RESEY MÚRAGhATYNAN AHMET BAYTÚRSYNÚLYNYNG BELGISIZ BOLGhAN JANA QOLJAZBASY TABYLDY

Qoljazbanyng qalpy – avtordyng kalligrafiyalyq naqyshty saqtay otyryp, óz qolymen jazghan ótinishi. Baghyttalghan nysany – Ishki ister ministri. Jazylghan mezgili men mekeni - 1904 jyldyng 16 sәuiri, Omby qalasy. Ótinish mazmúnyndaghy qoljazbada A.Baytúrsynúly Ishki ister ministrinen ózining memlekettik qyzmetke, yaghny isjýrgizushi (deloproizvodiyteli) ornalasuyna baylanysty ýy salyghynan bosatu turaly mәselening birneshe jyldan beri sheshilmey jýrgenin bayandap, ony ong sheship berudi súraydy.

Reseylik arhiv múraghatynan alynghan atalmysh qújattyng mәn-manyzyn sóz basynda birden sanamalap atap ótkendi jón sanap otyrmyz:

Birinshiden, jaqynda kórnekti alashtanushy ghalym Súltan-han Aqqúlúly Álihan Bókeyhannyng ataqty G.Potaninge jazghan hatyn jariyalady. Onda Alash kósemi Ahmet Baytúrsynúlynyng mysal ólenderin bastyryp shygharugha kómek súraydy. Hatta ol ony Aqmola jәne Semey oblystarynyng halyq mektepteri diyrektorynyng isjýrgizushisi dep kórsetedi. Atalmysh qújat osy bir derekti naqty ómirde oryn alghan tarihy fakti ekenin quattaydy;

Ekinshiden, búl qújat Torghay oblysynda auyldyq mektepterde ústazdyq etken A.Baytúrsynúlynyng Aqmola jәne Semey oblystarynyng halyq mektepteri diyrektory A.Alektorovtyng janyna qyzmet auystyrghan uaqytyn dәl anyqtaugha jәrdem beredi (Aghartushy 1903 jyly Ombygha auysty dep jýrgen bizding pikirimiz bir jylgha artyq bolyp shyqty);

Ýshinshiden, onyng Qarqaraly 2 synyptyq uezdik mektebine qay jyly, qay mezgilde mengerushi bolyp bekitilgenin naqtylaugha kómektesedi;

Tórtinshiden, atylmysh qújat A.Baytúrsynúlynyng otbasylyq jaghdayynan tyng habar, maghlúmat beredi.

Ótinishting kirispe-bastauynda ol ministrge Batys-Sibir oqu okrugining basshysynyng 1902 jyldyng 3 mamyryndaghy búiryghymen 1-mamyrdan bastap memlekettik qyzmetke, yaghny Aqmola jәne Semey oblystarynyng halyq mektepteri diyrektorynyng isjýrgizushi bolyp ornalasqanyn, osyghan baylanysty Batys-Sibir oqu okrugtik basqarmasy Orynbor qazynalyq palatasyna ýy salyghyn tóleushiler tiziminen shygharudy súrap hat joldaghanyn tәpishtep týsindire bayandaydy (№1 keskin-kóshirme):

№1 keskin-kóshirme: Ótinshting kirispe bastauy

Ókinishke qaray, Ombydan Orynborgha barghan hatqa oray jergilikti әkimshilik ony ýy iyesi (kibitkovladeles) tizimnen shygharghanymen, salyq tóleuden bosatpaydy. Búl orayda A.Baytúrsynúly ministrge bauyryna («brat» degendi bauyr dep audaryp otyrmyz- avtor) jazylghan mýlikke jolsyz-jónsiz salyq tólep otyrghanyn jetkizedi. Atalmysh zansyzdyq turaly ol Torghay oblysynyng әskery gubernatoryna 1903 jyldyng 1 sәuirinde shaghym jazghanyn, sonyng nәtiyjesinde Torghay uezining №1 sharua bólimshesining basshysynan Aqmola jәne Semey oblysynyng halyq mektepteri diyrektorynyng atyna hat kelgenin, onda ony salyqtan bosatugha zandyq negiz joq dep jauap jazylghanyn habarlaydy (№2 keskin-kóshirme):

№2 keskin-kóshirme: Torghay oblysynan kelgen hattyng mazmúnyn bayandau

Torghay oblysynan kelgen osy jauaptan song ol 1903 jyldyng 6 qyrkýieginde Ishki ister ministrligine týsinikteme berudi súrap hat joldaghanyn jәne sol jyldyng 15 qarashasynda ekinshi mәrte Torghay әskery gubernatorynyng atyna shaghymdanghanyn, gubernator óz kezeginde ony Oblystyq basqarmagha joldaghanyn, odan әri Oblystyq basqarma mәseleni mәnine boylaudyng ornyna Torghay uezining №1 sharua bólimshesining basshysynyng sózin maqúldap shyqqanyna ókinish bildiredi jәne onyng salyqtan bosatqysy kelmeytin kózqarasy zansyzdyq ekenin aita kele, mәrtebeli ministrden arasha súraydy. Osylaysha zansyz týrde  1902 jylgha óndirilgen  24 somdy, 1903 jylgha ónidirilgen 6 somdy, barlyghy 30 somdy keri qaytarudy ótinedi (№3 keskin-kóshirme):

№3 keskin-kóshirme: Ministrden súraghan basty ótinish

A.Baytúrsynúly ministrge jazghan hatynda ózining jeke ýy bolyp bólinbegen eki bauyry bar ekenin, olardyng әzirge jeke ýii men mal-mýlki joq bolghandyqtan bir otbasy bolyp sanalatynyn tilge tiyek etedi (№4 keskin-kóshirme):

№4 keskin-kóshirme: Otbasy jaghdayy men mal-mýlik turaly mazmún

Hattyng sonyna A.Baytúrsynúly ózi jazghan ótinishterdi, alghan hat-habarlardy tirkep otyrghanyn jәne qanday zangha sýiengenin jazyp, «isjýrgizushi A.Baytúrsynov» dep qol qoyghan (№5 keskin-kóshirme):

№5 keskin-kóshirme: Ótinishting songhy bóligi

A.Baytúrsynúly atalmysh hatynan keyin Torghay әskery general-gubernatory A.Lomachevskiy 1904 jyldyng 21 qyrkýieginde Ishki ister ministrligining Zemskoe bólimine hat joldap, aryzdanushynyng ýy salyghynan bosatylghanyn, al ol mindet A.Baytúrsynúlynyng aghasy Kәkish Baytúrsynúlyna auystyrylghanyn habarlaydy (№6 keskin-kóshirme):

№ 6 keskin-kóshirme: Gubernatordyng hatynda bayandalatyn sheshimnen ýzindi

Óz kezeginde Ishki ister ministrligi 1904 jyldyng 28 qyrkýieginde Omby qalalyq polisiyasy basqarmasy arqyly A.Baytúrsynúlynyna hat joldap,  salyqtan bosatylghanyn jәne onyng memlekettik qyzmetke ornalasqannan keyingi tólegen salyqtary qaytarylatynyn habarlaydy. Búl hatty Aqmola jәne Semey oblysy halyq mektepterining diyrektory Alektorov 1905 jyldyng 25 mausymynda qabyldap aldym, múny búrynghy isjýrgizushi, qazirgi tanda Qarqaraly 2 synyptyq mektep mengerushisi A.Baytúrsynúylyna jetkizemin degen mazmúndaghy  habarlamany 1905 jyldyng 7 shildesinde Ishki ister ministrligine joldaydy (№7 keskin-kóshirme):

№7 keskin- kóshirme: Alektorovtyng habarlamasy

A.Baytúrsynúlynyng memlekettik qyzmetke auysuyna baylanysty jergilikti jerdegi salyqtan bosatu turaly jazghan ótinishining tarihy múraghatta osynday mazmúndarmen hattalghan.

Týiindey kelgende, atalmysh arhivtik qújat A.Baytúrsynúlynyng 1902 jyldyng 1- mamyrynan bastap Aqmola jәne Semey oblystary halyq mektepteri diyrektorynyng isjýrgizushisi bolyp bekitilgenin (Alektorov 1902 jyly Torghay oblysynyng oqu inspektory qyzmetinen Aqmola, Semey oblystarynyng halyq mektepteri diyrektory qyzmetine auysqan bolatyn), atalmysh qyzmetti eki jyl atqaryp baryp, 1904 jyldyng kóktemi men 1905 jyldyng jaz ailary aralyghanda Qarqaraly qalasyndaghy 2 synyptyq mektepting mengerushisi qyzmetine auysqanyn kórsetedi. Sonymen qatar, qújat mazmúny A.Baytúrsynúly óz aghalarymen birge ata-anadan qalghan mal-mýlikti bólmey iyelik etkenin anghartady. Búl kórinis bizderge 1902 jylgha deyin A.Baytúrsynúly ózining jeke otbasyn qúrghan ba, әlde qúrmaghan ba degen zandy súraqty tughyzady. Patsha zamandaghy ýy salyghy sayasatynan habar–zerdesi bar ghalymdar múny aiqynday jatar dep oilaymyz.

Ákesi Baytúrsyn Shoshaqúlynyng jәne aghasy Aqtastyng uezd bastyghy Ya.P.Yakovlevti soqqygha jyqqandyqtan Sibirge jer audarylyp, jazagha úshyraghany búlardyng otbasyna ýlken joqshylyq tauqymetin tughyzady. Eki otbasynyng bar auyrtpalyghy sheshesi Kýnshening moyynyna týsedi. Múny aghartushynyng aghayyn inisi Samyrat Kәkishevting «Ahmet turaly aqiqat» atty estelik kitabynan (Almaty, 1992j.) tanyp biluge bolady. Ótinish jazylghan 1904 jyly A.Baytúrsynúlynyng eki bauyry bolghanyn bayqaymyz. Negizi, olar atadan tórt úl (Qali, Kәkish, Ahmet, Mәshen) jәne bir qyz (Jilyash) bolyp taraghan edi. Shamasy, búl uaqytta Baytúrsynnyng ýlken úly Qaly dýniyeden ótip ketkenge úqsaydy. Sebebi atalmysh qújatta Torghay әskery general-gubernatory Baytúrsyn otbasynyng ýlkeni Kәkish dep jazady. Zorlyq-zombylyq kýsh alghan qiyn-qystau zamanda Baytúrsynnan taraghan aghayyndylar otbasynda enshi bólispey (enshi bólisetindey asyp-tasyp bara jatqan dýnie de joq), mal-mýlikke ie bolghany bayqalady.

Almasbek Ábsadyq,

A.Baytúrsynúly atyndaghy uniyversiytet professory, filologiya ghylymdarynyng doktory

Abai.kz