Qazaq erkekterine qaraghanda әielder men qyz-kelinshekterining orystanghany últqa 100 ese qauipti. Bala anasy qay tilde sóilese, sol tildi tez iygerip shyghady. Odan keyin orystanghan әielder erkekterge qaraghanda әldeqayda kókbet, tiling de, basqang da ózine, óz ómirim, ózim bilemmen bet baqtyrmay betinnen alady. Talay kórdim.

Bala qashanda byldyrap anasy qay tilde sóilese, ol da sol tilde sóileydi. Balanyng eshqanday da kinәsi joq. Ol tilim osy eken deydi. Dili solay qalyptasady. Qazirgi orystildi balalar men býldirshinder tilim qazaq tili dep erteng eseyse de mýldem moyyndamaydy. Sebebi, olar orys tilimen ósti, orys tilimen nan jedi. Bitti.

Til memleketting últtyq qauipsizdigining kepili. Tiling qanshalyqty qúrdymgha ketse, bala-shaghan, qatyn-qalashyn, solargha til jaghynan bas kóz bolmaghan ez erkektering kóbeyse, memleketting últtyq qauipsizdigi de sonshalyqty әlsireydi әri jútylyp kete beresin. Qazirgi jaghday - til, til jәne til! Nemqúrayly qarasaq óz obalymyz ózimizge. Tilding taghdyry últ ýshin jerding taghdyrymen birdey. Últqa jer qanday kerek bolsa, til de sonday kerek. Búl eki ANA - eki qanatyn. Biri aqsasa, ekinshisi seni kókke kótere almaydy.

Reseyding de tilindi aqsatyp sayasat jýrgizip otyrghany sodan. Qyrymdy anneksiyalap ózine qosyp alarda sol Qyrymnyng 90 payyzdan astam halqy orys tilin qoldap, Putinning yghyna jyghylghanyn úmytpanyzdar! Sol jyghylghan halyqtyng 70 payyzynan astamy orystildi ukraindar bolghan.

Bekbolat Qarjan

Abai.kz