndaugha qatysqan akademiyanyng qyzmetkerlerine de әseri ghalamat boldy. Alyp jýruge  ynghayly boluy ýshin kókjibek tugha aq jibekten qap jasatyp, keshkilik aghamyzdyng sayajayyna әkeldim. Úzaq uaqyt boyy jasaghan shygharmashylyq enbegining aqjibek, kókjibek bop jelbiregen nәtiyjesin kórgen aghamyzdyng quanyshynda shek bolmady.

Sol kýni keshke úlpaday appaq qar úshqyndap, demalys ýiining aumaghyndaghy barlyq shamdar samaladay jarqyrap túrdy. Biz biraz uaqyt kók tudy jelbirete ústap, kóterinki kónil-kýimen qydyrystap jýrdik. Kenet aldymyzdan Qazaqstangha alghash kelgen Germaniyada túratyn Ahmet Baqy degen qandasymyz úshyrasyp: «Búl qanday tu?» – dep súrady. «Búl – Qazaq elining bolashaq memlekettik tuy. Sәti týsse, dýniyening tórt búryshynda Qazaqstannyng aty atalghanda aiy onynan, júldyzy solynan tughan, ata-babalarymyzdyng qara shanyraghy beynelengen osy tu jelbireytin bolady», – dep Shot-Aman agha oghan  zor maqtanysh sezimmen jauap qatty.  Sol sәtte Ahmet bauyrymyz tizerlep otyra qalyp, tudy qapsyra qúshaqtap, betine basyp, qayta-qayta sýie bastady. Kózinen jas parlap: «Osy edi ghoy bizding talay jyldan beri ansap kýtkenimiz»,– dep dauysy dirildep, jylap jiberdi. Dauysy da, denesi de zor, engezerdey azamattyng enkildep jylaghany әli kýnge deyin mening esimnen keter emes. Shot-Aman aghamyz tudyng ýsh núsqasyn: birynghay kókke aq simvoldar salynghan, birynghay aqqa kók belgiler órnektelgen jәne qos qaptaly aq, ortasyna kók jolaq týsken ýsh birdey sipatta jasady. Ýsheuining de dәl ortasyndaghy ay ayasyndaghy shanyraq pen sol jaqtaghy jeti búryshty júldyz ózgerissiz qaldy.

Kóp talqylaular nәtiyjesinde memlekettik tu retinde Shәken Niyazbekov aghamyz jasaghan, býginde bar qazaqtyng jýregine jol tapqan shapaqty kýn arqalaghan altyn qyrandy núsqa qabyldanyp, tәuelsiz elimizding kiyeli rәmizi atandy. Shot-Aman aghamyz әriptesin aq peyilmen qúttyqtap, ózi jasaghan aqjoltay tudy ata dәstýrine say qayta týlegen Uәlihan әuletining bayraghy retinde saqtap qoydy.

Toqsan birinshi jyly qazaq qoghamyna erekshe serpilis әkelgen taghy bir oqigha memlekettik eltanbagha jariyalanghan konkurs boldy. Búl iske de Shot-Aman aghamyz bilek sybana kirisip, onyng da birneshe núsqasyn jasady.  Negizgi núsqanyng ortalyq elementteri týgel aiqyndalghan kezde ózine tәn ashyq-jarqyn minezben  «Qazaq halqynyng eltanbasy qalay boluy kerek?» degen taqyryppen «Ana tili» gazetine jariyalap, kópshilik talqysyna úsyndy.

Búl núsqanyng dәl ortasynda kez kelgen otbasynyn, jalpy qazaq elining simvoly sanalatyn shanyraq beynelenip,  onyng shenberine: «Malym – janymnyng sadaghasy, janym – arymnyng sadaghasy» degen sózder jazyldy. Odan joghary onynan tughan ay men dәl tóbesine tәj ispettes jeti búryshty júldyz ornalasty. Eltanbanyng qos qaptalynda eldigimizding belgisi shanyraqty zengir kókke alyp úshqan qos qanat kórinis tapty. Qanattyng túghyryna iri әriptermen tasqa qashalghanday etip «Qazaqstan» sózi bәdizdeldi.

Shot-Aman Uәlihan úsynghan memlekettik eltanba núsqasy kóp kónilinen shyqty. Ár qazaqtyng úghymyna jaqyn kók aspan, qara shanyraq, kóterilip úshqan qos qanat jәne kók týrikterden jetken kóne dәstýr ýlgisinde órnektelgen «Qazaqstan» sózi respublikalyq baspasózde jii atalyp, halyqtyng ystyq yqylasyna bólendi.

Sol jylghy qazannyng 2-júldyzynda Bayqonyrdan qazaqtyng batyr úly Toqtar Áubәkirov túnghysh ret gharyshqa samghady. Shot-Aman aghamyz gharyshkerge ózi jasaghan qos qanatty eltanba jobasyn tabystap ýlgeripti. Kosmodromda ótken baspasóz mәslihatynda jýrek túsynda beynelengen eltanba jobasyn alaqanymen ayalay basyp, qoyylghan súraqtargha kóterinki leppen jauap bergen Toqtar Áubәkirovting beynesi sol sәtte-aq әlemning aqparat qúraldaryn sharlap ketti.

Shot-Aman aghanyng óz kindiginen taraghan úly joq. Qúdaygha shýkir, ózi әrdayym «Zina hanym» dep erkeletetin jengemiz ekeuining altyn asyqtay eki qyzy bar.  Ýlkeni Gýlshat әke jolyn quyp arhiytektor mamandyghyn tandasa, kishisi Bayan - filosof. Qazir eki qyzynan Oqjetpes, Aydar bastaghan birneshe nemere sýiip, sýiikti ata bolyp otyrghan jayy bar.

Qansha degenmen otyz úl taptyrghan Abylay hannyng túqymy emes pe, «Bar qazaq – mening bauyrym» degen úrandy ústanatyn Shot-Aman aghamyz halqyna enbek sinirudi maqsat etken azamattardan segiz úl tandaugha sheshim qabyldaydy. Alghashqy tandauy Shókendi shyn mәninde tughan әkesindey qúrmettep, barlyq shygharmashyl bastamalaryna qamqorlyq kórsetken Imanghaly Tasmaghambetovke arnalsa, ekinshi kezek Myrjaqyp Dulatovtyng sýiegin Kareliyadan tughan jerine jetkizgen jas ghalym Marat Ábsәmetovke tiydi. Shókenning ýshinshi tandauy maghan týsti. Alghashqy tórttikke Eltanba jobasyn gharyshqa alyp úshqan Qazaqstannyng halyq qaharmany, Kenes odaghynyng batyry Toqtar Áubәkirov kirdi. Shókeng keyinirek segiz úlynyng atyn atap, týsin týstep, әrqaysysyna minezdeme bergen batasyn tolghau retinde baspasózde jariyalady.

Shot-Aman Uәlihan jasaghan Eltanba jobasy keyin qosalqy avtor Jandarbek Mәlibekov tarapynan odan әri jetildire, tolyqtyryla týsip, 1992 jyldyng 4 mausymynda Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Eltanbasy retinde resmy týrde bekitildi. Osynshama qoshemet pen qúrmet Shókendey tynymsyz túlghany jana izdenisterge jeteledi.

Kartinky monument nezavisimosty almaty, Stokovye Fotografiy y Royaltiy-Fry Izobrajeniya monument nezavisimosty almaty | Depositphotos®

(Tәuelsizdik monumenti)

Tәuelsizdikten song Qazaqstan dýniyening tórt búryshyndaghy aluan memlekettermen diplomatiyalyq baylanystar ornatyp, alys-beristerdi jiyilete týsti.  Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng 1990 jyly Mysyrgha jasaghan saparynda delegasiya qúramynda Shot-Aman aghamyz da bolady. El astanasy Kairde ótken resmy kezdesulerden keyin delegasiyanyng Preziydent bastaghan bir bóligi ejelgi  Egiypet astanalarynyng biri bolghan, aspan astyndaghy muzey ispettes kóne qala  Luksorgha keldi. Elbasy Luksor hramynyng kireberisindegi kóne obeliskige qarap túryp Shot-Aman aghamyzgha:

– Shóke, tәuelsizdigimizding belgisindey bolatyn osynday monumentti ornatatyn uaqyt bizge kelip jetken siyaqty, – dep oy tastaydy. Elbasy iydeyasyn qúp alghan sәuletshi sol sapardan oralysymen bir top talantty sәuletshi, mýsinshi jastardy jinap, jana jobagha –Tәuelsizdik monumentine kirisedi.

Men búl jobanyng dýniyege kelu tarihyna alghashqy eskizderi qaghazgha týsken kýnnen bastap, enseli eskertkish boy kótergenge deyin kuә boldym. Áldeqashan tariyhqa ainalghan osy oqighagha qatysty siyrek derekterdi oqyrmanmen bólise ketsem artyq bola qoymas.

Shókeng ózine tәn qyzuqandylyqpen jobagha dayyndyqtyng kórigin birden-aq qyzdyryp jiberdi. Onyng Almatynyng Qabanbay batyr kóshesinde ornalasqan Eskertkishter qorghau qoghamynyng basshysy retindegi kabiyneti bas shtabqa ainalyp,  jobagha qatysushy Ádilet Júmabay, Núrlan Dalbay, Qazbek Jarylghapov siyaqty jastar kýn sayyn keletin, ýnemi talasyp, pikirlesip otyratyn, aranyng úyasynday guildegen oryngha ainaldy. Býkil iydeyalardyng basty generatory, әriyne, Shókenning ózi. Áueli Qazaqstannyng әr ónirinde kezdesetin qúlpytas, syntas, balbaltastar men olardyng pishini, kólemi, naqyshtary zertteldi. Qazaq jerinen tabylghan «Altyn adamnan» bastalatyn týrli arheologiyalyq qazba júmystary nәtiyjesinde tabylghan jәdigerler men olardyng beyne-bederleri tiyanaqtaldy. Qazaq tarihynyng saq zamanynan tәuelsizdikke deyingi aralyqtaghy basty kezenderi men oqighalary jýielendi. Álem memleketterindegi tәuelsizdik iydeyasyna qatysty barlyq eskertkishter sýzgiden ótkizildi. Osynday qisapsyz mol izdenisterding nәtiyjesinde sәulet jәne mýsin ónerining asa kýrdeli biregey keshenining bet-beynesi aiqyndala týsti.  Tәuelsizdik monumentining etekten qaraghan adamgha kók aspanmen astasqan Altyn adam ornalasqan stellasy 1996 jyldyng 16 jeltoqsany kýni Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaev pen bauyrlas Týrkiyanyng Preziydenti S.Demiyrelding qatysuymen sol kezdegi astanamyz Almatynyng tóri  – Respublika alanynda saltanatty týrde boy kóterdi.

Manghystaudaghy qúlpytastar ýlgisinde últtyq órnekpen kómkerilgen úzyndyghy 28 metrlik tekshetastardyng úshar basyna qazaq jerinen dýniyening tórt búryshyna týgel taraghan qyzghaldaqqa úqsaytyn myq túghyrdaghy qanatty barystyng ýstine tarihymyzdyng kiyesi әri iyesindey bolyp Altyn adam jayghasty. Onyng ong qolynda qyrany, sol qolynda sadaghy, belinde altyn sapty almas qanjary, iyghynda sauyt búzar ýsh jebe salynghan qoramsaghy bar. Aybyndy  Altyn adam biyiktigining ózi alty metrge jetti.

Tәuelsizdik monumentining qos qaptalynda ornalasqan taqtatastaghy belgiler men bederler – qazaqtyng arghy-bergi tarihynan syr shertetin, tas tilinde sóilegen biregey keshen. Erkin ómirdi ansaghan er qazaqtyng eski zamandardan býginge deyin jetken barlyq arman-mýddelerining jiyntyghy.

Monumentting artqy jaghyna qos qaptalgha qaray doghasha iyilgen on panno ornalastyrylyp, oghan ejelgi saq dәuirinen bastalyp, tәuelsizdikke deyin oryn alghan basty oqighalar beynelendi. Monumentting ekinshi kezeninde, dingekting tórt jaghyna halqymyzdyng dýniyetanymynda erekshe maghynagha ie tórt mýsindik beyne: aqylgóy abyz ata, aq jaulyqty ana, elimizding beybitshil bolashaghyn megzeytin qúlynshaq mingen úl men qyz ornyghyp, eskertkish keshenning últtyq ruhy men mazmúndy maghynasy aishyqtala týsti.

Shókeng tәuelsizdik monumenti túrghyzylatyn jer belgilenip, asa kýrdeli keshenning әrbir detali óz ornyna týskenshe tynym tapqan joq. Eskertkishti teksheleu, bәdizdeu, qúng júmystary jýrgizilip jatqan kezde týrli aqparat qúraldaryna súhbat berip, maqala jazyp, әrbir detalining simvoldyq mәnin júrtshylyqqa týsindirumen boldy.

Monument halqymyzdyng 2500 jyldyq kiyeli tarihynyng taspen órilip, qúryshtan qúiylghan simvolynday bolyp tәuelsizdigimizding altyn besigi – Almatynyng bas alanynda әli kýnge deyin asqaqtap túr.

Ólimnen de kýshti» monumenti

(Semeydegi yadrolyq synaq qúrbandaryna arnalghan «Ólimnen de kýshti» monumenti)

Shot-Aman Uәlihannyng jasaghan joydaly tuyndylardyng biri - 2001 jyly Semey qalasynda ornatylghan yadrolyq synaq qúrbandaryna arnalghan «Ólimnen de kýshti» monumenti.

Tәuelsizdikting elen-alanynda qazaq qoghamyn dýr silkindirip, el ishinde eng kóp talqylanghan mәsele – últymyzgha ólsheusiz qayghy-qasiret әkelgen yadrolyq synaqtardy birjolata toqtatu jayy edi. Elbasymyzdyng Preziydent qyzmetine kirisken kezdegi eng alghashqy jarlyqtarynyng biri halqymyzgha ajal sepken osy poligondy jabugha arnaldy. Bir mezgilde birneshe jobamen qatar júmys isteytin Shot-Aman aghamyz búl taqyryppen toqsanynshy jyldardyng basynan-aq ainalysa bastady. Talay mәrte aqyn dosy Oljas Sýleymenovpen de aqyldasady. Yadrolyq synaqtyng halyq saulyghyna tiygizgen jan týrshigerlik zardaptary jóninde akademik dәriger Baqiya Atshabarovtyng ghylymiy-saraptamalyq qorytyndylarymen múqiyat tanysty. Yadrolyq synaqtargha qatysty oqyghan, kórgen, bilgen, estigen derekteri jan-dýniyesi  nәzik adamdy tebirentkeni sonshalyq, Shot-Aman búl taqyrypqa ólen-rekviyem de jazdy.

Semey qalasynda ornatylghan búl monumentte biyiktigi 19 metrlik qara tasty tas-talqan etip tóbeden tóngen qap-qara tajalday atom jarylysynyng sanyrauqúlaqqa úqsaytyn qorqynyshty sýldesi beynelengen. Onyng tómengi jaghynda kirshiksiz tazalyqtyng belgisindey, әppaq mәrmәrdan jasalghan jana tughan tirshilik iyesi – sәbiyin bauyryna basqan ana keyiptelgen. Kók aspandy  qaqyrata sógip, tas tóbeden ólim sepken qara týnek ajal qansha sústy bolsa da, anasynyng ystyq qúshaghyndaghy jana ómir belgisi – jas nәreste  aldynda mýlde dәrmensiz. Óitkeni Jer Ananyn  ózinen  kýsh-quat alatyn  Ana men bala beynesi ólimnen de kýshti. Kýn men týn, aq pen qara, jaqsylyq pen jamandyq, ómir men ólim siyaqty ýzdiksiz talas-tartysqa týsip jatqan kereghar obrazdar jýiesi arqyly sәuletshi ólimnen ómirding kýshtirek ekendigin shynayy suretkerlik sezimtaldyqpen jetkize bilgen.

Eskertkish atauly – mýsinshi men suretshining shygharmashylyq odaghynyng jemisi. Mýsinning ózi ornalasqan  ortamen  jarasym tabuyn sheber sәuletshi ghana ýilestire alady. Shot-Aman – dәl osynday sheber. Sondyqtan ol talantty jas mýsinshiler, sәuletshilermen shygharmashylyq odaq jasay jýrip, Astanada - Kenesarygha, Qostanayda - Ahmet Baytúrsynovqa, Semeyde - Shәkәrimge, Ereymentauda -  Bógenbay batyrgha, Kókshetauda  Talghat Biygeldinovke  arnap tamasha eskertkishterdi ornatty.

Toqsanynshy jyldar sәuletshi Shot-Aman Uәlihan ýshin óte berekeli  boldy. Onyng qalamynan birinen song biri «Jer Ana», «Kýn Ana», «Mynjyldyq», «Halyqtar dostyghy», «Asharshylyq pen repressiya qúrbandary» monumentteri, Anyraqay shayqasynyng panoramasy, «Danq» panteony siyaqty kóptegen jobalar dýniyege keldi. Qashan da qajymaytyn, talmaytyn sәuletker olardyng birqatarynyng nobayyn baspasózge  jariyalady. Basym kópshiligi syzba, maket týrinde qalsa da oghan Shot-Aman sheber  kóp qynjyla qoyghan joq. Talantty tuyndy býgin bolmasa erten, uaqyty kelgende el kәdesi men úrpaq qajetine jaraytynyna bek senimdi.

Shot-Aman Uәlihannyng tәuelsizdik jyldary sәulet-mýsin óneri salasyndaghy tuyndylaryn saralay kelip, suretker dәl osy kezende bir ózi bir instituttyn, tútas shygharmashylyq odaqtyng qyzmetin atqardy degen qorytyndy jasasaq, artyq aitqandyq bola qoymas deymin.

Múhtar Qúl-Múhammed 

Qazaq Ádebiyeti gazeti. № 12, júma. 19 nauryz, 2021 jyl

Jalghasy bar...

Abai.kz

28 pikir