Senbi, 28 Qantar 2023
Ózgeler 5422 9 pikir 3 Mamyr, 2021 saghat 12:26

Qiyaldan shyndyqqa deyin...

Basy: Oralghandar eli – Izraili

Jalghasy: Bosqyndyq ómir. Otansyz taghdyr

Jalghasy: Sion tauyna qaytu...

1939 jyldyng 3-qyrkýieginde Angliya Germaniyagha qarsy soghys jariyalady. Sol kýni evrey is basqarmasynyng tóraghasy Haim Veysmann mәlimdeme jariyalap: «Nasistik Germaniyanyng Angliyagha zorlap tanghan búl soghysyn biz evreylerge de qaratqan soghys dep qabyldaymyz. Sondyqtan, evreyler Angliya armiyasy men halqyna qaltqysyz qoldau bildiredi» - dep jariyalady. Haim Veysmannyng búl mәlimdemesi bir qyrynan evreylerding Angliyanyng qoldauyna jalghasty ie boludy maqsat etse, endi bir qyrynan soghys qimyldary kezinde oraydy paydalanyp, evrey qaruly kýshterining qataryn kóbeytip, әlemdik soghys ayaqtalghannan keyingi yqtimal soghystargha dayyndalu maqsatynan tughan bolatyn. Soghys qimyldarynyng qajettiligine say Angliya ýkimeti Haim Veymannyng evrey qaruly kýshteri men jas sardarlardy soghys qimyldaryna mashyqtandyru talabyn birden maqúldady. 1940 jyly Angliya ýkimeti 22 000 adamnan túratyn evreylerding erekshe jasaghyn Angliya armiyasynyng qúramyna qosyp aldy. 1944 jyly Angliya ýkimeti 35 000 jasaqtan qúralghan evrey brigadasyn qúrugha kelisimin berip, ony Moshe Sharet basqaratyn bolyp belgilendi. Evreyler soghys qimyldaryna qatysu arqyly qaru ústaudy mengerip, soghys qimyldaryn basqaru ónerin sheber mengerdi. Sonymen bir uaqytta ózderi de qarulanyp, bolashaq soghystar ýshin mol qaru-jaraq pen oq-dәrini úrdap jasyryp ta ýlgerdi. Evreylerde Haim Veysmann basshylyq etken Angliyashyldar Angliyamen odaqtasyp, óz qaruly kýshterin jasaqtap jatqan kezde endi bir jaghynan әsire radikaldy evrey últshyldary Angliyanyng 1939 jylghy aq tysty kitabyna qarsy túryp, Angliyagha qarsy terrorlyq әreketterdi de tynymsyz jýrgizip otyrdy. 1939 jyly qazanda evreylerden qúralghan terrorlyq úiym «Izrailiding bostandyghy ýshin kýres jasaghyn» qúrdy. Onyng basynda әigili aqyn Avraam Shtern túrdy. Sol sebepti búl jasaqty «Shtern toby» dep ataytyn. Olar ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Angliya men arabtargha qarsy terrorlyq qimyldarmen shúghyldandy. 1921 jyly evrey memleketshilderi tarabynan Irgun jasaghy qúryldy. Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde búl úiym da Angliya men arabtargha qarsy terrorlyq qimyldardy ýdete týsti. Angliya ýkimeti evrey qonys audarushylaryna shekteu qoyghan kezde búl úiymdar zansyz әdis-tәsilderdi qoldanyp, qúpiya týrde teniz joldary arqyly evrey qonys audarushylaryn Palestinagha ýzdiksiz tasumen ainalysty. 1939 jyldyng shilde-qyrkýiek ailarynyng ózinde Angliya әkimshiligi 6323 evreyding Palestinagha zansyz joldarmen kirip ýlgergenin anyqtady.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys mezgilinde Angliya ýkimeti evreylerdi shekteu sayasatyn ústandy. Al Amerika, kerisinshe, Angliyanyng aq tysty kitabyna qarsy shyghyp, evreylerding Palestinagha qonys audaruyna qoldau bildirdi. Sol mezgilde AQSh-taghy evreylerding kýshi qarqyndy ósti. Kóptegen evrey sayasatkerleri AQSh-tyng qoldauyna ie boludyng da airyqsha manyzdy ekendigin tanyp-bildi. Búl óz kezeginde AQSh-qa býiregi búratyn evrey kýshterining qataryn molyqtyra týsti. 1942 jyldyng mamyr aiynda AQSh-taghy evrey memleketshilderining qúryltayy Niu-Yorktegi Biltmor qonaq ýiinde saltanatpen ashyldy. Qúryltay David Ben-Gurionnyng baghdarlamasyn qabyldady. Baghdarlamanyng mazmúny:

- Angliyanyng Palestinadaghy ýstemdigin aqyrlastyryp, tútas Palestina aumaghynda (qazirgi Iordaniyany qosa alghanda) evrey memleketin qúryp, evrey armiyasyn qalyptastyru;

- Angliyanyng 1939-jylghy aq tysty kitabyndaghy sheshimderding kýshin jong;

- Palestinagha qonys audaru jәne jer satyp alu mәselesinde tolyqtay erkindikke kepildik jasau;

Mine, búl sol kezdegi «Biltmor baghdarlamasy» bolatyn. Búl baghdarlama sol kezde AQSh ýkimetining qoldauyna ie boldy. AQSh-tan qoldau tabu evrey memleketshildik qozghalysynyng halyqarada qoldau ortalyghy Angliyadan AQSh-qa qonys audarghandyghyn  bildiretin edi. 1946 jyldyng jeltoqsanynda Haim Veysmann dýniyejýzilik evrey memleketshilder qoghamynyng tóraghalyghymen qoshtasty. Sodan bastap, evrey memleketshildik qozghalysynyng ýshinshi kezeni bastaldy. Búl AQSh-shyl «David Ben-Gurion dәuiri» dep te atalady.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys kýlli adamzatqa orny tolmas apat әkelgeni shyndyq. Al evreyler ýshin eng qasiretti qyrghyngha toly dәuir boldy. 1933 jyly biylikke kelgen Gitler nәsilshildik teoriyasyn nasihattap, nasistik Germaniya ýkimeti evreylerdi qudalay bastady. Genrih Geyne, Zigmund Freyd, Eynshteynderding kitaptary órteldi. Zigmund Freyd pen Eynshteyn qatarly evreyding tandauly perzentteri qudalaudyng kesirinen shet elderge qashugha mәjbýr boldy. 1935 jyly nasistik Germaniya ýkimeti Nurnberg jarlyghyn shygharyp, aghzasynda tórtten birden joghary evrey qany bar adamdardy azamattyq qúqyqtan aiyrdy. Oghan jalghas evreylermen nekelesuge tyiym salyndy. Evrey ghibadathanalary qiratyldy jәne 500-600 myng evrey Germaniyadan qualap shygharylyp, olardyng býkil mýlki tәrkilendi. 1938 jyldyng 9-10 qarashasynyng keshinde nasistik Germaniya evreylerge qarsy jazalau sharasyn jýrgiztip, búl tarihta «Jaqút keshi» operasiyasy dep ataldy. Osy keshterde kóptegen evrey ghibadathanalary qiratyldy, evreyler top-tobymen qyrghyngha úshyrady, tútqyndaldy nemese adam aitqysyz aiyppúldar tóledi. Sol kezden bastap, Germaniyada evreyler zannyng qorghauyna jatpaytyn jeksúryndargha ainaldy. 1942 jyldyng qantarynda Gitler songhy ret everey mәselesin sheshu  josparyn bekitti. Búl degenimiz kýlli Europa qúrlyghyndaghy evreylerdi týp-túqiyanymen qúrtu bolatyn. Nemis fashisteri evreylerdi týrli ólim lagerlerine aidap tyqty. Osvensiym, Treblinka, Maydanek qatarly jaza lagerlerine san milliondaghan evrey últynyng ókilderi toghytyldy. Bir ghana Osvensim jaza lagerinde 1940 jyldyng ózinde bir-aq jylda 2 mln 500 myng evrey óltirildi. Odan tys, bes jýz myny auru men ashtyqtan kóz júmdy. Mine, osylay 3 mln evrey bir-aq jylda ajal qúshty. Evreyler óltiriler aldynda altyn tisinen tartyp, ilikke alar barlyq zattary tonap alynatyn. Olardyng sýiekterinen fosforly tynaytqyshtar jasalyp, terileri jaryq lampasyna paydalanylyp, maylarynan sabyn jasalatyn. Mine, osylay Europa qúrlyghy evreylerding qanyna boyaldy. 1945 jyly soghys ayaqtalghanda Polishany mekendegen 3,5 mln evreyden 75 000 adam, Chehoslovakiyadaghy 356 000 evreyden 14 000 adam ghana qalghan bolatyn. Tarihshylar kýlli Europada 6 mln evreyding ajal qúshqanyn, onyng 1 mln kәmeletke tolmaghan jas sәbiyler bolghandyghyn aitady. Búl sandar sol kezdegi býkil әlemdegi evreylerding ýshten birine teng bolatyn.

El turaly say-sýiegim syrqyrap, osylay jazyp otyrghanda, teng jarymynan astamy Kenestik asharshylyqtan ajal qúshqan bizding qazaqtargha qaraghanda evreyler bizden baqyttyraq pa dep qalady ekensin. Gitler evreylerdi qansha qyrghanymen bir últtyng sorpa betine shyghar qaymaghyn týgelge juyq qúrtyp jibere alghan joq qoy.

Gitlerding qan-qasap qyrghyny bir qyrynan evreylerdi ózining tәuelsiz memleketin qúrugha asyqtyrghan qúdyretti kýshke ainaldy. Kýlli әlemdegi evreyler, tipti, eshqanday qudalau men qysym kórmegen ontýstik pen soltýstik Amerikadaghy evreylerding ózi kim kóringenning qylyshyna turalyp, qyrghyngha týsuding sebebi  ózderining derbes memleketi bolmaghandyqtan degen tanymgha kelgen bolatyn. Qyrghynnan aman qalghandardyng ózi ózining bayryghy mekenine qaytqysy kelmey, Palestinagha aghyluynyng sebebi de ózining derbes memleketin qalyptastyru armanynan tughan edi. Shynynda, ózining derbes Otany joq kim kóringenning esiginde telim bolghan paqyrdy erteng taghy bireu myltyqpen atyp, qylyshpen turamasyna kim kepildik beredi?! Býgingi kýnde Qytaydaghy úighyrlar men óz qandas qazaqtarymyzdyng taghdyry da osyghan úqsaydy. Árqanday últtyng últ retinde joyylyp ketpey, ómir sýruining birden-bir joly - tәuelsiz memleket. Basqa joldyng bәri de bayansyz, búlynghyr. Tipti, mýmkin emes.

Ózimizding tәuelsiz memleketimizdi qúramyz degen senim men tәuekelding jeteginde evreyler әlemning týkpir-týkpirinen Palestinagha toqtausyz aghyla bastady. Olar Palestinany ózderining songhy taban tirer tiyanaghy dep bildi. «Olar sol aragha kóship barghanda әli de qúryllyp ýlgermegen memleketting bolashaghy bar ma? Ol arada olardy ne kýtip túr? Túrmysyna qanday kepildik bar?» degen súraqtar jan keshti evreylerdi endi mazalamaytyn boldy. Tipti olar  sýiegimiz Palestinagha jetse, sol arada ólsek te Europada qalghannan artyq dep bildi. Sol sebepti de ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde jәne soghystan keyin de Europada aman qalghan evreylerding Palestinagha týp qotaryla bet týzeuining syry da osynda edi. Angliyanyng otarshyl әkimshiligi múnday kóshi-qongha óz әlinshe kedergi jasady. Al esesine evreyler týrli zansyz joldarmen jasyryn týrde Palestinagha aghylyp jatty. 1945 jyldyng shilde aiynan 1948 jyldyng mamyr aiyna deyin 56 keme zansyz qonys audarushylardan 70 000 adamdy Europadan Palestinagha jetkizgen. Onyng elu mynyn aghylshyndar qolgha týsirip, jazalau lagerlerine qamaghanymen, keyin Izraili memleketi qúrylghanda amalsyz bosatugha mәjbýr boldy.

Gitlerding evreylerge salghan lany men qandy qyrghyny kýlli әlemdi týrshiktirdi. Búl óz kezeginde býkil әlemde evrey memleketshilderine tileulestik sezimdi oyatyp, olardyng memleket qúruyna halyqaralyq dәrejede júrtshylyq ýnin әzirlep berdi. Mine, búl 1947 jyly BÚÚ Palestinany ekige bólip, arabtar men evreylerge jeke memleket qúrugha sheshim qabyldauyna da týrtki bolyp edi. Sol sebepti, qyrghyngha úshyraghan 6 mln evreyding әruaghy evrey memleketining ómirge keluine eleuli ese qosty dese de bolady.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde AQSh-taghy evreylerding yqpaly búryn-sondy bolmaghan dәrejede arta týsti. Respublikashyldar men demokratiyashyldardyng bәri de evreylerding bulletenderi men aqshalaryna erekshe múqtaj edi. Sol sebepti de AQSh ýkimeti evrey memleketshilderining qozghalysyn qoldauda erekshe belsendi boldy. Olar arabtar men evreylerding dau-damayy kezinde Angliya ýkimetimen qayshylyqtasudan qaymyqpay evreylerdi qoldap, orta shyghys mәselesine tikeley aralasyp, sonynda Angliyany yghystyryp, óz yqpal-kýshterin orta shyghysqa ornatugha qol jetkizdi. 1945 jyldyng 22-mamyrynda Palestinadaghy evrey is basqarmasynyng tóraghasy Haim Veysmann Cherchilige hat jazyp, 1939 jylghy aq tysty kitaptyng kýshin jongdy talap etip, Palestinanyng qaqpasyn aiqara ashyp, evrey memleketining qúryluyna qoldau kórsetudi ótindi. Angliya ýkimeti «aqyldasayyq, zerttep talqylayyq» degen syltaumen sóz búidagha salyp, jýrip aldy. Al evrey memleketshilderi osymen bir baghytta AQSh-tyng qoldauyna belsendi týrde arqa sýiedi. Sol kezdegi AQSh Preziydenti  Garry Trumen 1945 jyldyng 31-tamyzynda Angliyanyng bas uәziri Entony IYdenge hat jazyp, «Europada qughyn kórgen evreylerding taghdyryna adamgershilik túrghyda kómek kórsetudi» talap etip, Angliyagha qysym jasay bastady. Angliya ýkimeti dereu 100 000 evrey bosqyndarynyng Palestinagha qonys audaryna rúqsat berdi. Sonymen bir uaqytta 1945 jyldyng jeltoqsanynan keyingi bir jyl ishinde AQSh 7767 evreyding AQSh-qa qonys audaruyna mýmkindik beretindigin jariyalady. AQSh-tyng búl әreketi evreylerdi ózderining bayyrghy ata qonysyna keltirmey otyrghan Angliya ýkimetining qylyghymen salystyrghanda halyqaralyq qauymdastyqtyng aldynda AQSh-tyng jýzin jaryq etip, Angliyany yryqsyz jaghdaygha týsirdi. Evreyler de qarap jatpaghan edi. Olardyng әskery qosyndary art-artynan jarystar úiymdastyryp, Angliya ýkimetine qysymyn ýdete týsti.

Múnday jaghdayda Angliya ýkimeti AQSh-tyng qoldauy men әriptestigine iyek artugha mәjbýr boldy. Angliya ýkimeti  AQSh-tyng Angliyamen birlesip, arnayy tekseru-zertteu tobyn qúryp, Europadaghy evreylerding jaghdayyn zerttep, Palestinanyng sayasy bolashaghy mәselesin aqyldasyp, sheshudi úsyndy. 1946 jyldyng 30-sәuirinde AQSh pen Angliyanyng birlesken júmys toby óz bayandamasyn úsyndy. Onyng negizgi mazmúny mynaday tórt tarmaqtan túratyn:

1. Arabtar men evreyler teng qúqyly, tolyq avtonomiyaly bir memleket qúru. Biraq ol arabtargha da, evreylerge de basy býtin tiyesili emes. Ekeuine ortaq bir memleket. Osy memleket qúryluynan búryn Palestina jalghasty Angliya ýkimetining qamqorlyghynda bolady.

2. Shúghyl týrde Europada túryp jatqan 100 000 evrey bosqynyna kóshi-qon kuәligin berip, Palestinagha kóshiru.

3. Evreylerding jer satyp aluyna jasalghan týrli shekteulerdi týbirimen jong.

4. Palestinagha beybitshilik qajet. Arabtar men evreylerding qay-qaysysy da zorlyqty kýsh, qorqytyp-ýrkitu jәne terrorlyq qimyldar arqyly atalghan jospardyng oryndaluyna kedergi jasaghandary qatang janyshtalady. Palestinadaghy evrey is basqarmasy shúghyl týrde Angliya әkimshiligimen baylanysyn qalpyna keltirip, jergilikti әkimshiliktermen birlese otyryp, evrey sodyrlarynyng terroristik әreketterin janyshtau jәne evreylerding zansyz týrde Palestinagha qonys audaruyna toqtau salu.

Atalghan bayandama negizgi jaqtan AQSh pen evrey memleketshilderining talabyna ýileskenimen, arabtar búghan ýzildi-kesildi qarsy boldy. Angliya ýkimeti de múnday jobany oryndauda qiyndyqtar baryn, oghan AQSh-tyng qoldauy kerektigin syltau etip, oryndaudan bas tartty. Tek qana AQSh Preziydenti Garry Trumen ghana komissiyanyng bayandamasyn bekitti. Sol jyldyng mausym-shilde ailarynda evrey memleketshilderi qol qusyryp qarap otyrmastan batyl әreketterge kiristi. Olargha shyn mәninde sheginerge jol da joq bolatyn. Sol sebepti olar terrorlyq sipattaghy býldiru әreketterin tolassyz jýrgiztip, Angliya ýkimetine qysymyn kýsheyte týsti. Mausymnyng 18-kýni hagana jasaqtary syrtpen baylanysatyn shekaradaghy segiz birdey kópirdi jaryp jiberip, Palestinanyng syrtqy eldermen baylanysyn mýlde turalap tastady. Shildening 22-kýni irgun jasaqtary IYerusalimdegi Dәuit Patsha qonaq ýiining bir búryshynda ornalasqan Angliya armiyasynyng qolbasylyq shtabyn kýiretip, jýzdegen adamdy jarylys qúrbanyna ainaldyrdy.

1946 jyly shildening sonynda Angliya men AQSh diplomattary Palestina mәselesin sheshudegi Grediy-Morrison jobasyn jariyalap, AQSh-Angliya birlesken júmys tobynyng kýni ótken jobasymen ornyn auystyrdy. Atalghan jobagha sәikes Palestinany tórt ólkege bólinetin boldy. Onyng bireui evreyler avtonomiyaly ólkesi dep atalyp, Palestina jerining 17% menshiktene alatyn boldy. Endi bireui - arab avtonomiyaly ólkesi. Ol  Palestina jerining 42% iyelenedi. Qalghan ekeui Angliyagha tiyesili ólkeler bolyp, olardyng qúramyna IYerusalim ólkesi men Negev ólkesi enip, tórt ólkeden qúram tapqan Palestina federativtik memleketi qúrylatyn boldy. Búl jobagha evreyler ýzildi-kesildi kelispedi. Sebebi, olargha bólingen jer aumaghy tym mardymsyz dep eseptedi. Búl joba arabtardy da quanta qoyghan joq - Palestinada ózderine tiyesili tәuelsiz memleketting qúrylmaghany olardyng kónilinen shyqpapty. AQSh ýkimetining ishindegi evreylerge býiregi búratyn sayasy kýshter de búl jobagha óz qarsylyqtaryn tanytyp, Garry Trumen ýkimetine qysym jasap, AQSh biyligin búl jobadan bas tartugha mәjbýr etti.  Búl kezde evrey memleketshilder úiymynyng kósemderi de tútas Palestina aimaghynda (Iordaniyany óz ishine alghan) evrey memleketin qúrudyng shyndyqqa janaspaytyndyghyn sezine bastady. Sebebi, evreylerding jan sany әli de basymdyqqa jete qoymapty. Búl jerde eng shyndyqqa janasatyn joba Palestinanyng bir bólim aimaghynda memleket qúryp, evreylerding derbestigin tez arada jýzege asyrudy armandady. Sonymen, evrey memleketshilder úiymy Palestinanyng «ynghayly aimaghynan» evrey memleketin qúrudyng jana josparyn úsyndy. Olardyng «ynayly aimaq» dep otyrghany Galiyleya, Teli-Avivten Akkogha deyingi teniz jaghalauy ónirleri, oghan qosa Negev shólin óz ishine alghan aumaqtar qamtylatyn. AQSh Preziydenti Garry Trumen búl jobagha birden qoldau bildirdi. Osy kezde Angliya arabtarmen yntymaqtasyp, ózining orta shyghystaghy otarlyq ýstemdigin saqtap qalu maqsatynda búl jobagha qarsylyq bildirdi. Angliya ýkimetining búl qylyghy evrey memleketshilderin qatty shamyrqantyp, Palestina aimaghyndaghy terrorlyq qimyldaryn odan beter ýdete týsti. Angliya ýkimeti olargha týk te istey alghan joq.

Aghylshyndar Palestina mәselesin ontayly sheshe almaghandyghy bylay túrsyn, arab pen evreylerding birdey nalasyna tap boldy. Evreyler men arabtar da olargha bolghan óshpendiligin ýdete týsken son, Angliya ýkimeti endigәri osy bir mazasyz aimaqta túraqtap qalu qajet emes dep sheshti. Sonymen, «ash bәleden qash bәle» dep, 1947 jyldyng aqpan aiynda Angliya ýkimeti Palestina mәselesin BÚÚ qarauyna berip, Palestinadan tezdetip qashyp qútylugha asyqty. Angliya ýkimetining talabyna sәikes, sәuirding 28-nen mamyrdyng 18 deyin BÚÚ arnayy mәjilis shaqyryp, BÚÚ túraqty mýshelerinen tys, 11 elding ókili qatysqan arnayy komissiya qúryp, Palestina mәselesin zerttep, sol jyldyng qyrkýiek aiyna deyin BÚÚ jalpy jinalysyna arnayy bayandama úsynatyn boldy. Sol jyly 31-tamyzda erekshe komissiya BÚÚ jalpy jinalysyna óz bayandamasyn úsynyp, Angliyanyng Palestinadaghy ýstemdigin tez arada ayaqtau arqyly Palestinany qysqa merzimde derbes memleket dep tanudy úsyndy. Biraq, Palestina sayasy formasyna baylanysty erekshe komissiyadaghylardyng pikiri ekige jaryldy. Bir-birimen kelise almaghan eki jaq eki týrli joba úsyndy. Kanada, Chehoslovakiya, Gvatemala, Gollandiya, Peru, Shvesiya jәne Urugvay qatarly jeti memleket kópshilik jaq bolyp Palestinany ekonomikalyq jaqtan biriktirip, sayasy jaqtan bólip basqarudy úsyndy. Demek, olardyng jobasy boyynsha Palestinada bir-birinen tәuelsiz eki memleket qúryluy kerek bolatyn. Al Indiya, Yugoslaviya jәne Iran bastaghan 3 memleket azshylyq top bolyp Palestinada ýsh jylgha sozylghan ótpeli dәuirden song baryp, federativti memleket qúryp, federasiyany arab jәne evrey aimaghy etip qúrudy úsyndy. Olardyng jobasy boyynsha arabtar qonystanghan aimaq evreylerden kólemdirek bolady, әr aimaq ózin-ózi basqarady. Federaldyq ýkimet tek qana memleket qorghanysy, diplomatiyalyq qarym-qatynas jәne kóshi-qon mәselelerine jauap beretin bolsyn degenge sayady. Eki týrli jobagha Avstraliya ghana qalys qaldy.

Atalghan jobanyng ekeuine de arabtar jaghy kelisim bergen joq. Al evreyler kópshilik memleketter úsynghan jobany qabyldaugha dayyn ekendikterin bildirdi. Eki ýlken derjava AQSh pen Kenes Odaghy kópshilik jaqtyng jobasyn qoldap shyqty.

1947 jyldyng 29-qarashasynda BÚÚ ekinshi kezekti mәjilisi kópshilik jaqtyng jobasyn dauysqa saldy. Nәtiyjesinde, AQSh, Kenes Odaghy bastaghan 33 el qoldap dauys berdi. 13 el qarsy boldy. Ony qalys qaldy. Sonymen, Palestinanyng bolashaq taghdyryna baylanysty BÚÚ 181(2) qarary ómirge keldi. Qarar tórt bólimnen túrady:

1. Palestinanyng bolashaqtaghy úiymdyq jәne basqaru qúrylymy;

2. Palestinanyng shekarasy;

3. IYerusalim qalasy;

4. Biylikten tysqary qúqyqtary;

Qararda mynalar belgilendi:

- Angliyanyng Palestinadaghy ýstemdigi 1948 jyldyng 1-tamyzynan keshikpey aqyrlasuy tiyis;

- Angliyanyng biyligi aqyrlasqannan keyin eki aidyng ishinde arab jәne evrey memleketi qúryluy kerek;

- Arabtargha tiyisti jer aumaghy 11203 sharshy km aumaqty qamtyp, oghan soltýstik Galiyleya, Iordan ózenining batysyndaghy aimaqtar jәne Yaffo qalasyndaghy arabtar qonystanghan audandar kiredi. Ol jalpy Palestina jer aumaghynyng 42,88% qúraydy. Búl aimaqtaghy arabtardyng jan sany 725 myng jәne 10 myng evrey bar;

- Evrey memleketining jer aumaghy 14942 sharshy km. Búl Palestina jerining 56,47% iyeleydi. Búl aumaqta 498 000 evrey, 407 000 arab boldy. Búdan tys, IYerusalim men onyng irgesindegi auyldar derbes qúrylym retinde BÚÚ basqaryluyna qaldyryldy.

BÚÚ jer aumaghyn bólu jónindegi qaulysy arabtar men evreylerding jan sanyna mýlde sәikes kelmedi. Sol kezdegi evreyler Palestina jan sanynyng nebәri ýshten bir bólign qúraytyn. Al, olardyng menshigindegi jer kólemi nebәri 6-aq payyz edi. Nәtiyjesinde, olargha 56,48% jer tiyesili boldy. Onyng ýstine, olargha bólingen jerler ekonomikasy damyghan aimaqtar men teniz jaghalauyndaghy shúrayly alqaptar edi. Al jan sanynyng ýshten eki bóligin qúraytyn arabtar nebәri jer aumaghynyng 42,88% iyelendi. Al olargha bólingen jerler negizinen qyrattar men qu median qúnarsyz taqyr dalalar edi. Arab memleketteri men Palestinalyq arabtar búl qarargha tys-tyrnaghymen qarsy boldy. Arabtardyng úghymynsha, evreyler Palestinada memleket qúrugha tipten qúqysyz, tek qana az sandy últ retinde ómir sýruine bolady. BÚÚ evreylerge memleket qúrugha qúqyq berui arabtargha jasalghan shapqynshylyqpen parapar. Búl arabtardyng iyelik qúqyghy men kisilik qúqyghyn óreskel týrde ayaqqa taptau dep qabyldady. Al evreylerding tanymynda BÚÚ bólip basqaru jónindegi qarary evreylerding san ghasyrlyq armanynyng jemisi jәne úly dәuirding bastaluy. Tipti, evreylerding óz ata-qonysyna bolghan iyelik qúqyghyn qaytaryp aluy dep atady. Shyndap kelgende, iri elderding bólip basqaru jónindegi qarargha qoldau bildirui ózderining memlekettik mýddesinen tuyndaghan bolatyn. Evreylerdi jarylqay qoyayyq degen oy olardyng sanasyna kirip te shyqpaytyn. Odan tys, bólu júmystary kezinde de kóptegen mәselelerding kórinis tapqany da jasyryn emes. Sol sebepti, qarar jobasyn oryndau kezinde orta shyghystyng tynyshtylyghy men beybitshiligine jәne arabtar men evreylerding úzaq uaqyttyq qaqtyghysyna sebep bolatyn dauly mәselelerdi múragha qaldyryp ketti.

1947 jyldyng 29-qarashasynda BÚÚ bólip basqaru jónindegi qarary qabyldanghannan keyin arabtar men evreylerding beyresmy soghysy bastalyp ketken bolatyn. Eki jaqtyng qaruly kýshteri bir-birine shabuyldap, ólim-jitim kýn ótken sayyn kóbeye berdi. 1948 jyldyng nauryz aiyna deyin 1200 evrey ajal qúshty. Bastapqy kezde arabtardyng kýshi basym týskendey kóringen. BÚÚ qarary da tek qaghaz jýzinde qalatyn siyaqty edi. Aqyldy evreyler mәselening auyrlap bara jatqandyghyn birden sezindi. Jaghalaspay  jan qalmaytyndyghyn bilip, tek qarudyng kýshimen ghana memleket qúru bolatyndyghyn tanyp-bildi. 1948 jyldyng nauryz aiynda hagana qaruly kýshteri «Darret» dep atalatyn jospar jasap, arabtargha qarsy keng kólemdi  qaytarma soqqy jasady. Ondaghy maqsat arabtardan ósh alu ghana emes, bólip basqaru qararynda belgilengen evrey memleketine tiyesili territoriyany qaytaryp alyp, evreyler qonystanghan eldi-mekenderdi aman saqtap qalu bolatyn. Evreyler birtindep kýsh alyp, soghysta yryqty jaghdaygha qol jetkizdi. Irgun jasaghy asqan qatygezdigimen kózge týsti. Sәuirding toghyzynshy kýni olar IYerusalim manyndaghy Dejer Yasin qystaghyn qangha boyap, sol eldi-mekendegi 250 arabty er-әiel, bala-shagha demesten týp-týgel tigerge túyaq qaltyrmay qyryp saldy. 1948 jyly sәuir aiynyng sonynda 300 000 arab ózderining tughan jerin tastap, basy aughan jaqqa bosyp ketuge mәjbýr boldy.

Arabtar men evreylerding beyresmy soghysy bastalghannan keyin kóp ótpey AQSh ýkimeti arabtardyng jeniske qol sozym qalghanydyghyn kórip, bólip basqaru jospary jýzege aspaydy dep topshylady. Oghan qosa, AQSh-tyng múnay alyptary ýkimetke qysymdy kýsheytip, ýkimetting bólip basqaru josparynan bas tartuyn talap etti. Sayqal sayasattyng kesirinen AQSh-tyng evreylerdi qoldau jospary qúrdymgha ketuge shaq qalyp túrdy. 1948 jyldyng 19-nauryzynda AQSh-tyng BÚÚ-daghy ókili Uorren Ostin qauipsizdik kenesine jana bir qarar jobasyn úsynyp, bólip basqaru qyzmetin tolyqtay dogharudy, sonday-aq BÚÚ taghy bir mәjilisin shaqyryp, Palestinany uaqytsha senimdi basqarugha berudi úsyndy. AQSh pozisiyasynyng búlaysha qúbyluy evreylerding erekshe ashu-yzasyn tudyrdy. Olardyng memleket qúru armany kýl-talqan bolatynday qauipti shekke bettep bara jatty. Sol sebepti, evreyler 19-nauryzdy «qara týnek júma» dep ataydy. Sәuirding 16-kýni BÚÚ shúghyl jinalys shaqyryp, AQSh-tyng Palestinany senimdi  basqarugha beru jobasyn talqylady. Biraq, nәtiyje bolghan joq. Evreyler Palestinada toqtausyz qaruly qaqtyghys bolghanda ghana senimdi basqarudyng oryndalmaytyndyghyna kózi jetti. Sol sebepti, olar arabtargha bolghan qaruly shabuyldaryn ýdetip, AQSh-tyng senimdi basqarugha beru jobasynyng kýl-talqanyn shyghardy. Oghan qosa, AQSh-taghy evreylerge býiregi búratyn qarjy alpauyttary ýkimetke qysym jasap, Preziydent Garry Trumendi qayta-qayta mazalap jýrip, bólip basqaru jobasyn qoldaugha kóndirdi. Sonday-aq, eger, evrey memleketi qúryla qalsa, ony birden moyyndaugha sheshim qabyldatty.

Sol jyldyng 14-mausymynda Angliyanyng 7-kezekti gubernatory ser Alan Kanningem Palestinadan ketip, Angliyanyng atalghan aimaqtaghy ýstemdigin ayaqtatty. Sol kýni týsten keyin saghat 16.00-de evrey memleketshilderining býkil memlekettik komiyteti shúghyl jinalys shaqyryp, Teli-Aviva óner múrajayynda Izraili memleketining qúrylghandyghyn jariyalady. Jinalys tәuelsizdik deklarasiyasyn qabyldap, David Ben-Gurion bastaghan atqaru komiytetin qúryp, uaqytsha ýkimetting biyligin óz qolyna aldy. Osydan bastap, evreylerding tarihynda jana bir bet ashyldy. Teli-Avivada Izraili memleketining qúrylghandyghyn jariyalaghan son, on minut ótkende AQSh Preziydenti Garry Trumen Izraili memleketin moyyndaytyndyghyn jariyalady. Sodan ýsh kýn ótken son, 17-mamyrda, Kenes Odaghy da Izraili memleketin tanityndyghyn jariyalady.

Izraili memleketi qazirge deyin әlemde birden-bir BÚÚ-nyng qarary negizinde qúrylghan memleket ertinde atalady. Evreyler de 2000 jyl sergeldendik ómirdi bastan ótkizip, jútylyp-joyylyp ketpey, qayta memleket qúrghan erekshe bir últ sanalady. Olar 3000 jyldyng aldyna-aq ejelgi Palestina jerinde memleket qúrdy. Biraq, evreylerding tәuelsizdik tarihynyng uaqyty olardyng kýlli әlemge taryday shashylyp, kisi esiginde kýn kórgen uaqytynan әldeqayda qysqa. Myndaghan jyldargha sozylghan bosqyndyq ómir kezinde evreyler әlemdi kezip, bosyp ketti. Olar kóp jaghdayda bólshektenip, shaghyn kólemde toptanyp  túrmys keshirdi. Olardyng derbes eldi-mekenderi men qalalary bolghan joq. Ortaq tili, aiqyn últtyq kelbeti, birtútas psihologiyalyq erekshelikteri de bolmady. Bylaysha aitqanda, olardyng boyynda birtútas últqa tiyesili erekshelikterding júrnaghy da qalmaghan edi. Tayau zamangha kelgende keybir evrey oqymystylarynyng evrey memleketin qúru iydeyasyn ortagha salghanda úzaq uaqyttar boyy túnshyghyp jatqan últtyq sana-sezimderi ghayyptan tayyp, tanghalarlyq jaghdayda búrqanyp shygha keldi. Olardyng búl bastamalary alghashynda kýlkili jәne adamdardyng mýsirkeu sezimin qozghaytynday beyshara tirlik edi. Biraq, birtindep jandanyp, kýsh alyp, eng sonynda qiyaldan shyndyqqa ainaldy. Áriyne, Izraili memleketining qúryluy iri derjavalardyng qoldauynsyz jýzege asqan joq. Biraq, sol qoldaudy qolgha keltirgen evreyding erekshe daryndy jәne jan keshti úl-qyzdarynyng tynymsyz enbegining nәtiyjesi bolatyn. Evrey memleketshilderining kósemderi kýlli әlemdi kezip jýrip, ýgit-nasihat jýrgizip, ózine tileulester tauyp, kýshtilerden qoldau izdedi. Olar Germaniya patshasy men Týrkiyanyng súltandarynan, Angliyanyng bas uәzirlerinen, Amerika preziydentterinen, alpauyt elderding diplomattarynan, deputattar men qarjy alpauyttarynyng tilin tauyp, qoldauyna ie bolyp otyrdy. Europanyng kóptegen evreyleri búryndary  shetinen saudager, ósimqorlar bolatyn. Olar óz ghúmyrynda qolyna kýrek alyp, iyghyna jýk kóterip te kórmegen. Dene enbegining qalay bolatyndyghyn tipti de bilmeytin. Biraq, olar evrey memleketshilderining ýndeuimen Palestinagha baryp, osy bir qúnarsyz jerde eginshilikti kәsip etti. Basy auyryp, baltyry syzdady. Ashtyq pen joqshylyqtyn, auru men azyp-tozudyng azabyn bir kisidey tarta jýrip, qala-qalashyqtardy saldy. Ózderining qan-terimen Izraili degen memleketting negizin qalady.

1948 jyldyng 14- mamyrynda Izraili memleketining qúryluy evrey últynyng tarihyndaghy dәuir bólgishtik mәnge ie tarihy kýn boldy. Olar óz últynyng Otansyz kýy keshken tarihyna nýkte qoydy. Biraq, Izraili memleketining qúryluy evreylerding Izraili memleketin qúrudaghy astamshyldyq, ashqaraq sezimderin oyatyp, kórshilerin bóridey talady. Izraili memleketi qúrylghan 70-jyldan asa uaqyttan beri ainalasymen jaulasyp, soghys jaghdayynda ómir sýrip keledi. Bylaysha aitqanda, Izraili әr kýnin soghyspen nemese soghysqa dayyndalumen ótkizude. Sol sebepti, kýni býginge deyin Izrailiding irgesi bekemdelip, әlem moyyndaghan túraqty shekarasy syzylghan emes.

Jalghasy bar...

Raqym Ayypúly 

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3121
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2094
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1907