Senbi, 19 Mausym 2021
Qogham 6720 3 pikir 24 Sәuir, 2021 saghat 13:51

Aq jelendilerge arasha qajet!..

Býkil әlemdi әbigerge salghan tәjdi tajal bizding balghyn memleketimiz ýshin de ýlken syn bolyp túrghany jasyryn emes. Memleket qorjynynan qyruar qarjy bólinip, keleli sharaualar jasalynyp jatqanymen, auru auyzdyqtaugha kónbey keledi.

Býginderi mamandar: «Búl koronavirustyng ekinshi tolqyny!» –  dese, endi biri: «Birinshisining jalghasy!...» - degendi aityp jýr. Qalay desek te, koronavirusqa shaldyqqandar men odan qaytys bolghandardyng qatary eselep arta týsude. Osy orayda tajalmen betpe-bet kelip, kýn sayyn ómir men ólimning arpalysynda jýrgen dәrigerler qauymyna artylar jýk auyr ekeni týsinikti. Alayda, qoghamda olardyng enbegin baghalap, alghys aitudyng ornyna, qarghys jaudyryp, bar auyrtpalyq pen jauapkershilikti aq jelendi jandardyng moyynyna jýktep qoy beleng alghanday kórinedi. Endi olay deuime ne sebep baryn aityp óteyin...

Koronavirus júqtyrghandardyng sany nelikten kóbeyip keledi? IYә, indetting birinshi tolqyny kezindegidey qatang shekteuler qoyylmaghannan keyin halyq kópshilik oryndarda erkin jýrip, saqtyq sharalaryn saqtamaytyn bolghan. Bazarlar men sauda oryndary negizinen búrynghyday júmystaryn jalghastyruda.Kafeler men ashanalar alansyz qyzmetterin kórsetip keledi. Toyhanalar da jasyryn týrde  júmys jasap jatqanyn ekining biri biledi. Oghan jergilikti biylik pen qúqyq qorghau organdary kózjúmbaylyqpen qarauda. Qoghamdyq kólikterde jolaushylargha betperde kiidi talap etip otyrghan bir jandy kezdestirmedik.  Mine, osynday jýgensizdikting saldarynan indetting irkusiz taralatyny týsinikti. Karantin men lokdaun sharalaryn búljytpay oryndap, tәrtipti talap etuding ornyna әkim-qaralar: «Nege nauqastar kóbeyip jatyr?!» – dep dәrigerlerdi kinәlaudy әdetke ainaldyrghan. Áriyne, qatang shekteuler qoyyp, onysyz da jýikesi júqarghan halyqtyng ashu-yzasyn tughyzbaghan dúrys. Degenmen jergilikti biylik tәrtipti qolgha almasa – jaghday týzelmeytini aqiqat!

Biz sonau kenes ýkimeti kezinen kórsetkishterge júmys jasap ýirengen qogham emespiz be. Sondyqtan «qyzyl aimaqqa» kirgen ónir basshylary ózgelerden jaqsy kórinu ýshin qalayda «sary» әitpese «jasyl» aimaqqa ótuge tyrysady. Ol ýshin – nauqasqa shaldyqqandardyng sanyn azaytu qajet ekeni týsinikti. Osyny jeleu etken jergilikti biylik dәrigerlerden qalayda koronavirus júqtyrghandardyng sanyn azaytudy talap etude. Búiryqty oryndamasa jaza alatynyn biletin dәrigerler qauymy kórsetkishti jasandy týrde tómendetuge mәjbýr bolyp, kesel júqtyrghandardyng birqataryn ýilerinde emdeluge jiberude. Esepke alynyp, shekteu qoyylmaghan múnday nauqastar el aralap, toy toylap, aurudyng taraluyna ýles qosyp jýrgeni aitpasa da týsinikti. Sondyqtan, kórsetkishke júmys jasaudy toqtatyp, indet júqtyrghandardy shekteusiz auruhanalarghy jatqyzudy jolgha qoyghan jón dep esepteymin.

Endi ýilerinde emdelip jatqandargha qoyylatyn talaptargha keleyik. Keybir aghayyndarymyz PSR testi ong nәtiyje kórsetkenine qaramastan dýken aralap qydyrudy, tuystarynyng quanysh-toylaryna barudy toqtatpay keledi. Sonday jandardyng jauapsyzdyghynan tәjdi tajalgha tap bolghandar sany eselep arta týsude. Biylik múny da dәrigerlerden kórip, aurular nege qydyryp jýr dep jazghyruda. Onysyz da mamandar tapshylyghyn tartyp otyrghan medisinalyq mekemeler әr ýiding aldyna bir qyzmetkerin qoya almaydy jәne túrghyndardy jauapkershilikke shaqyryp, qajet bolghanda shara qoldanatyn qúdireti de joq. Ol mindet auyl әkimderi men uchaskelik polisiya bólimining qúzyryna kiredi emes pe?! Alghashqy tótenshe jaghday kezindegidey auru anyqtalghan otbasylaryn baqylaugha alyp, ýilerin oqshaulau, tipti bolmaghanda ara-túra tekserip otyrudy jergilikti biylik óz moynyna alu kerek dep esepteymin. Ony aitpaghanda, auyl әkimderi dәrigerlerding arnayy jedel brigadalaryn jetkizip túratyn avtokólikpen qamtamasyz etudi de qajet dep eseptemeytin bolghan. Mýmkin, barlyq jerde búlay emes shyghar, degenmen osynday jaylardyng oryn alyp kele jatqanyn kórip kelemiz!

Alghashynda sylbyr bastalghanymen, ekpe jýmystary býginderi birshama jolgha qoyylghan siyaqty. Degenmen, ghalamtordan vaksinanyng «qauipti» ekenin oqyp alghan qaysybir azamattarymyz ekpe aludan bastaryn ala qashyp keledi. Olardyng basym bóligi oqyghan-toqyghan, bilimdi adamdar ekeni de jasyryn emes. Medisina qyzmetkerleri qauipti aimaqta jýrgendikten, әri basshylarynyng toqpaghymen birshama vaksina aldy desek, múghalimder men halyqtyng ózge bóligi ýzildi-kesildi bas tartuda. Preziydentting talap etuinen keyin qozghala bastaghan jergilikti biylik búl sharanyng da bayau atqaryluyn dәrigerlerge jýktey saludy qolayly kóripti. Búl jerde medisina mekemeleri ekpe kabiynetteri men mamandardy, ózge de qúral jabdyqtardy saqaday say etip qoyghanyn sala basshylarynyng ózderi aituda. Al endi,  dәrigerler halyqty vaksina alugha qalay mәjbýrlemekshi?  Olardyng qúzyrynda múnday biylik qaydan bolsyn.  Demek, búl jerde de әkim-qaralar óz qyzmetterine jauapkershilikpen qarap, qarauyndaghy újym-mekeme basshylaryn osy júmysqa júmyldyruy kerek emes pe?! Jәne, búl baghytta halyqqa týsindirme júmystary, ýgit-nasihat óz dәrejesinde atqarylmay kele jatqanyn angharyp kelemiz. Medisina qyzmetkerleri  vaksina alu ýshin qajetti jaghdaydyng bәrin jasap, olardy túrghyndardyng belsendiligimen qamtamasyz etudi jergilikti biylik tikeley óz moynyna almayynsha búl manyzdy shara algha jyljidy deu әbestik bolar edi!...

Osylaysha, daghdyly aurularmen qatar, dýniyeni dýbirge bólegen tәjdi tajalmen betpe-bet kýresip jatqan dәrigerler qauymy biylikten de jónsiz aiyptaular estip, ózderine tәn emes júmystar ýshin jazagha úshyrauda. Múnyng syrtynda, jaqyny indetten ajal qúshqan túrghyndar bәrin aq jelendi jandardan kórip, balaghattap, qarghap ketetinin de jii úshyrastyryp kelemiz. Júqpaly aurular emhanasynda enbek etetin bir tanys dәriger: «Biylikten de, nauqastar men olardyng tuystarynan da aiyptau sózderin estiy-esty adamdardan qashatyn bolghanmyn. Qarsy kele jatqan jan kórsem ózime tap beretindey sezinemin!...» – degen bolatyn. Taghy biri: «Múnday kóterme jalaqysy bar bolsyn, bәrin tastaymyn da ketemin!» – degen edi tausyla sóilep.

Memleket tarapynan indetpen kýresuge barynsha jaghday jasalyp kele jatqanyn kórip kelemiz. Ýkimet pen jergilikti biylik te qoldarynan kelgenin jasauda. Alayda, jeme-jemge kelgende barlyq mindetti medisina qyzmetkerlerining moynyna jýktep qoymay, júrt bolyp júmylsaq qana tәjdi tajaldy auyzdyqtay alatynymyz aqiqat. Búl jerde el men jerding iyesi – jergilikti biylik basty jauapkershilikti óz moynyna aluy qajet dep esepteymin. Onysyz da óz bastary men otbasyn qaterge tigip, ómir men ólim kýresinde jýrgen aq jelendi abzal jandargha arasha týseyikshi, aghayyn!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

3 pikir