Býginde Ata zanymyzdan bastap barlyq keshendi baghdarlamalyq  qújattarda qazaq tilining mәngilik til ekendigi, Qazaqstan halqyn biriktirushi quatty qúralgha ainalghany taygha tanba basqanday aiqyndaldy. Endi sheginuge eshkimde, eshqanday jol da, amal da joq. Memlekettik til halyqaralyq resmy is-sharalarda erkin qoldanylyp, onyng ýstine, ainalyp keteyin, Dimashymyzdyng arqasynda tughan tilimizding sheksiz ghajap әuezdiligine әlem qúlaq týrip qana qoymay, shynayy tabynatyn boldy deuge qaqymyz bar.

Búghan deyin Qazaqstan jurnalisterining kongresinde naqty kóterilgenindey, qogham damuynyng aghymdaghy ýrdisi kez-kelgen aqparattyng eng aldymen qazaq tilinde týsinikti jәne jedel týrde taratyluy ishki sayasy túraqtylyqqa, últtyq qauipsizdikke tikeley әser etetin faktorgha úlasty. Sondyqtan әigili aqyn Qadyr aghamyzdyng «ózge tilding bәrin bil, óz tilindi qúrmette» ósiyeti, birinshi kezekte, memlekettik qyzmetshilerge tura qaratyp aitylghanday. Óitkeni halyq tútynatyn resmy qújattar men ózekti aqparatty osy sanattaghy azamattar әzirleytini belgili. Endeshe, olargha jýkteletin jauapkershilikting de jýgi asa salmaqty.

Kenestik kezende memlekettik mәrtebesi bolmaghannyng ózinde, últ ziyalylarynyng jankeshtiligi men irgesi sógilmegen auyl halqynyng arqasynda týpqazyghyn, nәrin saqtap qalghan qasiyetti tilimiz Tәuelsizdik jyldarynda túghyryna qayta qonghany – tarihy úly jenis. Búl betbúrystyng nәtiyjesinde barlyq memlekettik organdarda qújattardyng týpnúsqasyn qazaq tilinde dayyndau qajettigi tuyndady da, ondaghy qyzmetshilerding qay tilde oqu bitirgendigine qaramastan, is-qaghazaryn qazaq tilinde, orysshasy qatar qosaqtalyp iyә, jýrgizui mindeti tuyndady. Osylaysha, búghan deyin orys mektebinde oqyp, nemese qazaq mektebinde oqysa da oryssha ortada ósken, sol tilde oilaytyn qalyng әleumettik top shalynyp, shaldyghyp, әlbette shatasa jýrip klaviaturany qazaqsha teruge bet qoydy. Dәl osy sәtten bastap, búghan deyin qaymaghy búzylmay kelgen qasiyetti tilimizge orasan qiyanat bastaldy. Kýni býginge deyin qalmay, týzelmey kele jatqan osy apatty tejeuge qarlyghashtyng qanatymen su sepkendey bolsa da әser etu ýshin resmy saladaghy memlekettik tildegi qújattarda qazaq tilining grammatikalyq erejelerin, morfologiyalyq, sintaksistik erekshelikterin týsinbegendikten jiberiletin tómendegidey qatelikterge basa nazar audarudy jón kórdik.

Olar, mysaly: «Ýkimetpen tapsyrylghan (bekitilgen, anyqtalghan t.b.)...», «Ministrmen qol qoyylghan...», «Ministrlikpen jiberilgen, (joldanghan, kelisilgen, qoldanghan t.b.), sol siyaqty, «Tóraghamen bayandaldy...»,  «Ákimdikting qyzmetkerimen týsindirildi (mәlimdeldi, jiberildi t.b.), - dep, yryqsyz etis týrinde óreskel qatelikpen jazyluy.

Hattarda kezdesetin osynday sipattaghy soyqan qatelikter ózge, bóten tilde oilap jazudyng saldary ekendigi belgili. Yaghni, orys tilindegi: «Porucheno (utverjdeno, opredeleno) Praviytelistvom...», «Podpisan Ministrom...», «Napravleno Ministerstvom, (soglasovano, podderjano...), «Izlojeno Predsedatelem...», «Sotrudnikom Akimata byly dany raziyasneniya (zayavleno )...», - degen tәrizdi tirkesterdi tehnikalyq, maghynasyz audaryp jazudyng saldary ekendigi kórinip túr.

Árbir tilding óz ereksheligi bar ekendigi týsinikti.

Qazaq tilinde qanday da bir is-qimyl adammen istelmeydi. Is-qimyldy adam isteydi. Sondyqtan jogharyda kórsetilgen tirkester qazaq tilinde:

«Ýkimet tapsyrghan (bekitken, anyqtaghan t.b.)...», «Ministr qol qoyghan...», «Ministrlik jibergen, (joldaghan, kelisken, qoldaghan t.b.), sol siyaqty, «Tóragha bayandady, bayandaghan...»,  «Ákimdik qyzmetkeri týsindirdi (mәlimdedi, jiberdi t.b.), - dep jazyluy tiyis.

Mysaly, adam: «Menimen tamaq ishildi (betim juyldy, mashina jýrgizildi)» dep aitpaytyny týsinikti. Al, jogharyda keltirilgen mysaldar osynday týrde jazylghan. Sondyqtan, «Ministrlikpen jiberilgen» nemese «Ýkimetpen tapsyrylghan» degen tәrizdi jazu orasan qatelik. Óitkeni, Ýkimet,  Ministrlik, Ákimdik degen úghymdar olarda júmys isteytin adamdy bildiredi, ol bir jansyz dýnie emes.

Osynday erekshelikti mýlde bilmeuding mysaly mynaday túrpattaghy siqynsyz sóilemnen de kózge úryp túr: «Vaksinalau egu brigadalarymen memlekettik qyzmetshilerding júmys oryndarynda jýrgiziletin bolady».

Búl sóilemning dúrysy: «Vaksinalaudy egu brigadalary memlekettik qyzmetshilerding júmys oryndarynda jýrgizetin bolady (jýrgizedi)».

Bәrin ait ta birin ait degendey, әrtýrli saqtandyru qúraldarymen bir әreketter jasaluy mýmkin, alay da sol isti, qimyldy adam ózi jasaydy ghoy.

Kelesi ýlken qatelik adamnyng tughan datasyn jazumen baylanysty. Mysaly: Asanov Asan Asanúly 01.01.1985 j. «tuylghan» dep jazu jii kezdesedi. Qazaq tilinde adam tuylmaydy, ol zat emes, adam ózi dýniyege keledi. Yaghni, «tuylghan» degen dóreki qatelik, taghy da sol orys tilindegi «rodilsya» degen sózding soraqy audarmasy. Qazaqsha, mysaly «Ay tudy» deydi, «Ay tuyldy» demeydi. Sol siyaqty, «tughan jer» deymiz, «tuylghan jer» emes.

Abay: Tughanda dýnie esigin ashady ólen...

Múqaghali: Býgin mening tughan kýnim, oy bәle-ay!..

Tughan jer turaly belgili әn mәtininde: «Qayda jýrsem, tughan jerim, sen esimnen shygharmysyn».

Kelesi: «túlgha» sózine baylanysty. Qazaq úghymynda, tilinde «túlgha» dep úly, ataqty, tarihy adamdardy aitatyny mәlim. Mysaly, Kerey, Jәnibek handar, Shoqan, Abay, Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Múhtar Áuezov t.b. syndy tarihy moyyndalghan adamdardy túlgha deydi. Qazirgi uaqytta «sottalghan túlgha», «qylmysker túlgha» degen óreskel tirkester kezdesedi. Sondyqtan, maghynasyna qaray «sottalghan adam», «qylmysker adam», azamat t.b. sózderdi paydalanghan oryndy.

Halyqaralyq qatynas salasynda aghylshyn tilinde «Host country», orysshasynda «strana prebyvaniya» degen úghymdy «bolu eli», «bolmysh el» degen tәrizdi maghynasy týsiniksiz tirkester kezdesude.

Keybir jergilikti atqaru mekemelerining hattarynda: «Ákimdik atqaryp jatyrghan is-sharalar...» tәrizdi sóilemderdegi «jatyrghan» degen belgili bir aimaqtarda әdeby normadan auytqyp, tek auyzeki tilde qoldanylatyn sózdi óreskeldikpen resmy qújattargha jazu ýrdisi bayqaluda.

Qazaq tilining erejeleri boyynsha qysqarghan sózderge jalghau songhy әripke qatysty jalghanady, yaghni, QR-dyng (QR-nyng emes), QR-gha (QR-na emes) , ÓR-de (ÓR-nde emes), RF-dan (RF-nan emes) t.b.

Sifrdan keyingi sóz jekeshe týrde jazylady. Mysaly, 153 azamat, (153 azamattar emes) t.b.

Búdan basqa da údayy qate jazylyp, aitylyp jýrgen tirkester, sóilemderde san joqtyghy belgili. Oghan qatysty qalyng oqyrman da oy bóliser degen ýmittemiz, әlbette. Nazar audaryp otyrghanymyz solardyng ishindegi, tipti joghary memlekettik organdarda, ókinishke oray keng taraghan, jii jazylyp jýrgen, aqyry eng bir óreskel týri bolghandyqtan ýnsiz qaludy jón kórmedik. Óitkeni sauatsyz jazylghan resmy qújattar, aqparat bir mekemelerden kelesi mekemelerge joldanuy óz aldyna, eng ózektisi, qaupi halyqqa, jas úrpaqqa taraytyndyghynda.

Múhtar Kәribay

Abai.kz