Ymyrasyz kýresten basqa jol bar ma?

IYdeologiyasyz memleket bolmaydy. Eldimekender men kósheler ataularynan memlekettik iydeologiyanyng sipaty kórinis tabady. Qoghamdyq qúrylys auyssa ataulardyng da auysuy  qalypty jayt.  

Kenes odaghy ydyrap, kommunistik qogham kýiregen 1991 jyly Mәskeude qogham­dyq tyndau ótkizilmey-aq, 600 kóshening atauy ózgertilipti. Eshkim qarsylyq bildirmegen. Sóitip, Resey Federasiyasynyng astanasy bir jylda kommunistik qoghamdy dәripteytin kóshe ataularynan týgeldey derlik arylghan.

Dәl sol 1991 jyly tәuelsizdigin jariyalap, kommunistik iydeologiyadan bas tartqan  Qazaqstan Respublikasynda basqasha jaghday qalyptasty. Aytalyq, bildey bir oblystyng ortalyghy Pavlodar qalasynda kenestik qúndylyqtardy, partiya-kenes qayratkerlerin әspetteytin kóshe ataulary bәz-bayaghy qalpynda túr. Qalanyng ózi patsha zamanynda  nәreste patshazada Pavel Romanovtyng dýniyege keluine oray qoyylghan Pavlodar atauynan әli qútylghan joq.

Biylghy 2021 jyl bolsa, Tәuelsizdik merekesining 30 jyldyghy atalyp ótiletin airyqsha aituly jyl! Jergilikti biylik úly merekemizding qúrmetine mәn-manyzy eskirgen 30 kóshening atauyn egemen eldigimizdi úlyqtaytyn, tarihy túlghalarymyzdy qasterleytin ataulargha auystyru jónindegi is-sharany qolgha aldy. Ózge ónirlerde de sonday júmystar  jýrgizilude. Shymkent qalasynda  – 315, Almatyda  –  116,  Tarazda  –  94,   Atyrauda  –  50,  Qyzylordada  – 49 kóshe atauy auystyrylmaq. Ol qalalarda narazylyq tanytatyndar joq shyghar. Esesine, bizding jerlesterimizding arasynda patshalyq-kenestik dәuirdi kókseushiler toby búrynnan bar. Partiya-kenes ardagerleri, ólketanushylar, jurnalister, blogerlerden qúrylghan keritartpa top...  Qazaq mektepteri, balabaqshalary, mәdeniyet oryndary ashylsa ya kóshe ataulary auystyrylsa shu ete týsetin olar búl joly da eski әdetine basty.

«Tipichnyy Pavlodar», «pavlo.detka»,  «@tipavlo.dar», «kerek.pv»  tәrizdi әleumettik jeliler arqyly «Áueli әleumettik mәselelerdi sheship alyndar, sonsyn baryp kóshe ataularyn auystyrudy qolgha alyndar!» – dep, oblys, qala әkimderine  әkirendep «әmir» berdi. Búlardyng  payymdauynsha,  joldy jóndeu, qardy tazalau, aulany abattandyru  sharalaryna  bólingen qarjy  kóshe taqtayshalaryn auystyrugha júmsalady eken...

«Ótken jyly 13 kóshe atauynyng ózgertilui júrtshylyqty shatastyryp, әbigerge týsirdi» –  degen  qisynsyz әngimesine senseniz masang kýige týskendey bolasyz. Túrghyn ýiler, qyzmettik ghimarattar, týrli maqsattaghy keshender, ýi-jaylar, qújyralar  – bәri-bәri búrynghy oryndarynan basqa jerlerge kóshirilgen siyaqtanady. Ózderining baspanasyn, júmys oryndaryn, azyq-týlik dýkenderin taba almay, әrli-berli zyr jýgirip  sendelip jýrgen qara nópir halyqty kóresiz...

Múnday әngimening sony memleket qúraushy últ qazaqtardyng últtyq namysyn kemsitetin, jergilikti biylik organdary basshylarynyng ar-namysyna tiyetin sózdermen týiindeledi. Áriyne, әlgi top mýshelerining kóbi jalghan nyspymen jazady. Jauapkershilikten  jaltaratyn feykterge ne aitasyz?..

Áytse de, «Ratel.kz» portalynyng tilshisi Oliga Voronikonyn  oqyrmandardyng sanasynda jansaq oy tudyratyn «V Pavlodare hotely tayno pereiymenovati 30 uliys» atty maqalasyna  baylanysty aitar uәjimiz bar. Avtor  «Ákimshilik-aumaqtyq birlikterge, eldi mekenderding qúramdas bólikterine atau beru, olardy qayta atau, sonday-aq olardyng ataularynyng transkripsiyasyn naqtylau men ózgertu kezinde tiyisti aumaq halqynyng pikirin eskeru qaghidalaryn bekitu turaly» Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2014 jylghy 24 aqpandaghy № 138 qaulysyn qasaqana búrmalap kórsetken. Atap aitqanda, «Auyldargha, kentterge, auyldyq okrugterge, audandyq manyzy bar qalalargha, eldi mekenderding qúramdas bólikterine qatysty jergilikti qoghamdastyq jinalysyn ótkizu merzimin anyqtaydy jәne onyng ótkiziletin kýnine deyin kýntizbelik otyz kýnnen keshiktirmey ózderining internet-resursynda ornalastyrylady (bar bolsa) jәne tiyisti aumaqta taralatyn búqaralyq aqparat qúraldarynda jinalystyng kýn tәrtibi, ótkiziletin kýni, orny jәne uaqyty kórsetilgen habarlandyru ornalastyrady» degen tarmaghyn oblys ortalyghy Pavlodar qalasyna oraylastyryp bergen. Shyndyghynda, Qaulyda oblys ortalyghy men onyng qúramdas bólikterining ataularyn ózgertu sharasynda 30 kýndik merzim belgilenbegen. Búl degeniniz, oqyrmandarmen qatar Qazaqstan Respublikasynyng Zanyn qúrmettemeu bolyp tabylady.

Maqala atauynda aitylghanday shara qúpiya týrde ótkizilmegen, tek merzimi keyinge shegirilgen. Múny oblys mәdeniyet, tilderdi damytu jәne arhiv isi basqarmasy resmy teristedi. «Kóshe ataulary mekenjaydy tabu ýshin kerek pe, nemese  әldekimderding sheksiz menmendigin qanaghattandyru ýshin qajet pe?» degen sóz saptasynan O. Voronikonyn   tarih kýresinine ketken   kommunistik qoghamdy әspetteytin  ataulardyng  egemen eldik ruhyna say ataularmen ózgertiluin   óte súmpayy is (!) dep týsinetini angharylady. «Qala túrghyndaryna barar baghdarynan janylyspau ýshin kompas taratu  kerek»  degen әjua sóz tipti feykterding de qaperine kirmepti...  Onyng payymdauynsha,  ataulardy auystyrmay, qazaq tiline audara salsa mәsele op-onay sheshiletin kórinedi. Demek,  29 Noyabri, I Sovetov, II Sovetov, Komsomoliskaya, Urisskiy, Roza Luksemburg, Lunacharskiy, Teplov, Ermakov kóshelerining  ataularyn  qazaqshalasaq,  memlekettik iydeologiyany yn-shynsyz jýrgizuge qol jetkizedi ekenbiz...

Áriyne, múnday tilshining El Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasyn zerdelemeytini, tipti kerek qylmaytyny  beseneden belgili. Mening pikirimshe, memlekettik iydeologiyagha, memlekettik tilge, qazaqtyng últtyq múrat-mýddesine pysqyrmaytyn, Kenes imperiyasynyng ozbyr otarshyldyq sayasatynan әli jazyla qoymaghan jan jaramyzgha túz sepkendey bolyp jýrgen  blogerler men  jurnalist Oliga Voroniko siyaqtylar qazaq pen orys halyqtarynyng arajigin ashpasa, jaqyndatpaydy.

Bir jaqsysy, kenestik kezende esim-soylary sholaq kóshelerge berilgen qazaqtyng alyp túlghalary:  Q. Sәtbaev, J. Aymauytov, Mәshhýr-Jýsip egemendik kezeninde qayta qúrmettelip, esimderi keng kóshelerding atauyna ainaldy. Biraq,  úly Abaydyn, hakim Abaydyng әz esimi «Kazkraydaghy» eski ensiz kóshening atauy kýiinde qala berdi. Búdan on shaqty jyl búryn qalalyq mәslihatqa eng kólemdi, eng úzyn kóshe Kutuzovty «Abay» dep qayta atau jóninde úsynys aitylghan edi. Amal ne, deputattar maqúldaghan joq. («Kutuzov» bertin  «Tәuelsizdik», sonsyn «Nursultan Nazarbayev» danghyly atandy).

Aytpaqshy, qala shetindegi «Hromzavod» yqsham audanyndaghy әri tar, әri qysqa ótpe joldardyng biri úly Abaydy әlemge tanytyp, Abay arqyly qazaq halqynyng ataq-abyroyyn aspandatqan  klassik jazushymyz M. Áuezovtyng esimimen atalatynyn  jerlesterimizding kóbi bilmeydi. Al qalanyng qaq ortasynda jarqyrap jatqan Tolstoy men Lermontov kósheleri túrghyndardyng barlyghyna ayan.

Pavlodardaghy 335 kóshening 62-si (bir derekte 85-si) ghana qazaqsha ataugha ie eken. Búl  – onomastika salasynda týiindelgen mәselening  shash-etekten ekendiginin  kórsetkishi. Búlardy týbegeyli sheshu ýshin әu bastan egemen eldigimizge ishtey jauyghyp jýrgen patshalyq-kenestik dәuirdi kókseushi topqa qarsy ymyrasyz kýres jýrgizuimizge tura keledi-au deymin. Óz basym odan basqa joldy kóre almay túrmyn.

Arman Qaniy,

Pavlodar qalasy

Abai.kz