Beysenbi, 24 Mausym 2021
Bilgenge marjan 2286 0 pikir 17 Sәuir, 2021 saghat 13:26

Bank salymy – aqshany saqtau men kóbeytuding dara joly

Ómirde ózine-ózing senimdi bolyp jýrgenge ne jetsin! Biraq adam taghdyry tosyn syilar men synaqtargha toly ghoy. Ásirese, boljauy qiyn bolashaq, adam kóniline әri ýmit әri kýdik úyalatatyny belgili. Degenmen qay zamanda bolmasyn, adamdar bolashaqqa senimmen qaraugha tyrysady. Al býginde kónilge senim úyalatar qúraldardyng biri – aqsha ekeni dausyz.

Aqsha – kez kelgen tauar men qyzmetting qúnyn bildiretin, aiyrbas qúraly qyzmetin atqaratyn, jalpygha birdey balama tauar.

«Aqsha sanaghandy jaqsy kóredi», - degen sóz bar. Shynynda da aqsha adamdy ómirge eseppen qaraugha beyimdeydi. Aqshany ýnemdep, eseppen júmsay biletin adam ony jinay da biledi.

Mamandardyng aituynsha, әrbir adam ailyq tabysynyng 10-20 payyzyn bolashaqqa dep jinap otyruy tiyis. Búl rette aqsha jinaudyng eng qarapayym jәne qoljetimdi әdisi - bank salymy.

Áriyne, qolda bar aqshany investisiyalaudyng basqa da joldary jetip artylady. Mysaly, birja arqyly aksiya, obligasiya satyp alugha bolady. Búl qarjy qúraldarynyng tabystylyghy edәuir joghary boluy mýmkin. Biraq tәuekeli de joghary bolatyndyghy sózsiz. Sondyqtan forvard, fiuchers, svop sekildi qarjy qúraldaryn aitpaghannyng ózinde, aksiya men obligasiyalardy satyp alu ýlken biliktilikti, qarjylyq sauattylyqty talap etedi.

Aqshany әr týrli valuta satyp alu arqyly jinaugha da bolady. Biraq múny jaqsy tabys kózi dep aitu qiyn. Óitkeni valuta baghamy әr kez qúbylyp otyrady. Sondyqtan «jetkilikti bilim bolmasa, tәuekelge baryp, kýrdeli qarjy qúraldaryna aqsha júmsaugha bolmaydy», - deydi mamandar.

Aqshany ýide saqtap, jinaugha da bolady. Biraq barynsha qoljetimdi bolghanymen, múnday әreketten payda kóre almaysyz. Ýidegi aqsha inflyasiyanyng sebebinen birtindep qúnsyzdana beredi. Sol ýshin qarapayym azamattar ýshin aqsha jinaudyng eng tiyimdi joly – bank salymy bolyp qala bermek. Qazaqstannyng depozitterge mindetti kepildik beru qory jeke túlghalardyng depozitterin qabyldau, bank shottaryn ashu jәne jýrgizu liysenziyasyn alghan kez kelgen banktegi depozitterge kepildik beredi. Tek islam banki jýiesindegi salymdargha Qor kepildigi qoldanylmaydy.

Býginde otandyq bankterde últtyq jәne sheteldik valutadaghy salymdar «Merzimsiz», «Merzimdi» jәne «Jinaq salymdar» bolyp ýsh topqa bólingen. Ýsheuining de tolyqtyrylatyn jәne tolyqtyrylmaytyn, yaghny ýstinen aqsha salugha bolatyn jәne bolmaytyn týrleri bar. Búl rette tengelik salymdardyng payyzdyq mólsherlemeleri sheteldik valutada ashylghan salymdarmen salystyrghanda edәuir joghary ekendigin aita ketken jón.

Qolda bar aqshanyng kólemine jәne ony aldaghy uaqytta júmsau maqsatyna qaray belgili bir salymdy tandaugha bolady. Eger aqsha qomaqty bolsa, saqtaluyna kepildik berilgen shekti somadan asyrmay, ýsh salymgha bólip salugha, tipti әr týrli bankterge ornalastyrugha mýmkindik bar. Óitkeni kepildik әrbir bank boyynsha jeke-jeke jýzege asyrylady.

Depozitten kerek kezinde merziminen búryn aqsha alyp túru ýshin tolyqtyrugha jәne merziminen búryn aqsha alugha shekteu qoymaytyn merzimsiz salymdy tandaghan dúrys. Ony kez kelgen uaqytta tolyqtyrugha jәne odan azaytylmaytyn qaldyq sheginde aqsha alugha bolady. Búl salym qomaqty tabyspen qamtamasyz etpese de aqshanyzdy inflyasiyadan qorghaydy. Al syiaqy mólsherlemesi salymnyng merzimi ayaqtalghansha saqtalady.

Merzimdi salym - payyzdyq syiaqysy joghary, ýstinen aqsha salugha jәne merziminen búryn aqsha alugha mýmkindik beretin, әr týrli merzimderge ashylatyn óte iykemdi tengelik salym. Tek merziminen búryn jartylay nemese tolyghymen alu barysynda syiaqysy tómendetiledi. Biraq shot jabylmaydy.

Jinaq salym – syiaqy mólsherlemesi eng joghary, qysqa jәne úzaq merzimderge ashylatyn, merziminen búryn alugha bolmaytyn tengelik salym. Eger salymshy jinaq salymyn belgilengen merzim ótkenge deyin talap etken jaghdaylarda, aqshasy tolyghymen qaytarylady, al salym boyynsha syiaqy talap etilgenge deyingi salym boyynsha belgilengen mólsherde tólenedi. Búl ýshin bankke aldyn ala ótinish beru qajet. Ári qaray bank jinaq salymyn salymshynyng talaby kelip týsken kezden bastap kýntizbelik 30 kýnnen keyin beruge mindetti. Sondyqtan búl salym aqshasyn bankke belgili bir merzimge saludy josparlaghan jәne ony uaqtysynan búryn almaytyndyghyna senimdi salymshylar ýshin óte qolayly. Jinaq salymdy naghyz tiyimdi investisiya deuge bolady. Óitkeni eng joghary syiaqy osy salymda.

Qazaqstannyng depozitterge kepildik beru qory tarapynan kepildik berilgen ótem somasy salymnyng týri men valutasyna tikeley baylanysty. Yaghni, búl shekti soma: shetel valutasyndaghy barlyq depozitter boyynsha – 5 million tengeden; tengedegi merzimsiz jәne merzimdi salymdar, talap etilgenge deyingi salymdar, shartty salymdar, tólem kartochkalary men aghymdaghy bankting shottardaghy aqshalar boyynsha – 10 million tengeden; tengedegi jinaq salymdar boyynsha – 15 million tengeden aspaydy. Búl jerde bir aita ketetin jәit, shetel valutasynda ashylghan salymdar boyynsha ótemdi Qor bank liysenziyasynan aiyrylghan kýngi valuta baghamy boyynsha tengemen eseptep tóleydi. Sonday-aq salymshynyng bir bankte salymdardyng týri men qanday valutada ashylghandyghyna qaray әrtýrli depozitteri bar bolsa, olar boyynsha Qor kepildik beretin eng joghary jiyntyq soma – 15 million tenge.

Býginde elimizde bank salymdary túrghyndar arasynda jyldan jylgha tanymal bolyp keledi. Oghan myna statistikalyq mәlimet dәlel bola alady: 2020 jyldyng basynda jeke túlghalardyng otandyq bankterdegi depozitterining  jalpy kólemi 9,3 trln tenge bolsa, 2021 jyldyng basyna qaray 10,9 trln tenge boldy. Bir jyl ishindegi ósim 1,6 trln tengeni nemese 17 payyzdy qúrady.

Abai.kz

0 pikir