Dýisenbi, 21 Mausym 2021
Ádebiyet 3476 6 pikir 9 Mausym, 2021 saghat 13:25

«Múqaghaly Qytaydaghy qazaq poeziyasyna ýlgi boldy»

Baspagar, aqyn, zertteushi Tәlipbay Qabaev 1955 jyldan bastap әdebiyet maydanyna kelgen. Sodan qazirge deyin eki jýzge tarta ólen, tolghau, ballada, dastan jәne onnan asa әrtýrli taqyryptarda zertteu maqalalar jazghan. Múnyng ishinde «Kóktem gýli» atty lirikalyq óleni 1984 jyly ShÚAR әdebiyet-kórkemóner birlestigi men Últtyq ister komiyteti jaghynan ýshinshi dәrejeli shygharmalar syilyghyn enshileydi.

Qabaev 1979 jyly qyzmeti qalpyna kelgennen keyin «Mәdeniyet tónkerisinde» jabylyp qalghan Shynjang Jastar-órender baspasyn qayta qúru qyzmetine belsendi qatysady. Bólim bastyghy, baspanyng orynbasar bas redaktory qatarly mindetterdi ótep, baspanyng damuyna zor ýles qosady. Ol ózining 44 jyldyq baspagerlik qyzmetinde eren enbek siniredi. Ol jauapty bolghan Qazaq redaksiyasy bólimi 1996 jylgha deyin mynnan artyq kitapty baspadan shygharady. Onyng ýsh jýzden artyq kitabynyng redaktorlyq qyzmetin ózi óteydi. Múnyng 30-gha juyghy Memlekettik jәne ShÚAR syilyqtaryna ie bolady.

Ol tarihta ótken Qojeke Nazarúly, Kódek Maralbay sekildi kýishi-kompozitor men aqyndardyng shygharmalaryn el ishinen jinap, jeke kitap etip shygharady. Toqtarhan Jekibayev, Talghat Ghabdullin shygharmalaryn jinap, «Júldyz», «Belgi» degen attarmen baspadan shygharady. Ghasyr aqyny M.Maqataevtyng tandamaly ólenderin «Qazdar qaytyp barady» degen atpen alghash Qytayda bastyrghan. 1987 jyly memlekettik aqparat-baspasóz bas mekemesi, Qytay baspasóz qoghamy jaghynan «Elimizding baspasóz isterine eleuli ýles qosqan qyzmetker» degen ataq beriledi.  1994 jyly agha redaktor ataghyn alady.

Agha redaktor Tәlipbay Qabaev Qytaydyng az últtar әdebiyetin zertteu ghylymy qoghamynyn, ShÚAR baspager qoghamynyn, Shynjang qazaq-til әdebiyet qoghamynyng túraqty jorasy, Shynjang foliklorshylar qoghamynyn, Shynjang Jazushylar qoghamynyng mýshesi.


«Tughan jerim – Tekes, ósken jerim – ór Tekes, al  atamekenim – Qazaqstan»

Tәlipbay QABAEV, baspager, aqyn, zertteushi:

 

 – Tәlipbay agha, әngimenizdi tughan jer, atamekeninizden bastasanyz?

– Mening tughan jerim – Tekes, ósken jerim – ór Tekes, al  atamekenim – Qazaqstan. Men orys ýkimetining 1928-30 jyldarda jappay jýrgizgen baylargha qarsy sayasatynan, ekinshiden, 1931-32 jylghy asharshylyq әleginen Qytaygha auyp, Ilening Tekes audanyna qonys tepken ýrkinshi elding úrpaghymyn. Men Tekesting Kóksu ózenining boyynda 1935 jyldyng 2 jeltoqsanda dýniyege kelgen ekenmin. 1933 jyly Tekes tolyq audan mәrtebesin alghanda, Múnghúlkýre jartylay audan bolatyn. Eldi basqaru qiyn dep, ol kezde Múghúlkýrege eldi albaty kóshirmeytin. Keyin 1938 jyly Múnghúlkýre de tolyq audan atanghannan son, Tekeske kelip jiylyp, úilyghyp qalghan ýrkinshi el 1940 jyly Múnghúlkýrege qaray kóshti. Bizding әulet te elmen birge kóship, ór Tekeksting Aqdala degen eldi mekenine kelip qonys tebedi. «Tughan jerim –Tekes, ósken jerim – ór Tekes, al atamekenim – Qazaqstan» dep aitatynym – sodan.

Mektep tabaldyryghyn qashan attadynyz?

– Mening aghalarym bolghan. Ol kisiler Qazaqstanda joghary bilim alghan aghartushylar edi. Sol aghalarym eldi úiymdastyryp, Aqdalagha mektep saldyrdy. Men osy mektepting tabaldyryghyn janadan attap, bilim alyp jýrgende Ýsh aimaq (Ile, Altay, Tarbaghatay) tónkerisi bastalyp ketip, 1945 jyly mektep jabylyp qaldy. 1946 jyly Ýsh aimaq azat bolghanan keyin mektepter qaytadan ashylghanda, qayta kirip oqydym. Auylda 4-synypty bitirgenen keyin 1949 jyly audan ortalyghynda ashylghan ortalau mektepke kelip, 5-synyptan bastap oqydym. 1951 jyly audandyq oqu-aghartu mekemesi: «Mektepke múghalimder jetispey jatyr, Qúljagha múghalim jetildiretin bir jarym jyldyq kurs bar, sony oqyp kelip múghalim bolasyndar», – dep bizdi Qúljagha oqugha jiberdi. Bir jarym jyl oqyp kelgennen keyin, 1953 jyly mausym aiynda qaytyp kelip, ózim oqyghan mektepke múghalim boldym.

– Qanday pәnnen sabaq berdiniz?

– Qazaq tili men әdebiyet pәnining múghalimi boldym.

– Múnghúlkýrede qay jylgha deyin múghalim bolyp júmys istediniz?

– Bir jyl múghalim bolghanan keyin, 1954 jyly bizding audangha Ýrimjidegi Shynjang institutynan (qazirgi Shynjang uniyversiyteti) oqushy qabyldaugha adamdar keldi. Ol kezde biz 17-18 jastaghy boz jigitter edik. Múghalimdikti tastap, bizding de jogharylap oqyp, bilim alghymyz keldi. Sodan baghymyzdy synap kóru ýshin oqushylarmen birge emtihangha biz de qatynastyq. Oqushylardan 34 bala, al múghalimderden ekeuimiz emtihannan ótiptik. Sol jyly Múnghúlkýreden 36 bala Shynjang institutyna oqugha qabyldandy.

– Qay fakulitetke oqugha týstiniz?

– Til-әdebiyet bólimine kelip oqugha týstim. Ol zamanda studenter qazirgidey bes jyl emes, ýsh jyl ghana oqityn.  Qazaq, tatar, qyrghyz, ózbek balalaryn  úighyr balalargha qosyp úighyr tilinde oqyty. Bәri auyldan kelgen balalar ghoy, úighyr tilin týsinbegen boluy kerek, olar fakulitet dekanatyna baryp: «Biz úighyr tilinde oqymaymyz, qazaq tilinde oqimyz», –  degen talap qoyypty. Qúljagha baryp bir jarym jyl oqyghanan ba, joq audanda bir jyl qazaq til-әdebiyet pәninen sabaq bergenimnen be eken, men qazaq til-әdebiyetinen basqa kurstastaryma qaraghanda jaqsy edim. Sodan fakulitet dekany maghan kelip, jana kelgen studentterge qazaq tili grammatikasy pәninen sabaq beruimdi ótindi. Oghan men: – Búlargha keminde aptasyna 3-4 saghat qazaq tili grammatikasynan sabaq bersem, al ózimning qatysbay qalghan pәnderimdi keyin qaytip tolyqtaymyn, – dedim. Ol: – Sen alansyz bol, oghan amal tabamyz. Búdan keyin sen dene tәrbie sabaghyna jәne hanzu tili, úighyr tili grammatikasy sabaghyna barmaysyn. Olardan emtihan tapsyrmaysyn. Men býginen bastap búl ýsh sabaqtan azatpyn dep oila. Solardyng ornyna sen jana kelgen balalargha qazaq tili grammatikasynan sabaq beresin, – dedi.

Osylaysha basshylyqtyng núsqauy boyynsha bir jaghynan, ózimning oquymdy    oqyp, bir jaghynan, bizden keyingi kurstyng studenterine qazirgi zaman qazaq tilinen sabaq berip jýrip, 1957 jyly institutty bitirdim.

– Siz búl jolghy qyzmetinizdi qay jerden bastadynyz?

– Ol kezde joghary mektep bitirgen oqushylargha Shynjang Oqu-aghartu mengermesi joldama beretin. Olar aimaq-aymaqqa bólip tastaydy. Al aimaqtar ózderining ynghayyna qarap bólis jasaytyn. Sonan meni institutqa alyp qalmaqshy boldy. Biraq mening institutta qalghym kelmedi. Cebebi, fakulitet qazaq tili pәnining múghalimine ansha kónil bóletin emes. Sonymen birge «qazaq studenteri óz ana tilinde oqysyn» dep oyrghan olar joq. Múnda qalyp alyp, «aralyqta bos jýrgen bireu bolyp qalmayyn» dedim de, – Men institutqa qala almaydy ekenmin, – dep kesip aittym.

– Onday bolsa seni Búratalagha bóleyik. Olar «qazaq til-әdebiyeti pәnining múghalimin qatty qajet etip, bizden qayta-qayta: «Bir-eki oqytushy jiberinder» dep mazamyzdy alyp jatyr, – dedi.

– Búratalagha bara amaymyn, jibersender óz jerim – Ilege jiberinder, – dep edim, olar búghan kóninkiremedi.

Arada men «Shynjang әdebiyet kórkemóneri» (qazirgi «Shúghyla») jurnaly redaksiyasyna bólinip barudy da oilastyrdym. Osylay iytis-tartyspen jýrgende Shynjang jastar baspasy: «Sen bizge kel!» – dep jabysa ketti. Sóitsem, búl baspanyng qúrylghanyna bir-aq jyl bolyp, kyzmetkerler jetispegendikten qajetine qaray, janadan oqu bitirgen studenterdi alyp jatqan kezi eken.

– Senderding baspalaryng qanday kitap shygharady, – desem. Olar:

– Sayasi, ghylymy jәne әdeby kitaptar shygharady, – dedi.

– Onda jaqsy boldy, men senderge baramyn, – dep Jastar baspasyna bólinip kettim. Óitkeni, maghan ol kezde baspasóz ansha jat emes-túghyn.

– Osylay baspager bolyp shygha keldiniz ghoy?..

– Shynjang jastar baspasynda eki jylday istep, kóp-kórim baspanyng qyry men syryna qanyghyp kele jatyr edik, ayaq astynan solaqay sayasattyng dauyly túryp, opalan-topalang tónkeris bastalyp ketti. Bireui onshyl boldy, bireui solshyl boldy, bireui tónkerisshil boldy, bireui aidaugha, qughyngha ketti, bireui baylauda qaldy degen siyaqty birin-biri bilip bolmaytyn bir súmdyq zaman bolyp, men de soghan iligip kettim.

Sizge qanday aiyp taghyldy?

– Maghan «onshyl», «últshyl» degen aiyp taghyldy. «Últshyl» bolghanda úshyghyna shyqqan, mәngi ózgermeytin «últshyl» boldym. Osynday ataqty qalpaqtan birdi basyma kiyip alyp, 1959 jyly mamyrda enbekpen ózgertu alanyna kettim.

Qay jerde boldynyz?

– Jonghar oipatynda da boldym, Tarym oipatynda da boldym. Mynau Boghda tauynyng teriskeyi men kýngeyindegi Kómirkenderde de boldym. Qysqasy men istemegen qara júmys qalghan joq.

– Qay jyly aqtalyp shyqtynyz?

– Keyin jaqsy zamandar boldy. 1978 jyly Qytay kommunistik partiyasynyng 11-kezekti 3-jalpy mәjilisten keyin memleketimizde jaqsy sayasat jýrile bastady. Óitkeni, bizding baghymyzgha jaray saliqaly sayasatker Dyng Shauping biylik basyna kelip, basymyzgha tóngen qara búlt ayaghyp, jayma shuaq kóktem keldi.

Sodan qudalanghandardyng isin qayta qarau, qalpyna keltiru, qayta qyzmetine tikteu degen sekildi ýlken nauqandar boldy. Ol kisi kóptegen iygi júmystar tyndyrdy. Dyng Shauping myrzanyng arqasynda men aqtalyp, qyzmetim 1979 jyly qayta qalpyna kelip, aragha 20 jyldy salyp Shynjang jastar baspasyna qayta oraldym.

Alghashynda jay redaktor bolyp júmys jasadym. Qazaq bólimin qúrghanda bólim basshysy jәne baspanyng orynbasar redaktory bolyp istedim.

Qazaq bólimine kelgenen keyin shygharghan alghashqy kitabynyz esinizde me?

– Qazaq bólimi qúrylghanymen, Qazaq bóliminde menen basqa adam bolmady. Bólimge adam alu, kitap shygharu mindeti maghan jýkteldi. Aldymen, shamamnyng kelgeninshe Shynjandaghy qazaq baspasózinde jariyalanghan әdeby shygharmalardy jinap, qúrastyryp kitap shygharudy josparladym. Bir adamnyng qolynan ne keledi? «Shúghyla» jurnalynda júmys jasaytyn Júman Ábishúly, Sәly Sәduaqasúly sekildi jigitterge: «Maghan aqyn-jazushylardyng jýlde alghan ólenderin, әngimelerin jәne sahnalyq shygharmalaryn qúrastyryp berinder. Qalamaqylaryndy beremin», – dep qolqa salyp, solardyng kómegimen alghashqy kitaptardy shyghara bastadyq. Eng alghashqy kitaptar – «Qazaq dramalary», «Qazaq әngimeleri», «Qazaq ólenderi» degen kitaptar boldy.

Kitap shyghyp, elge taraghanan keyin el bizding baspamyzdy bile bastady. Ózimiz de jay jatpay baspamyzdy ýgittep, jarnama jasadyq. Solshyldyq sayasattyng kesirinen bógelip túrghan qúrsaudy búzghanda arjaghyndaghy qalyng aqyn-jazushy bostandyqqa shyghyp, Qúday saqtasyn jana tuyndylar baspamyzgha qarsha borady. Al endi myqty bolsan, shygharyp kór dedik te kitaptardy búrqyratyp shyghara bastadyq.

Qúdaygha shýkir, jaman bolghamyz joq. Ruhany dýniyege susap túrghan qalyng elding alqauyna bólendik. 1990 jyldargha kelgende baspanyng sany Qytayda 8-9 myngha jetti. Sol baspalardan ozyp shyqqan 100 baspanyng biri bolyp bizding baspa syilandy.

«Múqaghalidyn kitaptary Qytay qazaqtaryna әli de ótimdi…»

Sizdin redaktorlyghynyzben 1980 jyldary aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataevtyn «Qazdar qaytyp barady» degen kitaby shyqty. Osy kitapty shygharuynyzgha ne týrtki boldy?

– Múqaghaly kelgenshe bizding poeziyamyz múzday bolyp siresip qatyp túrghan edi. Beyne matematikalyq formula sekildi bolatyn. Maghan dәl solay bolyp kórinetin. Ol kezde sen ol formulany búzsang pәlege qalatynsyn. Mening Nýsip degen dosym (keyin Qazaqstangha kóship ketti) Qazaq eline alghash tuysshylap barghanda Múqaghalidyng bir top kitaptaryn alyp keldi. Men Múqaghaly ólenderin oqyp, qayran qaldym. Múqaghaliday aqyny bar myna el shynymen de keremet eken, baqyty eken dep oiladym.

Sonymen ne kerek, Múqaghalidyng Qytaydaghy túnghysh jinaghyn shygharugha bel buyp, kóptegen óleng kitaptarynyng ishinen tandap alyp, «Qazdar qaytyp barady» degen jeke kitap shyghardyq. Kirispe sózine búl kitaptyng Qytay qazaq әdebiyetine ýlgi bolatynyn, býginge deyin Múghalidan habarsyz jatqan ókinishimizdi de qosyp jazdym, biraq jaqsy jazdym dep oilaymyn.

Múqaghalidyng búl kitaby jaryq kórisimen-aq, Qytay qazaqtarynyng poeziyasy toqsan gradus búrylyp, bir keremet ýlgige kóshti de ketti. Qazirgi jas aqyndardardy oqyp otyryp, Múqaghalisha siltep ketip bara jatqanyn kórgende bir jasap qalasyn. Aqyn – halyqtyng adamy ghoy. Halyqtyng jýreginen oryn ala almaghan aqyn, eshqashan halyqtyng adamy bola almaysyn.

Men saghan Múqaghalidyng Qytayda shyqqan túnghysh óleng kitaby «Qazdar qaytyp barady» turaly bir qyzyqty aitayyn. Osy kitaptyng birazyn arqalap alyp, Altay aimaghynyng Kóktoghay degen audanynyng bir auylyna bardym. Janymda kóktoghaylyq aqyn Berdibek Qúrjyqaev bar. Jeksenbi kýni bolatyn. Artynda ashyq jýk tiyegishi bar «TOYATA» kóligimen adamnyng qarasy kóp auyl bazaryna bardyq. Bazardyng shetine kólikti toqtattyp qoyyp, ýstine Múqaghalidyng «Qazdar qaytyp barady» kitabyn jayyp qoydym. Janymyzdan ary-beri el qayshylasyp ótip jatyr, eshkim kitapqa moyyn búryp qaraytyn emes. «Myna júrttyng kitapqa kóz qiyghyn da salmaghan-ay» dep oilap qoyamyn. Biraz túrdym, shydamym kete bastady. Sodan men kólikting ýstine shyghyp alyp, kitaptyng betin ashyp túryp «Qariyalar azayyp bara jatyr...» degen ólendi dauystap túryp oqydym. Múnday ólendi alghash ret estip otyrghan júrt, kenet bizge qaray aghyldy. Art-artynan taghy ýsh ólenin tógildirip oqyp jiberdim.

«Pay, pay, shirkin, qanday keremet ólender! Múny qanday aqyn jazdy eken, ә?!.», – desip kitapqa qol sozyp, alyp kóre bastady... Sol-aq eken, alyp barghan kitabym әpsәtte týgel satylyp ketti. Kóbine kitap jetpey qaldy.

Sol «Qazdar qaytyp barady» býginge deyin Shynjang jastar-órender baspasynda on bir ret, әr basylghanda ýsh myng taralymmen qayta-qayta basyldy. Múqaghalidyng kitaptary Qytay qazaqtaryna әli de ótimdi…

Mine, osylaysha Múqaghaly Qytay poeziyasyna oy jaghynan, kórkemdik erekshelik jaghynan tanghajayyp ýlgi boldy, ústaz boldy. Tipti keyde aitys aqyndarynyng ózi Múqaghalidyng atyn aityp ózderine ústaz bolghandyghyn ólenderine qosyp jatady.

Múqaghaly bireu, ekinshi Múqaghaly bolu mýmkin emes qoy. Múqaghaliygha eliktegen aqyndar onyn kólenkesinde qalyp qoyyp jýrmey me?

– Dúrys aitasyn, onyng 99-y jolda qalady. Onyng ishinde Múqaghalidan bólek, onymen qatarlasyp túratyn bireui ghana qalady. Býginge deyin qansha myndaghan aqyndar kelip, ketti. Sonyng bәri Abay bolghan joq. Abay bola alghan joq. Ol – Abay bireu. Maghjan da, Qasym da, Múghaghaly da sonday.

«Kódek te óz zamannyn biyik shyny bolghan»

Aqyn Kódek Maralbaydyng ólenderin jinap «Kódek» degen kitap shygharugha óziniz múryndyq bolghan ekensiz. Osy jayly aita ketseniz?

– Endi jalghyz Kódek emes, Qytayda Qojeke degen әigili kýishi bolghan. Ekeui de – Qazaqstanan qashyp ótken óz zamannynng adamdary. Osy eki túlghanyng jaryqqa shyghuyna ózim múryndyq boldym.

Kódek turaly aitar bolsaq, Kódek 1888 jyly Qazaqstanyng Narynqol audanynyng Shalkóde degen jerinde tuylghan. Kódek te óz zamannyng biyik shyny bolghan. Sol zamandaghy aqyndarymen salystyryp otyrsang ol halyqtyng auyr túrmysyn, ómirin, aiqyn, shynayy, eshqanday boyamasyz jazghan. «Kódek aitqanday» dep ólenining keybir shumaqtary el ishinde kýni býginge deyin aitylady. Ol – shyndyq. El ishine maqal bolyp, mәtel bolyp kirip ketti. Múnday aqyndar óte az.

Kódekting ólenderi búryn eshqanday basylym kórmegen bolatyn. 1962 jyly halyq solshyldyq sayasattyng qúryghynan bosaghanda, Ile oblysy audan, auyldardy aralap halyq ishindegi kóne múralardy jinau, әsirese әdebiyet, kórkemóner salasyndaghy saqtalyp qalghan dýniyelerdi jyiy ýshin top úiymdastyryp jibergen eken. Sol toptyng qúramynda Jabyqpay aqylaqshynyng balasy – kompozitor Abylay Jabyqbay Múnghúlkýrege barady. Ol auyldardy aralap jýrip, Kódek aqynnnyng biraz ólenin el auzynan jazyp alyp Ile oblystyq múrajaygha tapsyrghan eken. Ony men aldymen tauyp aldym, odan keyin Múnúlkýrege baryp Ádilbay degen moldadan, Qayynbay degen qoyshydan jәne Kódekting óz úly Aytughannyng aityp bergenderin jazyp alyp, «Kódek» degen alghashqy jinaghyn shyghardyq. Jaman bolghan joq. Keyin soghan sýiene otyryp, «Kódekting 100 jyldyghy», «110 jyldyghy» degen shygharmashylyq keshteri Múnghúlkýrede dýrkirep ótti. Keyin toydyng sony Qazaqstanda jalghasyn tapty.

Búryn eshkim qolgha alyp istemegen iske osylay kózdi júmyp túryp batyl qadam jasadym. Eger bylqyldap, sylqyldap, «ýitsem bolar ma eken, býitsem bolar ma eken» degen bolsam, onda odan esh nәtiyje bolmas edi. Óitkeni, birese aldyna qarap, birese artyna qarap, jaltaqtaghan adamnan ishteme shyqpaydy. Mine, osylay tәuekelshildikpen, bel sheshe kirisuimning arqasynda Kódek qayta dýniyege keldi. Kódekting ólenderining eki tomdyghy Qazaqstanda da jaryq kórdi. Onyng birinshi tomy qolyma tiydi, ekinshi tomyn jigitter jiberip beremiz dep edi әli kelgen joq. Orta jolda bireuler qaghyp ketti me bilmedim.

Men osylay Kódekting alghashqy kitabyn shyghardym. Keyin Múnghúlkýrening әkimi bolghan Ezimbay men Núrlan Sәrsenbaev degen jigit ekeui taghy biraz ólenderin jinaqtap bir kitap shyghardy. Sony qosqanda qazirge deyin Kódekting eki kitaby Qytayda shyqty. Endi Kódekting el ishinde jinalmay úmytylyp ketken ólenderi úshan-teniz. Búl kisini Qúday ózi ólenge ghana jaratqan adam eken. Otyrghan jerde zaulatyp ólendi aityp, tógip, tógip kete beredi eken. Kóp dýniyeleri osylay jazylmay qalyp ketken. Osy derekke sýiene otyryp, biraz izdestirip kórdik. Sóitsek, kórgen elding aituyna qaraghanda, búl kisi búrynghy aitylghan ólenderining esinde qalghandaryn ózi dәpterge týsirgen eken. Sony keybireui «Kódekting on bir dәpter óleni bar bolatyn» deydi, al keybireuler «alty-jeti dәpter óleng edi» deydi. Qazaqstandaghy belgili aqyn, jurnalist Janarbek Áshimjannyng atasy Áshimjannyng Dәuitbek degen inisi bolghan eken. Kezinde Dәuitbek pen Kódek ekeui jaqyn dos bolghan. «Kódek ólenderining bir bóligin sol kisi alghan edi», – deydi biletinder. Keyin Dәuitbek Qazaqstangha kóship ketken, ol kisiden súraugha mýmkindik bolmady. Onyng bala-shaghalary bile me, bilmey me ol jaghyn men jaqsy bilmeymin.

Sizdin myna әngimenizge qaraghanda Kódek shygharmalary tolyq jinalmay qalghan bolyp túr ghoy?

– Kóbi úmytylyp ketken. Qazirgi jinalghandarynyng ózi tolyq emes. Óitkeni, Kódekting ólenderin oqyp otyrsang kedir-búdyr, birjeri alasa, bir jeri biyik. Keyjeri ýzilip qalady. Ony jattap alghandar keybir jerin úmytyp ta qaluy mýmkin ghoy. Biz jinaghan ólender Kódekting ólenderining jarmy shyghar iә bolmasa ýshten biri shyghar. Qalghan dýnie qaldy, endi ony jinap alu degen mýmkin emes. Endi kódekti biletin adam qalghan joq. Mәselen, ózimiz Kódekti kórgemiz joq. Mening ózim seksennen asyp baramyn, al endi bizden keyingiler ne biledi? Kódek turaly eshtemeni de bilmeydi.

«Qojeke kýyshi ghana emes, batyr da bolghan adam»

Jana Qojeke kýyshi turaly bir sózdin shetin shygharyp qalyp ediniz, sonyn sonyn jalghastyryp ketseniz?

– Qojeke kýishi ghana emes, batyr da bolghan adam. 1870 jyldyng basynda qasynda bir top jigiti bar Orys әskerimen qaqtyghysyp qalady. Keyin artyna qughynshy týsken song Semeyge ótip ketedi. Semeyge barghan song da jan-jaqtan qughynshy týsken song Qytaydyng Tarbaghatayyna ótip ketedi de, onda biraz jyl túrghanan keyin Ilege kelip Toghyztaraudyng Múqyr-Jyrghalanyna keledi. Onda byraz bolghan song elin izdep, Tekeske barady. Keyin jalamen ústalyp Man-Ching ýkimetining týrmesine jabylyp, týrmede kóz júmady.

Biz bala jastan Qojeke men Kódekting kýileri men ólenderin estip óstik, ózimiz kýishi, aqyn bolmasaq ta sanamyzgha olardyq ruhy sindi ghoy. Endi osy Qojekeni tiriltu kerek bolyp, sol kezdegi Tekes audanynyng әkimi Qyzayjan Seyilqojaúlyna baryp, Qojekening kýilerin jinap jaryqqa shygharu turaly úsynys aittym. Qyzayjan birden kelisim berip, audandyq mәdeniyet ýiinde júmys jasaytyn  Dýisenbek Túrlyqojaúly degen jitti Qojeke kýiin jinaugha arnauly shygharyp berdi. Ol bir jyldan artyq el ishin aralap jýrip, ýn taspagha Qojekening kýilerin jazyp aldy.

Keyin Tekeske on neshe kýn jatyp, sony rettep, audandyq radio stansiyasynda júmys jasaytyn, әkesi de kýishi, ózi de kýishi, notany jaqsy biletin óte sauatty Ákima degen jigitke Qojekening kýilerin qarapayym notagha týsirtip alyp, ony Ýrimjige alyp kettim. Keyin «Kýy tolqyny» degen atpen 50 neshe kýidding tarihymen qosa shyghardyq. Sol kýiding 40 neshesi Qojekening kýii, qalghandary  – úrpaqtarynyng kýii edi.

Mine, osylay aqynan Kódekti, al kýishiden Qojekeni tiriltik. Oldardyng shygharmalary barlyq nәrsege kirip ketti. Álem bildi. Endi olardy eshkim de suyryp shygharyp tastay almaydy. Oghan eshkimning de kýshi kelmeydi.

«Kódekting jalghyz «Jauap hat» óleni emes, basqa da óleninderining arasynda kóp nýkte kezdesedi»

Kódek Maralbaydyn «Jauap hat» degen úzyn óleni bar, sol ólendi oqyp otyrsaq, arasyndaghy adam attarynyng ornyna kóp nýkte qoyylghan. Osy adamdardyn atyn Kódekting ózi jazbaghan ba, әlde siz kitapty shygharatyn kezde alyp tastaghansyz ba?

– Kódekting osy «Jauap hat» degen óleni turaly әsili men bir maqala jazbaqshy bolyp jýrgen edim. Densaulyghym dúrys bolmay, soghan bir oray taba almay jýrmin. Óte dúrys aityp otyrsyn, Kódekting jalghyz «Jauap hat» óleni emes, basqa da óleninderining arasynda kóp nýkte kezdesedi. Sol kóp nýktelerding ornynda adamnyng attary bar bolatyn. Kódekting ólenderin jinap әkelip, rettep barlyghyn baspagha úsynatyn kezde, sol kezdegi Shynjang әdebiyetshiler birlestigining basshysy, qogham qayratkeri, aqyn Qúrmanәli Ospanúlynan bir pikir alayyn dep Qúrekendi әdeyi izdep baryp jolyghyp:

– Qúreke, Kódek Maralbaydyng ólender jinaghy dayyn boldy. Endi baspagha jiberu ghana qaldy. Biraq ólenderining ishinde elge belgili adamdar bar. Kódek óz kezinde osylardyng barlyghyn ólenge qosyp jaqsysyn jaqsy, jamanyn jaman dep synap ketken. Adam attary sol kýii ketip barady, qysqartqamyn joq. Osylay jibirsem qalay bolar eken. Siz oqyp shyghynyz da pikirinizdi aitynyz? – dep qoljazbany tastap kettim.

Bir kýni Qúrekeng habarlasyp, –  Maghan kelip ketsen, –  degen son, salyp úryp kensesine bardym:

– Myna adamdardyng attarynyng ornyna kóp nýkte qoyyp jibergening dúrys bolar. Búlardyng bala-shaghalary kórmegen kýndi, qorlyqty kórdi. Endi ghana kýnning jaryghyn kórgendey sezinip, solshyldyqtyng yzgharynan endi azat bolyp bas kótergende mynany jariyalap jibersen, olar qayta shógip ketetin shyghar. Eng jaqsysy olardyng ata-babalarynyng attarynyng ornyna kóp nýkte qoyyp ket, – degen song birjaghynan, búl da – tabylghan aqyl eken dep adam attarynyng ornyna kóp nýkte qoyyp jibergem. Keyin zaman jaqsaryp, elding ruhany әlemge degen kóz qarasy oyanghanan keyin 1990 jyldary shyqqan basylymynda janaghy esimi alynyp tastaghan kisilerding attaryn tolyq kirgizdim.

«Súmdyq» habardy estip ashugha mingen Maqsút: «Dereu Kódekti ústap, aldyma aidap әkelinder», – dep shabarman shaptyrypty»

Kódektin «Jauap hat» ólenin jazugha ne sebep boldy eken?

– Búl ólenning kelip shyghu sebebine býginge deyin talas-tartystar bar. Bir bólimi aitady: «Tanjaryq ana jaqta Narynqolda Qoydymmenen aitysyp, Qytaygha qaytyp kelgennen keyin alban elin jamandap ony qayta jazghan. Kódek osyghan qaratyp «Jauap hat» jazghan», – deydi.

Al endi mening estip-biluimshe búghan úqsamaydy. Búl turaly Últtar baspasynan shyqqan «Kódek Maralbay» degen kitapqa da kirgizgem. Arada Kódek Kýneske baryp, el aralap qaytyp kele jatqan jolynda auyldarynan qyz alghan Taldydaghy Zәngi jezdesining ýiine týsedi. Sonda jezdesi: «Kódek, el aralap kelesin. Kórgen bilgenindi aita otyr?» – degende, «Sasan auylyna barghanda» degen tolghauyn әnge qosyp aityp beredi. Keyin jezdesining ótinishi boyynsha búl ólendi qaghazgha jazyp beredi.

Qyrsyq bolghanda, әlde kimder arqyly búl óleng Bestóbege jetedi. Búl kezde Maqsút Daghytydan auylyna qaytyp kelip jatqan kezi eken. «Súmdyq» habardy estip ashugha mingen Maqsút: «Dereu Kódekti ústap, aldyma aidap әkelinder», – dep shabarman shaptyrypty. Shabarmandar Zәngige ózderining Maqsút aqylaqshynyng búiryghymen Kódekti aidap әketuge kelgenin aitady. Biraq Zәngi: «Búl mening qonaghym. O zaman da, bú zaman qazaq qonaghyn basqagha ústap beretin, qorlatatyn is bolghan emes. Óitsem, menen adamshylyqtyng ketkeni emes pe, el aldynda úyatqa qalmaymyn ba?! Ústaghylaryng kelse auylymnan attanyp alysqa barghanda ústandar», –  dep shabarmandardy tiyp tastaydy. Qasyndaghy Ádilbay degen atqosshysymen aman qashyp shyqqan Kódek Torghyztaraudaghy Darubay aqylaqshynyng auylyna aman-esen jetedi.

Qughynshylar da olardyng izin suytpay quyp otyryp Toghyztaraugha jetedi. Biraq Darubay aqylaqshy qughynshylargha: «Albandy kim dep jýrsinder, aityndar shy? Ár jerden taspen úryp alatyn kekilik, shyldaryng ba senderdin? Kimning basyna kýn tumaydy. Qyzay ananyng balalary búryn qayda edik, qayda otyrmyz qazir? «Qyzay aughan» degen oqigha qalay ghana esten ketpek?! Bútagha qorghalghan torghaydyng da jany qalady. Sol búta qúrly bolmaghandaryng ba?! Alban kim? Ruly el, úyaly terek. Kódek kim? Albannyng mandayyna basqan túlpary, qazaqtyng sayraghan zarly-sherli búlbyly, búl zaman býitip túrmaydy. Erten-aq búl el bolyp esin jinap, etegin jabady. Sonda alban balasyna ne dep jauap beremiz? Múnan tuylatyn syzat qysasqa, dyqqa ainalyp týpting týbine ketpey me?! Alghysh bolsandar, osynda albannyng qart bolysy Razaq degen jatyr, Ánәpiya, Núrsapa, Aqymetjan degen jigitteri bar. Men solardy shaqyrtayyn, solardyng qolynan alyndar, berse solar ózderi bersin. El aldynda, alban men qyzay aldynda óz qonaghyn ózi ústap beripti degen ataqqty kótere almaymyn. Tynysh qaytyp ketinder!» – dep olardy ýiinen shygharyp jiberdi...

Osy kezdesude Darubay aqylaqshy el-júrtyn jinap Kódek aqynnyng ólenderin tyndady degen ras pa?

– Kódek Maqsúttyng qughynshylarynan aman qalghannan keyin, arada biraz kýn ótken song Darubay aqalaqshynyng alty qanat aq ýiine kelip, qughynshylardan arashalap qalghanyna raqmetin aityp qaytpaqshy bolady. Biraq Darubay aqalaqshy jibermey qondyryp qalady. Razaq, Aqymetjan, Ánәpiya, Núrsapalardy da shaqyrghan eken. Búl kisiler qonaqasynda birge bolady.

Darubaydyng birinshi talaby Kódekting osy joly Kýneske, aty әruaqty Sasan biyding auylyna barghan jolynda kórgen-bilgenin jәne ol turaly shygharghan jyryn bir aityp ber degen talap boldy.

Kódek Kýneste aldymen auyzsha, sonan song qaghazgha týsirgendegiden ózgertpey sol qalpynda jyrlap beredi. Eshbir jerin alyp ne qospaydy. Darubay aqalaqshy onyng aldynda aitqyzghan «1916-jyl», «Alban tarihy» qatarly kesek jyrlaryn qayta aitqyzdy. Kódeke riza bolghan Aqylaqshy:

– O, Kódekjan, – deydi, – Seni «aqyn» degen beker – sóz eken. Sen aqyn emes «synshy» ekensin. Sendey azamaty bar halyq ólmeydi. Mine, óleng degen, óleng dep osyny ait. Bir albannyng ghana emes, tútas qazaq tirshiligi jatyr eken keudende. Tútas halyq tarihy jatyr eken jyrynda. Osynda aqynmyn dep jýrgen birtalay jan bar. Aytysa ketse boldy óz ruyn orynsyz maqtap, әriptesining ruyn ilikke alghysyz etkisi keledi. Múnan ne shyghady? Ru men rudyng arasy, airanday úiyghan berekesi búzylady. Sening aitqandarynnyng birde-birinde búl joq eken. Aytsang – jeke adamnyng atyn atap, sonyng minin aitady ekensin. Elding joghyn joqtap, múnyn múndaydy ekensin. Múng men zardyng tamyrynan tartyp aitady ekensin. Raqmet, qaraghym! – deydi.

Ertesi Darubay aqalaqshy Kódekke at mingizip, ýstine shapan jauyp attandyrdy. Týnde birge bolghan barlyq iygi-jaqsylarmen qoshtasyp attanady. Olardy Núrsapa, Qanapiya, Ánәpiya jәne aljan Baghybaydyng ólenshi balasy Myzyrap – tórteui týstik jerge deyin úzatyp qaytady.

Sodan qysqasy Maqsút hatshysy (olkezde moldasy dep ataydy) Tanjaryqqa «Kódekting ózi qanghyryp jýrip, bizding eldi jamandap ólenge qosatyn ne jóni bar. Kódekti, mýmkin bolsa alban elin jamandap ólenmen hat jaz», –  dep pәrmen bergen kórinedi. Búiryq qatty, jan tәtti demekshi Tanjaryq ólendetip hat jazyp Kódekting qolyna tiygizedi. Búl hatty oqyghan Kódek osy «Jauap hat» degen ólenin jazghan eken.

Búl jerde «Tanjaryq pen Qoydymnyng aytysynyn» eshqanday qatysy joq boldy qoy?

– Mening iyelegen negizime qaraghanda múnymen eshqanday qatysy joq. Ókinishke oray, Maqsúttyng Tanjaryqqa jazdyrghan haty mening qolyma týspedi. Soghan qaraghanda Tanjaryq ta Kódekti ondyrmaghan kórinedi.

(Súhbattyng jalghasy bar)

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

6 pikir