Qúrmetti mýfti, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng eks-bas mýftii Rәtbek qajy Nysanbayúlymen súhbat.

- Haziret, qazir qayda, nendey ispen ainalysyp jýrsiz? Jalpy, songhy kezderi baspasóz betterinen kórinbey ketken sekildisiz.

- Bismilahiyr-rahmaniy-rahiym! Joq, men kórinip jýrmin. Biraq, bas­pasóz ókilderi ózderi qúlshynyp izdep kelmese, men eshkimdi izdep barmaymyn. Ótken Oraza aiynda «Almaty» telearnasynda bir saghat tikeley efirde sóilep, sonda bar­lyghyn aittym.

Qúrmetti mýfti, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng eks-bas mýftii Rәtbek qajy Nysanbayúlymen súhbat.

- Haziret, qazir qayda, nendey ispen ainalysyp jýrsiz? Jalpy, songhy kezderi baspasóz betterinen kórinbey ketken sekildisiz.

- Bismilahiyr-rahmaniy-rahiym! Joq, men kórinip jýrmin. Biraq, bas­pasóz ókilderi ózderi qúlshynyp izdep kelmese, men eshkimdi izdep barmaymyn. Ótken Oraza aiynda «Almaty» telearnasynda bir saghat tikeley efirde sóilep, sonda bar­lyghyn aittym.

Sondyqtan, mening tartynyp jýr­gen túsym joq. Al, búl jerge memleket basyndaghy elge tútqa, abyroyly azamattardyng elbasynyng atynan ait­qan ótinishimen keldim. Olardyng aitqandary dúrys shyghyp, solardy retke keltirdik. Al, qazir demalyp jýrmin. Demalysta jýrip ýsh kitap jazdym. Mening búghan deyin de onnan astam kitabym shyqqan. Qazaq qazaq bolghaly, Qúrandy alghash arabshadan qazaqshagha audarghan adammyn. Jasyratyny joq, ol 200 myng danamen tarady. Oghan «agha, osyny au­darsanyz» dep úsynys jasaghan Ózbekәli Jәnibekov bolatyn. Men «audaruyn audaramyn, biraq, maghan kómekshi hatshy kerek» dedim. Sodan janyma hatshy berip, men audaryp shyqtym. Ókinishtisi, men bir audaryp oqyghanymnan birden baspagha berip jiberdi. Qaytip kóre alghanym joq. Biraq, sonda da jaqsy shyqty. Degenmen, bir qarap baryp baspagha bergende odan da jaqsy bolyp shyghar ma edi? Alayda, qúdaygha shýkir, basqa audarmalardyng barlyghyn kórip, kónili tolmaghan halyq qazir mening audarmamdy tappay jýr. Búl maqtanghanym emes, bolghan jayt.
- Demek, qazirgi Qúrannyng audarma­lary syn kótermeytin bolghany ma?
- Men bireudi jamandamaymyn. Ózdering oqyp, ózdering baghasyn bere berinder.
- Jamandau emes, pikiriniz...
- Joq, bireu jayly birdene deu maghan jaraspaydy. Halyq ózi oqyp, baghasyn beredi. Qazir qanshama kitap shyghyp jatyr. Al, adamdar diny kitaptan zerigip ketti. Qaysysy qúndy ekenin halyq ózi aqyrynda biledi. Sondyqtan, men auzymdy auyrtpay-aq qoyayyn.
- Haziret, qazirgi qoghamdaghy diny ahualgha kóniliniz tola ma?
- Men endi dindi qúrghan adammyn ghoy.
- Diny basqarmany...
- Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyn qúryp, sony tughan adammyn. Búghan tikeley Kremliden Kolbinge qonyrau shalghan. Kolbin de qoldaghan. Sodan song maghan «siz endi ýkimetten qol qoydyryp jiberiniz» dedi. Ol kezdegi Ýkimet basshysy Núrsúltan Nazarbaev. Men ol kisige әli kýnge ýlken alghysymdy aitamyn. «Nege?» dep birauyz súramastan, «qaghazynyzdy әkeliniz» dedi de qol qoyyp berdi. Búl onyng erligi, jigerliligi. Meni ol kisining Qazaqstandy kóteruge degen yntasy qyzyqtyrdy. Osylaysha, 1990 jyly 12 qantarda júma kýni Diny basqarmany ashtym.
- Diny basqarmanyng sol kezendegi róli qanday boldy?
- Men 1975 jyly Liviya uniyversiytetin bitirip kelgen kezde Qazaqstanda 25 meshit qana bar eken. Alty oblysta mýldem meshit joq bola­tyn. Olar - Qostanay, Torghay, Jez­qaz­ghan, Manghystau, Óskemen jәne Tal­dyqorghanda. Qazaqstanda KSRO-nyng ke­zinde 50 meshit ashtym. Meni Kremlige shaqyryp alyp, ýsh kýn tekserdi. Kremlide, Ministrler Kenesinde jәne basqa jerde. Ýsheuinde de jauap bergen son, «asha beriniz, biraq, eshkimge qúpiyany aitpanyz» dedi. Al, keyinnen, Diny basqarma qúrylghan song myndap meshit ashyldy.
- Kremli súraghan qanday qúpiya, aitpaysyz ba?
- Aytpaymyn. Ol aitylatyn nә­r­seler emes. Mәselen, Diny basqar­many Kremli arqyly ashtym. Biraq, kim ar­qyly ekenin aitpaymyn. Olardyng ózi «haziret, eshkimge, esh jerde aitpanyz» degen. Alayda, ashugha kómektesemiz dedi jәne ashyp berdi. Endi jemisin jep jatyrmyz, ar jaghyn izdep qaytemiz.
- Onda sol óziniz ashqan mýftiyattan ketuinizge ne týrtki boldy?
- Joq, qazir aitpaymyn. Onyng da aitylatyn uaqyty keler. Ózderi de biledi. Sol ýshin men qazir asyghystyq jasaghym kelmeydi.
- Jana Diny basqarma qúrylghan song myndap meshitter ashylghanyn aittynyz. Qazir jekelegen adamdardyng meshit ashyp, oghan ózining ata-babasynyng atyn berui ýrdiske ainalyp bara jatqanday. Búghan ne deysiz?
- Osy halyqtyng kóniline tiyetin sóz. Mәselen, men Talghardaghy jәne qazirgi Belbúlaq (búrynghy Michuriyn) pen Jetigen (búrynghy Nikolaevka) auyldyq okrugterindegi ýsh meshitti týrikterge salghyzdym. Protokol boyynsha tórt meshit salulary kerek bolatyn. Alayda, bir meshitti ózderi jep ketti. Týrikter de jaqsy jeydi eken. Arabtargha Almaty qalasy men oblysyna jәne Ontýstik Qazaqstan oblysyna jiyrmadan astam meshit salghyzdym. Mening uaqytymda әueli jay adamdar, odan song qaltaly azamattar men burokrattar jәne sheneunikter meshit sala bastady. Al, múnyng bәrin men halyq ýshin, din ýshin paydaly dep bilemin. Bәribir olar ony ana jaqqa alyp kete almaydy. Halyqqa qalady. Áriyne, olar ataq ýshin saldyryp jatyr. Biraq, sonda da raqmet. Óitkeni, ol týbinde halyqqa qalady.
- Ataghy ózine, meshit halyqqa deysiz ghoy. Endi sol jekelegen adamdardyng meshitke óz ata-babalarynyng atyn beruine qarsy emessiz be?
- Múnyng eki jaghy bar. Eger meshitke atyn beruge, sol ataqqa layyqty adam bolsa, bergeni dúrys. Al, maskýnem nemese taghy basqa adamnyng esimin berip jatsa, ol meshitti de, dindi de qorlaghany jәne ataq ýshin istegeni. Áriyne, 75 jyl ateistik tәrbiyede ósken halyqty birden dinge búru onay emes. Búl iydeologiyalyq kýresting eng auyry. Degenmen, ata-babasy músylmandyqqa berik tughan qazaqtyng balalary Islamgha bet búrugha kep qaldy. Biraq, Islamdy әli de tolyq týsinbegen jastardy ózge sektalar, aghymdar, dinder jarty joldan búryp alyp jatyr.
- Osyghan qalay jol berip qoydyq?
- Aytayyn. Mening uaqytymda, yaghni, Kenes ókimeti jyghylardyng aldynda missionerler kóptep kele bastady. Keyde ýsh tobyn qabyldaghan kýnderim de boldy. Sonda olar jaqsylyqty ýiip-tógip sóileydi. Sosyn men so­ny­nan «qújatynyzdy kórsetiniz» dep súraymyn. Óitkeni, onyng kim ekenin biluim, eger erteng bir jaghday bolsa memleket arqyly ony jauapqa tarttyruym kerek qoy. «Qújat bolady, әkelemin» deydi de, sodan qaytyp qarasyn kórsetpey ketedi. Búlar sodan baryp Ózbekstandy, odan Tәjikstandy jәne sheshender men qyrghyzdardy aldy. Olar qyrylyp qaldy. Mәselen, Tәjikstanda hazilardy ýiine kelip óltirip tastady. Sheshenstan әli qyr­qysyp jatyr. Ózbekter bir amalyn tauyp toqtatty.
- Songhy kezde solar bizding elge de auyz salyp jatyr emes pe?
- Endi men ony aita almaymyn, aralaspaymyn. Ózim kórmegen, kózim kórmegen nәrseni aitu, ol mening na­dandyghyma, adasqandyghyma jatady. Mening ondaygha barugha qaqym joq. Kózimmen kórsem aityp beremin. Kórmegen, bilmegen nәrseme aralasu mening etikama kelmeydi. Ony anau Diny basqarmadan súra.
- Endeshe, sol Diny basqarmanyng qazirgi atqaryp otyrghan júmystaryna qanday bagha beresiz?
- Mening onymen shataghym joq. Tola ma, tolmay ma, ózdering bilip alyndar.
- Islamdyq aghymdar men ózge sektalardyng elimizge dendep enip jat­qany, solargha erip jastardyng adasyp jatqany, byltyrghy elimizding әr ai­maghynda oryn alghan diny astary bar oqighalar Diny basqarma júmysynyng әlsizdiginen degender de boldy. Búghan qosylasyz ba?
- Mәselen, Aqtóbede, Aqtauda, Se­meyde, Astanada, Jambylda bolghan oqighalar jaqsylyqtyng belgisi emes. Men sony istegen jigitter ózderining ne istep jýrgenderin týsinbeydi dep bilemin. Olar ong qolyndy kórset desen, sol qolyn kóteretinder. Islam dininde ózining dinine qarsy shyghyp ólgen adam tozaqqa ketedi. Jaman ne jaqsy bolyp jatqany ekinshi mәsele, biraq, elimizde Islam bar. Al, oghan nege narazy bolady? Olar «halifat qúramyz dep aitady» deydi. Búrynghy halifatty qúru degen sóz irrasionalizmge jatady. Óitkeni, ol orta ghasyr dәuirindegi kishi elderge tәn basqaru tәsili. Qazirgi ghylym men bilimnin, dýniyejýzi halqynyng aralasyp jatqan shaghyna layyqty basqaru kerek.
- Byltyrghy qabyldanghan «Din turaly» zandaghy kóptegen qarsy pikirge arqau bolghan memlekettik mekemelerde namaz oqugha tyiym salugha ne deysiz?
- Bizding memleket zayyrly memleket. Al, zayyrly memleketke «bylay iste» dep aitu mening haqyma jatpaydy. Mening uaqytymda olar múny kótergen joq. Ol kezde bolsa tike sóilep týsindirer edim. Sondyqtan, ony nege olay istep jatqandaryn zang shygharushy organdarmen sóilesip, ózdering sheshinder. Ol jaghynda shataghym joq. Men ony qate deytin bolsam, bәlkim, onyng ber jaghynda odan da qate nәrseler bar shyghar. Qazir namaz oqimyn dep toptalyp alyp sayasat qúryp jatqandar da boluy mýmkin. Men ony bilmeymin ghoy.
Al, sektalardyng ne ýshin kelip jat­qany mәlim. Qazaqstannyng bay­lyghy, qazaqtyng kendigi men azdap ergishtigi olardy qyzyqtyruda. Bizding ózgening aitqanyna sengishtigimiz bar. Onyng bizge qajeti qansha? Áriyne, biz­ge dosty kóbeytip, diplomatiyany, qarym-qatynasty kýsheyte otyryp, óz bolmysymyzdy saqtauymyz kerek. Qazir óz tilimizde sóiley almay jýrmiz. Ol úyat emes pe? Mәselen, Týrkiyada orta bilimdi týrik tilinde al­maghandardy shetelden doktor bolyp kelse de qyzmetke almaydy. Óitkeni, ol ózining tarihyn, tilin, әdet-ghúrpyn bilmeydi. Ekinshi, týrik azamattyghyn alatyn bolsan, mindetti týrde týrik bolyp jazylasyn. Áytpese, tólqújat bermeydi. Týrkiyanyng osy eki sharty maghan qatty únady.
- Bizde din memleketten bólek de­lingen. Alayda, jana «Din turaly» zangha baylanysty «diny әdebiyetter saraptaudan ótui qajet» degen sekildi ózgerister memleketting din isterine aralasa bastaghanyn kórsetpey me?
- Joq. Olay týsinu qate. Memle­ketting tynyshtyghyn saqtau ýshin memleket júmys istemey, basqa kim isteydi. Mәselen, IYegovoda «otanyndy qorghama, qolyna myltyq alma» deydi. Búl bizge tura kele me? Patriot bolu kerek deymiz, qolyna qaru alyp otanyn qorghamasa qaydan patriot bolady. Sondyqtan, diny әdebiyetterdi sarap­taudan ótkizu óte kerek nәrse. Óitke­ni, qazirgi shyghyp jatqan kitaptardy kórsem qúsqym keledi. Bir-birinen kóshirip, kitapty sәl ózgertip shyghara beredi. Shyny men ótirigi qaysy ekenin adam bilmeydi. Diny kitap satatyndar «halyq kitap almaydy, senbeydi» dep jýr. Ótirik jazyp, halyqty aldap dinnen zeriktiruding ne qajeti bar? Sol ýshin olardy saraptaghany óte jaq­sy. Eger saraptaugha kýshi jetetin adamdar otyrghan bolsa, әriyne. Il­geride bireu kitap shygharamyn dep kelip qoymady. Sodan orynbasaryma «qarap, tekserip kór» dep tapsyrdym. Ol qarap shyqqanyn, bolatynyn ait­ty. Sodan shyqqan kitabyn bir kýni qolyma alyp qarasam, «Abay olay degen, Shәkәrim bylay degen» sekildi dýniyeler. Áriyne, Abaydyng aqyn ekenin, dana ekenin jaqsy bilemin. Onyng danalyghyna esh kýmәnim joq. Biraq, ol býkil dindi mengerip qoydy dep aita almaymyz ghoy. Sol ýshin búghan yqtiyat qaraghanymyz jón. Din mýldem bólek dýniye. Mysaly, әl-Farabiydin, ibn-Sinanyn, Biruniydin, әl-Horezmiydin, Úlyqbekting basynda sәldesi boldy. Olar osylaysha músylman ekenin, músylmannan shyqqan ghalym ekenin bildirdi. Biraq, olar dinbasy emes qoy. Múnyng ózin olardyng Islamgha qosqan ýlesi dep bilu kerek. Sondyqtan, bir sózding tura jәne astarly maghynasy bolatynyn úmytpauymyz qajet.
- «Halyq diny kitap almay qoydy» deushilerding sózin keltirip kettiniz. Jalpy, Qúran kitabyn satu, saudagha salu dúrys pa?
- Qúrandy satylmaydy degendi kim shygharyp jýr? Mәselen, Qúrandy bas­pagha aqshasyn tólep bastyrghan adam satpaghanda qaytedi? Onyng ýstine, ol sauda ýshin bastyrsa da, halyqtyng paydasy ýshin jasatyp otyr ghoy. Al, sauap ýshin aqshasyn ózi tólep taratatyndar da bar. Ol basqa әngime. Mәselen, diny oryndarda túratyn dýniyelerdi uaqb deydi. Sharighat bo­yynsha olar satylmaydy. Óitkeni, tólenip qoyghan. Mysaly, Halifa Altaygha bastyrghandy uaqb dep bergen. Biraq, ony satyp jiberdi.
- Sonda, onyng sharighatqa esh qay­shylyghy joq pa?
- Joq, ol bos sóz. Al, qazir tegin diny kitap taratyp jýrgender missionerler. Olar jay ghana missionerler emes, ar jaghynda ýlken kýshter túr.
- Missionerlerden qazaq qoghamy qalay saqtanuy kerek?
- Missionerlerden әr qazaq әueli ózin, sosyn otbasyn, aghayyn-tuysy men jora-joldasyn saqtauy tiyis. Bizdi azghyrushylar kóp. El bolsyn dep eshkim qoldamaydy. Sondyqtan, qazaq halqy ózimizdi-ózimiz qorghaugha tiyispiz.
- Memleket te óz azamattaryn qorghauy qajet shyghar?
- Mindetti týrde memleket ara­laspay bolmaydy. Memleket adam­dy dinine emes, azamattyghyna qarap qorghaugha tiyis. Búl memleket tynyshty­ghyn saqtau ýshin mindetti nәrse. Din memleketten bólindi degen sózdi tereng týsinuimiz manyzdy. Bes uaqyt oqyp jýrgen namazyndy ýsh uaqyt oqy dep aita almaydy. Alayda, namaz oqyp jýrgen sol memleketting azamaty. Ony azamattyghy jaghynan jauapkershilikke tartugha bolady ghoy. Sonda, bir jaghynda erkindik, ekinshi jaghynda jauapkershilik qatar túr emes pe?   
- El ishinen әr meshittegi imam ua­ghyzdy әrtýrli jýrgizedi degen sózdi estip qalamyz.
- Árkim ózining jerine, ornyna qaray sóilegeni dúrys. Búghan qosylamyn. Dogma qylyp, «bәring tek mynany sóileysin» deu qatelikting ýlkeni.
- Uaghyzdy әrtýrli jýrgizushiler әrtýrli aghymdy nasihattap ketpey me?
- Joq. Ártýrli aghymdy aityp ketpeydi. Biraq, soghan bilimi jete me? Ángime osynda. Ár imamnyng uaghyzdy ózining jerine qarap sóileui óte oryndy. Mektep baghdarlamasy sekildi bar­lyq jerde birdey sóileuge mindettese, onda bәri bitti dey ber. Búl bireu «su ishpeymin» dese «ish» dep, al, ekinshisi «shóldep túrmyn» dese de «su ishpeysin» degenmen birdey.
- Basqa basqa, meshitterde sada­qadan, taghy basqadan jinalghan qar­jyny qymqyryp ketu әr-әr jerde oryn alyp jatady. Búl nening saldary, onyng aldyn aludyng joly qanday?
- Búl tabighy zandylyq. Al, ol sony aldyn ala yqtiyattamaghan basshy­lardyng aiyby. Men bir mysal aitayyn. Mýftiyattan keterimning aldynda Almatydaghy Ortalyq meshittegi 30 myng dollarlyq kilemning jartysyn kesip alyp ketipti. Ony býtin kýii on adamnyng kóterui mýmkin emes. Sodan imamdy shaqyryp aldym da «úryny tap, tappasang sen úrysyn, ekeuing birsin, tauyp әkelmeseng seni otyrghyzamyn» dedim. Kóp úzamay-aq Shymkentten ústap alyp keldi. Soghan súrau jýrip jatqan kezde men mýftiylikten ketip qaldym. Áytpese, men qanshamasynyng tirlikterin ashyp jiberetin edim.
- «Áruaqqa syiynugha, oghan dúgha qylugha bolmaydy» dep islam men ata-dәstýrding arasyna syna qaghushylar da bar. Búl eldi shatastyrmay ma?
- Búl súrauyng oryndy. Qazaq hal­qy eshqashan әruaqqa syiynbaghan, syilaghan. Qúrmettep, qaster tútqan. Ata-babanyng ruhyn kóterip, oghan qú­ran baghyshtau syiynghangha jatpaydy. Mәselen, men talay ret Yassauiydin, Arystan babtyng basyna bardym. Alayda, men olargha jalynyp emes, qúran oqyp, dúgha etip bardym ghoy. Al­lanyng sýiiktisi bolghandardyng basyna baryp, «E, Alla, bizge de osylardyng jaq­sylyghynan, jolynan bere kór» dep tilek etuding nesi aiyp. Ony tikeley әruaqqa syiynyp ketti deu ýlken qate­lik. Ol, tipti, jala.
- Kelinning ýlkenderge iyilip sәlem saluyna «tyiym» salyp, «adam tek Allanyng aldynda ghana iyilui kerek» dep jýrgenderge ne deysiz?
- Búl óte jaqsy saual. Kelinderding iyilip sәlem saluy ghibadat emes, izet. Óitkeni, ol ýlken adamnyng kelip qolyn ala almaydy ghoy. Sondyqtan, búl ýl­kenge degen izet, qúrmet. Ol tabynu nemese syiynu emes. Al, ýlkenge izet, qúrmet jasama deuding ózi etika­dan, adamgershilikten ary ketip qalghandyq. Kelinning sәlem saluy, onyng ýlkenmen amandasuynyng formasy jәne syi-qúrmetining belgisi. Sondyqtan, ony sha­righatqa qayshy keledi degenge mýldem qarsymyn. Bir zamandarda patshanyng aldyna baryp iyilip, tonqalandap jat­qandar boldy. Sony qúlshylyq dese bolady.
- Osyghan septes bir súraq. Qazaqtyng kelinderi basyna oramal taqqanymen, qyz-kelinshekteri hidjap kiymegen ghoy. Hidjap mәselesi de keyingi kezde bir­shama jerge deyin әngime bolghanyn bilesiz. Sizding kózqarasynyz?
- Búryn qazaqtyng qyzdary qyzyl oramal taghyp, qyzyl kóilek pen nymsha kiygen. Kelinshekter kók pen sary oramal, ýlken kisiler aq oramal taghynghan, yaghni, jasyna qaray ózgerip otyrghan. Al, hidjap degen arabtyng sózi. Perde de, shymyldyq ta hidjap. Óitkeni, arab­tyng jeri ystyq bolghan. Olardyng erleri men әielderi islam dinine deyin de beti ystyq kýnge kýiip ketpes ýshin hidjappen oranyp kiyingen. Onyng dinge qatysy joq. Klimattyq jaghdayyna baylanysty solay qalyptasqan. Keyinnen ol Islam dininde de qaldy. Óitkeni, ol da sol halyq qoy. Biraq, onyng Islam dinine keltirer ziyany joq.
Qazaq halqy bolghan son, óz kiyimi­mizdi ózimiz jarasymdy etip kiyip kórsetsek te bolar edi. Din oranumen emes, jýrekpen bolady. Áriyne, qyz balalardyng qolynyng tobyghynan ayaghynyng tobyghyna deyin jabyq boluy kerek. Biraq, ol hidjapqa jatpaydy. Erler kiyimi kindikten joghary, tizeden tómen boluy mindet. Al, qazirgi ahualdy ne moda ekenin, ne bireuding aitqanyn istep jatqanyn bilmeysin. Áyteuir, әrkim әrnәrseni әkelip kiyip jatyr.
- Shetelde oqyp kelip jatqan diny mamandar qanday aghymda, qay mashab­ta oqyp kelgenin qadaghalau qajet. Óitkeni, el ishinde ózge islamdyq aghym­nyng nemese mashabtyng taraluynda solardyng da ýlesi boluy mýmkin degen pikirler aitylyp qalady. Shynynda, bir qauip osydan ba?
- Búl oryndy mәsele. Óitkeni, ózinning tilinde ala almaghan bilimdi, óz­gening tilinde ala almaysyn. Men shetelde oqyghanda on segiz jyl boyy oqyp bitire almay jýrgenderdi kórgenmin. Sodan son, taylandtyq, filippindik jәne basqasynyng bәrin Liviyada búryn Italiya otarynda bolghan shirkeuden, italiyalyqtar ketken song ýgit-nasihat bólimin ashty. Janaghynyng barlyghyn sonda aparyp tastady. Óitkeni, olar uniyversiytetti bitire almaydy. Sonda je­nil baghdarlamamen oqytqan boldy. Qazir bizde shetelde oqyp kelgenderding kóbisining bilimi joq. Mysyrda ne basqa jerde oqyp keldi degen ataghy darday bolghanymen, shyn tekserip kel­seng eshtene shyqpauy mýmkin. Áriy­ne, ishinara bilimdileri bar. Biraq, az. Men jýz balany Týrkiyagha, seksen balany Egiypetke, jiyrma balany Pәkistangha jibergenmin. Sodan diplomyn әkelip kórsetken bireuin kórgen joqpyn. Ketken izi kóp te, qaytqan izi joq. Sondyqtan, diny mamandardy óz elimizde, óz tilimizde myqtap dayyndap shygharghanymyz abzal. Kerek bolsa, eki-ýsh jyl til ýirenuge ji­berip alu kerek. Búryn Mysyrda oqu jaqsy edi, qazir Mysyryng da bú­zyldy. Biz oqyghan Egiypettegi Áli-Asqar uniyversiytetining qazirgi oqytu baghdarlamasyna kónil tolmaydy. Biz 136 bala sharighat jәne zang fakulitetine týstik. Onyng toqsan jetisi arabtar da, ýsh payyzy ghana sheteldikter boldy. Sonyng 64-i ghana bitirdik, yaghny 50 payyzdan astamy oqy almay tastap ketti. Biz jazbasha arab tilinde tapsyratynbyz. Sonda «senderdi Qúdaydy aldaytyn qylyp oqytpaymyz, bilseng ót, bilmeseng ket» deytin. Qazir oilap otyrsam, sol sózderi óte dúrys eken. Sondyqtan, oqytu tәsilin bilu kerek. Al, qazir ony ózi bilmeytin adamdar, ózgege qalay ýiretpek.
- Ángimenizge raqmet!

Súhbattasqan
Sәken ORYNBASARÚLY,
«Zang gazeti»