RF-da Baydendi jerden alyp-jerge salyp jatqan BAQ kóp. Barlyq gazetter, sayttar, tv-kanaldar, t.s.s. onyng atyna neshetýrli súmdyqtardy jaudyryp-aq jatyr. Oghan tek RF ghana emes, AQSh-tyng óz ishindegi Tramp bastaghan resp-shyldar da jabyluda. Sonday-aq әrbir elde "paydaly idiottar" degender de bar, olar da óz ýlesterin qosuda. Mysaly Ukrainada, nemese Qazaqstanda da RF ýgit-nasihatyna aldanghandar jetkilikti.

Múnyng bәrine qaramastan Bayden óz sayasatyn "qatqyl qolmen" jýrgizude jәne sol dúrys ta. Esimde, osydan onshaqty jyl búryn AQSh ekonomikasy kýireu aldynda túr, әne-mine endi qúlaydy, óitkeni onyng ishki qaryzy, budjet defisiyti pәlen trillion dollargha jetti, t.s.s. dep jatatyn. Biraq qúlayyn dep jatqan AQSh ekonomikasy kórinbeydi. Songhy kezde osynday "argumentter" aitylmay ketti. Nege?

Búl taqyrypqa keyin ainalyp sogharmyz, sebebi búl finanstyq kýrdeli taqyryp. Qazir AQSh qaryzy 28 trln dollardan әldeqashan asyp ketti. AQSh-ta tek memleket qana budjetke qaryz, al bizde kerisinshe - halyq bankterge qaryz. Kórip otyrsyz, aiyrmasy jer men kóktey. Qarapayym halyq ýshin qaysysy dúrys? Áriyne, sening bankke qaryzyng emes, qayta memleketting ózara bir-birine qaryz bolghany tiyimdi.

Ángimemizdi әri qaray sabaqtayyq. Aldaghy Bayden-Putin kezdesuinde qanday taqyryptar sóz boluy mýmkin? Birinshi kezekte Ukraina basty taqyryp bolady. Eger Tramp búrynghy eks-SSSR territoriyasyn RF-nyng erkin biylep-tósteuine berip qoyghan bolsa, Bayden territoriyalardy әrkimge bóliske salugha jol bermeytini anyq. Mynau territoriya RF mýddesine sәikes territoriya, odan aulaq jýrinder degen Putin siyaqtylardyng armany osymen ayaqtalady.

Alayda búl tәuelsizdik ýshin ózdering de kýrespender degen sóz emes. Eng aldymen Ukraina da, Qazaqstan da, Belarusi te óz tәuelsizdikteri ýshin kýresuleri kerek. Bireu ýshin bireuding jany nege auyruy kerek? Ózderi de úmtylulary kerek qoy. Tek sonda ghana AQSh siyaqty elder kómek qolyn soza alady.

Putinmen kezdesu aldynda Bayden aldymen Angliyada G-7 kóshbasshylarymen kezdespek, sosyn Brusselide NATO kóshbasshylarymen kezdesedi. Negizgi maqsat - Batys kóshbasshylarynyng birtútas pozisiyasyn bildiru. Múnyng qanshalyqty manyzdy ekendigine eshkim de dau aita almaytyn shyghar.

Búl Putindi rayynan qaytara ala ma? Áriyne joq. Sebebi Putin NATO-gha qarsy túru ýshin batys shekarada janadan 20 әskery qúrama jasaqtap jatyr. Búl búrynghysha konfrontasiya jalghasa beredi degen sóz. Yaghny soghys qaupi seyilmeydi, búrynghysha Baltyq elderi, Polisha, Chehiya, Ukraina, Moldova ýnemi okkupasiya qaupimen ómir sýredi degen sóz. Osynday kezde býkil Batystyng birtútas pozisiya ústanuy әriyne manyzdy.

Quanysh Edilhantegi

Abai.kz