Senbi, 19 Mausym 2021
Ádebiyet 6594 58 pikir 29 Sәuir, 2021 saghat 13:53

«...Ol – Múqaghaliy ghoy, әkәu!»

 Múqaghaly – 90

                                    Estelik 

Eng birinshi Baqytym – Halqym menin,
Soghan berem oiymnyng altyn kenin.
Ol bar bolsa, men barmyn, qor bolmaymyn,
Qymbatyraq altynnan narqym menin.

Al ekinshi Baqytym – Tilim menin,
Tas jýrekti tilimmen tilimdedim.
Key-keyde dýniyeden týnilsem de,
Qasiyetti tilimnen týnilmedim.

Baqytym bar ýshinshi – Otan degen,
Qúday degen kim dese, «Otan!» der em.
...Oty sóngen jalghanda jan barsyng ba,   
Oylanbay-aq kel daghy, ot al menen.

Týtin týtet.
Ós, órbi, kógere ber:
Nemereler kóbeysin, shóbereler.
Jadynda ústa:
Jaqsylyq kýtpegeysin,
Ot emes, oq súrasang eger menen!..

Múqaghaly MAQATAEV.
(«Ýsh baqytym» óleninen)

KSRO Jazushylar odaghy Ádeby qorynyng Qazaq bólimshesine diyrektorlyqqa taghayyndalghan kezim. 1974-jyldyng ayaq sheni. Bir kýni bólmemning esigi shalqalay ashylyp, alyp deneli Múqaghaly tisi aqsiyp kirip keldi. Úshyp túryp, sәlem berip, qarsy qabyrgha irgesindegi divangha jayghasuyna ishara jasadym. Ol divangha emes, ýstelimdi janay túrghan biyik arqalyqty oryndyqqa otyrdy. Ýstinde - qonyrqay jyly kýrteshesi, basynda - qauqighan sary malaqayy. Óni jýdeu. Ánsheyinde jymiysyn jarasymdy   etip týratyn bet shúnqyry sualynqy jaghyna sinip ketkendey. Irge jaqtaghy oryndyqtardyng birin alyp, Múqanmen dize týiistire bere:

- Múqa, hal-ahualyng qalay? - dedim.

Múqanmen tanystyghymnyng bastauy 1970-jylda, men "Qazaq әdebiyeti" gazetining redaksiyasynda qyzmet istep jýrgen tústa jatqan jәne, qalaysha ekenin bilmeymin, men әu deskennen-aq "sen" dep  ketkenmin-di.

- Divanyna otyrmaghanyma sen renjime, qyztalaqtyng jýmsaghyn da, qattysyn da kórip jýrmin ghoy, auruhanadan keshe shyqtym, jaraydy, ony qoyshy, saghan kelgen sebebim: sening anau búghaltyryng bar ghoy, sol mening "kókqaghazymdy" kórse-aq jaman shoshidy, ei! Soghan aitaryndy aitshy! - dedi ol. Boyynan әldebir tanys dәri iyisin sezgenmin, biraq mәnisin súraghym kelmegen.

- Shoshyghany qalay? - dedim, eshtene týsinbey.

- Ózinen súra, - dep sәl jymidy da, malaqayyn alyp divangha tastay saldy. Qobyraghan shashyn qos qoldyng sausaghymen artqa qaray salalap-salalap tarady. Keng mandayy jarqyray ashyldy.

- Qazir súrayyn, - dep orynyma bardym da, buhgalteriyagha telefon shalyp, bas buhgalter Farida Miniykeevany shaqyrdym. Múqan:

- Qyzyq, - dedi.

- Ne "qyzyq"?  Qay súlu esine týsti? - dedim, әzildese beretin әdetimmen. Sol әredikte kelip kirgen Fakeng ne ýshin shaqyrylghanyn angharsa kerek, qolyndaghy "kókqaghazdy" - enbekke jaramsyzdyq jónindegi bulletenidi maghan úsyna jaqyndap, Múqaghaligha qarap: - Búlaryna  aqsha tóleuge pravomyz joq desem, myna tentek úqpaydy, - dedi.

- "Pravomyz joghynyz" qalay? - dedim. "Kókqaghaz" ekeu eken.

- Litfondtyng mýsheliginen shygharylghan, ózine aitqanmyn.

- "Shygharylghany" qalay?! - dedim, eriksiz tandanyp.

- Postanovleniyeni alyp keleyin, kórinder, - dep Fakeng búrylyp jónele berdi.

- Ayttym ghoy, "qyzyq" dep?! - dedi Múqan, tiyisti aqshasyn sanap alghan kisishe jyly kýlip.

- "Qyzyghyn"  bar  bolsyn!  -  dedim. "Kókqaghazdaryna"  qarasam: bireui jaqynda ghana berilipti, ekinshisi tórt ay mólsheri búrynda jazylghan.

Fakeng qaytadan kelip, bir paraqty aldyma qoydy. Bólimshening resmy blankisinde "Postanovlenie pravleniya" dep orys tilinde sayrap túrghan qaulynyng tújyrymy: "Múqaghaly Maqataevtyng SSSR Jazushylar odaghynyng mýsheliginen shygharylghany SSSR Jazushylar odaghy Ádeby qorynyng mýsheliginen de shygharylghany bolyp tabyladyny" aityp aiqúlaqtanghan. Bólimshe diyrektory qol qoyyp, mór basqan.

- Mynau qate.  Anau jolghy kәsipodaq úiymynyng qisynsyz u-shuy siyaqty birdeneni maldanyp jazghansyzdar ghoy?! - dep Fakene orynsyz renjigenimdi angharmay da qaldym. Faken:

- Ghabbas, sen qyzyqsyng ghoy, men diyrektorgha baghynatyn buhgalter ghana emespin be? - dep oryndy keyidi.

- IYә, qyzyq! - deydi Múqan, jaybaraqat sóilep. Onyn  sózi qityghyma tiyip:

- Myna qaulyny Mәskeu bekitip qoysa, "qyzyq" sonda bolady, "qyzyqtyn" kókesin sonda kóremiz! Múqa, sen tyrp etpey otyr, men qazir kelemin, - dedim de, Ánuar Álimjanovqa baryp keletinimdi aityp, esikke bettedim.

- Birinshi sekretargha barasyng ba? Ol shesher me eken? - dedi Faken, maghan ilese shyghyp. Ýndemedim.

Ánuar Túrlybekýly Álimjanov - Jazushylar odaghynyng basshysy - bólmesinde onasha eken. Sәlemdestim de, mәn-jaydy aityp, әlgi qaulyny úsyndym:

- Múqaghalidy odaq mýsheliginen shygharghandarynyz ras pa? Qashan boldy? Sekretariatta sheshilip pe edi? - dep súraqty shúbyrttym. Ánekenning qabaghy týiilip, kózi ótkirlene qaldy. Basyn shayqap:

- Ákәu, (Ánekenning "әkәu" deytin sózsyralghysy bar-dy, - Gh.Q.), bir ret syrtynan aqyldasqanbyz onyng mәselesin. Birimiz: "odaqtan shygharayyq!" dep, birimiz: "mýsheligin bir jylgha toqtatyp, shartty jaza qoldanayyq!" dep talqylaghanbyz. Men ol eki úsynysqa da kelisim bergen joqpyn, úyat bolady ghoy! Ol Múqaghaly ghoy, әkәu! Aytpaqshy, kәsipodaq mýsheliginen shyghyp qalghan Múqaghalidyng mәselesin qarap, bizding jigitter úyatqa qalypty ghoy, ózderi osy qyzyq! - dep iyghyn kujyng etkizdi.

-"Qyzyq" kóbeydi, aqyry qayyrly bolsyn, al andaghy qaulyny zansyz dep Mәskeuge hat jiberemin de, o jaqtyng jauabyn tospay-aq bulleteniderining aqshasyn tólep beremiz, - dedim. Ánekeng qaulyny maghan qayyryp:

- Dúrys, dúrys! - dedi. Men ýstelge qaulyny audaryp tósedim:

- Áneke, osy aitqandarynyzdy mynanyng syrtyna qazir jazyp qoyamyn, - dedim.

- Sóit, men qol qoyyp bereyin, - dedi ol.

Bólmeme oralsam - Múqang joq! Buhgalteriya bólmesine bas súqsam, әldeneni aityp, qyz-kelinshekterdi mәz-mәirәm etip sonda otyr!

- Fake, "tenteginizdin" Odaq mýsheliginen shygharylghany beker, myna qaulylarynyz kýshin joydy, endi bulleteniderining aqshasyn tez tólep beriniz! - dedim.

- Maghan bәribir, - dedi Faken, "qaulylarynyz" degenimdi taghy únatpay.

- Al, Múqa, aqshandy erteng alasyn, sen endi auyrghandy qoy, uәdendi ber, әkel qolyndy! - dep әzildedim. Ol qolymnan ústap kýlimdep otyrdy da:

-Áy, Ghabbas, auylda senimen jasty inim bar, aty - Toqtarbay, menen tórt jas kishi, ekeuing týidey qúrdas ekensinder, ekeuindi әli tanystyramyn, - dep ornynan túryp, iyghymnan bir qaqty da, manqiyp shyghyp ketti. Mening kóz aldyma Múqanmen jasty agham Qadesting (Óskemende túrady) kelbeti kele qaldy.

Erteninde týsten keyin bólmemning esigi taghy keng ashylyp, Múqaghaly man-mang basyp kirip kele jatty. Tusyrtynan bәibishesi - Lashyn jengemiz kórindi. Sәlem bere kóterildim. Múqang meni qúshaqtap:

- Bauyrym, kóp rahmet, rahmet! Jengeng aqshasyn, әne, qaltasyna sighyza almay túr. Ay, bәibishe! - dep jengemizge bar denesimen búryla qarady da: - Sen myna Ghabbastyng ýiindegi kelinge shuba әper, úqtyng ba? Obyazatelino әper, aqsha jetedi qyztalaq! - dedi, kónili tasy anqyldap sóilep. Jengemiz jymiyp basyn iyzedi.

- Múqa, sen endi aurudy úmyt, kelinine kiygizgen shubang sol bolsyn, auyrma, aman jýr!  - dedim.

- Jaraydy! - dep qarqyldap kýlip, qolyn úsyndy.

Múqaghaliymen Jazushylar odaghynda ghana emes, anda-múnda degendey,      kezdesip, qysqa-úzaq sóilesip-әngimelesip jýrdik. Dúrys sәtinde de, "búrys" sәtinde de. "Búrys" dep otyrghanym - qyzu jýretin sәtteri. Ol balasha anqyldap jýrdi, kónilshek, sengish boldy. Keyde "әtten" bolyp qalatyny, sonday-aq, ýlken-kishige erkelene mayda sóilep jýrip, bәzbirde eregese kesek sóiley salatyny da sol jaratylysynan edi.

Ánuar Álimjanovtyng Múqaghalidy da, Toqash Berdiyarovty da "búrys" sәtterinde kelgenderinde de qalayda әzil-qaljyng aita qarsy alyp: "Ákәu, jaraydy dedim ghoy, jaraydy endi, erteng kelshi, bәri bolady, erteng kel!" dep, arqalarynan qaghyp, shaghyn denesi selkildey kýlip shygharyp salatyn. Ekeuin erekshe silaytyn. Silamasa, adaldyghyna, aqjýrektiligine senbese, birinshi basshynyng aty - birinshi basshy, mysaly, ekeuin Jazushylar odaghynyng mýsheliginen shygharugha tyrysqandardy jaqtay salatyn edi, әste qarsy   bolmas edi, qorghamas edi.

Múqaghaly da, Toqash ta Jazushylar odaghynyng mýsheliginen shygharylghan emes, "Shyghardy" dep әldekimder alypqashty sóz taratyp jiberipti. Al eki aqynnyng Qazaqstan jazushylarynyng sol jyldardaghy qúryltaylarynyng bәrine kәdimgi resmy delegat bop qatysqandary anyq .

Osy týsta myna bir jәitti de mәlim eteyin. Ánuardyng "bizding jigitter qyzyq" degeni bizding kәsipodaq úiymymyzdyng jinalysyna qatysty. Bir kýni odaqtyng kәsipodaq komiyteti jalpy jinalysyn shaqyrdy. Qaralmaq ýsh-tórt mәselelening songhysy – "Aqyn Mýqaghaly Maqataevtyng tәrtibi". Jinalysty basqarmanyng Ádeby baylanystar jónindegi hatshysy Oljas Sýleymenov  ashty. Negizgi mәseleler boyynsha bayandamalar jasalyp, talqylau, sheshim boldy. Múqaghaly Maqataev mәselesine kezek keldi. Oljas Múqaghalidyng jinalysta bar-joghyn anyqtamastan oghan birden shýiile, әdetinshe orys tilinde ekpindep sóilep: "Maqataev maskýnemdigin qoymay jýr! Qoygha songhy sózin berse de, qoymady! Kәsipodaqtyng mýsheliginen shygharu kerek!" dep tóteledi. "Jazushylar odaghy mýsheliginen shygharylghan" degendey birdene dedi. Minberge shyqqan bir-eki jazushy qostady. Sol qylyqtaryna shyday almay, minberge shyghyp: - Múqaghalidyng anda-sanda masandau jýretini ras, biraq, eshkimning basyn jarghan joq, kózin shygharghan joq. Odan kóp ishetinder bar, biraq olar kóz týspeydi, al anghal Múqaghaly kózge týsip qalady. Sәkeninen, Iliyasynan, Beyimbetinen, Múhtarynan, Sәbiytinen, basqa da ýlken-kishi túlghalarynan aiyrylghan qazaq әdebiyetine endi jetpey túrghany Múqaghalidy kuyp tastau ma?! Ol bolmaydy! Men qarsymyn! - dedim. Meni: Orazbek Sәrsenbaev, Beksúltan Núrjekeev jәne birneshe aqyn-jazushy qostap shyqty (jazushy Ábilmәjin Júmabaevtyng "Kýndelikter" dep atalghan esteliginde ol oqigha naqty aitylypty).

O tústan, bú tústan dauys shygha bastady:

- Múqaghaly kәsipodaqtyng mýshelik jarnasyn uaqtyly tólep jýr me, sony aitsynshy ózi!

- Partbeletin joghaltyp, partiyadan shyghyp qalghan!

Múqaghaly zaldyng orta sheninde otyrghan-dy. Jýrt: "IYә, iyә, aitsyn!" desip, Múqaghaligha jalt-jalt qarasty. Ol tisi aqsiya kýlip otyr. Qolyn silteydi. Jәne bireu: "Onyng aitqysy kelmese, komiytetting jarna jinaushysy kim edi, sol aitsyn!" dep talap etti. Komiytet tóraghasynyng túrmys mәseleleri jónindegi orynbasary buhgalter Farida Miniykeeva edi, sol kisi ornynan túrdy da: Mýshelik jarnasyn ýsh jyl boyy tólemegendigi sebepti Maqataev joldas mýshelikten aldynghy jyly shyghyp qalghan bolatyn, - dedi. Qarq-qarq kýlki zaldy jaryp jibere jazdady. Qyzyl sheke bola bastaghan kópshilik sol kýlgen boyy tarap kete bardy. "Bizding jigitterding qyzyghy" - sol!

Endi myna bir hatqa ýnileyik:

"Ánuar!

Ayyp etpe, sening aldyna baryp barlyq jaghdayymdy aitugha arlanyp otyrghanym joq. Sen qabyldamaydy, tyndamaydy degen de oidan aulaqpyn. Sening qazirgi júmysyng qauyrt, ony da týsinem. Sondyqtan mening Jana jyldan bergi jaghdayymdy ózing bilesing be, joq pa dep hat jazuyma tura keldi. Menin, semiyamnyng qazirgi hali osyghan moyyn úsyndyrdy meni. Ýiine baryp jolyghudy úyat kórdim. Taghy da ótinem, aiypqa búiyrma.

Ózine belgili bolar, biylghy jyl (1973) maghan onshama quanysh әkele qoyghan joq әzirshe. "Júldyzdan" meni bosatqan, ol kezde sen OAR jaqqa ketken edin. Sening kelisiming boldy ma, joq pa, ol jaghy maghan әli belgisiz. Ózim de kinәlimin, әriyne, degenmen de, dәl Jana jyl kelgende, balalarymnyng jep otyrghan qoreginen ajyratatynday eshkimge eshnәrse istey qoyghan joq edim...

Jasyratyny joq, bayqaymyn, sen maghan suyq qaraysyn. Sen meni, mening bolmysymdy tanityn siyaqty eding ghoy. Týsinbeymin, qanday ghana ósekshining tiline erdin?! Aramdyq, adamgha degen jauyzdyqtan boyyn aulaghyraq ústaytyn bir adam mendey-aq bolar (osylay deuge úyalmaymyn!). Eger men tarapynan kóbik ezu bireuler saghan birdene dep jetkizse, onyng bәri jalghan ekendigin týsinuindi ótinem.

Al әlgi dert, ishimdik mәselesine keletin bolsaq, endi onyng iyisin sezdirip, izin de bildirmeuge bel baylagham. Esinde bolsyn, búl – mening azamattyq sózim!

Adamnyng bәrin dos sanap, kónilderin jyqpay, kólgirsip kelippin. Bayqasam, mende dos joq eken. Dúshpanym bar ma, joq pa – bileymin. Mendegi bar aiyp – jekkóretin, qúlqym sýimeytin adamgha jekkóretinimdi, qúlqym sýimeytindigin sol adamnyng aldynda op-onay bildirip alatyndyghym (ishsem de, ishpesem de).

Ánuar! Býginning qyzyghynan, rahatynan, bayshylyq-barshylyghynan qanshama bezinip, bolashaq ýshin, qauym ýshin, bolashaqtyng әdebiyeti ýshin ómir sýreyin desem, mening qazirgi bolmys-túrmysym sonshama ezip, janshyp, juasytyp barady. Ózim jaryq dýniyege әkelgen balalarymnan artyq baqyt joq maghan. Solardy oilaymyn, qiyndap ketti...

Ótinish: eger menen ýmitindi birjola ýzbesen, meni ózinning qarauyna júmysqa al. Aqyndyghy da, talanty da, ataghy da qúrysyn, balalarymnyng joqshylyqta boluyn kórgim kelmeydi. Bәri de erjetip, esteri kirip qalypty, úyalyp jýrmin solardan... Ózing bilesin, qyryqtan attanyp baram ghoy, endi qanday balanyng qarauyna baryp әdeby qyzmetker bolmaqpyn. Ne de bolsa, óz qarauyna al, batyr! Qiyndap ketti. Senen alghashqy da, aqyrghy da ótinishim osy. Qalghanyn azamattyghynnan, qúrbylyghynnan kýttim!

Sәlemmen, Múqaghaliy.

20. 03. 1973 j.

Panfilov, 147, kv.95. Telef. 27497».

***

Búl hattan keyin ekeui jaqsylap әngimelesken bolar. Kóp keshikpey Múqaghaly Mәskeuge, Ádebiyet institutyna oqugha jiberilgen. Ol Ánuardin: múndaghy "dostarynan" uaqytsha bolsa da qol ýzsin, ýlken ortany kórsin, oqysyn, oilansyn degen qamqorlyq niyeti ghoy. Biraq Múqaghaly tiyanaqtap oqy almady. Sol turaly Ánuargha instituttan 1973-jylghy qarashada hat kelipti. Joldaghan kisi aty-jónin anyq jazbastan iyirlep qol qoya salghan. Ol bizding aqyndy "stihiynaya odarennosti kotorogo nesomnenna" dep baghalay kelip, oqudan shygharugha mәjbýr bolghandaryn ókine mәlimdepti. Al Ánuar hat iyesin әbden tanityn bolsa kerek, jauabyn: "Uvajaemyy Aleksandr Petrovich!" dep bastap, Múqaghalidy ózining joghary qúrmetteytinin aityp: "...Múqaghaly Mәskeuden qaytyp kelgende men shet elde edim, ol ornymda qalghan hatshygha: "Jazushylar odaghy aldynda úyattymyn. Endi múnda jýre almaymyn, auylyma ketip baramyn, jana jyr jinaghymdy dayyndap bolghan song kelemin",  dep ketipti... Talantty aqynnyng odaqqa tanyluy ýshin kitabyn Mәskeude orys tilinde shygharghymyz keledi, Siz kómektesseniz jarar edi", dep jazypty. Keyinde aqynymyzdyng Almatyda "Zov dushi" degen atpen shyqqan (orysshalaghandar –i.Aleksandrova men M. Kurgansev) ýsh dastany men 55 óleni engizilgen jinaghyna alghysózin Ánuar: "...Tvorchestvo Mukagaly Makataeva – yarkaya stranisa kazahskoy poezii  shestiydesyatyh-semiydesyatyh godov nashego stoletiya", dep bastap: "Poroy on byval grusten, poroy bespokoen, zadirist v spore. No vsegda ostavalsya jiznelubom y optimistom...  Dobrotoy napolneny ego stroki, dobrotoy y luboviu k cheloveku", dep tújyrypty. Osynday adal pikirli Ánuarding Múqaghaligha qashanda ong kózimen qaraghanyna búl - jәne bir dәlel. Ánuar bolmasa, ol Jazushylar odaghy mýsheliginen shygharylar edi, jinaghy orys tilinde jaryq kórmes edi.

Ánuarding hatyndaghy Aleksandr Petrovichting әigili aqyn, audarmashy Mejirov ekenin Ótegen Kýmisbaevtyng "Mәskeuge simaghan Múqaghali" dep jazghan esteliginen bildim ("Ayqyn" gәzeti, 14-tamyz, 2010-jyl).  Ótegen aqynnyng Mәskeumen hosh aitysqan óleninen mynau joldardy keltiripti:

...Ýirenip qalghan úyamday,

Mәskeudi baram qiya almay.

Milliondardyng ishinde

Bir basym mening siya almay.

Ensemdi bir sәt jiya  almay.

Ne betimdi aittym, Almatym,

Ne deymin saghan, úyalmay?!.

Tanghy shyq.

Ayaz soryp túr.

Soghyp túr boran,

Soghyp túr.

Aq qúsym, meni aman-sau

Almatymmen jolyqtyr!

Múqannyng Ánuarmen jýzdese almay, hatshysyna: "auylyma ketip baramyn" degeni osy kónil kýiining jalghasy eken-au!..

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng múraghatynda basqarma hatshylary alqasynyng 1974-jylghy qantardyng 24-i kýni ótkizgen mәjilisining №3 "a" qaulysy bar. Onda Múqaghaly Maqataevty KSRO Jazushylar odaghy mýsheliginen shygharugha sheshim qabyldanghany jazylghan. Ol - jalghan qújat. Sebebi: birinshiden, sol mәjiliste qaralghan negizgi mәsele jayynda bayandama jasaghan Qalaubek Túrsynqúlovtan (odaq basqarmasynyng ýshinshi hatshysy) súraghanymda ol joly Múqaghaly turaly eshqanday sóz bolmaghanyn aitty. Ekinshiden, QJO basqarmasynyng birinshi hatshysy Á. Álimjanov Mәskeude issaparda jýrgen, al birinshi basshy joq kezde kimdi bolsyn mýshelikten shygharu siyaqty kýrdeli mәsele qaralmaytyny ózinen ózi týsinikti. Eger tipti bir shúghyl sebeptermen qarau qajet bolghan kýnning ózinde mәjilisti birinshi basshynyng mindetin uaqytsha atqarushy ekinshi basshy – Iliyas Esenberlin ótkizip, sheshimge sol qol qoigha mindetti edi. Olay bolmaghan, tórtinshi hatshy  O. Sýleymenov qol qoyypty, Esenberlin otyrghanda onyng dәl sol joly óituge qúqy joq bolatyn. Ýshinshiden, qaulynyng ózin "a", "ә", "b"... dep nómirleu eshqashan bolghan emes. Qosymsha mәsele qaralghan bolsa, onda sol qaulynyng baptaryna qosymsha retinde: "a", "ә", "b"... dep tarmaq engiziledi. Yaghny mynau "№3 "a" qauly" ne Múqaghalidy múqatu ýshin, ne Ánuardi arandatu ýshin kerek  bolghan da, keyin, mәjilisten song jazylghan, demek, jalghan qújat ekeni dausyz (kimge, ne ýshin kerek bolsa da, - shatasqandyq!). Jalghandyghyna jәne bir dәlel - ol mәjiliste Múqaghalidyng tәrtibi qaralsa, sheshim qabyldanbastan búryn talqylau, pikirlesu boluy, sheshimning neshe dauyspen maqúldanghany aityluy talap etiledi ghoy, al Jazushylar odaghynyng múraghatynda onday qújat (mәjilis hattamasy) joq, pәlenbay mәjilis ótti, týglenbay sheshim qabyldandy degen jarty paraq jazba ghana bar.

Qanshama jyl qyzmettes, joldas bolyp jýrgenimde Ánekenning qolastyndaghy qyzmetkerlerdi (bos sózi kóp, iygilikti isi az bolghan Islәm Jarylghapov pen Ábdirashit Ahmetovten basqa) júmystan shygharmaq túrghay, renjitkenin de kórgen emespin. Ýlken-kishimen әzildesip, qatar qúrbysynday teng sóilesetin, olardyng aghattyqtaryna keshirimdi edi. "Jýirikting týbin berik alady" beker aitylmaghan ghoy.

Múqaghalidy aqyrghy kórgenim 1975-jyldyng orta sheninde. Bólmemnen shygha bergenimde onymen betpe-bet úshyrastym.

- O, Múqa, assalaumaghaleykum! - dedim, sәl antarylyp.

- Uaghaleykýmassalam! Kabiynetine kireyik, sende srochnyy sharuam bar, - dedi. Auruhana iyisi  mýnky qaldy.

- Súlu medsestralaryng dәrige shomyldyryp jibergen be, nemene? - dep qaljynday kirdim bólmege. Onyng alyp denesi mýjilip ketkenin kórip, kónilim alabúrtty.

- Ayaushy ma edi qyztalaqtar, ayamaydy ghoy, - degen Múqang keng palitosynyng týimelerin aghytyp jiberdi de: - Mine! - dedi. Palitosynyng asty - auruhananyng tanys kiyimi: týsi onghan bozghylt pijama, sarghysh kóilek.

- Oibay-au, Múqa-au, tonyp ketken joqsyng ba?! Mynauyng ne, búl qay jýrisin?!

- Búl bәtshәgharda tonatyn eshtene qalghan joq, mynadan tómen qaray, - dep ol kindik túsyna alaqanyn kóldeneng ústady, - mine, mynadan tómen qaray ukol salmaq túrghay kezdik súghyp alsang da týk sezbeydi qyztalaq. Tihiy chasta tyraghaylap qashyp keldim, bauyrym, aghana aqyrghy ret bir kómek kórset, mә, aryzym, - dedi de, býktelgen paraqty ústata salyp, divangha baryp jantaydy.

- Qashyp kelseng - kel, tek "aqyrghy" degen sózindi qaytyp al! -  dedim.

- Aytylar sózding aitylghany jaqsy. Búl aghang ...  qap, andaghyny ólenmen jazbaghan ekenmin, eskertkish bolatyn.

- Qaydaghyny aitpa! - dep taghy renjidim de, aryzyna kóz tastadym. "Densaulyghymnyng nasharlap bara jatqanyn eskerip, materialdyq kómek kórsetsenizder eken", degen jalghyz sóilem jazypty. Qaghazynan da dәri iyisi shyghyp túrghany esimde. Buhgalteriyadan kassir qyzdy shaqyryp aldym da, aryzdyng etegine "150 som" dep jazyp, tez alyp keludi sybyrlap qana tapsyrdym. Múqana búrylsam, ol terezege bey-jay qarap, jantayyp jatyr eken. Qyz shyghyp ketken song aqyryn jótkirindi de:

- Ómir-ay, ómir dep jýrdik, bir jyladyq, bir kýldik... Solay, bauyrym, búl jaman aghang auruhanada aqyrghy ólenderin jazyp jatyr, qúdekeng endi birer ay múrsat berse, sonysyna da shýkirshilik etermin, - dedi. Jýregim dir etti. Keudeme bir suyq qúiyn sýngy kirip, qayta shyghugha arpalysyp, qúddy beymәlim bir hayuansha qútyrynyp, ishki sarayymdy әlde tyrnalap, әlde tistelep júlqylaghanday auyr kýy keshe bastadym. Múqana qaraugha da, birdene deuge de dәtim qalmaghanday. Qaghazdarymdy audarystyryp, aqqúla joqty izdeuge kiristim. Ánsheyinde bezildey beretin telefonym da tym-tyrys.

Esik ashyldy. Farida eken.

- Fuh, dәri sasyp túr ghoy! - dep sóilep kelip, Múqaghaligha qarap:

- Á, tentek, hal qalay? - dedi jymiyp. Múqang manqiya búrylyp, ornynan jaylap túryp:

- E, Fake, hal deytin hal qalghan joq, qoshtasqaly keldim, - dedi. Tóbesine jyljyp ketken sary malaqayyn milyghyna basynqyrap qoydy.

- Áy, tentek, jaman sóz aitpa, ne boldy saghan?! Bú kýnde kim auyrmay jýr?! - dedi Faken. Men ol kisi alyp kelgen 150 somdy jәne shyghys orderin Múqana úsynyp:

- Ázirshe osyny ala túr, әlgi maksimalinyy mólsher degenimiz ghoy, keyinirek taghy kórermiz, - dedim. Ol aqshany qoyyn qaltasyna "bissimildә" dep salyp, orderge qolyn qoydy. Sóitti de Fakendi iyghynan aqyryn qúshaqtap, samayynan sýidi. Odan song meni keng qúlashyn jaya qúshaqtay bere betime qarap kidirdi. Kózining qiyghy úzaryp, múrnynyng dónesi kóterilip ketken eken. Kózin kózime qadap, mandayyma mandayyn tirep:

- Kóp jasa! Qosh bol! - dep qystygha kýbirledi de, bayau búrylyp, jyljyp kete bardy. Óneboyym bir ysyp, bir suyp, melshiyip túryp qaldym...

1976-jyldyng qarashasynda Tóle by (Komsomol) jәne Amangeldi kóshelerining qiylysyndaghy auruhanagha týstim. Bir kýni dәlizde tanys medbiybi Bayan kezdesip, ekeumiz ótken-ketken jәiitterdi eske ala biraz әngimelestik. Bayan "Leninshil jas" gazetin jylda jazdyryp alatynyn, gazetten eng әueli óleng izdeytinin, al óleng oqyghan sayyn Múqaghaly aghasynyng bir qylyghy esine týsetinin aitty. Múqang auruhanada songhy joly jatqanynda bir kýni týski astan keyin izdegenderinde tabylmay, Bayan qatty abyrjypty. Kóp jýruine, dalagha shyghuyna bolmaytyn auyr syrqat adam tynym mezgilinde (tihiy chas) orynynda joq. Bayan ne isterin bilmeydi, kezekshi dәrigerge, bólim mengerushisine aitugha batpaydy. Múqannyng keshki asqa deyin, әiteuir, aman-esen keluin tilep, ishten tynady. Múqang keshki asqa jarty saghat qalghanda kelipti. Gәzetke orap qúshaqtap alghan nәrsesi bar. Qatty demikken. Ayaghyn әreng basady. Bayan túra úmtylyp, qoltyghynan demep, palatasyna aparady, tósegine otyrghyzady: "Aghatay-ay, qayda jýrsiz?!" dep shyryldaydy. Aghatayy qúshaghyndaghy orauly nәrseni oghan úsynyp, demige otyryp emirene qarap: "Aynalayyn qaryndasym... qyzym... ainalayyn, andaghy saghan... senderge... osyndaghy qyzdargha...  apar, apar!"  depti. Bayannyng alar synayy joghyn kórip, qabaghyn týiip: "Til al!..  Meni renjitpe!.." - depti qatqyldau ýnmen.

- Orauly nәrsesin em-dom bólmesine alyp baryp qarasam - bir bótelke shampan, bes qúty iyissu, keminde ýsh kilogramm kileng qymbat konfetter, eki taqta shokolad! - dedi Bayan, sonyng bәrin taghy kórip túrghan jansha tandana sóilep. Men ol jәitting Múqaghalidyng әlgi sonau "tihiy chasta tyraghaylap qashyp keldimi" kýni bolghanyn ishtey túspaldap ýlgirdim. Qayran qúdiretti Agha-ay! Óitpesen, Múqaghaly bolarmysyn!

...Men búl estelikti jazghanda Múqaghaliday Alatau aqynmen jaqsy qarym-qatynasta bolyp edim, oghan qamqorlyq jasap jýrip edim dep, "ózi joqtyng kózi joqtyghyn" paydalana onay úpay-bedel aludy, yaghny betime jasandy shyray jinaudy maqsat etpedim. Qaytalap aitsam: Múqanmen onyng "búrys" kezinde de, dúrys kezinde týsinisip jýrdik, eshqashan qajasyp kórmedik. Men ony aq kónil, adal peyil azamat dep, shyn mәnindegi qúdiretti aqyn dep jaqsy kórdim.

Enbegimen emes, empendeuimen sanatqa qosylyp, ózinen ilgerining sybaghasyn qaqshyp ketetinder qashan az bolyp edi? Múqang ondaylardy bildi de, kórdi de. Ondaylardan jiyirkendi ol. Ózindey tabighy talantqa, kesek túlghalargha mintaqqyshtardan, qaraday jauyqqyshtardan jәne ondaylardy qolpashtaytyn biteukeude biylikshilderden jiyirkendi, - eshqaysysyna bas iymedi. Tik jýrdi, tik sóiledi. Búl pikirimdi aqiyq aqyn aghanyn:

"...Áyteuir kinә tauyp bir jerinnen,

Synaugha tipten qúmar kim kóringen.

Biraq ta,

Bilesing be, ei, kim kóringen,

Aytsyn dep aqiqatty til berilgen!" - deui quattaydy!..

Ókinishke qaray, bizde sonau bir jyldary  Múqaghaly jayynda nebir ala-qúla sózder aitylyp jýrdi. Solardan  maghan óte únamaghan bir saryn boldy. Ol – Múqaghaly ómirden óksip ótti, kitaptary  shyqpay, materialdyq kóp qiynshylyq kórdi, jalpy baqytty adam bolghan joq degendik. Onyng bәz-bayaghy ósek ekenine Múqannyng qay jyly qaysy kitaby shyqqany jónindegi myna derekter dәlel:

  1. «Iliich», poemalar. 1964 jyl.
  2. «Armysyndar, dostarym?!», 1966 j.
  3. «Qarlyghashym, kelding be?», 1967 j.
  4. «Mavr», 1969 j.
  5. «Darigha jýrek», 1972 j.
  6. «Aqqular úiyqtaghanda», 1974 j.
  7. «Shuaghym menin», 1975 j.
  8. «Ómir - dastan», Tandamaly, 1976 j.
  9. «Ómir - ózen», 1976 j.

Demek, 12 jylda 9 jinaq! Ekining birine búiyrmaghan kenshilik.

Múqannyng Aqiyq Aqyndyghyn tanyghan agha-inileri - gәzet-jurnal  redaktorlary, baspa diyrektorlary qolyn qaqqan, jolyn bógegen emes!

Ghabbas Qabyshúly

Abai.kz

58 pikir