«El tiregi» biylikke qanday talaptar qoydy?
Qazaqstanda әr tughan balagha bir rettik 2 jarym million tenge berilui tiyis. Núr-Súltanda bas qosqan oppozisiya ókilderi osynday talapty qarar retinde әzirlep, biylikke jiberdi. Belsendiler elimizdegi kez kelgen balagha 18 jasqa deyin 42 500 tenge tólenui kerek degen ústanymda.
Jinalghandar ana men balagha beriletin kómekti shyghyn emes, memleket qauipsizdigining kepili dep qarastyru kerek deydi. Al belsendilerding biylikke qoyghan talaby oryndalmasa, olar halyqty jinap bas kóteruge bekinip otyr.
Týrkistan oblysynda túratyn Jәmila Shadmanova – ýkimet bekitip bergen mekenjay boyynsha beriletin әleumettik tólemdi dúrys ala almay otyrghandardyng biri. Óitkeni ontýstiktegi birneshe audan men auyldyq aimaqta analardyng tiyisti aqshasyn bermey, әkimdiktegi mamandar qújatty dúrys rәsimdemeytin kórinedi.
«30 213 myng tenge shyqqan anagha qolyna 19 myng tenge alghan. AÁK-ti endigi toqsanda shygharatyn bolsandar, onyng 10 payyzyn bizge ótkizesinder deydi eken», – dedi belsendi ana Feruza Sapar.
Oppozisiya ókilderi mekenjay boyynsha beriletin kómekti analardyng aushyn basu ýshin taghayyndalghan ýkimetting kezekti kózboyaushylyghy dep otyr. Óitkeni songhy kezde tólemning búl týrin aludyng ózi barlyq jerde qiyndap ketken. Búghan dәlel – ótken aptada ghana elordalyq analardyng sherulep ministrlik aldyna jinaluy. Jergilikti әkimidik budjetinen beriletin búl qarajat әrkimning qolyna tiymesten búryn, ony alu ýshin ýsh ay sayyn qújat jinap dәleldeuing qajet.
«Qazir neshe týrli tolyp jatqan baghdarlamalardy alyp tastau kerek. Onyng ishinde AÁK, bala qaraghany nemese tughany ýshin beriletin tólem. Múnyng bәri kerek emes. Ár balagha 18 jasqa tolghansha ay sayyn 42500-den berilip túru kerek. Elimizde aqsha bar», – dedi qogham qayratkeri Ádilet Ghabdulla.
Búdan bólek, belsendiler әr tughan balagha ana kapitaly retinde 2,5 million tenge berilu kerek deydi. Búl balanyng alansyz ómir sýruine arnalghan kepildikting alghashqy jarnasy bolmaq. Yaghni, jana tughan nәrestege berilgen qarajatty otbasy ýiding bastapqy jarnasy retinde paydalanyp nemese bolashaqta balanyng oquy men densaulyghyna da qoldansa bolady. Belsendilerding aituynsha, ana men balanyng qauipsizdigi – týgel últtyng tynyshtyghy.
«Qazaqstandyqtardyng sany kóbeymeytin bolsa búl bizding qauipsizdigimizge keletin bir ýlken qauip. Rezolusiyada jazuymyz kerek búl últtyq qauipsizdik mәselesi dep», – dedi tirkelmegen «El tiregi» partiyasynyng tóraghasy Núrjan Áltaev.
Jinalghandar Bilim jәne ghylym ministrliginen mektep baghdarlamasyn qayta qaraudy da talap etip otyr. Beldi bekem bughan belsendiler biylikten naqty jauap kýtpek. Al eger jogharydaghylar ýnsiz qalsa sózge qúlaq asar kópti jinap atoy salyp alangha shyqpaq. Osylaysha dittegenimizge jetpey qoymaymyz degen qazaqstandyq oppozisiya ókilderi «estushi» biylikke qalay da bolsa ýnderin jetkizbek.
Abai.kz