Býgin Mәjilis deputaty Qazybek Isa QR Ýkimet basshysynyng orynbasary Eraly Toghjanovqa deputattyq saual joldap, biyl 155 jyldyghynda memleketting dengeyde toylanatyn Alash kósemi Álihan Bәkeyhangha elordadan eskertkish ornatu jәne Alash qayratkerlerining busterin ornatu turaly úsynys jasapty.

«Elimizde Alash kósemine layyq bir kóshe bolmauy – әruaqqa qiyanat», - degen Qazybek Isanyng deputattyq saualyn qaz qalpynda jariyalaghandy jón kórdik.

QR Premier-ministrinin
orynbasary E.L.Toghjanovqa

Qúrmetti Eraly Lúqpanúly! 

«Aq jol» partiyasy fraksiyasy biyl 3 nauryzda «Alash qayratkerlerin úmyt qaldyru - sayasy әdiletsizdik» atty ózinizge deputattyq saual joldaghany belgili. Onda HH ghasyr basyndaghy Alash qozghalysynyng ónirlerdegi qayratkerlerining esimderi úmyt qalyp, eshqanday este qaldyru sharalary jasalmay otyrghany aitylghan edi. Endi anyqtalyp jatqanday, el ishindegi eleusiz qalghandar tek Alash qayratkerleri ghana emes,  Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly sekildi Alash kósemderining ózderi de layyqty úlyqtalmay jatqanyna kóz jetizdik.

Biyl Orta Aziyadaghy túnghysh sayasy partiya «Alash» partiyasyn qúryp, Alash Orda ýkimetin basqarghan ensiklopedist-ghalym Álihan Bókeyhannyng tughanyna 155 jyl toluyna arnalghan mereytoylyq is-sharalar Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng úsynuymen Tәuelsizdikting 30-jyldyghy baghdarlamasyna engizildi.

Tayauda 31 nauryzda Týrkistan Deklarasiyasyn qabyldaghan  Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesi sammiytinde Týrki kenesi memleketterining basshylary Túrannyng úly túlghalarynyng ishinde Álihan Bókeyhannyng 155 jyldyq mereytoyyn da  atap ótu ýshin is-sharalar ótkizuge sheshim qabyldady.

Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghyn YuNESKO toylaghan 2016 jyldan beri jyr bolyp kelde jatqan Qaraghandydaghy Oktyabri audany endi Álihan audanyna ainaldy!  Alash aqyry Oktyabridi jendi! 

Búl qadamdardyng bәrine әriyne, shýkirshilik aitamyz. Degenmen, elimizding astanasynan bastap, barlyq oblys ortalyqtarynda, ýlken qalalarda eshqanday Alash kósemining atyna layyqty kósheler joq ekeni anyqtaldy.

Astanamyzdan bastasaq, Bókeyhan kóshesi ortalyqta emes, ol eleusiz kósheni kóbinese «Mәngilik el» kóshesindegi keptelisten qashqan jýrgizushiler jaqsy biledi.

Almatydaghy Bókeyhanov esimi berilgen kóshe ortalyqtan shet, óndiristik audanda jәne el «Baraholka» atap ketken bazar  artyndaghy quys-quysta ornalasqan.

Shymkentting shetindegi Tassay auylynyng tasasynda qalghan Bókeyhanov kóshesining úzyndyghy  500 metrdey ghana,  jiyrma shaqty ýy ornalasqan, tipti jaryq ta joq. Sol manaydaghy adam atauynsyz kóshelerding úzyndyghynyng ózi odan kóp artyq.

2017 jyly Alashtyng jýz jyldyghynda Shymkentte Leninning eskertkishin qalpyna keltiruge 103 million tenge bólingende «Qazaq ýni» gazetinde «Shymkentte Leninning emes, Álihannyng eskertkishi túruy kerek!» dep dabyl qaqqan edik.

Alash Ordasy atalghan Semeyde de, oblys ortalyghy Óskemende de  Álihan atyna layyq kóshe joq! Semey qalasynyng shet jaghyndaghy «Komsomol» kentinen shaghyn ghana kóshe berilipti.

Óskemende qalanyng shet jaghynda, 22-shi shaghynaudanda jiyrma shaqty ýidi ghana qúraytyn shaghyn kóshege Alash kósemining atyn da atamay, tek «Bokeyhanova» dep jazyp qoyghan...

Qalalardaghy boyynda birde-bir oqu-mәdeny oryndary joq búl tasadaghy tar kóshelerding barlyghyn Álihan Bókeeyhannyng kóshesi dep elge kórsetuding ózi úyat!

Sonda biz Álihan kóshesin qalyng kópshilikten «jasyryp» qoyghannan ne útamyz?!

Al Álihan tughan oblystyng ortalyghy Qaraghandy qalasynda onyng atyndaghy kóshe atymen joq ekenin bizden basqa el estimey-aq qoysyn...

Qazaq elinde birtuar túlghamyzdyng atyna layyq kóshe bolmauy jәne qazaq auylsharuashylyghy  ghylymynyng basynda túrghan ghúlama ghalymgha bir de bir joghary oqu ornynyng aty berilmeui - Alash kósemining  aruaghyna jasalghan qiyanat! 

Jalpy, biyl 30 jyldyghy toylanatyn Tәuelsiz Qazaqstannyng parlamenti tarihynda Alash aty, Álihan, Ahmet, Mirjaqyp esimderi eng birinshi ret 2007 jyly Alashtyng 90 jyldyghynda «Aq jol» partiyasynyng deputattyq saualynda  ataldy.  Al 2012 jyly «Aq jol» fraksiyasy qúrylyp, partiya Alash baghdarlamasyn qabyldaghaly beri, Alash arystarynyng attaryn mәngilik este qaldyru sharalary men qalalarda Alash alleyalaryn ashudy túraqty úsynumen kele jatyrmyz.

Biyl 3 nauryzda  L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti men Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya instituy birlesip ótkizgen «Álihan Bókeyhan – Qazaq eli men jerining tútastyq rәmizi» atty Halyqaralyq konferensiyada elimizding layyqty bir joghary oqu ornyna Álihan Bókeyhannyng esimin beru jәne ýlken qalalarda «Alash» alleyasyn ashu mәselesi taghy da kóterilip, qarargha engizildi.

Osyghan oray úsynamyz:

1. Álihan Bókeyhannyng negizgi mamandyghy - ormantanushy-ghalym, yaghny agronom. Ol 1897-1901,1902-1903 jәne 1926 jyldar aralyghynda qazaq oblystarynyng jer-suyn, qazaqtyng dәstýrli kóshpeli әri jartylay kóshpeli sharuashylyghyn zerttegen F.A. Sherbina, S.P. Shvesov jәne KSRO Ghylym akademiyasynyng Antropologiyalyq ekspedisiyalaryna qatysyp, qazaqtyng qoy túqymdary men qoy sharuashylyghy, iri qara mal jәne jylqy túqymdary men sharuashylyqtaryn zerttep, 3 irgeli ghylymy monografiya, birneshe ondaghan ghylymy maqala-ocherk jazyp qaldyrghan ghalym. Osy kýnge deyin qazaqtyng auylsharuashylyghyn zertteuge Á.N. Bókeyhannan artyq zor ýles qosqan ghalym joq ekenin erekshe atap kórsetemiz.

Sondyqtan qazaqtyng býgingi auylsharuashylyghy ghylymynyng negizin qalaghan ghúlama ghalym esimin Almaty qalasyndaghy әzirge aty joq Qazaqtyng últtyq agrarlyq uniyversiytenine bergen әbden layyq dep esepteymiz.

2. Elordamyz Núr-Súltan qalasyndaghy Túran danghyly men Syghanaq kóshelerining qiylysyndaghy bos túrghan alangha «Alash» alleyasyn ashyp, Álihan eskertkishi men Alash qayratkerleri busterin ornatu qajet.

3. Elimizdegi barlyq qalalardyng ortalyghynan Álihan Bókeyhan atyna layyqty kóshe berilip, Alash alandary ashyluy tiyis.

Atalghan deputattyq saualgha «Aq jol»  fraksiyasynyng deputattary - Q.Isa, A. Peruashev, A.Ábildaev, E. Barlybaev, B. Dýisenbinov, S.Erubaev, D. Espaeva, A.Júmabaeva, A.Linniyk, E.Ómirghali, M.Ramanqúlov, A.Sembinov jәne «Núr Otan» fraksiyasynyng mýsheleri - M.Tәjmaghambetova men Á.Ábsemetova qol qoyghan.

TAQYRYPQA TÚZDYQ:

Oktyabri audany Álihan audany bolady

Qalagha - Qabanbaydyn, әuejaygha - Álihannyng aty berilsin

ÁLIHANNYNG ESIMIN EURAZIYa UNIYVERSIYTETINE BERU KEREK

Abai.kz