Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Keshe men býgin 5780 3 pikir 10 Mausym, 2021 saghat 15:03

Túrghyt Ozal hәm qazaq-týrik dostyghynyng bastauy

Týrkiya Respublikasynyng segizinshi preziydenti Túrghytt Ozal Malatiya qalasynyng tumasy. Aanasy jaghynan kýrdi qany bolghan. Ol múny eshqashan jasyrmaghan da. Túrghyttyng әkesi bank qyzmetkeri bolghandyqtan, otbasy ýnemi әr qalagha kóship jýretin. Ol orta bilimdi Koniya qalasynda ayaqtaghan.

Túrghyt Ozal bala kezinen úshqysh boludy armandapty. Alayda esekten qúlap, qolyn jaraqattaghan Túrghyt búl bala armanyn orynday almaghan. Onyng qoldary zaqymdandyqtan kemis ósip, bir qoly ekinshisinen qysqa bolghan. Mekteptti tәmamdaghannan keyin Túrghyt Ozal Týrkiyanyng sol kezdegi sayasy kadrlar ústahanasy - Ystambúl tehnikalyq uniyversiytetine oqugha týsedi.

Keyinnen atalghan uniyversiytetting kóptegen týlekteri manyzdy ýkimettik qyzmetterde istegen. Olardyng ishinde, elding Premier-ministri men Preziydenti de osy uniyversiytetting týlegi edi. Uniyversiytet oqytyp shygharghan sayasattaghy shoqjúldyzdardyng eng kórnekti ókilderi – Sýleymen Demiyrel men Neymetdin Erbakan.

Búl uniyversiytette injener-elektrik mamandyghy boyynsha bilim alghan «bolashaq preziydent» (Túrghyt Ozal) Tehastyng tehnologiyalyq uniyversiytetine oqugha týsip, ekonomist mamandyghyn oqyp shyghady. Otanyna oralyp, elektrlendiru jónindegi bas diyreksiyada diyrektordyng orynbasary retinde júmys istey bastaydy jәne sol kezden bastap eldi elektrlendiru mәselelerimen ainalysady.

Ári qaray, әskery boryshyn ótep kelgennen keyin týrli qyzmetterde bolyp, uniyversittette dәris oqidy. Keyinirek, Sýleymen Demiyrelding kenesshisi, onda da Memlekettik josparlau úiymyna basshylyqqa barady.

Ári qaray, taghdyr bir-birine úqsas sayasatkerlerdi birneshe mәrte toqaylastyrghan. Al keybir týrik tarihshylary tipti, «Ozal premier-ministrlikten ketip, Sýleymen Demiyrelmen teketireske barmas ýshin preziydent boldy», - dep sanaydy.

Túrghyt Ozal Týrkiyada naryqtyq reformalar jýrgizdi (1980 jyldyng qantary):

*Últtyq valuta devalivasiyagha úshyrady (32,7%). Valuta baghamynyng kýndelikti baghasyna kóshu jýzege asyryldy;

*Memleketting ekonomikadaghy ýlesi azaydy. Auylsharuashylyq tauar óndirushilerge memlekettik qoldaudyng ýlesi azaydy;

*Energetika, kólik jәne tynaytqyshtardy jetkizuden basqa barlyq memlekettik subsidiyalar joyyldy;

*Syrtqy sauda yryqtandyryldy. Sheteldik investorlargha qoldau jasaldy;

*Sheteldik merdigerlerge qoldau jasaldy;

*Import pen eksportty yryqtandyru birtindep jýzege asyryldy;

*Salyqty qaytaru prosessi retteldi;

*Nesie boyynsha payyzdyq mqlsherleme tómendetildi;

*Eksporttaushy tauar óndirushilerge kedendik baj salyqtary alynyp tastaldy;

*Ekonomika salasy boyynsha memlekettik qoldau jýiesi damydy.

Búl sandardyng ózi Túrghyt Ozaldyng ekonomikalyq reformalarynyng tiyimdiligin kórsetedi. Týrkiyanyng eksporty 1980-90 jyldary, on jyldyng ishinshe 6 ese ósip, 12 milliard dollargha jetken. Onyng ýstine Týrkiyanyng ónerkәsip ónimderi JIÓ-ning 80 payyzyn qúrady. Býginde Týrkiya, әsirese Ystambúl qalasy sheteldik turister aghylghan europalyq jәrmenkege ainaldy. Olardy ejelgi eskertkishter men tarihy oryndar ghana emes, sapaly jәne salystyrmaly týrde arzan týrik tauarlary da qyzyqtyratyny ras.

1992 jylgha qaray Týrkiyanyng eksport kólemi 20 milliard dollargha jetipti. Búl uaqytta turizmning tabysy 2,5 middiardtan 4 milliard dollargha deyin ósken. Al Ontýstik-Shyghys Anadolyny damytu baghdarlamasynyng manyzdy bóligi jýzege asyrylghan kezde (HH-shy ghasyrdyng ayaghynda), Týrkiyada auylsharuashylyq ónimderining kólemi eki esege ósipti. Osylaysha, HHI ghasyrdyng basynda Týrkiya әlemning damyghan elderining birine ainaldy.

KSRO ydyraghannan keyin T.Ozal Orta Aziya elderimen, sonyng ishinde eng aldymen Qazaqstanmen baylanys ornata bastady. Túrghyt Ozal Týrkiyanyng jana syrtqy sayasat tújyrymdamasyn algha shyghardy. Onyng nәtiyjesinde Týrkiya aimaqtyq kóshbasshygha ainaluyna tiyis edi.

1991 jyly nauryzda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng shaqyrtuymen, Týrkiya preziydenti Túrghyt Ozal Qazaqstangha keldi. Búl tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy shet memleket basshylary ishinde Qazaqstangha resmy saparmen kelgen alghashqy adam edi.

Kelissózder N.Nazarbaev pen T.Ozal arasynda ótti. Olar sauda-ekonomikalyq, ghylymiy-tehnikalyq jәne mәdeny salalardaghy yntymaqtastyqty ornatugha jәne keneytuge qatysty kóptegen mәselelerdi talqylady. Eki el basshylary «Qazaq KSR men Týrik Respublikasy arasyndaghy yntymaqtastyq turaly kelisimge» qol qoydy. Búl Qazaqstannyng alghashqy halyqaralyq kelisimi boldy.

1991 jyly 25-26 qyrkýiekte preziydenti N.Nazarbaevtyng Týrkiyagha sapary kezinde eki el basshylary «Ózara kelisimder turaly memorandumgha» qol qoydy. Onda olar iskerlik kenes qúru jәne osy saladaghy yntymaqtastyqty damytu niyeti turaly mәlimdeme jasady. Kólik, әue qatynasy, telekommunikasiya, nesie beru, sauda qatynastary, Qazaqstannan Týrkiyagha tabighy gaz jetkizui, ekonomikalyq yntymaqtastyq, turizm jәne sport, bilim jәne tehnologiya salasyndaghy yntymaqtastyq ornatyldy.

Osylaysha, 1991 jylghy nauryzdaghy preziydent T.Ozal men 1991 jylghy qyrkýiektegi preziydenti N. Nazarbaevtyng alghashqy saparlary Qazaqstan tәuelsizdigining songhy 30 jylynda tabysty damyp jәne nyghayyp kele jatqan Qazaqstan men Týrkiya arasyndaghy jemisti yntymaqtastyqtyng berik negizderin qalady.

Kerimsal Júbatqanov,

Qazaq-Orys halyqaralyq uniyversiytetining dosenti, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1123