Biyl «Ruhany janghyru» baghdarlamasyna besinshi jyl. Bes jyl ishinde qazaq qoghamy aitarlyqtay ýlken sanalyq transformasiyany bastan keshirdi desek te bolady. Latyn әlipbii negizindegi jana әlippeni engizu mәselesi talqylanyp jatyr. Jana latyn әlipbii degenimiz ýlken qadam. Búl jyldar boyy kirillisany qoldanyp kelgen qazaq qoghamy ýshin algha jyljudyng bir kórinisi. Sebebi latyn әlipbii arqyly biz aghlyshyn tildi jәne týrki tildi qauymdastyqtarmen birlesetin bolamyz. Sebebi әlem latyn әlipbii negizinde kýn keship keledi. Artynsha «Qazaqstannyng 100 jana esimi» jobasy ayasynda da júmystar atqarylyp keledi. Kýni keshe ghana tórtinshi mausymnyng jenimpadary elge tanyldy. Preziydent arnayy qúttyqtap, olargha senim artty. Sonymen qatar «Qazaq tilindegi 100 jana kitap» jobasyn da este saqtaygha tiyispiz. Eng qúndy әri manyzdy jobalardyng biri. Joba ayasynda әlemge tanymal kitaptar audaryldy, olar endi qazaq tilinde sayrap túr. Tariyh, sayasat, ekonomika, menedjment boyynsha ýzdik tuyndylardy memlekettik tilde oqugha mýmkindik aldyq. Búl degenimiz qazaq tilining de damuyna ýles qosylyp jatqany degen sóz. «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng taghy bir ereksheligi ol onyng ishindegi kishi baghdarlamalardyng boluy. Sonyng biri «Atameken» baghdarlamasy. Atameken baghdarlamasy tughan jerine tu tigip, kishi otanyndy damytugha baryndy salu, ýlesindi qosu. Qayyrymdylyq pen eriktilikpen ainalysu.
Halyqtyng azamattyq belsendiligi «Atameken» kishi baghdarlamasyna kiretin qayyrymdylyq jәne volonterlik siyaqty salalardy damytudyng negizi dep esepteledi. Elding qoghamdyq sana-sezimin damytudyng barlyq satylary fokus-toptyq talqylaular barysynda súraqtardyng tolyq jauap beru arqyly zertteletini belgili. Sonymen birge halyqtyng әleumettik mәselelerdi derbes sheshuge dayyndyghy jónindegi qyzmeti jergilikti atqarushy organdardyng minez-qúlqyna, azamattyq qogham belsendilerine qoldau kórsetu dengeyine tikeley baylanysty.

«Eger siz túratyn oblystyng әleumettik mәselelerin sheshuge qatysu mýmkindigi bolsa, siz qatysasyz ba?» degen súraqqa barlyq ónirlerde kópshilik belsendi azamattyghyn bildirip, ózgeristerge qatysugha niyet bildirgenin arnayy әleumettik jeliler arqyly qoyghan súraghymyzdaghy jauaptardan bayqadyq.

Kópshilik trli jauap berip jatty. «Biz bәrimizdi belsendi týrde jazamyz», «Biz әleumettik jelilerde belsendi týrde jazamyz» degender kóp boldy. Olar óz otandarynyng damuyna ýles qosyp, kemshilikterdi әleumettik jeli arqyly aitugha mýddeli.

Ontýstiktegi halyqtyng biraz bóligi bos uaqytta ózderining tughan jerine, iydeologiyalyq jәne ruhany qoghamnyng damuyna óz ýlesterin qosugha mýmkindikteri bar. Ýlken qalalarda, mysaly, Núr-Súltan qalasynda, qoghamdyq is-qimyldargha mәjbýrlep tartylghan ótken teris tәjiriybelermen qoldau tapqan bastama bolmaghan. Almatyda belsendilikting jogharylauy halyqty aghymdaghy jobalardyng sapasyn jaqsartu jәne olardyng progressivti jýzege asyryluy ýshin azamattyq bastamalardy ontaylandyrugha әkelgenin de aita ketuge tiyispiz.

Kishi «Atameken» jobasy ayasynda ýlken sharualar atqarylyp keledi. Jobanyng basty maqsaty óz ónirine kómektesu ekenin úmytpaugha tiyispiz. Yaghny qayyrymdylyq kórsetu, kishi otanyna qolynnan kelgendi jasau. Biz barlyq mәseleni memleket sheship beruin qalaytyn qoghamda kýn keship jatyrmyz. Alayda mәsele tek qana memleketting aralasuymen sheshilmeydi, kóp jaghdayda ol jergilikti túrghyndardyng bastamasymen, tipti solardyng ózderining múryndyq boluymen sheshilip otyrady. Auyldyng oiy men qyryn, suy men nuyn sol auyldyng tumasy ghana biledi. Sol auyldyng tumasy ghana sol auyldyng mәselesin jetik biledi. Óz auylyna jany ashyp, kónili týsip, qúlazidy. Onyng kórkengi men damuyn qalaydy, sol ýshin baryn salady, tyrysady. Mine dәl sonday azamattardy óz auylyna qol úshyn beruge yntalandyru maqsatynda atalmysh baghdarlama «Ruhany janghyru» ayasynda jasalyp shyqty. Baghdarlamanyng maqsaty da sol ghoy, ruhty jandyryp, ishki jan-dýniyene ózgeris әkelu. Qayyrymdylyqqa shaqyru, ýgitteu, nasihattau.
«Atameken» kishi baghdarlamasy ayasynda talay sharua atqarylyp keledi. Osy uaqytqa deyin 100-den astam auylgha su tartyldy, kópir salyndy, jol jóndeldi. Onyng barlyghyn istegen sol auyldan týlep úshyp, qanaty qatayyp, qaltasy qarjygha tolghan qayyrymdy kәsipkerlerding arqasy, jylyjýrek jandardyng sebebi. «Atameken» baghdarlamasy ayasynda 2017 jyly 2.8 mlrd tengege qayyrymdylyq jasalghan. Barlyghy da auyl kәsipkerlerinin, audan mesenattarynyng arqasynda iske asty.

Jalpy óz auylyna, óz audanyna, ózining tuyp ósken ólkesine qol úshyn sozu tәjiriybesi ejelden bar dýniye. Mysaly Europa elderinde solay. Áygili futbolshylar ózderining audandaryna sport klubtaryn salsa, әigili boks maytalmandary auyl túrghyndaryna ýy salyp, baspanamen qamtamasyz etip jatqany әlemge әigili boluda. Sol siyaqty AQSh-tyng búrynghy basshysy Barak Obama ózining ata-babasy tuyp ósken ólkege, yaghny Keniyagha kóp kólemde qarjy audardy. Aytpaghymyz búl әlemdik tәjiriybede bar dýniye. Qazaq qoghamy qashanda óz auylyna qol úshyn sozghan. «Auyldan adam ketse de, adamnan auyl ketpeydi» degen naqyl sodan shyqsa kerek. Ghasyrlar boyy óz auylyna aghash egip, su shygharyp, aryq tazalap, jaylauy men qystauyn rettestirip otqan. Auylda bir qazaq ýy kóterse, ýilense oghan qol úshyn sozghan. Ony qazaq halqy «Asar» dep atap, iygi dәstýrge ainaldyrghan. Býginde sol asar jalghasyn tauyp, iri jobalargha múryndyq bolyp keledi. Sonyng biri osy «Atameken» kishi baghdarlamasy. Baghdarlamanyng jasalu tarihynyng ózi sonau ejelden kele jatqan iygi dәstýrmen qol ústasyp jatqanynan-aq kórip otyrmyz.

«Atameken» kishi baghdarlamasy mine joba astalghaly beri óz jalghasyn tauyp keledi. Ásirese pandemiya kezeninde baghdarlamanyng tiyimdiligi bayqaldy. Sebebi myndaghan júmys oryndary jabylyp, jýz myndaghan adam júmyssyz qaluda. Auyldan shyqqan kәsipkerler óz qol úshtaryn halyqqa sozyp, kómektesip keledi. Pandemiya bastalghan sәtte elimizding ontýstik aimaghyndaghy diqandar kóp zardap shekti. Myndaghan tonna kókenis tosynnan tuyndaghan virustyng saldarynan satylymgha shygharylmady. Sebebi shekaralar jabyq, aimaqtar arasyndaghy qatynas ýzilgen qalypty túrdy. Mine, sol sәtte elimizding biraz kәsipkerleri ónimderdi satyp alyp, taratugha óz ýlesin qosty. Artynsha ontýstikti su basyp, birneshe auyl túrghyndaryn ózge aimaqtargha evakuasiyalaugha tura keldi. Sol sәtte de elimizding týkpir-týkpirinen myndaghan jyly jýrekti kәsipkerler qinalghan halyqqa qol úshyn sozyp, kómegin ayamady. Búl da «Atameken» baghdarlamasynyng bir kórinisi bolatyn.

Qazaq qoghamy qashanda qayyrymdylyqpen kýn keship, sonyng arqasynda osy kýnge jetti. «Aqtaban shúbyryndy, alqakól súlama» sonyng bir dәleli. Ótken ghasyrda eki birdey alapat ashtyqta halyqtyng tútastay joyylyp ketpeuining artynda qazaqtyng bir-birine degen bauyrmaldyghy da jatyr. Ony esten eshqashan shygharugha bolmaydy. Qazaqstan qayyrymdy jandardyng arqasynda quatty, qayyrymdy jandardyng arqasynda berekeli әr damudy algha qoyady. Atameken kishi baghdarlamasy da sony tu etip keledi. Búl baghdarlamanyng beyresmy úrany da «Birindi, qazaq, biring dos, kórmeseng isting bәri bos» dep Hәkim Abaydyng sózimen beker aitylmasa kerek-ti. Baghdarlama óz jalghasyn tabuda, oghan sizding de qatysugha mýmkindiginiz bar. Bir tal ekseniz de, kómek ekenin úmytpanyz.

Abai.kz