Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Alasapyran 3548 33 pikir 31 Mamyr, 2021 saghat 12:41

«Qazaqty Lenin de Stalin de ayaghan joq»

31 mamyr – Asharshylyq jәne sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni. Qazaq halqyn sarsangha salyp, talay taghdyrdy tәlkekke úshyratqan zúlmatty jyldardyng zobalany el jadynan óshpek emes. Óshpeydi de. Óitkeni qazaq halqyn jer betinen joyyp jiberuge úmtylghan qara niyetti kýshterding qylmysyn әlemge әshkerelep, Úly dalagha qasiret әkelgen jyldardy tanyp, biluge talap qylyp jýrgen jas tarihshylardyn, ghalymdardyng qatary artyp keledi. Sonyng biri – Eldos Toqtarbay. Alash arystarynyng tarihyn zerttep, olardyng enbekterin jinaqtap jýrgen alashtanushy, jas jazushymen әngimelesuding sәti týsti.


Qazaq dalasyn eksperiyment alanyna ainaldyrdy

– Eldos, Alash arystaryn qughyn-sýrginge úshyratu nәubeti alghash qay kezennen bastalghan? Onyng alghashqy belgileri qalay biline bastady?

– Osy kýni eski dәuirdi kórgen júrt auzynyng suy qúryp, anyz qylyp maqtaytyn Sovet ýkimeti qazaq balasyna da, qazaq dalasyna da eshqanday jaqsylyq әkelmegen. Ashy da bolsa shyndyq – osy. 1920 jyldyng 5 nauryzynda «Alash» territoriyalyq-avtonomiyalyq últtyq respublikasy zang jýzinde ómir sýruin toqtatyp, Sovet ókimetining qúramyna ótti. Alash respublikasy – qazaqtyng Qazaq handyghynan keyin, bostandyq pen azattyqty úzaq kýttirip, zaryqtyra jetken, osy úshy-qiyry joq úly dalada qúrylghan jana da zamanauy memleket edi.

1917 jyldyng 12 jeltoqsanynan 1920 jyldyng 5 nauryzyna deyingi aralyqta nebәri eki jarym jyl ómir sýrgen Alash memleketi, Alash Orda últ kenesi qazirgi Tәuelsiz Qazaqstan memleketining sayasy platformasy bolghan, memleket pen sayasy biylik úghymynyng negizin qalaghan-dy. Bizding bolashaqtaghy jana tarihymyzda 1920 jylghy 5 nauryz – Tәuelsizdigimizden aiyrylghan kýn retinde jazylyp, jastardyng sanasyna osylay ornyghady dep senemin.
1917, 1921, 1927, 1928, 1929, 1930-1933, 1935, 1937, 1938-1940, 1949, 1951-1955 osy jyldar aralyghynda sovettik biylik qazaq dalasynda san týrli adam aitsa nanghysyz әreketter jasady. Búl sózsiz bir últqa jasalghan qiyanat, genosid dep batyl aityp, sayasy baghasyn beruimiz kerek.

Biyl, 1921 jyly Yrghyz, Torghay, Nauryzym, Qorghaljyn, Saryarqa, Bayanauyl, Qarqaraly dalasynda bolghan asharshylyqqa túp-tura – 100 jyl. Osynday qiyn shaqta Mirjaqyp Dulatúly, Jýsipbek Aymauytúly, Ghazymbek Birimjan bastaghan Alash serkeleri ashtyqtan tarylyp, júttyng tyrnaghyna ilikken qarashagha asar jiyp, Semey, Jetisu, Týrkistan ólkesinen mal aidap, ýlken kómek kórsetken-di.

Tughan eline jany ashityn arystar Ortalyq biylikti synap, dәleldi-dәiekti maqalalar jazyp, qoldan jasalghan qasiret turaly oilaryn tikesinen aitty. Biraq ta Kremlidegi qanqúmarlargha qazaqtyng qyrylyp, ýi-kýisiz qalghany kerek-ti.
Sovet ókimetine Alash arystary qazaq halqynyng taghdyryn amanattap bergen edi, alayda adamgershilikten ada búl biylik amanatqa qiyanat jasap, úlysty qoysha qyryp jiberdi. Atylyp, kómilmey qalghan qazaqtyng sany qansha ekenin naqty aitu mýmkin de emes…

– Búl keri sayasattyng tyrnaghy nelikten qazaq halqyna qatty batty dep oilaysyz?

– Orta Aziyadaghy týrki tektes halyqtardyng arasynan erte «oyanyp», zamanynyng auanyn angharyp, ózgeriske úmtylyp, elin azattyqqa jetelep, baqytty bostandyqtyng jolyn núsqaghan, anyghynda, qazaq arasynan shyqqan oqyghandar bolatyn. Búl – últymyzdy maqtayyn degen pafos emes, búrmalaugha, jasyrugha kelmeytin tarihy shyndyq. Qazaqtyng qaradomalaqtary tek qazaq halqynyng bolashaghy ýshin emes, býtin Týrkistan, úly týrki iydeyasy ýshin kýresip, keskekti de qayshylyqty kýnderde qar jastanyp, múz tósendi emes pe!

Alashtyng aldynghy tolqyn izashar buyny – Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Jahansha men Halel Dosmúhamedúldaryn, Múhamedjan Tynyshbayúly syndy aghalardy sayasattan ysyrghan, al Alash iydeyasymen qanattanyp ósken, memleketshil kósemderding tәlimin alghan, qyzyl biylik ornaghan jyldary jauapty qyzmet atqarghan Súltanbek Qojanúly, Nәzir Tóreqúlúly, Smaghúl Sәduaqasúly syndy jastardyng ózin qyryp tastamady ma. Alashtyng ýmitin artqan tegeurindi buyny osy – últshyldyqtyng eren ýlgisin kórsetken Smaghúldar bolatyn. Tek oqyghan, aldynghy qatarly, asa mәdeniyetti topty atyp qana qoymady, olardyng bala-shaghasyn ýrkitip, týrmege toghytty. Jarlaryn GULAG jýiesine qarasty lagerige qamap, ALJIYR, KarLAG qasiretin tarttyrdy. Olar zyndannan aman shyqsa da psihologiyalyq aurugha úshyrap, ómirden óksip ketpedi me! Al úrpaqtaryn túzday tozdyryp, jaqsynyng asyl túqymyn qaldyrmaghan qyzyl terrorlardyng әueldegi maqsaty sol – qazaq últyn jer betinen joyyp, qúrtu edi. Búl – úzaq jyldargha baghyttalghan josparly strategiyalyq zymiyan sayasat edi. Abay, Shәkәrim, Múhtar tughan qasiyetti Shynghystau atyraby, Abyraly, Qaynar dalasynda atom bombasynyng jaryluy da tekke bolmaghanyn úmytpaghanymyz abzal. Bir sózben aitqanda, Lenin de, Stalin de, onan keyingi jyldary SSSR biyligin qolyna alghan bolishevikterding qay-qaysysy da bizding elge jaqsylyq jasamaghan. Olardyng bәri qazaq dalasyn eksperiyment alanyna ainaldyryp, halyqty әbden synaqqa alghany jasyryn emes.

– Aqtar, qyzyldar, burjuaziyashyldar… Bir súhbatynyzda sol tústa júrtshylyqtyng qay baghyttyki dúrys ekenin baghamday almay, tipti shatasyp qalghanyn aitqan ekensiz. Býgingi qarapayym halyqqa týsinikti bolatynday osy toptardyng ara jigin ajyratyp berseniz.

– Bolishevikter 1917 jylghy aqpannan bastap Resey patshalyghynyng ordasyn opyryp, ýsh jýz jyldan astam taqta otyrghan Romanovtar әuletin tayly-túyaghyna deyin qaldyrmay tegis óltirdi. Shyndyghynda, dәl osy kezeng naghyz almaghayyp alasapyran uaqyt bolatyn. Hantalapaygha týsip, kókpargha tartylghan taghy da qazaqtyng qarashasy edi. Tynysh jatqan auyldyng ýstinen it shulatyp, myltyq atyp, berekesin qashyryp, birese aghy kelip, tuyn qadap ketse, endi birde qyzyly kelip, qan týstes tuyn kóterip ketetin… Aghy da, qyzyly da qazaqtyng qanyn tógip, oiyna kelgenderin istedi. Osy kezeng bir kórkem shygharmagha súranyp-aq túrghan taqyryp.

Arhiv – ýlken tarih qoymasy

– Qansha jyldan beri arhivpen júmys istep kelesiz. Jalpy, arhivtegi barlyq derek, dәiekterge aqiqat túrghysynan qaraugha bola ma?

– Biyl, qúpiya qoymanyng esigin ashqanyma 12 jyl bolady eken. Allagha shýkir, osy bir mýshel aralyghynda Resey, Belarusi, Ózbekstan, Qyrghyzstan syqyldy alys-jaqyn birqatar memleketting arhiyv, kitaphanalarynyng qorymen әldeneshe ret júmys istep, «arhiv qúrty» bolyp shyqtyq. Jeke ghylymy qorjynymyz tolyp, izdenisimiz kókjiyegimizdi keneytti. Alashtyng Baqtykerey Qúlmanúly, Barlybek Syrttanúly, Ghabdolghaziz Músaghaliyúly, Seydәzim Qadyrbay, Mústaqym Maldybayúly, Maman-Túrysbek әuleti, Bilәl Maldybayúly, Iliyas Jansýgirúly syndy birtuar arystarynyng ómir jolyn zerttey jýrip, asharshylyq pen repressiya mәselesine qatysty derek, mәlimet tauyp, olardyng tergeu barysyndaghy saualnamalaryn, jazghan ótinishterin, bәrin oqyp, talay jylap, jýrek auyrtqan sәtterimiz de bar. Mening jeke arhiyvimdegi shet elderden kóshirmesin alghan qújattarymnyng kóbi ghylymy ainalymgha týspegen. Ár qújatty jeke-jeke «sóiletu» ýshin әri uaqyt, әri bayypty izdenis qajet. Ár qújat bir dәuirding jýgin kóterip túr. Ár qújatta jeke basqa tabynghan qanqúily kezenning qasireti, kóz jasy, qasyq qany bar. Bolashaqta qújattar men materialdar jinaghyn shygharudy josparlap otyrmyn. Sol kitapqa osy aitqan derekter qamtylyp, olargha ghylymy týsinikteme men sipattamalyq sholu jazylatyn bolady.

Arhiv – adamzat ómirining jylnamasy qamtylghan ýlken tarih qoymasy. Altyn toly jahút ordasy. Sondyqtan da arhivten tabylghan әr qújattaghy derek pen dәiekke bayyppen, salqynqandylyqpen qarap, oy qorytqan dúrys. Ótken HH ghasyrdyng 20-40 jyldary – qarama-qayshylyghy mol, kýrmeui qiyn kezen. Alash isi boyynsha sottalghan ya tergelgen әr qazaqtyng ómir tarihyna, bergen týsinigine beyjay qaraugha bolmaydy. Óitkeni onyng mazmúnynda shylghy ótirik te, zorlyqpen taghylghan aiyp ta, qasaqana syn da bar…

– Demek arhiv qújattarynda mәjbýrlikten, qajettilikten jazylyp ketui mýmkin materialdar bar ghoy?

– Álbette, arhiv qújattarymen múqiyat júmys isteu kerek degenim sol. Ásirese, 1928 jyldan keyingi tergeu qújattarynda kózqaras qayshylyghy molynan kezdesedi. Bir qayratkerding óz isine qatysty bergen týsiniktemesi әr jyly әrqily aitylyp, hattamagha basqasha týsken… Uaqyt, sayasy qysym hronologiyasy túrghysynan bayyptap qarap, alghashqysy men songhysyn salystyrar bolsaq, arasy jer men kóktey ekenin aiqyn angharugha bolady. Sosyn sol túlgha turaly ya zamandasynyn, ya aghayynynyng pikirimen, aryzymen tanyssanyz, sovettik tergeu isining qiytúrqy tirlikterin bayqaysyz. Týrmedegi arystar amalsyzdan nemese mәjbýrlikten teris jazylghan hattamagha, týsiniktemege qol qoyyp, jazyqsyz jabylghan kýieni moyyndaghany da bar.

25 myngha juyq ziyaly qauym ókilderi jazyqsyz atylyp ketti

– Qughyn-sýrgin qúrbandaryna qatysty әli de ashylmay jatqan derekter bar ma?

– HH ghasyrda stalindik repressiya kesirinen qazaq dalasynan 25 myngha juyq ziyaly qauym ókilderi jazyqsyzdan jazyqsyz atylyp ketti. Búdan ózge 103 mynnan astam adam qamalyp, aidaugha týsti. Sibirge jer audarylyp, nebir azapty basynan ótkerdi. Alayda biz qazirgi tanda Álihan, Ahmet, Mirjaqyptar bastaghan sanauly ghana qayratkerlerdi bilemiz. Biraq qazaq dalasynan repressiyagha úshyraghan 25 myng adamnyng barlyghy da jәy adam emes edi. Aldy toghyz tildi mengergen ýlken oqymysty bolsa, izin basqandary eng keminde auyl mektebining diyrektory bolatyn. Qysqasy, barlyghynyng da kózi ashyq, kókiregi oyau edi. Qaytsem qazaqty algha ozdyramyn, migirsiz toqtap qalghan ruhany kóshin qalayda joghary shygharamyn degen pikirden basqa oigha maldanbaghan, dýniye-mýlik jimaghan, biylik quyp, mansap jolynda aryn satpaghan shynayy memleketshil arystar edi. Ókinishtisi sol – biz azattyq ýshin atylghan 25 mynnan astam qayratkerding enbegi týgili atyn da bilmeymiz. Mine, qughyn-sýrgin qúrbandaryna qatysty әli de aitylmay, ashylmay kele jatqan jәit óte kóp. GPU ýshtigining sheshimimen atylghan qazaqtardyng әrqaysysyn tanytu – zertteushilik paryz, nasihattau – azamattyq borysh. Jaza biletin adamda shahid ketken adamnyng haqysyn baryn úmytpaghanymyz jón.

Mәselen, sovettik kollektivizasiya sayasatyna qarsy jer-jerde ýsh jýzden astam kóterilis ótti. Sharua kóterilisi! Al osy kóteriliske qatysqan, úiymdasqandar әli kýnge deyin «bandiyt», «glava shayki» t.s.s. atanyp, «Halyq jauy» tanbasynan aiyrylmady. Osy kóterilis mәselesi әli de jabyq taqyryp. Búrynghy NKVD (Qazirgi ÚQK) arhiyvining esigi ghalymdargha jabyq. Kóterilisterding sayasy mәselesi men qoghamdyq róline bagha berilmedi, ghylymy túrghyda jan-jaqty ashylyp jazylmady. Búl da – ghalym-zertteushilerding ayaq-qolyn jipsiz matap túrghan faktor. Asylynda, qayratkerlerding aty men zatyn, enbegi men erligin nasihattasaq, býgingi jas úrpaqtyng boyyna jiger berip, keudesindegi namys otyn jandyrar edik.

Qughyn-sýrgin qúrbandaryna qatysty әli de ashylmay kele jatqan dýniyelerding qatarynda, biz qazirgi tanda esimin jaqsy biletin túlghalardyng keybir shygharmalarynyng tabylmay jýrgeni de bar. Sondyqtan Alash kezeni tolyq zerttelmegen…

«Qyr balasy» Alash arystarynyng enbekterin týgendep jatyr

– Biraz uaqyttan beri «Qyr balasy» qoryn basqaryp, «Alash kitaphanasy» seriyasymen Alash qayratkerlerining mәlim de beymәlim bolyp kelgen ómir-derekterin, enbekterin kitap etip shygharyp, qalyng oqyrmangha úsynyp kelesizder. Búl júmystar qalay bastaldy?

– 2018 jyldyng kýzinde tәuekel dep, qoghamdyq qor qúryp, Álihan Bókeyhan әkemning býrkenshik esimin tandap, býgingi jastardyng basyn bir arnagha toghystyrayyn dep iske kirisken edim. Eki-ýsh jyldyng ishinde qorymyzdyng aty shyghyp, ózindik brendi qalyptasyp keledi. Bastapqyda eki-aq jigit bastap edik, mine, qazir qor janynan arnayy ashylghan Álihan Bókeyhan atyndaghy «Alash» ghylymiy-zertteu institutynda 58 jas zertteushi júmys istep, HH ghasyrdyng alghashqy shiyregindegi ghylymy problemalardy indete zerttep, týrli baghytta izdenip jatyr.

HH ghasyr basyndaghy qazaq ziyalylary repressiyagha úshyrap ketkennen keyin olar turaly aitylmady, jazylmady. Tipti keybir arystarymyzdyng enbegi týgili esimderin de úmyttyq. Mine, osy jәit bizding kópten beri kókeyimizde jýretin. Osy bir olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda osynday iske qúlshyna kirisip kettik. Maqsatymyz esimi atalmay, enbegi nasihattalmay jatqan Alash qayratkerlerin nasihattau, úlyqtau bolatyn. «Alash kitaphanasy» seriyasy boyynsha ýsh aidyng ishinde 8 kitap jaryqqa shyqty. Aqpan aiynda Qostanay oblysy Mәdeniyet basqarmasynyng qoldauymen Alash qayratkeri Ghazymbek Birimjannyng túnghysh ret shygharmalar jinaghy jaryq kórdi. Artynsha Alash qayratkerleri Bilәl Sýleyúlynyng «Ýmit», Bilәl Maldybayúlynyng «Kenesary zamanynan», Seyitbattal Mústafaúlynyng «Imam Ghazaliy», Abdolla Baytasúlynyng «Kórkem әdebiyet turaly» degen kitaptary «Qyr balasy» baspasynan basylyp shyqty. Búl túlghalardyng da shygharmalar jinaghy túnghysh ret jaryqqa shyghyp, ghylymy ainalymgha endi. Búdan ózge «Qyr balasy» qoghamdyq qorynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri Zanghar Kәrimhannyng «Tolaghay», «Qazaq tarihy. Infografikalyq derekter» degen kitaby men kishi ghylymy qyzmetkeri Erden Núrahmetting «Alash arysy – Bilәl Maldybayúly» atty zertteu enbegin shyghardyq. Aytqanday, Beybit Qoyshybaev, Túrsyn Júrtbay syndy ústazdarymyzdyng da kitaptaryn shygharudy josparlap otyrmyz.

– Qanday da bir qarjylyq qoldau bar ma?

– Biz – tәuelsiz qoghamdyq úiymbyz. Ministrlikten ne ghylymy grant ya bolmasa tender alyp kórmedik. Keshegi Alash úrandy zamanda oqyghan arystargha dәuletinen zeket berip, últyna baylyghymen qyzmet etken bay-baghlan azamattar bolghan. Olar – Alash kezenining atymtay jomarttary. Olar – halqyna әleumettik qorghan bolghan aqsýiekter edi. Biz sol Alash iydeyasyn jan-jaqty nasihattay jýrip, kýni-týni aiboz erlerding ghibratty da ónegeli ghúmyryn ýlgi etip, býgingining qaltasy qalyn, jýregi qazaq dep soghatyn jomarttaryn taptyq. Bizding әr kitabymyz býgingining Hasenning Aqayy, Orazaydyng Ahmeti, Mamannyng Esenqúly, Ýkibaydyng Qarajany, Ádilding IYkesi bolghan mesenattardyng qarjylyq demeushilik qoldauymen shyghyp, oqyrman qolyna jetti. Alash ayaulylarynyng tilimen aitqanda, dәuletti jandardyng kәsibine Alla berekesin berip, últ júmysyna olardy molynan tartsyn dep tileymin.

– Aldaghy uaqytta taghy da kóptegen kitaptar jaryq kóretin siyaqty ghoy.

– IYә, jyl basynda qor basshylary Zanghar Kәrimhan, Úshqyn Sәidirahmanúly, Almas Syrghabay tórteuimiz aqyldasyp, Tәuelsizdigimizding 30 jyldyq torqaly toyynyng qúrmetine dep 30 kitap shygharudy qolgha aldyq. Osy mausym aiynda qor Álihan Bókeyhan atyndaghy «Alash» ghylymiy-zertteu institutynyng jas ghalymdary Nәzir Tóreqúlúly men Maghjan Júmabaydyng әli kýnge deyin belgisiz bolyp kelgen múralaryn oqyrman qauymgha úsynatyn bolady. Sonymen qatar Mústaqym Maldybayúly, Otynshy Áljanúly, Berikbol Maldybayúly, Ghabdolghaziz Músaghaliyúly, Baybatyr Erjanúly, Erejep Itbayúly, Júmahan Kýderúly, Moldaghaly Bektúrlyúly, Meyirman Ermektasúly syndy qalamgerlerding kitaptaryn shygharamyz. Búl túlghalardyng da kitaptary әli kýnge deyin jaryqqa shyqpaghanyn eskertkimiz keledi. Kitaptardy jaryqqa shygharugha qordyng әleueti de, jas ghalymdardyng kýsh-qayraty da jetedi. Bizding qordyng basty maqsaty da osy bolatyn. Áli kýnge deyin belgisiz bolyp kelgen arystardyng esimi men enbegin nasihattau, halqymen qayta qauyshtyru. Qúday amandyghyn berse, Qazaqstannyng bolashaghy ýshin atylyp ketken 25 myng qayratkerding enbegin shygharyp, «Alash kitaphanasy» seriyasyn jalpyúlttyq kitaphanagha ainaldyrghymyz keledi. Búl múratty maqsatqa jetu ýshin Kýltegin babamyz sekildi «kýndiz kýlmey, týnde kirpik ilmey» jan-terimizdi syghyp jazuymyz kerek.
«Qyr balasy» qoghamdyq qory búdan ózge Alash qayratkerleri turaly viydeo-leksiyalar men seminarlar da úiymdastyrady. Ár ónirdegi telearnalarmen de kelissózder jýrgizip, Alash arystary turaly derekti filimder týsirip keledi. 2020 jyly Kokshe TV arnasymen birigip Alash qayratkeri Bilәl Maldybayúlyna arnalghan derekti filim týsirilgen bolatyn. Búl derekti filimder men viydeo-leksiyalarymyzdy qordyng yutubtaghy paraqshasynan kóre alasyzdar.

8 synypta oqyp jýrgende ólketanugha qyzyqtym

– Jas bolsanyz da búghan deyin jeke óziniz toghyz kitap jazyp ýlgergen ekensiz. Múnday enbekqorlyghynyz Alash qayratkerlerining ústanymymen úshtasyp jatqanday. Alash múrasyn zertteuge degen qyzyghushylyghynyz qalay, qay kezden bastaldy?

– Bala kezimnen Alash túlghalaryn ónege tútyp, ghibrat qylamyn. Ótken zamandaghy túlghalardyng ómir joly turaly oqyp, izdengen sayyn jana bir qyzyq derek tabasyn. Oqyp alyp, tandanasyn. «Ne degen ruhy myqty, imany kýshti jan edi!» dep qayran qalasyn. Shygharmashylyqqa qatysty oy qozghalghan son, Alash túlghalarynyng júmbaghy mol ghúmyryna qatysty qyzyq ta ghibratty fragmentterden mysal keltireyin.

Mandayyna tiygen sovettik taghdyrdyng doyyly da ony jasytpaghan, ruhyn múqaltpaghan. Parasatty jan: «Bireu: júmys qylayyn desem, túrghan jerim jaman, – deydi, bireu: manayymdaghy elim jaman – deydi. Búlardyng bәri de – bos sóz. Abaqtydan jaysyz oryn joq, onda da otyryp júmys isteuge bolady», – degen. Ras sóz. Óz basynan ótkergen anyq jaghday. Patshalyq biylikting de, sovettik kezenning de týrmesin kórgen, aidalghan, qiyandaghy suyq ibir-sibirding de auasyn jútyp, topyraghyn basqan.
«Oyan, qazaq!» degen birauyz sózimen-aq tek qazaqty ghana emes, býtin týrik halyqtaryn ruhtandyrghan Mirjaqyp Dulatúly da abaqtygha qamaldy. Sosnovestegi enbekpen qatang jazalau lagerinde otyrghanda kameradaghy týbi bir tuysqan úlys tumalarynan súray otyryp, tórt dәpterden túratyn «Qazaqsha-oryssha sózdik» jazghan. Mine, týrmede otyrghan qaysar jannyng erlikke para-par isi.

Mirjaqypty aldynghy tolqyn aghalar «Jaqan» dep airyqsha lepespen qúrmet tútqan. Sol Jaqang Solovky lagerinde jýrgende buhgalterlik kursqa jazylyp, esepshi mamandyghyn iygeredi. Sol mamandyqpen bir-eki jyl qyzmet etip, túrmysy jaqsarady. Aqteniz ortasyndaghy Solovky aralynyng auasy dymqyl tartyp, túman basyp túrady eken. Kýn kózi de kórinbeytin jer eken. Sol taghany zәy tartyp túratyn jerde Jaqannyng densaulyghy nasharlap, demikpe dertine úshyraydy. Lager janyndaghy auruhanada emdelip jatqanda Medvejiya Goragha auystyrylady. Osy jerdegi lazerette sharuashylyq júmys istey jýrip, lekpom (lekarskiy pomoshniyk-felidsher) oquyn oqyghany bar. Osy mamandyqty iygergen son, týrmedegi bauyrlaryn emdep, olargha medisinalyq kómek kórsetken. Aydauda jýrip te oqyp, diplom alyp shyghugha bolatynyn kórsetetin oqigha.

Mirjaqypqa qatysty taghy bir dәiekti derek – karserge (jalghyz kisilik bólme) qamaluy. Jalghyz adamgha arnalghan shaghyn bólmege adamnyng ruhyn syndyru ýshin jәne psihologiyalyq jýike kýizelisine úshyratu ýshin qamaydy. Búl – 24/7 rejiymine japadan-jalghyz qamalghan adamdy azaptaudyng eng soraqy týri. Al Jaqang bolsa múnyng amalyn tauypty. Qatyp qalghan nan qiqymdaryn jiyp, shahmat oinap, ózin-ózi damytypty. Qyzy Gýlnar anamyzdyng jazghanyna sýiensek, karserde otyryp Alla Taghalagha ghana senip, Qúran sýrelerin oqyp, qúlshylyq etken eken. Adam jalghyz qalghanda ony shaytan ainaldyryp, mazasyn alady. Jaqandy ibilisting ilmegine dúghasy ilindirmegen desek esh qatelespeymiz.

Qazaqtyng taghy bir oqymystysy, aghartushy, pedagog Bilәl Sýleyúly Halyqqa bilim beru ministrliginde orynbasar, Aqtóbe jәne Almaty oblysy bilim basqarmasynyng basshysy bolghan, Semey pedagogikalyq institutynyng alghashqy rektory qyzmetin atqaryp jýrip, naqaq jalamen qughyndalyp, týrmege týskende de uaqytyn bosqa ótkizip, tórt qabyrghagha qarap, beker jatpapty. 1932 jylghy 2 sәuirde әieli Fatima Ghabitova jazghan kezekti bir hatynda: «… Abaqtydaghy ómirim jaman emes. Qazir mening mәselem qaralyp jatyr. Tergeuden bosadym. Endi abaqty basshylarynyng balalaryna, júmysshylargha sabaq berip, aghartushylyqpen ainalysyp jýrmin. Ayyna shamamen 40-50 rubli tabys tabamyn. Jaqynda aghylshyn tilin oqyp bastadym», – dep jazghany bar. Pәli, mine, bolashaqtan kýderin ýzbegen, óz-ózine senimdi jannyng batyldyghy. Tas qapasta jatsa da dýniyetanymyn keneytuge kýsh salyp, jana bir tildi ýirenip, ózin-ózi jetildirip jatyr. Bilәl – negizinde poliglot, birneshe tildi jetik mengergen, erkin oqyghan. Qazaq tilinen bólek orys, nemis, tatar, týrik tilin jaqsy bilip, sol tilderde emin-erkin jaza bilgen.

Alash qozghalysy, namysty úrany, qol bastap algha shyqqan eruli kýresi, qaruly kýsh top jarghan atoyly dýbiri tualy, mening sonau mektep oqushysy kezimnen qyzyqqan, qyzyqpaq týgili ómirlik stihiyama negiz bolghan aqsaqaldardyng anyzgha bergisiz әngimeleri әli esimde, sanamda osy sәtte de janghyryp túr… Rasymen, maghan «Jetisudaghy «Mamaniya» mektebi», «Alash qayratkerleri» degen sóz bala jasymnan tanys, sanama әbden singen úghym bolatyn. Olay deytinim – biz eki jasymyzdan beri naghashy júrtymyzdyng qútty shanyraghynda óskenbiz. Naghashy júrt – Jetisudyng Qapal-Aqsu atyraby.

Keshqúrym auyldyng qariyalary jinalyp, әngimening kórkin qyzdyratyn. Taghylymdy esti sózder men nebir úlaghatty tarih aitylatyn. Sonyng birsypyrasyn estidik, kónil zerdesine toqydyq. Ýlken әkem, auqatty әuletting balasy retinde «Kulak túqymy» atanyp, sovettik biylikting qysym-zorlyghyn kórip, Shyghys Týrkistangha ótip, zúlym Stalin ólgen son, ataqonysyna kelip, otauyn kótergen Toqtarbaydyng ómir joly da bizding jýrekke týsken taghdyr jarasy…
2000-jyldardyng basynda Arasan auylyndaghy búrynghy shipajay kesheni qalpyna keltirilip, esigin aiqara ashty. Qalqabayúly Medetbekting nemeresi, kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, diplomat Jeken Qaliyúly men balasy Erkinning tikeley úiymdastyruymen «Qapal-Arasan» sanatoriyining júmysy qaytadan jandanyp, iske qosylghan-dy. Osy quanyshqa oray, Arasangha Maman-Túrysbek әuletining túqymdary tegis jinaldy.

Qapal men Arasandy jalghap jatqan tas joldyng boyyndaghy Týkining kezeni jerindegi Tәneke batyrdyng kesenesi qalpyna keltirilip, kýrdeli restavrasiyalyq júmystar jýrgizildi. Ýlken belgitas qoyylyp, resmy ashyluy ótti. Mazar basynda qúran oqylyp, diny joralghylar jasaldy. Osynyng bәri anyq esimde, әli kýnge deyin kóz aldymda.
Maman abyzdyng kindiginen óngen úrpaqtarynyng birqataryn kórdim, qoyan-qoltyq aralastym. Ásirese, Jeken Qaliyúly aqsaqalmen óte jaqsy qarym-qatynasta bolyp edik. Ekeuimiz naghashy-jiyen bop, san mәrte әngime-dýken qúryp, el men jer turaly keleli sóz qozghaytynbyz. Býkil әlemdi tarynyng qauyzyna syidyrghanday ýiine qamaghan aty óshkir indet COVID-19 pandemiyasynyng kesirinen toqsandaghy Jeken abyzymnyng uaqyt mezgili soghyp, qapiyada aiyryldym da qaldym…

Ár jyldary Alash arystarynyng úrpaqtarymen kezdesip, derek alyp, qújat jinap edim. 8 synyp oqushysy kezimde, alghash ret ólke tarihyn zertteu qamymen Qapal-Arasan aimaghyndaghy jer-su jayyn, ótkenin biletin qazyna qarttarmen jolyghyp, derek jinaudy bastappyn. Sodan beri qanshama arystyng úrpaghyn, tuysyn kórip, әngimesin estidim. Sol kezdesu ótken ýiding esiginen shyqqanda janarlary jasqa tolghan, kózderine ókinishti ómir haty jazylghan talay jazmysh iyelerin kórip edim… Ardaqty jandardyng arhiv qújattary men otbasylyq alibomynan suyryp bergen fotolaryn alghan sәtim, songhy sózi… Qarap otyrsam, sonyng barlyghy amanat, ýmit eken.
Osy aitqandarymnyng bәri qaghazgha týsip, әrqaysysy jeke kitapqa ainalyp, solay jazyldy. Qalam ústaghan jazushynyng jazudan, zertteuden basqa mәselesi bolmauy kerek. Sondyqtan da qoghamdyq sanany qalyptastyru ýshin, Tәuelsiz elimning ruhany súranysyn óteu ýshin shynayy tarihty jazudy ózimning perzenttik isim dep bilemin.

– Eldos, birer kýn búryn Qazaqstan Jazushylar odaghyna mýshe retinde qabyldandynyz. Qútty bolsyn! Jeke shygharmashylyghynyzdan qanday janalyqtar kýtemiz?

– Raqmet! Mamandyghymyz – әdebiyetshi bolghan song әri ghylym salasynda qyzmet etip jýrgen son, kóbinese ghylymy zertteu júmystarymen ainalysyp jýrmin. Arasynda balalar men jasóspirimderge arnap әngime, ertegi jazyp ta jýrmin. Shygharmashylyq jolym balalargha arnap әngime jazudan bastalghandyqtan, jazushylyq qalam isim janyma óte jaqyn. Jaqyn kýnderi «Tau qúsy» atty balalar men jasóspirimderge arnalghan әngime, hikayattarym jas dostarymnyng qolyna jetedi. Sosyn, Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalovtyng qoldauymen balalar әdebiyeti jyly ayasynda «Qúlynshaq» degen tek jetisulyq balalar jazushylary eki tomdyq antologiyasyn qúrastyrdyq. 1 mausym kýni tanystyrylymy ótedi. Búl – bir oblys jazushylarynyng shygharmalary negizinde dayarlanghan elimiz boyynsha alghashqy әdeby joba. Kez kelgen qalam ústaghan qalamger sekildi keler kýnnen kýter ýmitim zor.

– Ángimenizge kóp raqmet!

Súhbattasqan Móldir Ryiymbekova

«Qazaq Ádebiyeti» gazeti

Abai.kz

33 pikir

Ýzdik materialdar