Memleket – jerdi retteushi ghana

Sәuirding 24-kýni Jer reformasy jónindegi komissiya songhy mәjilisin ótkizdi. Komissiya mýsheleri dauys berip, Qazaqstannyng azamattaryna jerdi satu men jerdi jeke menshikke beruge 5 jylgha moratoriy jariyalau jóninde sheshim qabyldady. Sóitip, preziydent Toqaevtyng tapsyrmasymen qúrylghan Jer komissiyasy jer dauyn tolyqqandy sheshe almady. Búl – qazaq ýshin ýmitinen kýdigi kóp mәselege ainalatyn týri bar. Olay deuimizding de óz sebebi – «orman ósiru ýshin» degen jeleumen basqa maqsattaghy, tipti jaramsyz jerlerdi sheteldikterge jalgha berudi zanmen bekitip alu.

Jer mәselesi jónindegi shyrghalannyng jay-japsary jóninde oi-pikir bólisu ýshin Jer komissiyasynyng mýshesi, belgili qogham qayratkeri Dos Kóshim myrzany súhbattasugha shaqyrghan edik. Sondaghy әngimening egjey-tegjeyi tómendegidey boldy.

– Dos myrza, sonymen Jer komissiyasy jer jónindegi zang jobasynyng dauly baptaryna qatysty 5 jylgha maratoriy jariyalaugha úsynys jasady. Jerkomnyng ótken senbidegi otyrysynda qabyldanghan osy sheshimning jay-japsary qalay bolghanyn gazet oqyrmandaryna aityp berseniz.

– «Jay-japsary» dәl búrynghyday boldy. Komissiyanyng ýshinshi otyrysynda men «Aldymen 2016 jylghy halyqty kóshege shygharghan eki mәseleni – jerdi qazaqstandyqtargha da, sheteldikterge de jeke menshikke bermeu, jerdi úzaq merzimge sheteldik kompaniyalargha jalgha bermeudi – sheship, sol mәselege nýktesin qoyyp alayyq, halyq sony kýtip otyr» degen úsynys aitqan bolatynmyn. Biraq nege ekenin bilmeymin, búl mәsele tórtinshi otyrystyng kýn tәrtibine kirmek týgili, hattamagha da ilikpey qalypty. Alayda sol tórtinshi otyrysta-aq birneshe azamat jerdi jeke menshikke beru qajettigin qozghay bastady. Sondyqtan boluy kerek, mening úsynysym júmysshy toptardyng talqylauyna jatatyn mәselelerining ishine enipti. Sondyqtan ózim mýshe bolyp otyrghan júmysshy tobynyng jiyny bastalmay jatyp, «búl mәseleni jalpy otyrysta talqylau qajet» degen úsynys tastadym. Ekonomikalyq mәsele jónindegi júmysshy tobynyng mýsheleri de osynday sheshimge kelipti. Sonymen senbi kýngi otyrysta bәrimiz de «kartamyzdy ashatyn» boldyq.
Meninshe, әleumettik jelide búl pikirtalastyng qalay ótkenin asyqpay qarap shyghugha bolady ghoy dep oilaymyn. Sondyqtan kimning ne aitqany kózi ashyq oqyrmandargha tansyq emes shyghar. Ashyghyn aitqanda, eki jaq ta osydan tórt jarym jyl búrynghy, alghashqy Jer komissiyasyndaghy dәlelderdi qaytalaghan siyaqty.

– Moratoriy mәselesine qarsy shyghyp, jerdi satu mәselesin tyqpalaghandar boldy ma?

– Alghashynda moratoriy turaly әngime mýldem aitylmady. Al jerdi jeke menshikke beru kerek degen komissiya mýsheleri az bolghan joq. Eng birinshi sóz alghan auyl sharuashylyq ministri /Saparhan Omarov/ biylikting maqsatyn – jerdi jeke menshikke beru mәselesin barynsha qorghap baqty. Onyng sonynan orystildi komissiya mýsheleri de ilese jóneldi. Eng bastysy, jerdi jeke menshikke berudi Ontýstik Qazaqstan men Qyzylordanyng azamattarynyng qoldaghany «qyzyq» boldy. Meninshe, keybireuler týsinip qoldasa, endi bireuler jerdi menshikke beruding erteng qanday mәselege alyp keletinin bilmey de qoldaghan siyaqty.

– Áleumettik jelilerde Jerkomnyng otyrysynda Dos Kóshim jaqsy sóiledi degen pikir jýr. Sizding sol «jaqsy sózinizdin» mazmúnyn biz de estilik...

– Men ózimning jerdi jeke menshikke bermeu turaly pikirim men dәlelderimdi 2016 jylghy Jer komissiyasynda komissiya mýshelerine de, kópshilikke de jetkizgenmin. Osy otyrysta búl mәselege basqa qyrynan keldim: Birinshiden, 90-jyldary auyl sharuashylyghy jerleri auyl adamdaryna – egin egip, mal baqqan sharualargha, qysqasy, jermen júmys istep, nandaryn tauyp, memleketke salyghyn tólep jýrgen jandargha taratyldy. Búl, mýmkin, jalpy halyqtyng 40-45 payyzy bolar. Bizder, qalada túratyn azamattar, «búl jerdi bizding de ata-babamyz qorghady, nelikten maghan últaraqtay jer tiymeydi» dep aiqay shygharyp, jerge talasqan joqpyz. Sebebi – jermen tikeley júmys istemeymiz. Al eger jerdi menshikke berip, ony satugha shygharatyn bolsaq, qazaq jerindegi barlyq auyl sharauyshylyq jerlerin qayta bóliske salyp, 18 million adamgha bólip bereyik. Ádildikting basty sharty – tendikte, demek, jerdi de tendey bóliseyik. Qazir jerding bir gektary 400 dollar túrady desek, bizder de 30-40 gektar jer alyp, ony satyp, bir jetisip qalayyq dedim.

Ekinshiden, jer – tauargha ainalghanda, naryqqa shyghatynyn, ony satyp alghan adam onymen júmys istemeytinin, paydagha jaratpaytynyn, tek ústap otyryp, bagha kóterilgende – saudagha salyp, satyp jiberetinin aittym.

Ýshinshiden, auyldaghy malshylar men eginshilerding jerding әr gektaryn 400 dollardan satyp alatyn aqshalary joq ekenin aittym.

Eng sonynda, Konstitusiyadaghy «jer – memleketting menshigi» degen anyqtamamen de kelispeytinimdi de jetkizdim. Jer – qazaq halqyniki. Memleket – jerdi retteushi ghana. Jer memleketting menshigi bolghanda, memleket ony kez kelgen uaqytta basqa elderge berip jibere alady. Ony tarih talay ret dәleldegen. 1925 jyly – Orynbordy Reseyge bergen, 1937 jyldary – Araldyng 71 payyzyn, 1954-60 jyldary – Ontýstik Qazaqtannyng ýsh audanyn Ózbekstangha bergen de bizding memleket. Bizding respublikanyng Jogharghy Kenesining sheshimimen berilgen. Sondyqtan jer – memleketting menshigi bolmauy kerek degendi aittym.

Meninshe, 90-jyldardan bastap, býginge deyin jerding qalay bólingenin, kimderding qolyna qalay ótip ketkeni turaly bastan-ayaq tekseris jýrgizetin uaqyt ta tughan siyaqty. Búl jerdegi bolghan, bolyp jatqan әdiletsizdik, jemqorlyq, zansyzdyqtar shash etekten...

– Jalpy, Doske, siz qalay oilaysyz, halyqtyng narazylyghyna qaramay, jerdi satu jәne sheteldikterge jalgha beru mәselesin tyqpalaudyng sayasy astarynda qanday qiytúrqy jatyr?

– Búnyng sayasy astarynda qazaq jerin satugha shygharu, sol arqyly payda tabu maqsaty jatyr.

– Al eger elde adal saylanghan әdiletti biylik, jemqorlyq pen paraqorlyqtan taza ókimet bolghan jaghdayda biz bastan keshirip otyrghan qazirgi naryq ekonomikasynyng bir atributy retinde jerdi sauda-sattyq nysanyna ainaldyrugha bolar ma edi? Halyqtyng narazylyghy – býgingi әdiletsiz biylikke degen senimsizdikten tughan qarsylyq dep aita alasyz ba?

– Jaqsy súraq. 2016 jylghy Jer komissiyasyndaghy bir sózimde: «Premier-ministrden bastap, biylet satatyn kassirge deyin jemqorlyq jaylaghan elde eshqanday reforma jasaugha bolmaydy» degenmin. Áriyne, biylikke degen senim joghalghan uaqytta olardyng kótergen kez kelgen mәselesining astarynan «halyqty aldap ketu» jatqan siyaqty... Alayda óz basym, qazirgi kezende qanday biylik kelmesin, qazaqtyng jerin menshikke berudi qoldamaymyn. «Eger elde adal saylanghan әdiletti biylik» bolsa, olar jerdi satu mәselesin kýn tәrtibine shygharmas ta edi dep oilaymyn.

– Jer jónindegi zannyng jobasy mәjiliste talqylanghan kezde «Núr Otan» partiyasynyng deputattary biylik úsynghan jobany qorghashtap baqqanyn bayqaghan bolarsyz? Al búl partiyanyng kósemi Núrsúltan Nazarbaev ekenin eskersek, jerdi satu jәne sheteldikterge jalgha beru jobasyn kim tyqpalap otyrghany sizge aidan anyq bolmay ma?

– Joq. Barlyghyn Elbasygha jauyp, basqalardy sýtten aq, sudan taza etu – qate pikir dep oilaymyn. Áriyne, tarihta jeke túlghalardyng róli degen bar, biraq búl – biylik, al biylik bir adamnan túrmaydy. Búl – jýie. Jýie de bir adamnan qúrylmaydy. Búl – zang shygharushy organy bar, ózindik iydeologiyasy bar, ony atqaratyn qúrylymy bar býtin bir jýie.

– Búl jýieni 30 jyl boyy qúrghan adam – Núrsúltan Nazarbaev ekeni aidan anyq qoy...

– Ókinishke oray, osy jýieni qúrghan adamdar, osy jýiege qyzmet etken jandar – oppozisiyamyz dep jýrgen toptyng da basynda otyr. Áriyne, olargha bir adamdy kinәli etip, bәrin bir adamgha tanyp, ózderi taza bolyp qalu – asa qolayly tәsil. Ózderining partiyalaryn ózderi taratyp, biylikti basyp alghan top – bir adamnan túrmaydy. Jerge kózderin alartyp otyrghan da osy jýie. Álde jerdi jeke menshikke beru turaly úsynysy alghashqyda ótpey qalyp, óz erkimen otstavkagha ketken Imanghaly Tasmaghambetovtyng kinәsin de Nazarbaevqa jabamyz ba? Mýmkin, jerdi menshikke beru zanyn ótkizgen, óziniz aityp otyrghan parlament deputattary da kinәdan ada shyghar. Sondyqtan óz basym jerdi saudagha salyp otyrghan – bizding biylik dep týsinemin.

– Kezindegi kenestik iydeologiyanyng úranyn ónin ainaldyryp aitqanda, «Biylik degende – Nazarbaev, Nazarbaev degende – biylik» bolyp shyghady, Doske! Degenmen, eldegi jer dauynyng órship ketui Qytaydyng ekonomikalyq ekspansiyasy men Reseyding qazaq jerine degen kózalartuyna da baylanysty dep aita alasyz ba?

– Joq. Ayta almaymyn. Qytaydy qaydam, biraq bizding biylikting Qytaygha «bizde million gektar jer bar, arendagha alyndar» dep úsynys jasaghanyn bilemin. (Ony aitqan taghy da Nazarbaev – Red.). Al Resey Kenes Odaghy taraghannan beri bizding jerimizge jarmasuyn qoyghan emes. Eldegi jer dauynyng órship ketui – qazaqtyng «búl bizding ata-babamyz qorghaghan Jer-Anamyz!» degen sózdi jýrekterinen eshqashan shygharmaghanynan bolar. Órshitip otyrghan biylikting ózi, ony Reseyge ne Qytaygha audarudyng qajeti joq.

– Ótken aptada «Kazatomprom» kompaniyasyna tiyesili eki kenishti Qytaydyng satyp alghany jóninde habar tarady. Ken qory bar jerlerdi zang qabyldangha deyin asyghys-ýsigis satudyng astarynan siz Qytaygha qaryz kiriptarlyghynyng saldaryn anday almaysyz ba?

– Mýmkin...

– Al eger Jer turaly zannyng jobasy biylik úsynghan ýlgide qabyldanyp keter bolsa, Qazaqstan qoghamynda boluy mýmkin tenselisting boljamyn bajaylay alasyz ba?

– Meninshe, ótken bes jyldyq moratoriy biylikke ne bergenin bilmeymin, halyqqa ashu-yza men kýdik – ýmitti qosa berdi. Sondyqtan eger jerdi menshikke beru, demek satugha shygharu turaly zang qabyldansa, tenselisting kókesi sonda bolady dep oilaymyn.

Baqytgýl Mәkimbay, «DAT» gazeti

Abai.kz