Jaqynda ghana oppozisiya qatarynan ketken Toqtar Áubәkirov turaly «ergejeyli» Ghany Qasymov: «Toqtar qay jerde, kimmen bolmasyn men ýshin, sonday-aq esi dúrys adamdar ýshin, ol ergejeyliler elindegi Gulliyver sekildi kórinedi», - dep qayyrdy. Onyng sózi «ergejeyli» Ámirjan Qosanovtyn: «Áriyne, Batyrdyng qatarymyzdan ketui onay soghyp túrghan joq. Biraq kez kelgen sayasy partiyanyng jeke túlghalargha ghana sýienui - dúrys emes. Tanymal da bedeldi adamdardyng boluy, sóz joq, ong faktor, biraq ol sheshushi faktor emes!», - degen sózimen tolyqty. Endi «ergejeyli» Ermúhamet Ertisbaev ne der eken dep kýtip otyrmyz.

Osy Ghany Qasymov ta oilanbay sóiley salady. Sonda biz ne, ergejeyliler elinde jýr me ekenbiz? Borattyng sózin qalaulymyz Qasymov aityp qatyrdy, sóitip. Oppozisiyadan bir ala shapan, biylikten bir ala shapan kiygen aghamyz «razmerden» janylyp qaldy ma eken, әlde? Kerek kezinde op-onay oppozisiya bola salatyn búl aghamyzdy olay da, búlay da oiqastatyp qoyghan zaman-ay desenizshi. Ghany Qasymovqa «jiyn-terinimizden tóbe kórsetip jýriniz» dep әulekilendirip qoyghan osy oppozisiyanyzda da myqty ústanym joq-au ózi.

Jaqynda ghana oppozisiya qatarynan ketken Toqtar Áubәkirov turaly «ergejeyli» Ghany Qasymov: «Toqtar qay jerde, kimmen bolmasyn men ýshin, sonday-aq esi dúrys adamdar ýshin, ol ergejeyliler elindegi Gulliyver sekildi kórinedi», - dep qayyrdy. Onyng sózi «ergejeyli» Ámirjan Qosanovtyn: «Áriyne, Batyrdyng qatarymyzdan ketui onay soghyp túrghan joq. Biraq kez kelgen sayasy partiyanyng jeke túlghalargha ghana sýienui - dúrys emes. Tanymal da bedeldi adamdardyng boluy, sóz joq, ong faktor, biraq ol sheshushi faktor emes!», - degen sózimen tolyqty. Endi «ergejeyli» Ermúhamet Ertisbaev ne der eken dep kýtip otyrmyz.

Osy Ghany Qasymov ta oilanbay sóiley salady. Sonda biz ne, ergejeyliler elinde jýr me ekenbiz? Borattyng sózin qalaulymyz Qasymov aityp qatyrdy, sóitip. Oppozisiyadan bir ala shapan, biylikten bir ala shapan kiygen aghamyz «razmerden» janylyp qaldy ma eken, әlde? Kerek kezinde op-onay oppozisiya bola salatyn búl aghamyzdy olay da, búlay da oiqastatyp qoyghan zaman-ay desenizshi. Ghany Qasymovqa «jiyn-terinimizden tóbe kórsetip jýriniz» dep әulekilendirip qoyghan osy oppozisiyanyzda da myqty ústanym joq-au ózi.

Qoghamnyng pikiri qaq jarylyp jatqan kezde, oida joqta payda bola ketetin Ermúhamet Ertisbaevty joqtatpaytyn sóz aityldy neghylsa da. Qasymovtyng ólshemimen alghandaghy «ergejeyli» Ermúhamet Ertisbaevtyng «mәlimdemesi» asa qajet te bolmay qaldy, shyndyghyn aitqanda. Sebebi «Azattan» nege ketkenin, onda da jay ketpey, jogharghy biylikti nege qoldap shyqqanyn túnghysh gharyshker ózi-aq aityp berdi. Biraq oppozisiyadan ketken «túnghysh» emes ol!

Byltyr Álihan Baymenov memlekettik qyzmetke ketken kezde qalay shuladyq. Aytpaghan sóz, taqpaghan ataghymyz qalmady. Sóitsek shulaghan halyq emes, Baymenovting ózining «ata jaulary» bolyp shyqty. Toqtar Áubәkirov ketken kezdegi qisyngha salsaq, solay bolyp túr ghoy. Tipti, Ámirjan Qosanovtyng sózimen aitqanda, әrkimning erki ózinde. Adam ata-anany tandap almaydy, sodan song Otandy tandap almaydy. Al partiya degeniniz auystyra beretin qolghap siyaqty bolyp qaldy bizde. Bir taraptan búl da dúrys shyghar, myqty partiya bolmasan, qataryng setiney beredi óstip.

Sonymen basqasy basqa, Toqtar Áubәkirovting búl «ketisi» el arasyn biraz dýrildetti. «Oppozisiyagha da, biylikke de barmay, әdemi qartayyp, demalysqa ketui kerek pe edi», - dep te oiladyq. Biraq «bóltirik bórik astynda» dep qamsyz jýre beretin keshegi kýn emes, syrttandar syrttap jýrgen býgingi kýnimiz asa bir saqtyqty qajet etedi. Degenmen bolary boldy, boyauy sindi. Batyrdyng «ketisi» oppozisiyanyng óz múny turaly oilandyrmay qoymady.

Oppozisiyanyng júldyzdy sәti keshegi «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» halyqtyq partiyasymen, bәlkim sodan songhy «Naghyz Aqjolmen» birge ketkendey kórinedi. Eki ondyqta búl qozghalystyng ózindik tarihy da qalyptasyp ýlgerip qaldy. Tipti Serikbolsyn Ábdildin siyaqty «zeynetkerleri» de bar. «Halyqaralyq saudadaghy» Ákejan Qajygeldin de aqyry «Antanta» odaghyn qúra almay ketti. «Sen túr, men atayyn» azamattardyng jariyagha jar salyp ketkeni bar, jym-jyrt ketkenderi de joq emes. Al keybireulerining ketkeni de belgisiz, ketpegeni de belgisiz.

Esterinizde bolsa, әu basta Oljas Sýleymenov te «Últtyq kongress qozghalysyn» qúryp, pikirin ashyq aityp, oppozisiya bolghanday bolyp jýrgen edi. Ol kezde tәuelsizdikti endi alyp, abyr-sabyr bolyp jatqan el edik. Sonda olar oppozisiyanyng «iyisin» sezdi me, dәmin alyp ýlgerdi me, ol jaghynan beyhabarmyz. Biraq kóp uaqyt ótpey Oljas aqynnyng Italiyagha elshi bolyp ketkeni mәlim. «Oppozisiyada jýrgennen keyin taza jýru kerek», - deydi sayasattanushy Ázimbay Ghali. «Sol «Últtyq kongress qozghalysynyn» basshylary meninshe, mys satqan, salyqsyz dýniyeler satqan. Sóitip tәp-tәuir aqsha jasaghan...», - dep joramal aitady ol. Sol aqsha oppozisioner aqyn Oljas Sýleymenovting «týbine» jetip tynypty-mys.

Oppozisiyanyng aqsaqaly Serikbolsyn Ábdildin jariyaly týrde Ghaziz Aldamjarovqa ornyn tapsyryp, demalysqa ketkeni barshagha belgili. Onyng ornyn basyp otyrghan Aldamjarov ta «sau siyrdyng tezegi emes». 2000 jyly Preziydent әkimshiligine ketip, qaytyp Kommunistik partiyagha kelgen adam. Biylikting «tól» oppozisioneri Ákejan Qajygeldinning songhy kezde kýmәndi istermen ainalysa bastaghany bayqalyp qaldy. Shet elge baryp jan saqtaghan eks-oppozisionerlerding ishinde belgili jurnalist Biygeldi Ghabdullin de bar bolatyn. Keyinnen Preziydentten keshirim súrap, elge kelip, sýiikti isi jurnalistikamen ainalysyp jýr. Ábilәzov týrmeden shyghu ýshin «Qazaqstan demokratiyalyq tandauynan» bas tartyp, BTA Bankke barghan. Ol jalpy partiyany bylay qoyghanda, óz elin «otyrghyzyp» bir-aq ketti. Osynday-osynday qulyq-súmdyqtar bolmasa, qazirgi qoghamdyq ómirimiz saqarday qaynap jatatyn ba edi, kim bilsin? Sol qatarda yaghny «basy isteytinderdin» qatarynda tekti atanyng úrpaghy Oraz Jandosov ta bar edi. Oppozisiyadaghylarmen birge biraz qiyndyqtardy basynan ótkergennen keyin, qajydy ma, Azat Peruashevke kenesshi bolyp ketti. Taralymy 35 myng danamen shyghatyn «Respublika 2000» degen gazet bolghan edi kezinde. Oppozisiyalyq basylymnyng bas redaktory Lira Bayseytova da «onay shaghylatyn janghaq» bolmaghan. Basynan talay shyrghalandy ótkergen ol qazir Jenevada túrady. Sanatta bar, sapta joq, biraq. Tólegen Jýkeev «Azat» partiyasynyng basshylyq qúramynan shyqqanymen, A.Sәrsenbayúly atyndaghy qorda qaldy. Al Tólen Toqtasynovty ýnsiz ketken oppozisionerlerding qataryna jatqyzsaq, renjy qoymas. Qazir Mongholiyada densaulyghyn týzep jýrgenge úqsaydy. Degenmen «Qazaqstan Demokratiyalyq tandauy» halyqtyq partiyasy әli óz missiyasyn oryndap bolghan joq» degen pikirde ekenin oqyp qalghan edik birde. Otbasyn alyp, ýnsiz ketkenderding taghy biri Ghalymjan Jaqiyanovty Haniyanda dep estiymiz. Songhy atalghan ekeuinin, alayda, sayasy kýrespen týk qatysy joq kәsipkerlikteri turaly kóp aitylady. Al ketkeni de belgisiz, kelgeni belgisiz Aydos Sarymnyng esebi týgel. Naghyz sayasy oiynnyng sheberi bolyp alghan ol eki jaqpen de til tabysyp jýrgendey kórinedi. Sondyqtan sayasattanushy emes, sayasatker retinde tany bastaghan siyaqtymyz ony. Biraq elge, últqa, memleketke paydaly sóz aityp jýrgenin moyyndauymyz kerek onyn. Qaytkende de ol Dosym Sәtbaev emes.

«Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» halyqtyq partiyasynyng qúramynda bolghan Asylbek Qojahmetov qazir ghylymmen ainalysyp jýr. Halyqaralyq biznes akademiyasynyng rektory. Búryn deputat bolghan Uәlihan Qaysar «Azat» partiyasynyng qúramynda biraz jýrgen edi. Bir kýni «Ádilet» partiyasy tóraghasynyng orynbasary bolyp shygha keldi. Uәlihan Qaysar byltyr Preziydent saylauyna týsip, qazaq tilinen test tapsyrghanda ótpey qalyp, aty bir shyqty, biraq. Odan keyin «Ádilet» partiyasynyng orynbasarlyghynan týsip qalypty dep estidik. Biz ýshin, kelgeni de, ketkeni de belgisiz oppozisionerlerding biri bolyp qala berer endi. Sodan qaytyp Uәlihandy kórmedik. Oljas aqyn «oppozisioner» bolyp jýrgende orynbasary bolghan Gýljan Erghaliyevanyng keyin ashyq ketkeni «Svoboda slovadan» belgili. Qazir ózining «Guljan.org» sayty arqyly anda-sanda jylt etip bir kóringeni bolmasa, onyng da «ýni» óshti.

«Adam múqalady, sondyqtyn formalidy adamdar úzaq uaqytqa shyday almaydy. Ne prinsiypin ózgertedi, ne úzaq jýredi. Oppozisiyada jýru ýshin jýrekting týgi boluy kerek. Sonday-aq qattylyq, batyldyq, úyatty bolu kerek», - deydi Ázimbay Ghali. «Bizding oppozsiyalyq partiyalar sistemadan tys shyqqan partiyalar. Olar óte kýrdeli jaghdayda. Olardy qolynan sýirep, sayasy rejimge kirgizip, auyr portfeliderdi berip qoi kerek. Sonda qoghamda dialog bolady. Ol kóp shyghyndy, kóp aqshany, jýikeni qajet etedi. Biraq әrqashanda oppozisiya bola bilu kerek», - dep oiyn qorytty sayasattanushy.

Shynynda da, «oppozisiya biliksiz» dep aita salu auyzgha onay ekenin osy joly bayqadyq. Oppozisiyada jýrgen azamat ústamdy bolmasa, qarsy jaqtyng sayasy tehnologyalaryna tez berilip qoyy әbden mýmkin. Ózderining taram-taramy shyghyp jatqanda qalay min tagharyndy da bilmeydi ekensin. Qaysysyn alyp qarasynyz da taghdyrly. Bas kótere almaytynday sheri bar. Áyteuir ilinip-salynyp kele jatqanyna shýkir deging de keledi. Qazir oppozisiya dese kózimizge Ámirjan Qosanov elesteydi. «Qúlamaytyn, qúlap qalsa tez túryp kete alatynday boluy kerek» degen túlgha osy Ámirjan ghana siyaqty qúddy. Jarmahany da, Bolaty da kózge kórinbeydi. Bastary birikpey, tóbeleri toqaylaspay, әrqaysysy әr jaqta jeke bastyng qamyn kýittep ketken eks-oppozisionerlerge alghashynda ayaushylyqpen qaraytyn edik. Endi qúrmetpen qaray bastaghan siyaqtymyz ba, qalay?..

Ásilinde «qúrmet» degen sózben «zeynet» degen sóz qatar jýretinin úmytpayyq, aghayyn. Neghylsa da búlardyng Toqtarmen toqtamasy belgili bolyp qalghan sekildi. Artynyng qayyryn bersin, әiteuir.

«Halyq sózi» gazeti