Jeksenbi, 9 Mamyr 2021
Alashorda 6657 6 pikir 20 Sәuir, 2021 saghat 15:39

Túrar jazghan bir tarih

Yrysqúlúly Túrardyng «Qazaqstan» kitbyndaghy
«Alash-Orda» turaly jazbasy

Yrysqúlúly Túrardyng ólke tarihy turaly jazghan «Qazaqstan» atty enbegi bar. 1927 jyly Qazaqstan astanasy Qyzylordadaghy «Qazaqstan memleket baspasy» jaghynan 3000 tirajben basylyp taralghan enbekte Qazaqstan ótkeni men býgini, jalpy sharuashylyq jaghdayy sipattalady. Qazaqstannyng halyq sany men ótken tarihynan bastap, patsha ýkimetining otar sayasatyn ótkir syngha alady. Qazan tónkerisining aldy-artyndaghy sayasy jaghdaylar men qazaq halqynyng túrmys-tirshiligi bayandalady.

Tómende oqyrman nazaryna atalghan enbekting «Oktyabri tónkerisi, avtonomiyaly Qazaq Respublikasynyng jasaluy» degen 5-shi bólimindegi «Qazaq ziyalylarynyng qalyptasuy» turaly jazbasyn úsynamyz.

 «Qazaqstan»

Mazmúny:

1) Qazaqstan jeri men eli;

2) Qazaqstannyng ótken tarihy;

3) Qazaq halqynyng tónkeristen búrynghy әleumet-sharuashylyq, túrmys qúrylystary;

4) Patsha ýkimetining otar sayasaty jәne ol sayasattyng әseri;

5) Oktyabri tónkerisi, avtonomiyaly Qazaq Respublikasynyng jasaluy;

6) Qazaqstannyng qazirgi sharuashylyq jәii;

7) Qazaqstanda Kenes júmystary men mәdeniyet júmystary;

8) Qazaqstanda jalpy odaqtyq komunes partiyasynyng qúryluy.

 

V – BÓLIM.
Oktyabri tónkerisi, avtonomiyaly Qazaq
Respublikasynyng jasaluy

Oqyghandardyng shyghuy jәne olardyng mәnisi

Qazaq ziyalylary (oqyghandary) airyqsha jaghdayda payda bolyp órkendedi. Olar Qazaqstandy patsha ýkimeti biylep túrghan mezgilde tudy, sondyqtan olardy әlgi zamannyng jemisi deuge bolady (biraq qazaq ziyalylary degen aty bolmasa, ol kezde onyng sany da az, әri bytyranqy edi).

1900-shy jyldar shamasynda, qazaqtyng búrynghy ru aqsaqaly biylegen dәuirine ózgeris etip, otar sayasaty kýsheyip, qazaq dalasyna ósimqor sauda kapitaly kire bastaghan kezde, óz keregi ózinen tabylatún sharuashylyq týri qalyp, onyng ornyna tauar-aqsha sharuashylyghy jýre bastaghan kezde, qazaqtyng óz ishinen, búrynghy baylarynan, janadan payda bolghan saudagerlerden kisi enbegin jeushiler, aram tamaqtar shygha bastaydy. Qazaqtyng әkimderi men din basylary osylardan shyghatún bolady. Jana últ bola bastaghan elge, onyng ishindegi qanaushy betke shygharlaryna últ ziyalylary kerek bola bastaydy. Sony men qazaqta últ ziyalylary shyghady. Ziyalylardyng ózi eki týrli tәrbie alghandardan qúralady: biri – orys  mektepterinde oqyp, orys tәrbiyesin alghandar, ekinshisi – músylman medreselerinde oqyp, músylmansha tәrbie alghandar.

1905-shi jyldyng tónkerisine sheyin әlgi ret ben qazaqta eki týrli baghyt ústaghan ziyalylar boldy. Ualihan úly Shoqan, Altynsary úly Ybyray, Ualihan úly Ghazy siyaqty oqyghandar, qara búqaradan ýzdik shyghyp orys ziyalylary men aralasty. Búlar orys ýkimetining kómegi men qazaq halqyn Auropa mәdeniyetine jetkizuge tyrysty. Basqalar tatar, bashqyrt taghy bóten músylman medreselerinde tәrbiyelenip, qazaqqa kýn shyghys músylmandarynyng mәdeniyetin jәiip, sony men qazaqty el qataryna kirgizbekshi boldy. Múnyng әuelgileri qazaq túrmysyn, onyng kemshilikterin (әsirese Sibir men Dala oblystarynyng jәiin) orys baspa sózi betinde jazyp shygharugha tyrysady. Biraq baspa sóz jolynyng tarlyghy sebepti, olar ústaghan baghytyn órkendete almady. Ekinshi jaghynan, jalpy islamshyldyq jalpy týrikshildik ruqy men, shala qazaq tilinde, týrik-noghay tilinde jazylghan kitepsheler, әngime qisalar qazaq arasynda taray bastaydy. Onan beri kele qazaq oqyghandary arasynda jik, olardyng eki týrli baghyty anyq kórine bastaydy.

1905-shi jyldyng tónkerisi jalpy kýn shyghys halyqtarynyn, qaldy qazaqtyng oiyn terbetuge sebepshi bolady. Mәselen 1905-shi jyldyng jazynda (maniyfest) sýienip, qazaq dalasynda metngiler jasalyp, din men jer taqyryby patshagha tilek aryz jazylady. Mine osy rette de qazaq ziyalylary eki týrli bet alysy seziledi. Ol kezde qazaqtyng elinde bolsyn, ziyalylarynda bolsyn, sayasat partiya joq edi. Tek әleumet qyzmetkerlerining týrli jigi Reseyding sol kezdegi týrli sayasat partiyalaryna qúr tileules qana edi. Mәselen eng últshyl ziyalylar, bastyghy Bókey-han úly Álihan bolyp, Reseydegi eng myqty partiya bolghan, Kadet partiyasyna qosyldy. Sol kadet partiyasy arqyly әlgiler óz maqsatyna jetpek boldy. Últshyl ziyalylardyng sol qanaty Reseyding satsialshyl partiyalaryna qosylghysy keldi. Biraq anyq qosylyp, ol baghytta qyzmet etkeni bolmady.

Ol kezdegi qazaq ziyalylarynyng baghyty «Mәdeniyetshildik» edi. Sayasat maqsat, sayasattyq jol olarda kómeski edi. Qazaq ziyalylarynyng bir qatary Reseyding liyberalshyl partiyalaryn jaqtap, bir qatary jalpy islamshyl partiyalaryn jaqtap, qay-qaysynyng bolsa da týpki maqsaty patsha ýkimetine qarsy tartysu, qazaqtyng sezimin tughyzu, últ mәdeniyetin kýsheytu edi; sýitip aqyrynda qazaq elining oiyna jetekshi bolyp, onyng tizginin óz qolyna alu edi.

Qazaq últ baspa sózi (gazet. Jurnaly) 1907-shi jyly dýniyege keldi. Mәselen sol jyly «Serke», «Qazaqstan» gazetteri shyghyp, biraq ómiri qysqa bolyp, tezinen jabyldy. Onan keyin Troiskde «Ay-qap» jurnaly (ayyna eki shyghatún) shyghyp, 1915-shi jylgha sheyin ómir sýrdi. «Ay-qap» qazaq zialylarynyng jalpy isilamshylarynyng jurnaly edi. Sondyqtan ol islamshylyq ben qazaqtyng últshyldyyghyn birge alyp jýrmekshi boldy. Jerdi orystyng aughandarynan aman alyp qalu ýshin, qazaq halqyn mәdeniyetke jetkizu ýshin, qazaq otyryqshy bolu kerek degen pikir «Ay-qap» jurnalynda ylghy jazylyp keldi.

Qazaqtyng taza últshyl zialylyry, bastyghy Bókey-han úly Álihan men Baytúrsyn úly Ahmet bolyp, әlgi baghyttaghy, islamshyldyq pikirge de qarsy boldy, búlar qazaq tilinin, qazaq kóshpeli túrmysynyng taza saqtaluyn kóksedi, búlarda halyqshyldyq pikiri boldy (qazaq ziyalylarynyng kemshilikterin, olardyng qara búqaradan qol ýzip ketkendigin kórsetip otyrdy). Osy pikirdegi ziyalylar, 1913-shi jyldan bastap 1918-shi jyldyng basyna sheyin shyghyp túrghan, «Qazaq» gazetining tóniregine jinaldy. Qazaq ziyalalyrynyng osy jigi qazaq kózinde bedeldi bolyp, «Ay-qapty» jendi de, qazaqtyng әdebiyet tilin tughyzdy; qazaq әdebiyeti men qazaq tilin búralqy tilderden tazartady. Qazaqtyng betke shygharyn orystyng liyberel baylary men odaq qylugha әzirlene otyryp, búlar patsha ýkimetining qazaqty orys qylu sayasatyna, qazaqtyng jerin tartyp alu sayasatyna, basqa týrli kemshilikterine qarsy boldy. Qazaqtiyng ishki mәseleleri jóninde kóbine dәulettilerining paydasyn kózdeydi.

1913-shi jyldan 1916-shy jylgha sheyin qazaqtyng últshyl oqyghandarynyng qozghalysy edәuir kýsheydi, olardyng qala sayyn ýiirmeleri, úiymadary bolady. Fevral tónkerisinen keyin qazaqtyng osy últshyl oqyghandary «Alash» atty sayasat partiyasyn jasaydy da, «Qazaq» osy «Alash» partiyasynyng ortalyq gazeti bolady. Osy kezde «Qazaqstan» basqa da qazaq tilde gazet, jurnaldar shygha bastaydy. Mәselen Semeyde «Sary arqa» gazeti men «Abay» jurnaly, Tashkende «Birlik tuy» gazeti (búl «Alash Orda»nyng Týrkistan bólimining gazeti edi» múny bastap shygharghan Shoqay úly Mústafa), Ashtarahanda «Úran» gazeti, Qyzyljarda «Jas Azamat» gazeti. Búl gazet, jurnaldyrdyng bәri de «Qazaq» gazetining baghytyn ústap, sonyng jergilikti bólimderi esebinde boldy.

Qazaq jastary men keyingi dәrejeli oqyghandar arasynda kadetshi zialylargha (Álihan, Ahmetterding jigine) narazylyq biline bastaydy. Búlar óz aldyna ýirimeler ashyp, qatta bólek gazet shygharmaqshy bolady, biraq osy solshyl oqyghandardyng ózi de últshyldyq pikirinen tazarmaghan edi. 1917-shi jyly Tashkende shyqqan «Alash» gazeti, onan keyin (Týges úly Kól-bay shygharghan) «Ýsh jýz» gazetteri «Qazaq» gazetine qarsy bop jazady. Biraq songhy eki gazet qúr solshyl úran ústaghan men, maqsat jaghynan belgili baghyty joq, qúr bәsekeni qolgha alghan edi. Basyndaghylar da «auyrdyng asty, jenilding ýsit men jýrip», onay ataq ben onay oljagha qúmartqan, qolaysyz kisiler edi. Sýitse de «Qazaq» gazetining jolyna júrttyng qalay qaray bastaghanyn kórsetuge búl jarasa kerek.

«Alash-Orda»nyng Kenes ýkimetine qarsy shyghuy

1917-shi jyly fevral tónkerisinen keyin qazaqtyng últshyl zialylary Kerenskiyding uaqytsha ýkimetin sýiemeldedi, halyqqa qúryltaydyng paydaly ekenin týsindirdi, qayta-qayta jalpy qazaq siyezin shaqyryp, bayshyl-búqarashyl resey memleketinde qazaqtyng avtonomiyasynyng qay týrli boluyn, barlyq qazaq oblystaryn biriktirudi kenesti. Qazaq júrtshylyghynda ol kezde erekshe belsendilik etken qazaqtyng betke shyghary (bayy, saudageri, әkimederi) boldy. Últshyl oqyghandar da osylardyng ynghayy men bolyp, solardyng soyylyn soqty. Qazaq oqyghandary jalpy qazaq halqynyng paydasyn kózdegen bolyp, rasynda әlgi betke shyghar dәulettilerding paydasyn kózdedi, qara búqaranyng múnyna, múqtajyna zer salady. 1916-shy jylghy qazaqtyng patsha ýkimetine qarsy kóterilisinde ziyalylar halyqtan bólek boldy. Ziyalylardyng bir qatary patsha ýkimetining әkimshiliginde bolyp, qan tógip kóterilisti basugha aralasty, pikirli últshyldar, bolyp jatqan oqighagha qúr syrttan qarap otyrdy. Gazet jýzinde – uaqytsyz kóterilis jasadyn, әl kelmeytin júmysqa әuirelenip әlek bolasyn, túrmysyndy nasharlatasyn, onanda ýkimetting búiryghyna moyynsún – dep ýgittedi. Halyqty qoyday qyryp, kóterilisti basyp jatqanda, patsha ýkimetining sheksiz qataldyghyna esh bir narazylyq bildirmedi.

Kadet ben menshebekterge qosylyp, últshyldar gazet betinde ýkimetti kenesterding qolyna beruge qarsy boldy, uaqytsha ýkimetti maqtady, jenbey túryp soghysty toqtatbau kerek degendi aitty, fevral tónkerisinen keyin Orynborda Torghay oblysyn biyleushi kamiytet (Grajdanskiy komiytet) qúrylyp, múnyng bastyghy Bókey-han úly Álihan boldy. Mine osy kamiytette de, onyng shyqarghan oblystyq siyezderinde de, jalpy qazaq siyezinde de (jalpy qazaq siyezi Orynborda 1917-shi jyly shildening 21-26 – da boldy) osy últshyldar ýstem bolyp, óz jolyn, mәselen uaqytsha ýkimetke kómek beru, qúryltay shaqyru siyaqtylaryn ótkizip aldy. 1917-shi jylghy dekabrde, Orynbor qalasynda, qazaq orys atamany Dutovtyng beti men shaqyrylghan, jalpy qazaq siyezinde (anyghyn aitqanda qazaqtyng betke shygharlarynyng siyezinde) «Alash Orda» partiyasy týzelip, «Alash Orda ýkimeti» jasaldy da, Kenes ýkimeti men kýresu joly ashyq aityldy. Alash Orda bastyqtary әuelde Ees-erler kamiytetine qosylghany ras, biraq sonynan jeme-jemge kelgende aqtmarmen tize qosyp ketti.

«Qazaq» gazeti men «Alash Ordanyn» istegen isin, Týrkistan qazaghy arasynda, «Birlik tuy» gazeti, qazaqtyng Alash Ordashyl últshyldary istep otyrdy. Múnyng bastyghy, osy kýnde shette orys  aqtary men birge qashyp jýrgen, Shoqay úly Mústafa boldy. «Birlik tuy» gazeti 1918-shi jyldyng ortasyna sheyin Tashkende shyghyp túrdy, múnyng tónireginde jinalghan últshyldar 1919-shy jylgha sheyin Kenes ýkimetine qarsy ýgit jýrgizu men keldi. Mәselen Kenes ýkimetining jana ornaghan kezinde Týrkistan qalasynda Týrkistan qazaghynyng jalpy siyezi bolyp, oghan Alash Ordanyng ókilderi (Dulat úly Mirjaqyp) keldi. Osy siyez – Alash Ordany jasap, Kenes ýkimetine qarsy bolugha, Shoqay úly Mústafa basshylyq qyp jýrgen «Qoqannyng bayshyl avtonomiyasy ýkimeti» men odaq bolugha qauly qyldy. Qoqan ýkimeti bir kezde janaral Kaledinning «Ontýstik – shyghys odaghyna» da qosylmaqshy bolghan edi. Sonynan Kalchak shyqqan kezde, Alash Orda soghan qosylady, Kenes ýkimetine qarsy júmysyn búrynghydan da kóri kýsheytedi. Qyzyldargha qosylghan qazaqdardy abaqtygha salady, qazaqtan әsker jinap, orys aqtarynyng qolyna beredi, qazaqtan mal, azyq jinaydy. Sýitip, qysqasy, qazaq halqynyng mýdesin orys aqtaryna satady. «Alash Orda» ózining últshyldyq maqsatyna kómek almaqshy bolady, biraq ýmiti zayyghy ketedi: ýitkeni janaral, admiraldar últshyldargha senbeydi. Osyny kóre túrsa da, últshyldar balshebekke baghynudan, Kalchaktyng qorlyghynda jýrudi artyq kóredi.

Qazaq enbekshilerining Kenes ýkimetin jaqtauy. Qazaq ishinde Kenes ýkimetin jaqtaushylar da shygha bastaydy. Astrahan audanyndaghy qalyng júmyskerge jaqynyraq bolghandyqtan, Bókey qazaghy Kenes ýkimetine qosylady. Qazaqstannyng soltýstik gubernelerinde eng aldy men Torghay oblysynda Kenes ýkimeti ornaydy, 1918-shi jyldyng basynda Orynborda Torghay oblysnyng oblystyq Kenes siyezi shaqyrylady. Naq osy sol kezde Ombydaghy jәne Shyghys Qazaqstannyng kóp jerlerindegi qazaq jastary Alash Ordanyng sayasatyna riza bolmay, óz aldyna tónkerisshil ýiirmeler ashyp, Kenes ýkimetine qosylugha kórine qam qylady. Qyzyl әskerding mereyi ýstem bolyp, aqtar jenile bastaghan kezde, Alash Orda әskeri de aza baystaydy (mәselen Qostanaydyng qazaq polki soghystan bas tartady, Oral bolysynda әskerlikke jinalghan qazaq jigetteri janjal shygharady).

Kenes ýkimetine qarsy kóp soghysqan da, oghan bәrinen song baghynghan da Alash Ordanyng Oral oblysyndaghy bólimi boldy. Múnyng bastyghy Dosmaghambet úly Jiansha edi, qyzyl әskerden Dutov jenilip, Kalchak da qúlaugha ainala bastaghan kezde, Alash Ordashylar birinen song biri Kenes ýkimeti jaghyna shygha bastaydy. Eng aldy men Kenes ýkimetine qosylghan Alash Ordanyng Jaman qaladaghy bólimi, múnyng bastyghy Baytúrsyn úly Ahmet edi. Múnan song basqalary da Kenes ýkimetine qosyldy. Aqtargha qarsy, Alash Ordagha qarsy qazaqtan qúralghan qyzyl әsker de, qazaq balshebekteri de belsenip soghysty. Qazaqstannyng Týrkistan bóliminde Kenes ýkimeti oktabyr tónkerisi bolysy men aq ornady. Týrkistannyng basqa jerleri men qatar, múnda tónkeris oqighalarynyng damuy da ózgeshe boldy. Sondyqtan sol týstik gubernelerge qaraghanda (púrsent esebi men) múnda qazaq komenesterining sany da kóbirek boldy.

Alash Ordanyng qyzmeti, onyng orys aqtary men odaqtasuy qazaqtyng últshyl oqyghandarynyng kim ekenin, onyng taptyq baghyty qanday ekenin aiqyn kózge kórsetti. Mine osydan bstap qazaqtyng últshyl oqyghandarynyng saly sugha ketedi, qazaq búqarasynyng kózinde onyng bedeli joyylady. Qazaqstanda Kenes ýkimeti ornaudan búrynghy oqighalardyng týri osy. Osydan keyin Kenes ýkimetin kýsheytu, jana túrmys ornatu dәuiri bastalady.

Materiyaldy dayyndaghan: Abay Myrzaghaliy

Abai.kz

6 pikir