Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, Aqtaudaghy sot prosesining songhy eki otyrysy tómendegidey jaghdaylarda órbigen.

23-SÁUIR, 20-ShY OTYRYS (AYaGhY)

Roza Tóletaevanyng Batyrovqa súraghy: Seni bettesuge alyp kelgende advokatyng bolghan joq qoy, sondyqtan sen hattamada jazylghan sening sózdering emes, tergeushining qosqany ekenin aityp, tang qaldyn, solay emes pe?

Batyrov: Iya, solay. Tergeushiler, olargha keregin aitpasam, «sening problemalaryng bolady» dep qorqytty, «biz sening әieline birdene isteymiz, balalarynnyng da problemalary bolady» dedi.

Tanatar Qaliyev: Sen bizderding bireuimizden «kóterilu kerek» degendi estiding be?

Batyrov: Joq, estigen emespin.

Advokat Sәrsembina: Jauaptaulardan keyin eki ay boyy sen joldastaryna jala japqanyndy oilamadyng ba? Nege kórsetulerindi teriske shygharu jóninde aryz bermedin?

Batyrov: Tergeushilerden qorqtym, sondyqtan býkil shyndyqty sotta aitudy úighardym.

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, Aqtaudaghy sot prosesining songhy eki otyrysy tómendegidey jaghdaylarda órbigen.

23-SÁUIR, 20-ShY OTYRYS (AYaGhY)

Roza Tóletaevanyng Batyrovqa súraghy: Seni bettesuge alyp kelgende advokatyng bolghan joq qoy, sondyqtan sen hattamada jazylghan sening sózdering emes, tergeushining qosqany ekenin aityp, tang qaldyn, solay emes pe?

Batyrov: Iya, solay. Tergeushiler, olargha keregin aitpasam, «sening problemalaryng bolady» dep qorqytty, «biz sening әieline birdene isteymiz, balalarynnyng da problemalary bolady» dedi.

Tanatar Qaliyev: Sen bizderding bireuimizden «kóterilu kerek» degendi estiding be?

Batyrov: Joq, estigen emespin.

Advokat Sәrsembina: Jauaptaulardan keyin eki ay boyy sen joldastaryna jala japqanyndy oilamadyng ba? Nege kórsetulerindi teriske shygharu jóninde aryz bermedin?

Batyrov: Tergeushilerden qorqtym, sondyqtan býkil shyndyqty sotta aitudy úighardym.

Odan song Batyrov óz kórsetulerin tolyqtyrghan: Men Qayrat Ádilovtyn bir jas jigitterge memlekettik tudy órtetpey, ony ózimen alyp ketkenin kórdim. Sonday-aq, biz Jaras (Besmaghambetov. - J.Q.) ekeumiz jas jigitterding alang janyndaghy avtomobiliderding әinekterin syndyrmaq bolyp, olardyng iyelerin qorqytqanyn kórip, «óitpender» dep edik, jigitter qúlaq asty. Mәshinalar jýrip ketti.

Advokat Batiyeva sudiyagha: «Áli súralmaghan jәbirlenushiler boyynsha prosessualdyq sheshimder qabyldandy ma?» - dep súraq qoyyp, eks-әkim Sarbópeevti sotqa shaqyru jónindegi talap-tilekti esine salghan. Sudiya: «Jaqsy», - dedi de, kelesi kuәlardy shaqyrtqan.

«Múnayshy» mәdeniyet ýiining qyzmetkerleri Sәmbetov pen Amanbaev ózderining búrynghy kórsetulerin rastap, odan basqa eshtene qospaghan.

Kuә, órt sóndirushi  Jylgeldiyev Mayrambay: 16-jeltoqsanda biz 10 ret, 17-sine 10 ret, 18-ine 2 ret shaqyrular boyynsha shyqtyq. Alghashqy eki kýn obektilerding kóbisine jete almadyq, óitkeni polisiya qauipsizdikti qamtamasyz etpedi. Al bizding Áskery Jarghyda qauip tóngen jaghdayda órt sóndirushining shyqpaugha qúqyghy bar dep kórsetilgen.

Biraq Jylgeldiyev: «Basshylyq tarapynan obektige jetpeu jóninde búiryq boldy ma?» - degen súraqqa jauap beruden bas tartqan.

Advokat Sansyzbayúly: Órtengen kiyiz ýilerdi sóndiruge shaqyrular boldy ma?

Jylgeldiyev: Joq, alang manayynda bizding raschet boldy, biraq ol da kiyiz ýilerge jete almaghan.

Ereuilge qatysqan múnayshy Karajanov Rahmetolla 16-jeltoqsanda alangha ýsh jasar nemeresimen kelgendikten oqighalardan tysqary qalyp, ýiine erte ketip qalghanyn aityp, «Talghat Saqtaghanovtyn da alannan erte ketkenin kórdim» degen.

Ereuilge qatysqan múnayshy Ysqaqov Qayrat sot prosesinde birinshi ret poliyseylerding alanda kózden jas shygharatyn gaz qoldanghanyn (shamasy, ol ballonshalardan býrkilse kerek) aityp, búl zaldaghy júrttyng ashu-yzasyn tudyrghan. Kuә múnayshylardyng suday jana arnayy kiyimderin kiygen kóptegen beytanystar, sonday-aq, ónkey qara kiyim kiyip, betterin bókebaymen túmshalap alghan jas jigitter jóninde aitqyn.

Ysqaqov: Dәl osy jana arnayy kiyim men qara kiyim kiygender poliyseylerding shebine soqtyghyp, ony búzyp ótuge tyrysty. IYteredi de, sheginip ketedi, qaytadan payda bolyp, taghy iyteredi de, sheginip ketedi. Aqyrynda olar shepti búzyp ótip, sahnagha jýgirip shyqty.

Prokuror: Siz qalay oilaysyz, týptep kelgende, tәrtipsizdikter ýshin kim kinәli?

Ysqaqov: Qalay bolghanda da, myna 37 adamnyng ornynda Aytqúlov, Sarbópeev, Eshmanovtar otyruy kerek. Men ýshinshi úrpaqtaghy múnayshymyn, mening atam Ózen kenishterin ashty, әkem sonda júmys istedi, al men tipti óz balalaryma lagerge joldama ala almaymyn. Jyl sayyn ótinish jazamyn, biraq lagerge tek bastyqtardyng ghana balalary barady. Mening tikeley basshylarym - mýlde saryauyz jas jigitter. Olar jóndep is bilmeydi, al tehnikagha aqau týsse boldy, bas salyp bizdi, qatardaghy júmysshylardy kinәlap, dereu syiaqydan qaghady. Tehnika degening temir ghoy, al biz adamdarmyz.

Ysqaqov ózining sózin qobaljuly dauyspen: «Qúrmetti sudiya, siz әdiletti sheshim qabyldaysyz ghoy dep senemin! Siz әdiletti halyq sotysyz, býkil ýmit sizde!» - dep ayaqtaghan.

Sottalushylar Ayjan Dýisenbaeva men Parahat Dýisenbaevtyn qosymsha kuәlary - Dәmeli Dýisenbaeva men Marjan Aqbasova Ayjannyng tәrtipsizdikterge qatysyp, poliyseylerge tas laqtyruy mýmkin emes ekenin, óitkeni onyng ayaghynan auyr jaralanyp, alangha jetpegenin aitqan.

Kuә Qojamberdiyev Berden ózin 27-jeltoqsanda anasymen birge kóshede kele jatqan jerinen tútqyndap, polisiyagha alyp barghanyn, sonda maska kiygen adamdar: «16-sy kýngi oqighalar jóninde ne bilesin?» - dep súraghanda: «Eshtene bilmeymin» - dep jauap bergenin, odan song ony úryp-soghyp: «Ózing bankomatty birge tonaghan Ermúqanov Ertaydy bilesing be?» - dep súraghanyn, «Joq» degen song odan beter úryp-soqqanyn, basyna sellofan paket kiygizgenin, ózining qatty qorqyp, kimge baryp, qalay shaghymdanaryn bilmey sasqanyn, aqyry amalsyzdan hattamagha qol qoyyp, Ertaygha jala japqanyn, odan song Ertaydyng anasyna baryp, shyndyqty aitqanyn әngimelep bergen.

Qojamberdiyev: Ertay jóninde biletinim - ol ereuilge qatysqan joq. Men tergeu kezinde bergen kórsetulerimnen bas tartamyn.

Advokat Batiyeva sotqa kuә retinde Janaózen IIB-nyng bastyghyn, al advokat Juaspaeva qosymsha kuәlar - Ájighaliyeva, Popova, Pyastolov pen Janar Saqtaghanovany shaqyru jóninde talap-tilek týsirgen.

Odan әri jyldam qarqynmen qorghanys tarabynyng qosymsha kuәlary Bektúrova Aysha (S. Qoyshibaevtan), Nayjanova Tazagýl (Ádilovtyn anasy), Tanatov Ansar (Júmaghaliyev Múratbaydan) jәne Basshiyev Dauylbek (Ádilovtan) súralyp, olardyng barlyghy qysqasha kórsetuler bergen.

Búl kýni jalpy sany 26 kuә súralghan.

24-SÁUIR, 21-ShI OTYRYS

Sot otyrysy bastalar aldynda sottalushylar otyratyn jer men advokattar arasynyng edәuir qashyqtap ketkeni bayqalghan. Keshe ghana advokattar óz qorghauyndaghylarmen erkin cóilese alsa, qazir eki arany bir metr qashyqtyq pen konvoyshy bólip túratyn bolghan.

Sottalushy Esengeldi Ábdirahmanov ózining densaulyghy nasharlap ketuine baylanysty búltartpau sharasyn eshqayda ketpeu jónindegi qolhatqa auystyrudy ótingen. Basqa sottalushylar men advokattar múny qoldaghan, al prokurorlar ol ýshin dәrigerlik qorytyndy qajet degen.

Sottalushy Samat Qoyshybaev sudiyadan QPK-ning 100-baby qoldanylghan kuәlardyng zalda súraluyn ótingen: «Biz bir mafiya nemese lankester emespiz ghoy, kuәlardyng esimderin jasyrudyng qanday qajeti bar?» Sudiya Aralbay Naghashybaev: «Men búl jónende әldeneshe ret aittym, zang býkil erejelerding oryndaluyn talap etedi», - dep jauap bergen.

Dauys kýsheytkishten: «Arman» degen laqap atty kuә kórsetuler beruge dayyn,  - dep habarlaghan (zaldaghy bireu: «Búnday da bolady eken ghoy!» - dep tang qalghan).

Ózin «polisiya qyzmetkerimin» dep tanystyrghan «Arman» sergek, ózgertilgen dauyspen ózining aldyn-ala tergeu kezindegi kórsetulerin qaytalaghan: «Ereuilshiler alandaghy adamdardy, kiyiz ýy iyelerin qorqytty, bizding ar-abyroyymyzdy qorlady, odan song naqty әreketterge kóshti. Poliyseylerdi úryp-soqty, tas, janghysh shólmekter laqtyrdy, órtedi, qiratty». Sottalushylar Dosmaghambetov, P.Dýisenbaev, A.Dýisenbaeva, Erghazev, Áspentaev, Tóletaeva, Qarajanov, Tәjenov, Áminov, Nepesterdi atap, Tәjenovti «Piramida» dep te ataytynyn aitqan.

Prokurorlar oghan birneshe súraq qoyghan.

Súraq: Siz sottalushylardyng aty-jónderin qaydan bilesiz?

Jauap: Ózim poliysey jәne Janaózen túrghyny bolghandyqtan, olardyng kóbisin bilemin.

Súraq: Tәjenovti nege «Piramida» deydi?

Jauap: Onyng iyghynda piramida beynelengen tatuirovka bar, sondyqtan.

Súraq: Siz әielder bosanatyn ýy jaqtan qalqan, qaru ústap shyqqan poliyseyler tobynda boldynyz ba?

Jauap: Iya, boldym. Bir top búzaqynyng әielder men balalardyng sonynan quyp kele jatqanyn kórip, solardy qorghau ýshin aspangha oq attyq.

Súraq: Siz jaraqat aldynyz ba?

Jauap: Iya, basyma jaraqat aldym, maghan Bauyrjan Nepes tas laqtyrdy.

Odan song sottalushylar súraqtar qoyghan.

Parahat Dýisenbaev: Búl adam qarusyz júrtqa oq atty, sondyqtan da ol betin kórsetkisi kelmeydi. Onyng aitqanynyng bәri - ótirik!

Osy jerde basqa sottalushylar da oryndarynan úshyp túryp: «Onyng sózine senbender! Ol ótirik aitady, búl adam - halyqqa oq atqan Qyzylqúlúly! Eger bizge «srok jonyp berginiz» kelse, syrttay sottanyz!» - dep aiqaylaghan.

Sudiya: Qalay bolghanda da, biz laqap atty kuәlardyng barlyghyn súraymyz, odan da osy mýmkindikti paydalanyp, súraqtar qoyynyzdar, keyin pikirtalasta ózderinizding dúrystyghynyzdy dәleldeysizder.

Sәl tynyshtlghan sottalushylar súraqtar qoygha kóshken.

Áspentaev: Siz kiyiz ýilerding birinde qalghan polisiya qyzmetkeri Ádiyeva Mәdina turaly aityp, beyne bir ony tiriley órtemek boldy dediniz. Onday mәlimet qashan týsti?

«Arman»: Mәlimet rasiya arqyly 12:00 men 15:00 aralyghynda týsti.

Áspentaev: Mine, taghy bir ótirik. Mәdina bolghan kiyiz ýy iyesining aitqany - Mәdina asyqpay, zattardy jinaugha kómektesip, emin-erkin ketip qalghan.

Sudiya: Iya, dúrys aitasyz.

Ziyada Ótebekova, kәmeletke tolmaghan Qoyshybaevtyng anasy: Siz tәrtipsizdikter kýni azyq-týlik satylghan QamAzdardy tonaghan dediniz. Barlyghy qansha mәshina bolyp edi?

«Arman»: esimde joq.

Ziyada Ótebekova: men 16-jeltoqsangha deyin birneshe ay boyy dәl sol mәshinalarda satushy bolyp júmys istedim, sondyqtan anyq biletinim - sol kýni býkil KamAzdar jәne menimen birge júmys istegen adamdar týgel alannan eshqanday zardapsyz ketti.

Ayjan Dýisenbaeva: Men sol kýni qanday kiyimde boldym?

«Arman»: Esimde joq.

Ayjan Dýisenbaeva: Demek, ótirik aitasyn. Jaraqattanghan adamdargha nege kómektespedin?

«Arman»: Bizding mindetimiz qúqyqtyq tәrtipti kýzetu boldy.

Ayjan Dýisenbaeva: Meni alannan qay kezde bayqadyn?

«Arman»: Shamamen, 12:30-darda.

Ayjan Dýisenbaeva: Ótirik, búl kezde men auruhanad boldym.

Tәjenov: Eger meni alanda kórgen bolsanyz, ýstimde qanday kiyim boldy? Bas kiyimim qanday boldy? Jalpy boldy ma?

«Arman»: Esimde joq.

Tәjenov: Sen Múratsyng ghoy? Múrat Qyzylqúlúly? Eger mening laqap atym «Piramida» bolsa, seni «Eshek-Múrat» deydi, men seni tanydym.

Oqty qaru qoldanu jәne oqty qarudan jaraqattanghandar jónindegi súraqtargha «Arman» jauap beruden bas tartqan. Sonday-aq, onyng aituynsha, ol ózi ataghandardyng barlyghynyng әreketin kórgen jәne, tipti, olardyng әngimelerin estigen. Alayda, sottalushy Dosmaghambetov alandaghy әngimelerdi estu mýmkin bolmaghanyn, óitkeni dybys kýsheytkishter arqyly berilgen muzykanyng dybysy óte qatty bolghandyghyn aitqan. Sodan keyin «Arman» Dosmaghambetovtyng ne istemek bolghanyn onyng sózderinen emes, tek dene qimyldarynan ghana boljadym degen.

Sudiya: Dosmaghmbetovtyng qiratugha, úryp-soghugha, órteuge shaqyrghanyn naqty estidiniz be?

«Arman»: Joq, naqty estigen joqpyn.

Áminov: Siz meni qay kezde kórdiniz?

«Arman»: Shamamen, 12:30-darda.

Áminov: Ótirik, men alangha 13:00-den keyin keldim.

Júmaghaliyev: Qúrmetti sudiya, kuә «Arman» nege shyndyqty aitu jóninde ant bermedi? Jәne nelikten ol, basqa kuәlar tәrizdi, qújattargha qol qoymaydy?

Sudiya: Múnday kuәlargha óituge zang mýmkindik beredi.

Advokat Tasqynbaev: Tergeu kezinde siz neshe ret kórsetuler berdiniz?

«Arman»: esimde joq.

Advokat Tasqynbaev: Ayjan Dýisenbaeva turaly siz tergeushige birinshi kórsetu bergennen keyin tek bir ay ótkesin baryp aittynyz. Múnday uaqyt alshaqtyghy nelikten?

«Arman»: Kórsetulerdi esime týsu retine qaray berip otyrdym.

Advokat Tasqynbaev: Búryn Dýisenbaevanyng meken-jayyn biletin be ediniz?

«Arman»: Joq.

Tasqynbaev: Qúrmetti sudiya, kuә «Armannyn» tergeu kezinde bergen kórsetulerine silteme jasaugha rúqsat etiniz.

Sudiya: Rúqsat.

Tasqynbaev: kuә «Arman», siz ózinizding kórsetulerinizde Ayjan Dýisenbaevanyng tolyq aty-jónin, meken-jayyn, tughan jylyn ataghansyz, endeshe nege qazir meken-jayyn bilgen joqpyn deysiz?

«Arman»: Sirә, ol kezde bilip, qazir úmytqan bolarmyn.

Tasqynbaev: Alanda qansha adam boldy?

«Arman»: Bilmeymin.

Tasqynbaev: Tergeu kezinde siz alanda 4505 adam boldy degensiz.

«Arman»: Sirә, úmytsam kerek.

Tasqynbaev: Mýmkin, Ayjan Dýisenbaeva jóninde «esinizge týsirudi» sizden ótingen bolar? Onyng әkesi alanda óltirildi ghoy, sondyqtan bireu osy ólim jónindegi tekseristen qorqqan shyghar?

«Arman»: Joq, eshkim eshtene aitqan joq.

Advokat Tóleuqúlov: Tәjenovty siz qaydan bilesiz?

«Arman»: Ol búryn ústalyp, polisiyagha әkelingen.

Tóleuqúlov: Ol qalay kiyingen edi? Onyng basynda qanday bas kiyim boldy?

«Arman»: Nazar audarmadym, úmytqan da shygharmyn.

Tóleuqúlov: Siz tipti onyng tatuirovkasyn da esinizge týsirdiniz, nege onda kiyimi, bas kiyimi bolghan-bolmaghany esinizde joq?

«Arman»: Úmyttym.

Tóleuqúlov: Tәjenov búryn qay bap boyynsha sottalyp edi?

«Arman»: Bilmeymin.

Tóleuqúlov: Tergeude siz Tәjenovtyng 179-bappen sottalghanyn bilemin degensiz. Osynday manyzdy faktilerdi sizding birese este ústap, birese úmytuynyzdy nemen týsindiruge bolady?

«Arman» jauap bermegen.

Advokat Álibiyev: 16-jeltoqsanda sizde qyzmet kóligi bolyp pa edi?

«Arman»: Búl súraqtyng qaralyp jatqan iske qatysy joq.

Sudiya: kelesi súraq.

Álibiyev: Jauap bersin.

Sudiya: Álibiyev, mindetti týrde jauap berudi talap etuge bolmaydy.

Álibiyev: Siz sottalushylardyng mindetti týrde jauap beruin talap etesiz ghoy.

Sudiya: Qashan?

Álibiyev: «Arman», sizding janynyzda qanday qaru boldy?

«Arman»: Búl súraqqa jauap beruden bas tartamyn, óitkeni onyng búl iske qatysy joq.

Álibiyev: Sizge naqty qanday qauip tónip edi?

«Arman»: Maghan tas, janghysh shólmek laqtyrdy.

Álibiyev: Siz qanday kiyimde boldynyz? Arnayy kiyimde boldynyz ba?

«Arman»: Formamda boldym, arnayy kiyim jóninde jauap bermeymin.

Álibiyev: Siz qúlaghan poliyseylerdi kórdiniz be?

«Arman»: Alangha birinshi ret kelgende kórdim, ekinshi kelgende kórmedim.

Álibiyev: Siz QIIB-ning qyzmetkerisiz be?

«Arman»: Men polisiya qyzmetkerimin.

Álibiyev: Ekinshi ret kelgende poliyseyler tobyn kim bastady?

«Arman»: Búl súraqqa jauap beruden bas tartamyn, óitkeni onyng búl iske qatysy joq.

Talghat Saqtaghanov pen Roza Tóletaeva: Qúrmetti sudiya, siz bizdi jauap beruge mәjbýrleysiz, al ony nege mәjbýrlemeysiz?

Sudiya: Men sizderdi mәjbýrlegen joqpyn.

Advokat Juaspaeva: «Arman», Dosmaghambetov pen Áspentaevtyng meken-jaylaryn aitynyzshy.

«Arman»: Búl súraqqa jauap beruden bas tartamyn.

Sudiya: Aytynyz, eger bilseniz.

«Arman» shamamen aitqan.

Juaspaeva: Roza Tóletaevanyng meken-jayyn aitynyz.

«Arman»: Úmyttym.

Juaspaeva: Tergeude siz Rozanyng tolyq meken-jayyn aitqansyz.

«Arman»: Al qazir úmyttym.

Juaspaeva: Sizge foto kórsetip pe edi?

«Arman»: Fotodan tanyghandarymnyng barlyghyn men atadym.

Juaspaeva: Tanu nening negizinde jýrgizildi - kserokóshirmeler, týrli-týsti fotolar, tiri adamdar?

«Arman»: Qaralau beyneler negizinde.

Juaspaeva: Siz dene zaqymdaryn aldynyz ba?

«Arman»: Iya, moynymnyng syrt jaghynda, dәrigerlik kuәlandyrudan óttim, jәbirlenushi bolyp moyyndyldym.

Advokat Batiyeva: QPK-ning 100-babyn qoldanudy sizge tergeushi aitty ma?

«Arman»: Joq, búl mening yntam boldy.

Advokat Sansyzbayúly: Mening qorghauymdaghy Qosbarmaqovtyng poliysey Atabaygha qatysty әreketterin naqty surettey alasyz ba?

«Arman»: Naqty surettey almaymyn.

Juaspaeva: Aldyn-ala tergeude siz barlyghyn býgeli-shigeli surettegensiz, al qazir óitpeysiz. Siz kórsetulerden bas tartasyz ba?

«Arman»: Joq, bas tartpaymyn.

Sottalushalar tarapynan keybir jenil súraqtargha da «Arman» ne jauap beruden bas tartqan, ne «bilmeymin» degen.

«Armandy» súrau ayaqtalghan song sot týski ýziliske ketken.

Ýzilisten song sottalushy Ótebekov Janaydar shaqyrghan qosymsha kuә Sýieuov Bolatbek súralyp, tergeu «versiyasy» boyynsha dәl Janaydar tәrtipsizdikterge «qatysqan» uaqytta ol sottalushy men onyng anasyn óz mәshinasymen bir jerge aparghanyn aitqan.

Advokat Álibiyev birinshi sot otyrysynda advokattardyng laqap at jamylghandardy kuәlar qúramynan alyp tastau jóninde talap-tilek jasaghanyn, sot ol talap-tilekti ashyq qaldyrghanyn, al qazir onday kuәlardy súrau bastalyp ketkendigin sudiyanyng esine salghan. Sudiya osyghan oray sottalushylar, advokattar men prokurorlardyng pikirin súraghan. Prokurorlar әdettegidey qarsy bolghan. Sudiya kuәlar qúramynan QPK-ning 100-baby qoldanylghan kuәlardy shygharyp tastau jónindegi talap-tilekti qanaghattandyrmaytyndyghyn birden jariyalap, «Azamat» degen laqap atty kuәni shaqyrghan. Ol ózining sottalushy Jiger Amanjolovty «Sulpak» dýkenining synghan terezesine kirip bara jatqan jerinde kórdim degen búrynghy kórsetuin qaytalaghan. Jigerding dýkennen qalay keri shyqqanyn kórmegen. Osydan keyin ony polisiyagha shaqyryp, ol onda ata-anasyz barghan. Olar keyin kelgen.

Advokat Sәrsembina: «Azamat», aitynyzshy, qazir sizding qasynyzda kim otyr?

«Azamat»: Bir qyz ben mening mamam.

Sәrsembina: Aytynyzshy, sizge qatysty is qozghalyp, amnistiya qoldanylyp pa edi?

«Azamat»: Joq, is qozghaghan joq.

Sottalushy Amanjolov: Siz kórsetulerdi qashan berdiniz jәne tanu ýshin fotony sizge qashan berdi?

«Azamat»: Esimde joq.

Amanjolov: Siz mening kózim baylauly boldy dediniz. Mening qay kózim baylauly edi?

«Azamat»: Esimde joq.

Advokat Álibiyev: Siz «meni ústady» dediniz. Kim jәne qashan sizdi ústady?

«Azamat»: Poliyseyler 16-jeltoqsan kýni ayaldamada, shamamen 17:00-18:00-de ústady, anyq esimde joq.

Odan song «Nayks» degen laqap atty kәmeletke tolmaghan kuәni súraghan. Ol da Jiger Amanjolovtyng «Sulpak» dýkenining terezesine kirip bara jatqanyn kórgen jәne ony da polisiya «shamamen 17:00-de ústaghan».

Kelesi súralghan «Orazbaev Almaz» («OA») laqap atty kuә ózining tergeu kezinde aitqanyn qaytalaghan: alanda bolghan, «Aruana» qonaq ýiining manayynda bolghan, Eshmanovtyng ýiining janynda bolghan, Bópilov, Sarybaev, Qoyshybaev, Ermúqanovtyn tonap, órtep, qiratqanyn kórgen. «OA» birneshe iri oqighanyng - «Aruana» qonaq ýiining aulasynda bankomatty qiratyp, tonaudyn, Eshmanovtyng ýiin órteudin, avtomobiliderdi órteuding - kuәsi bolyp ýlgeruimen «erekshelengen».

Oghan da «dәstýrli» súraqtar qoyylghan: sottalushylardyng qalay kiyingendigi, olardy qashan kórgendigi jәne t.b. Jauap beru barysynda «OA» kýrdeli qatelikter jibergen: tergeu kezinde ol bankomatty UAZ avtomashinasynyng kómegimen alyp shyqty dese, endi... qolmen kóterdi degen. Sonday-aq, sottalushy Bópilovting familiyasyn fotokesteni qaraghan kezde bildim degen, al fotosuretterding familiya... kórsetilmey nómirlenetini aiqyndalghan. Tergeu kezinde Ermúqanovtyng qolynda janghysh shólmek pen tayaq kórdim dese, sotta tek shólmekti ghana aitqan. Búl qarama-qayshylyqtargha tipti prokurorlardyng ózi nazar audarghan. Mәselen, «OA» búryn Sarybaevtyng bankomatty OMG aulasynda qiratqanyn kórdim dese, endi ol «Aruana» qonaq ýiining aulasy bolyp shyqqan. Jәne ol tergeu kezinde Berden Qojamberdiyevti tanitynyn, tipti onymen sóileskenin aitsa, endi «tanymaymyn» degen.

«Orazbaev Almazdyn» osynshalyqty ret shatasuyna nazar audarghan kezde ol múny «súraqtardyng kóp bolyp», «basyn qatyryp jiberuimen» týsindirgen.

Odan keyin súralghan «Alpysbaev Qayrat» («AQ») laqap atty kuә basshylyqtyng ózin kiyiz ýy tiguge jibergenin, alandaghy tәrtipsizdikterding bastapqy kezin kórgenin, biraq naqty kimderding tas laqtyryp, kiyiz ýilerdi qiratyp, órtegenin kórmegenin aitqan. Onyng sózinshe, tәrtipsizdikterding aldynda oghan Jannat Múrynbaev kelip qorqytyp, alannan ketuin talap etken. Osy kezde sóz súraghan Múrynbaev: «AQ», siz dinge senesiz be?» - dep súraghan. Sәl ýnsizdikten keyin: «Dúgha oqudy qoyghansyng ba? Bojenko, sen múnyndy qoy, sol kýni men senen júmys turaly súradym, esh qorqytqan joqpyn. Men seni kóp nәrsege ýiretip edim ghoy. Nege maghan jala jabasyn?» - degen. Ýnsizdikten keyin kenet «Alpysbaev Qayrat» jylamsyrap: «Jannat, bauyrym, keshir meni. Ant etem, men bәrin aitqym kelgen. Meni mәjbýrledi. 18-jeltoqsanda meni ústap alyp, polisiyagha apardy da, úryp-soghyp, azaptady. Men seni, sening otbasyndy bilemin, eki ay boyy qinaldym, asylyp ólgim keldi. Sen otyrmauyng ýshin men bәrin isteymin!» - degen.

Múrynbaev: Men seni keshiremin, Alla seni keshiredi, jigitterding bәri keshiredi, qorqpa, shyq beri.

Advokat Biysekeshev: Qúrmetti sot, kuә «Alpysbaev»-Bojenkony sot zalyna ótkizudi ótinemin.

Sudiya prosess taraptaryn súraghan. Barlyghy Biysekeshevpen kelisken, tek prokurorlar sottyng qarauyna qaldyrghan. Biraq sudiya sottyng hatshysyna Bojenkony alyp kelu jóninde núsqau bergende ol «ketip qaldy» dep, taba almaghan. Zaldaghylar: «Ony qorghau kerek. Oghan qauip tónui mýmkin», - dep sybyrlasa bastaghan.

(Keyinirek, Aleksandr Bojenkonyng balalar ýiining tәrbiyelenushisi, jaqynda ghana bireu asyrap alghan jetim ekendigi aiqyndalghan).

 

Odan song «Saparghaliyev Artur» laqap atty kuә, patruli polisiyasynyng qyzmetkeri 16-jeltoqsanda polisiya shebinde túryp, sottalushy Múrat Qosbarmaqovtyn poliyseylerge tas laqtyryp, «qysymshylyk sóz aitqanyna» kuә bolghanyn, aqyr yaghynda poliyseylerding alannan qashyp ketkenin kórsetken.

Qosbarmaqov: Men qalaysha «sózben qysymshylyq jasadym»? Qúlaghyna sybyrladym ba, әlde býkil alangha aiqayladym ba? Sonda poliyseyler menen qorqyp jan-jaqqa qashty ma?

«Saparghaliyev»: Barlyghyna sózben qysymshylyq jasadyn.

Advokat Sansyzbayúly: Alanda jinalghandardyng qolynan birdene kórdiniz be?

«Saparghaliyev»: Kóretin mýmkindik bolghan joq.

Sansyzbayúly: Qosbarmaqov laqtyrghan tastardyng kólemi qanday edi?

«Saparghaliyev»: Kólemin aita almaymyn.

Sansyzbayúly: Sizge fotografiyalar kórsetti me?

«Saparghaliyev»: Iya, 5-6 fotografiya kórsetti, solardan men Qosbarmaqovty tanydym.

Sansyzbayúly: Qosbarmaqov bireuge tiygizdi me?

«Saparghaliyev»: Kórmedim.

Súraudyng ayaghynda Qosbarmaqov kuәning dauysynan sottalushylardy alyp jýrgen kezde ýnemi olargha qysym jasap, qorqytatyn konvoyshy Shamshuddinovty tanyghanyn mәlimdegen.

Eng sony bolyp qosymsha kuә -sottalushy Ótebekov Janaydardyn anasy Ermekova Qyrmyzy súralghan. Ol tәrtipsizdikter kýni úlynyng ózining qasynda bolghandyghyn aitqan.

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 25-sәuiri.

«Abay-aqparat»