Dosent, jaratylys ghylymdarynyn doktory Haqan Odúnjyúly Britaniyada medisinalyq elektronika salasynda maman ghalym edi. Kardif uniyversiytetinde júmys isteytin (Ol turaly myna siltemeni qaranyz http://mespru.research.glam.ac.uk/staff/hoduncu/)
Nazarbaev uniyversiytetining damuyna ýles qosu ýshin qyzmet istep jýrip osy sәuir aiynyng 21-i kýni 44 jasynda kenetten dýnie saldy.
Búl er azamat ýshin, patriot ýshin, elin sýigen ghalym ýshin ýlken mәrtebe. Islam dini «ghalymnyng siyasy shәiitting qanynan da qasiyetti» deydi. Haqan әri ghalym, әri otany ýshin janyn pida qylghan shәiit.
22 sәuir kýni Ystanbúlda túratyn atasy Ghany Odúnjynyng ýiine baryp kónil aittym. Qúrmetti ata, óte bayypty, salmaqty da salqyn qandy jan eken. Qúdaydyng jazghany, taghdyr solay eken dep beldi bekem buyp otyr.
Sonda Úly Britaniya qazaqtarynyng ókili Bәshir Janaltay «Haqan eli ýshin elining ghylymyna ýles qosam dep jýrip Atamekende dýnie saldy. Janazasyn sonda jerleuge úlyqsat etesiz be? Eger úlyqsat etpeseniz, týrik jәne aghylshyn oryndary býkil shyghyndaryn tólep sýiegin Ystambúlgha jetkizetin bolady. Alandamanyz, biraq úlyqsat etiniz, sýiegi tughan elinde qalsa jaqsy bolar edi" dep súrady.
Qúrmetti ata: "Osynda kelse jaqsy bolar edi, janazasyn ózimiz oqyp óz qolymyzben jerlesek beyitine baryp Qúran oqyp túrsaq", - dedi.
Sonan song otyrghan kisiler, balanyz - ghylym shәiidi. Shayitter shәiit bolghan jerinde jerlenedi. Úlyqsat etiniz. Ol Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev qúrghan Qazaqstannyng eng bedeldi ghylym ordasy bolghan Nazarbaev uniyversiytetinde dәris oqyp jýrip qaytys boldy. Qazaqstan úly memleket, olar sizge jaghday jasap janazasyna qatystyrar, baryp óz qolynyzben jerlep, topyraq salyp qaytasyz dedi.
Sonda ata: "Endi kópshilik biledi, el biledi. Sizder solay úigharsanyz solay bolar. Bala shaghammen, kelinmen aqyldasayyn", - dedi.
Mine, Haqanyng әkesi osynday sanaly, kópshilikti qúrmettegen, Allagha berik sengen ata. Ayauly úlyn, býkil Europa qazaghy maqtan etken úlynan airylsa da, Qúdaygha berik senip otyr. Sabyrlylyq kórsetip otyr.
Biraq ókinishke oray, shetel qazaqtarynyng múnyn múndap, qayghysyn seyiltuge tiyis Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy ýnsiz. 44 jastaghy deni sau azamat qalay óldi? Óz ajalynan óldi me? Bireu qastandyq jasady ma? Janazasy ne bolady? Osy súraqtardyng bәrin teksertip mәlimet alyp, Europa qazaqtarynda qazirgi payda bolyp otyrghan kýdikterdi seyiltse bolmas pa edi?
Qauymdastyq tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashevtyng ózinen eshqanday hat joq. Negizinde onyng qaza tapqan ghalymnyng otbasyna telefon soghyp, ata-anasyna, bala-shaghasyna kónil aityp qayghylaryna ortaqtasatyn jóni bar edi.
Osy kýnde Qazaqstanda «Shetel qazaghy Qazaqstangha ne beredi?» degen súraq jii qoyylyp jatady.
Kórip otyrsyzdar, shetel qazaghy otanyna janyn berip otyr. Búdan artyq nesin bersin? Múny kórip, bilip otyrghan kim bar? Búl jerde Qazaqstan halqyn kinәlap otyrghan joqpyz. Óitkeni búl jәit baspasóz qúraldarynda aitylmasa, kópshilikke estirtilmese, halyq qaydan biledi? Sondyqtan múny Qazaqstanda aitatyn, jalpy júrtqa jetkizetin birden bir oryn DÝNIE JÝZI QAZAQTARY QAUYMDASTYGhY. Al ol búl júmysty atqarmasa, onda kimnen ne kýtesin?
Súramaq bolghanymyz:
Búl jaghdaydy qauymdastyq aqparat qúraldaryna jetkizdi me?
Haqannyn janazasy tughan elinde qalsyn dep júmys istep otyr ma?
Tipti ata anasyna telefon soghyp, "perzeting tughan eli ýshin janyn berdi, tipti El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev kóp ýmit artyp qúrghan biregey uniyversiytetimizde júmys istegen kezinde dýnie saldy. Alla aldynan jarylqasyn. Múnday perzent tughyzyp, oqytyp elge jibergeniz ýshin sizdi qúttyqtaymyz jәne alghys aitamyz. Qauymdastyq tóraghasy Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng atynan, býkil Qazaqstan halqy atynan kónil aityp qayghylarynyzgha ortaqtasamyz" dep aitty ma?
Shetel qazaghy atamekeni Qazaqstangha qolynan kelgenining bәrin beruge dayyn, berip te jatyr.
Shetel qazaghynyn eng qymbattysy jany. Sony da berip jatyr. Eng oqymysty, eng jetken azamattarynyng biri bolghan Haqan Odúnjy 2012 jyly 21 sәuir kýni Astanada Núrsúltan Nazarbaev atyndaghy uniyversiytette elektronika salasynda sabaq berip jýrgende dýnie saldy.
Biraq múni elep eskergen Qazaqstanda kim bar? Múny eng basta Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy elep eskerui kerek edi?
Eger shetel qazaqtarynyng atamekeni ýshin istegen júmystary Qazaqstanda aitylmasa, halyqqa jetkizilmese әli biz talay jyldar "shetel qazaqtary Qazaqstangha ne beredi? Alam dep kelmener, berem dep kelinder" dep aityp jýretin bolamyz. Jiyrma jyldan asyp kele jatqan Qazaqstan tәuelsizdigin saqtau, elimizdi gýldendirip әlemning aldynghy qatarly elder qataryna qosu -- býkil qazaqtyng paryzy. Sol ýshin shetel qazaqtary men atameken qazaqtary arasyndaghy tuysqandyq, otandastyq baylanystar kýshti bolu kerek. Qazaqstanda shetel qazaqtary turaly jansaq pikirler bolmauy kerek. Sol siyaqty, sheteldegi qazaqtar arasynda da atameken turaly jansaq pikirler, atap aitqanda, Qazaqstan shetel qazaqtaryn kereksinbeydi, mensinbeydi degen qate pikirler bolmauy kerek. Múny boldyrmau eng aldymen osy Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghynyng júmysy emes pe?
Asa qayghylymyz. Arysym Haqan Odúnjynyng әli Qazaqstanyna da, Europa qazaqtaryna da bereri kóp edi. Mezgilsiz, jas kezinde kenet dýnie salghanyna qabyrghamyz qayysyp otyr. Biraq bәrinen de Preziydent Núrsúltan Nazarbaev tóraghasy bolghan, shetel qazaqtaryn atakemekenmen baylanystyrady, olarmen yntymaqtastyqty kýsheytedi degen úiymnyng osy qazagha mәn bermey otyrghany auyr tiyip otyr.
Ayauly baurym Haqan Odúnjy, Alla aldynan jarylqasyn, arysym. Barghan jering jannat, topyraghyng torqa bolsyn. Sening qadirindi týbi qazaq halqy biletin bolady. Eling saghan riza, sening aruaghyng da eline riza bolsyn.
«Abay-aqparat»
|