Jeksenbi, 24 Qazan 2021
Qúiylsyn kóshing 3798 10 pikir 28 Sәuir, 2021 saghat 14:15

Qandas jastar Qazaqstanda qalay oqidy?

Mәjilis deputaty Qazybek Isa QR Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetovting atyna deputattyq saual joldap, qandas jastardyng bilim alu mәselesine qatysty ózekti mәselelerdi kóteripti. Biz atalghan deputattyq saualdy qaz qalpynda oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdik.


Qúrmetti Ashat Qanatúly!

Býginde shekaranyng arghy betindegi  myndaghan qarakóz balalarymyz joghary bilim alu ýshin Atamekenge qol sozyp túr. Al qol úshyn berui tiyis bizding Bilim ministrligi ne isteude?

Últtyq Birynghay Test ortalyghy basshylyghy: «Qandastar ÚBT-ny Qazaqstangha kelip tapsyrulary kerek, onlayn bolmaydy»,  dep  otyr. Sonda ministrlikting Últtyq testileu ortalyghy pandemiya kezinde, shekaralar shegendeuli, kedender kógendeuli kezde әlemdi jaylap alghan  jaman indetti kórmeytindey, basqa planetada ómir sýrip jatyr ma?

Últtyq testileu ortalyghy qandastardy biyl 15 sәuirden 30 mausymgha deyin qabyldaydy. Testileu qúny aqyly - 2242 tenge.

Álemning kóp elderining esigi jabyq ekendigin eskerip, pandemiyanyng kelesi tolqyndarynyng kýshtiligin boljasaq, shekaranyng mausym aiyna deyin ashylmaytyndyghy aiqyn. Yaghni, biz Atamekende bilim alamyz degen qandastarymyzdy oqugha qabylday almay qaluymyz mýmkin.

Al bizding Ýkimetting 2020-2030 jyldargha arnalghan Syrtqy sayasat tújyrymdamasynda qandastargha barynsha jan-jaqty qoldau jasau atap kórsetilgen.  Shet elderdegi qazaq qauymdary shoghyrlanyp túratyn jerlerde qazaq tili men mәdeniyetin damytugha, olardyng tarihy Otanymen baylanysyn saqtauyna, onyng ishinde Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy jәne «Otandastar» qory arqyly qoldau kórsetuge nazar audarylghan.

Sheteldegi qandastardy Qazaqstangha shaqyrudyng biregey joly ol – Atamekende tegin bilim alugha mýmkindik jasau.

Sol sebepti, songhy ótken qúryltayda Elbasy sheteldegi qazaq balalarynyng Qazaqstanda bilim aluyna jaghday jasaugha,  kvotany 2 ese kóbeytip, (2%-dan 4%-gha deyin), 2 mynday balagha jetkizuge tapsyrma bergen edi.

Alayda búl granttar eshqashan tolyq iygerilgen emes.

Basty sebepting biri – qandas talapkerlerding Últtyq birynghay testileudi tapsyra almauy. Joghary oqu oryndarynyng «dayyndyq bólimderindegi» 9 ay dayyndaluy, olardyng 11 jyldyq qazaqstandyq mektep baghdarlamasyn iygeruine jetkiliksiz.

Mysaly 2020 jyly 2022 qandasymyz Qazaqstangha oqugha talaptanyp, tek  930 ýmitker ghana oqugha mýmkindik aldy. Endi olardyng ózining búl oqularyn jalghastyruy  qiyn bolyp túr...

Jogharyda aitylghan týrli kedergiler men problemalar qandastardyng oqugha týsu mýmkindigin shektep túr. Nege biz qazaq elinde  oqugha niyet bildirgen barlyq qazaq jastaryn týgel qabyldap almaymyz?!.

Shetelden kelip oqityn qazaqtyng balalary – keyingi kóshting aldynghy tizgini. Ol elimizde júmysqa ornalasyp, oryn tirep, qazyghyn myqtap qadasa, sonynda qalghan ata-ana, bauyr-tuys, el-júrtyn ózderi-aq әkelip, qonystandyryp, ornalastyrady. Kósh jalghasady, jandanady.

Kezinde Qazaqstangha oqugha kelgen balalarynyng artynan otbasylary da erip kelgenderi óte kóp

Mysaly, elimizge 2 myng bala keletin bolsa, olardyng әrqaysysynyng aghayyn-tuystaryn aitpaghanda, otbasynda keminde 5 adamnan bar dep sanaghanda, búl 10 myngha juyq qandasymyzdyng aldynan Atamekenge Aq jol ashyluy.

Shette qalghan bauyrlarymyz shekaradan óte almay,  ansap jýrgen Atajúrtqa jete almay otyrghanda, biz jeke mýddelerding jeteginde ketpey, nege memlekettik túrghyda qayrat kórsetpeymiz?

Mysaly, dәl býginde halyq sany bizden on esedey artyq Resey TMD elderine bólinetin grant sanyn 2024 jyly 30 myngha deyin  kóterude. Negizi, búl granttar «TMD elderi boyynsha» dep atalghanymen, jylda kórip otyrghanymyzday, onyng  barlyghy  derlik Qazaqstangha arnalghan.

Al biz oqugha keletinderdi aitpaghanda, oquyn jalghastyrayyn degen óz bauyrlarymyzdy, bar bolghany 930 balamyzdy qoldan jasalghan kedergilermen keudelerinen keri iyterudemiz.

Osynday qandastargha degen qarsy sayasattyng kesirinen sheteldegi qazaqtardyng kóship kelu kvotasy 100 mynnan 100 esege deyin azayyp, antiyrekordtyq jaghdaygha jetkenin ótken jolghy Ýkimetke jasalghan deputattyq saualda aityp, dabyl qaqqan bolatynbyz.

Shekaranyng jabyq ekenin bile túra arjaghynda qalghan qandastarymyzdy oqugha qabyldaudy qoldan qiyndatyp, Qazaqstangha  kelip test tapsyru kerek degen talapty qalay týsinemiz? Búny úly jazushy Tolstoydyng әigili mysalyndaghy týlkining tyrnany qonaqqa shaqyryp alyp, ishe almaytyn ydysqa as qúiyp beruinen de asqan mazaq deuge bolady...

Bizding týsinbey otyrghanymyz, 2020 jyly osy myngha juyq qandasymyzdyng dayyndyq kurstarda oquyna memleketten kóp qarjy bólindi. Al endi sol balalar ÚBT tapsyryp oqugha týsui kerek. Barlyghy  shet memleketterde túratyn olar  pandemiya tosqauylynda Qazaqstangha qalay keledi? Sonda memleket qarjy bólip, oqytyp alyp, olardy jarty jolda tastap kete bere me? Memleketting qyruar qarjysy qayda qalady?

Kórshi el Qytayda bolyp jatqan bәrimizge belgili sayasy qatang qysym saldarynan 2019 jyly 50-ge juyq qana bala oqugha  kele aldy. Býginde 300-den astam bala kelui yqtimal bolyp túr. Olar Qytaydan shekara asyp jete alghan jaghdayda da, bizding ýkimet qúshaq jayyp qarsy ala qoya ma?...

Pandemiya kezinde barlyq elderde әleumettik jaghdayy tómendep ketti. Osyny da eskeru kerek. Óitkeni qazirgi uaqytta bir memleketten ekinshi memleketke baryp kelui onay emes, arnayy rúqsat alu kerek, PSR test tapsyru kerek, qarajat shyghyny kóp.

Byltyr 2020 jyly pandemiyanyng eng qiyn kezeninde qandas talapkerlerding talabyn qoldap, Últtyq biringhay testileudi tegin týrde onlayn formatta ótkizip, 1 myngha juyq qandasymyzdy memlekettik grantpen oqugha qabyldadyq. Búl endi ong tәjiriybening bar ekendigin kórsetedi. Endi nege sol byltyrghy tәjiriybemen ÚBT-ny onlayn qabyldamasqa?!

Biylghy jyly jasalghan testileu talaptary men erejelerine jaqsy ózgerister engizilgeni ras. Biraq testileu jeke oqu ortalyghynda tapsyryluda. Ol Testileu ortalyghynyng mekemesi me, qojayyny kim ekeni belgisiz? (Búl - býkil Qazaqstanda ÚBT ótkizip, tabys tauyp otyrghan úiym). Sonda qandas bauyrlarymyzdyng taghdyry bir kommersiyalyq úiymnyng sheshimine tәueldi bolyp otyr ma?

Shetelderden kelgen qazaq balalaryn oqytu ýshin dayarlyq bólimderin elimizdegi әrbir JOO janynan kóptep ashu kerek. Kvota sanyn arttyra otyryp, jataqhana, stiypendiyamen mindetti týrde qamtyluy tiyis. Ásirese múnday dayarlau kurstaryn soltýstik ónirlerde kóp ashu qajet. Keyin de sol balalardyng sol jaqta qalyp qonglaryna jaghday jasalu kerek. Búl «Serpin» baghdarlamasyna qosymsha serpin beretini anyq.

Sheteldegi qandas studentterdi grant kýiinde de,  aqyly oqu týrinde elimizdegi sol dengeyles oqu oryndaryna  auystyryp alu joldaryn izdeu kerek. Óitkeni kóp otbasylar Qazaqstangha keleyin dese, oqyp jatqan balalarynan shygha almay baylanyp otyr.

Sheteldegi qazaq diasporasynyng balalaryn qazirgi pandemiya jaghdayyna baylanysty onlayn qabyldap, onlayn  oqyta berudi de jýzege asyru kerek. Búl shaqyrtu jiberu  pasport dayarlap, viza alu, jol shyghyndary siyaqty qújattyq mәselelerin retteudi de uaqytsha sheshedi, әri ata-ana, jaqyndarynyng qasynda jýrip-aq Qazaqstannan bilim aludy jalghastyra beredi.

Shetelderding ózine baryp (Resey, Mongholiya, Ózbekstan), sol jaqtaghy qazaq mәdeny úiymdarynyn, elshilikting kómegimen qazaqtyng balalaryn sol jerde iriktep, qabyldap, Qazaqstandaghy JOO-nyng dayarlyq kurstaryna birden dayyndap әkeludi jolgha qoy  kerek.

Osy mәselelerding barlyghyn eskerip, shekara ashylmaghan jaghdayda, ÚBT tapsyrudyng útymdy joldaryn úsynamyz:

1. Qandastar ýshin ÚBT talaptaryn  jenildetu kerek. (Mysaly, Bolon prosesi arqyly shetel azamattary Qazaqstangha oqugha týskende jenil formatta eki emtihan tapsyrady: motivasiyalyq hat jәne súhbatasu);

2. Qandastar túryp jatqan memleketterge baryp qabyldau qajet;

3. Elshilikterding ghimaratarynda úiymdastyru;

4. 2020 jylghy tәjiriybeni paydalanyp, onlayn qabyldau.

5. Shetelderden kelgen qazaq balalaryn oqytu ýshin  dayarlyq bólimderin elimizdegi әrbir JOO janynan kóptep ashu kerek. Ásirese, múnday dayarlau kurstaryn soltýstik ónirlerde kóp ashu qajet.

6. Sheteldegi qandas studentterdi grant kýiinde de,  aqyly oqu týrinde elimizdegi sol dengeyles oqu oryndaryna  auystyryp alu joldaryn izdeu kerek.

Qúrmetpen, «Aq jol» fraksiyasy deputattary7

Qazybek Isa

Abai.kz

10 pikir